Kuigi suvel esineb hingamisteede viirusnakkusi tavaliselt vähem kui sügis- ja talvekuudel, ei ole haigused kadunud. Meliva töötervishoiuarst dr Liisi Luht selgitab, mille suhtes tasub olla tähelepanelik.

Kõige sagedasemad on suvel enteroviirusnakkused, mis on ka maailmas levinud ning võivad põhjustada puhanguid. Tihedamini haigestuvad lapsed, noorukid ja nooremad täiskasvanud. Eestis levivad enteroviirused peamiselt maist septembrini ning haigestumisi on kõige rohkem augustis ja septembris, eriti lastekollektiivides.

Paljud enteroviiruse põhjustatud haigused kulgevad kergelt ja meenutavad tavalist viirushaigust. Tuntumaid on käe-, jala- ja suutõbi, millele on iseloomulik lööve kätel, jalgadel ja suu limaskestal. Nakkus levib lähikontakti kaudu ning saastunud käte või toidu vahendusel.

Ja kuigi suvel on hingamisteede viirusnakkusi üldiselt vähem, ei ole COVID-19 päriselt kadunud. Viimastel aastatel on mitmel pool täheldatud, et haigestumine võib hakata suurenema juba suve lõpus või varasügisel. Kui suur see kasv on, sõltub eelkõige sellest, millised viirusevariandid parasjagu levivad ja kui tugev on elanikkonna immuunsus.

Suvel tasub meeles pidada ka puukide levitatavat puukentsefaliiti. Hammustuse korral tuleks puuk eemaldada esimesel võimalusel. Kõige kindlam kaitse puukentsefaliidi vastu on vaktsineerimine.

Kas kuumus, ujumine, grillipeod ja reisid suurendavad mõne haiguse ohtu?

Suvel suureneb mitme bakteriaalse nakkuse risk. Seda soodustavad soojad ilmad, õues viibimine, reisimine ning toidu valmistamine ja söömine välitingimustes.

Sooja ilmaga rikneb toit kiiremini, sest bakterid paljunevad kõrgemal temperatuuril rutem. Seetõttu suureneb ka toidupõhiste nakkuste oht, kui toitu ei säilitata või kuumtöödelda õigesti.

Sagedamini esineb ka impetiigot ehk pindmist bakteriaalset nahainfektsiooni. Selle levikut soodustavad higistamine, väiksemad nahavigastused ning tihe nahakontakt, näiteks sportides või laste omavahelistes mängudes.

Ka ujumine võib mõne nakkuse riski suurendada. Näiteks võib sage vees viibimine soodustada väliskõrvapõletiku ehk nn ujuja kõrva teket. Kui nahal on haavu või marrastusi, tasub vältida ujumist veekogudes, mille vee kvaliteet on küsitav, sest nii on suurem oht haavapõletiku tekkeks.

Grillihooaeg ja piknikud suurendavad nii bakteriaalsete kui ka viiruslike seedetraktinakkuste riski. Ebapiisavalt kuumtöödeldud linnuliha või muu saastunud toit võib põhjustada salmonelloosi või kampülobakterenteriiti. Piknikel ja grillipidudel ei ole alati võimalik järgida tavapäraseid hügieenireegleid ning seetõttu levivad kergemini ka seedetrakti viirusnakkused, näiteks noroviirus. Suviti tuleb noroviiruse puhanguid sagedamini ette ka reisidel ja laagrites, esineb ka toitlustusasutustega seotud juhtumeid.

Suvega käivad paratamatult kaasas ka puugid, kes levitavad puukborrelioosi. Erinevalt puukentsefaliidist on tegemist bakteriaalse nakkusega, mille vastu praegu tõhusat vaktsiini ei ole. Õnneks saab puukborrelioosi ravida antibiootikumidega ning kui haigus avastatakse varakult – näiteks iseloomuliku nahalööbe ilmnemisel –, aitab õigeaegne ravi ennetada hilisemaid tüsistusi.

Kuidas vähendada viirus- ja bakteriaalsete nakkuste riski?

Enamikku suvistest nakkustest aitavad ennetada üsna lihtsad meetodid – hea kätehügieen, ohutu toidukäitlemine ja puugihammustuste vältimine.

Konditsioneeri kasutades tasub vältida väga suuri temperatuurierinevusi ning seda, et külm õhuvool puhuks pikalt otse inimesele peale. Sama oluline on kliimaseadmeid tootja juhiste järgi regulaarselt hooldada.

Enne toidu valmistamist ja söömist tuleks käsi pesta, vältida toore ja valmistoidu omavahelist ristsaastumist ning küpsetada eriti linnuliha korralikult läbi. Kuuma ilmaga tasub jälgida ka seda, et kiiresti riknevad toiduained ei seisaks liiga kaua toatemperatuuril.

Puugirohketes piirkondades liikudes on soovitatav kanda heledaid ja keha katvaid riideid, kasutada puugitõrjevahendeid ning kontrollida pärast looduses viibimist hoolikalt kogu keha. Puukentsefaliidi eest aitab kõige tõhusamalt kaitsta vaktsineerimine.

Milliste haiguste ja tervisemurede suhtes tuleb suvel eriti tähelepanelik olla?

Meliva töötervishoiuarst dr Liisi Luht selgitab, millised tervisemured võivad suvel kimbutada.

Miks õnnestub mõnel inimesel tervislik eluviis muuta loomulikuks osaks igapäevast, samal ajal kui teisel kaob järjepidevus paari nädalaga? Meliva spordipsühholoog Dagmar Rahula sõnul ei peitu vastus puhtalt motivatsioonis, vaid selles, kuidas harjumused kujunevad.

Miks on uusi harjumusi nii raske kujundada?

Dagmari sõnul on põhjus lihtne – inimese aju on loodud energiat säästma. „Kui meil on valida lihtsa ja keerulise tegevuse vahel, siis inimene kipub oma loomult valima selle tegevuse, mis on tema jaoks mugavam,“ nendib ta.

See seletab, miks pärast tööpäeva tundub diivan ahvatlevam kui jõusaal või miks telefoni haaramine on lihtsam kui jalutama minek. Samuti pakuvad kiirtoit, maiustused ja sotsiaalmeedia kohest rahulolu, samas kui liikumise või tervisliku toitumise kasu ilmneb alles pikema aja jooksul.

„Mida rohkem samme tegevus nõuab ja mida kaugemale on lükatud selle kasu, seda suurem on tõenäosus, et inimene loobub enne, kui harjumus jõuab kinnistuda.“

Seetõttu ei piisa ainult teadmisest, et tervislik eluviis on kasulik – oluline on kujundada keskkond, mis toetab soovitud käitumist.

Alusta väiksemalt, kui esialgu tundub vajalik

Üks levinumaid vigu on Dagmari hinnangul liiga suur algus. Kui inimene seab eesmärgiks mitu pikka treeningut nädalas, võib uus rutiin muutuda kiiresti koormavaks.

„Esimesed sammud võivad olla lausa jaburalt lihtsad. Pane selga trenniriided, jalga tossud ja mine korraks õue. Kui eesmärk on harjumuse kujundamine, siis sellest täiesti piisab,“ tõdeb spordipsühholoog. Väikesed õnnestumised aitavad ajul seostada uut tegevust positiivse kogemusega ning suurendavad tõenäosust, et inimene jätkab.

Samuti soovitab ta siduda uue harjumuse juba olemasoleva rutiiniga. Näiteks võib otsustada teha kümneminutilise jalutuskäigu alati peale lõunasööki. Nii muutub vana harjumus uue meeldetuletajaks.

Dagmari sõnul ei tasu tervisekäitumise muutmisel loota üksnes inspiratsioonile või motivatsioonile. Palju olulisem on luua süsteem, mis aitab ka neil päevadel, kui energiat napib. Vajadusel saab selles protsessis tuge pakkuda ka psühholoog, kes aitab seada realistlikke eesmärke ja leida toimivaid lahendusi.

„Psühholoogi juurde ei pea minema sellepärast, et midagi on valesti. Seal saab õppida, kuidas kujundada harjumusi, mis aitavad probleeme ennetada,“ julgustab ta.

Dagmari sõnul tasub meeles pidada lihtsat põhimõtet: „Me oleme see, mida me korduvalt teeme.“ Püsiva muutuse võti peitub vähem tahtejõus ja rohkem hästi kujundatud igapäevastes harjumustes.

Spordipsühholoog: harjumuse arhitektuur kaalub üles tahtejõu

Meliva spordipsühholoog Dagmar Rahula selgitab, miks tervisekäitumise muutmisel on kõige olulisem harjumuste kujundamine.

Allergiate esinemissagedus on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt kasvanud ning üha enam mõjutab inimesi selline nähtus nagu ristallergia. Meliva allergoloog-immunoloog Maria Mikkali selgitusel ei ole patsientide arusaam ristuvast toiduallergiast alati selge, mis võib omakorda põhjustada asjatud toidupiiranguid. 

Klassikalise allergia puhul reageerib immuunsüsteem otse allergeenile, näiteks kassi karvale või maapähklile. Ristallergia tekib aga siis, kui kaks erinevat ainet jagavad sarnaseid valgustruktuure. “Ristallergia on piltlikult öeldes immuunsüsteemi eksitus. Kui inimene on allergiline kase õietolmu suhtes, võivad tema antikehad pidada näiteks õuna, pähklite või teiste toiduainete valke kase õietolmu valkudega sarnaseks ning käivitada allergilise reaktsiooni,“ selgitab dr Mikkal.

Kase õietolm on üks levinumaid ristallergiate algatajaid. Selle valgu osad on struktuurilt sarnased mitme puu- ja juurvilja omadega. Reaktsioon sõltub inimesest – ühel võivad ristuva toiduallergia kaebused esineda aastaringselt ja teisel vaid õietolmu hooajal.

Ristallergiate sümptomid on tavaliselt kergekujulised ja piirduvad suuõõne piirkonnaga. Need võivad hõlmata sügelust suus, punetust, huulte turset ja/või kipitustunnet. “Eluohtlikke reaktsioone esineb ristallergiate puhul harva ning EpiPeni väljakirjutamine ja kasutamine ei ole nende allergiate puhul reeglina vajalik,“ lohutab dr Mikkal.

Praktilise faktina võiks aga teada, et puu- ja juurviljades ristuva reaktsiooni põhjustavad valgud lagunevad sageli kuumusel ehk termiliselt töödeldud kujul võivad paljud probleemsed toiduained olla täiesti ohutud. „Toorest õuna süües võib hakata suus kipitama, aga näiteks küpsetatud õunakook seda reaktsiooni ei tekita,“ ütleb allergoloog-immunoloog. “Kahjuks pähklite ristallergia puhul termiline töötlemine ei aita. Samas on neil patsientidel õnneks väike risk, et väga väike kogus pähkleid põhjustaks eluohtliku reaktsiooni. Seetõttu on minimaalne kogus, näiteks pähklipuru šokolaadis või jäätises, enamasti talutav ja lubatud,” täiendab ta.

Paljud inimesed jõuavad allergoloogi vastuvõtule alles siis, kui nad on sageli asjatult juba mitmeid toite menüüst maha kriipsutanud. „Allergeene tuleb vältida ainult siis, kui need tekitavad kaebusi. Põhjendamatuid rangeid dieete näen kahjuks liiga tihti,“ ütleb allergoloog-immunoloog.

„Minu soovitus on lihtne: söö ja vaata, kuidas keha reageerib. Kui reaktsiooni ei ole, ei ole ka probleemi. Kui on kahtlus, tule arsti juurde. Ära tee ise diagnoose ja ära piira end asjatult,” lõpetab ta.

Allergoloog-immunoloog: kõige sagedasem toiduallergia põhjus on õietolmu ristreaktsioon

Meliva allergoloog-immunoloog Maria Mikkali selgitusel ei ole patsientide arusaam ristuvast toiduallergiast alati selge, mis võib omakorda põhjustada asjatud toidupiiranguid. 

Kuigi suvi pakub kosutust, on ka siis ebamugav vaadata otsa oma süngematele mõtetele ja eluraskustele. Lihtsam on tähelepanu mujale suunata. Nii võime sügise hakul avastada, et probleemid ja häirivad mõtted on endiselt alles ning me ei oska nendega midagi peale hakata. 

Samas on suvel enamasti rohkem aega ja energiat tegeleda millegi muuga peale töö ja argitoimetuste. Just seetõttu on suvi hea aeg heita aus pilk endasse ja küsida: kuidas mul päriselt läheb, mis on mulle elus oluline ning kas liigun selles suunas, kuhu soovin jõuda? Samuti võib märgata, millised mõtted või käitumismustrid mind tagasi hoiavad ja kuidas saaksin end raskustes paremini toetada. 

See kehtib ka siis, kui suvi hoopis raskusi võimendab: depressioon, ärevus ja kroonilised terviseprobleemid ei küsi aastaaega ning sellisel juhul on toe otsimine veelgi olulisem. 

Vahel on meil endal olemas teadmised ja oskused, kuidas end katsumustest tervislikul moel läbi aidata, vahel on need tööriistad aga puudu. Kui tundub, et väljapääsu ei paista, saab psühholoogiga koos õppida uusi toimetulekuoskusi ja arendada psühholoogilist paindlikkust: seista nagu tammepuu, mille oksad painduvad tuules, et muutustega kohaneda, kuid mille juured hoiavad tasakaalu ka keset maru. 

Suvi ei pea olema ainult elamuste kogumise ja puhkamise aeg. See võib olla ka aeg, mil ennast selgemalt märgata ja luua tugevam vundament sügiseks. Mida rohkem hoolitsed oma siseilma eest praegu, seda kindlamalt astud vastu ka pimedamale ja külmemale ajale. 

Kui tunned, et tahaksid selle teekonna ette võtta koos spetsialistiga, broneeri aeg Meliva psühholoogi vastuvõtule. 

Miks on suvi parim aeg vaimse tervisega tegelemiseks?

Suvi toob kaasa päikese, sooja ilma ja puhkuse, mis enamasti parandab vaimset heaolu. Talvel kogetud ärevus, raskustunne ja motivatsioonipuudus kipuvad leevenema. On loomulik, et hea enesetunde korral pöörame rohkem tähelepanu välisele maailmale ja tegevustele ning siseilm jääb tihti unarusse. Ometi annab just parem enesetunne energiat ja vaimset ruumi märgata, kuidas meil tegelikult läheb. 

Seljavalu ei teki ega kao hetkega. Meliva füsioterapeut Siret Täks kohtab igapäevaselt patsiente, kes on oma keha pikalt koormanud – olgu põhjuseks siis liigne istumine või ületreenimine. Lahendus on mõlemal juhul olemas, ent see eeldab järjepidevust. 

Kõige sagedamini pöördutakse füsioterapeudi poole alaseljavalude muredega ning erinevate kõõluste patoloogiatega – tendiniidid ja rebendid. Põhjused on enamasti elustiililised, mitte geneetilised. „Alaseljavalu võib tulla nii ülekoormusest kui ka alakoormusest," selgitab Siret Täks. 

Täksi sõnul on oluline seada keskmesse patsiendi enda teadlikkuse ja aktiivsuse. “Mina olen väga harjutuste ja harimise poolt, et inimene mõistaks, et tema käes on kogu võim ennast tervendada. Tema on ainuke, kes oma valu tunnetab,” ütleb Täks.   

Isegi kui mõni harjutus on teoorias väga hea, aga see põhjustab valu, tuleb harjutust vahetada. “Ebamugavus treeningu käigus on loomulik, aga valu on keha signaal – midagi ei tasu teha läbi kriiskava valu,” tõdeb füsioterapeut. 

Kontoritöötajate sagedasim viga on unustada end ühte asendisse istuma. Lahendus kõlab lihtsalt, kuid toimib: asendit tuleb vahetada. 

Praktilised nõuanded kontoritöötajale: 

Vaheta istumisasendit regulaarselt – parim asend on iga järgnev asend 

Tee pikema koosoleku järel lühike jalutus või venitus 

Telefonivestluseid pea püsti seistes või kõndides 

Kui mõni päev on rohkem istumist, planeeri teine päev aktiivsemaks 

„Internet on täis kontorijooga harjutusi – kõik need aitavad, aga ainult siis, kui neid teha järjepidevalt. Ühekordne lahendus pikalt välja kujunenud probleemile ei tööta," ütleb Täks. 

Tervisesportlasele: rohkem ei ole alati parem 

Ülekoormus on tervisesportlaste peamine probleem. Sageli võetakse sporti kui teist ametit ilma piisava puhkuse ja taastumiseta. „Kaheksa tundi tööl ja siis kaks tundi jõusaalis – keha lihtsalt ei talu seda pikaajaliselt," sõnab füsioterapeut. 

Tulemuseks on kõõluste ülekoormused ja põletikud, mis sunnivad spordist eemale jääma. See omakorda tekitab mentaalset stressi ja soovi kiiresti tagasi tulla, kuigi kõigel on oma paranemise kiirus ja sellest ei saa üle sõita. 

Kui palju peaks aga olema puhkust? „Kõik sõltub inimesest – taust, intensiivsus, stressitase. Universaalset numbrit pole. Sellepärast tasub konsulteerida spetsialistiga," ütleb Täks. 

Soovimatus trenni minna – kuid tunne, et „pean" minema 

Füsioterapeut selgitab: alakoormus ja ülekoormus on kaks eri teed sama probleemini

Meliva füsioterapeut Siret Täks kohtab igapäevaselt patsiente, kes on oma keha pikalt koormanud – olgu põhjuseks siis liigne istumine või ületreenimine. 

Seljavalu ei teki ega kao hetkega. Meliva füsioterapeut Siret Täks kohtab igapäevaselt patsiente, kes on oma keha pikalt koormanud – olgu põhjuseks siis liigne istumine või ületreenimine. Lahendus on mõlemal juhul olemas, ent see eeldab järjepidevust.

Primaarne peavalu ehk muudest tervisehäiretest sõltumatult tekkiv peavalu on omaette neuroloogiline haigus, mis mõjutab inimese elukvaliteeti ja toimetulekut märkimisväärselt. Enimlevinud seda tüüpi peavalu vormideks on migreen, pingepeavalu ja kobarpeavalu, mille käes kannatavad miljonid inimesed üle maailma.  

Meliva vaimse tervise valdkonna juhi ja kliinilise psühholoogi Triinu Niiberg-Pikksööti sõnul keskendub peavalu käsitlemine sümptomite leevendamisele ja igapäevase elukvaliteedi parandamisele, kuna sellega ei kaasne organismis nähtavaidstruktuurseid muutusi.  

„Kuigi traditsiooniliselt on peavalude käsitlemisel keskendutud pigem puhtalt bioloogilistele aspektidele, on kaasaegses meditsiinis selge, et sellest ei piisa. Primaarsete peavalude leevendamiseks on hädavajalik vaadata suurt pilti ning lähtuda biopsühhosotsiaalsest käsitlusest ehk arvestada korraga nii füüsilisi, psühholoogilisi kui ka sotsiaalseid tegureid,“ selgitas ta.  

Biopsühhosotsiaalne mudel peavalude ravis 

Biopsühhosotsiaalne mudel võimaldab paremini mõista, kuidas füüsilised sümptomid, nagu valu ja tundlikkus, on seotud psühholoogiliste ja sotsiaalsete teguritega. Näiteks võivad sagedased ja intensiivsed peavalud tekitada ärevust ja stressi, mis omakorda võib veelgi suurendada peavaluhoogude esinemissagedust ja tugevust.  

„Sotsiaalsed tegurid, nagu töövõime langus, igapäevased perekondlikud kohustused ja suhtlemisprobleemid võivad veelgi koormata vaimset ja füüsilist tervist, luues keeruka tsükli, mida pole lihtne ise murda. Seetõttu on biopsühhosotsiaalne mudel primaarsete peavalude käsitlemisel hädavajalik. See lähenemine aitab pakkuda patsiendile tuge igal tasandil,“ ütles Niiberg-Pikksööt. 

Patsiendi terviklikum heaolu algab mitme tervisespetsialisti koostööst 

Lisaks on  biopsühhosotsiaalse mudeli rakendamisel võtmetähtsusega erinevate erialade spetsialistide, sealhulgas neuroloogide, psühholoogide, füsioterapeutide ja õdede meeskonnatöö, et seada esikohale patsiendi terviklik heaolu ja ravi järjepidevus.  

Erinevalt tavapärasest multidistsiplinaarsest tööst, kus spetsialistide rollid on selgelt piiritletud, on transdistsiplinaarses lähenemises rollid paindlikumad ja rohkem omavahel läbi põimunud. Näiteks võib neuroloog anda soovitusi ka stressi leevendamiseks ning juhendada mindfulness-harjutusi, mis aitavad patsientidel paremini toime tulla ärevuse ja valu tajumisega. 

Füsioterapeut võib pakkuda elustiilinõu, aidates kohandada igapäevaseid harjumusi ja liikumisrutiine, et vähendada peavalude teket. Samuti võivad õde või hoopis psühholoog patsiendile õpetada lihtsamaid venitusharjutusi, et leevendada füüsilist pinget. Selline lähenemine loob tihedama koostöö ja ühtse eesmärgi, mis võimaldab pakkuda patsiendile efektiivsemat tuge ja paremaid tulemusi. 

Liikumist terviklikuma patsiendikäsitluse poole aitavad toetada ka digitaalsed lahendused, mis pakuvad patsientidele ja ravimeeskonnale vahendeid haiguse dünaamika jälgimise hõlbustamiseks ja raviplaani täpsustamiseks. Tänu sellistele lahendustele saaks tervishoiutöötajad ligipääsu teabele, mis võimaldab neil anda täpsemaid soovitusi ning kohandada ravi vastavalt patsiendi igapäevasele olukorrale.  

„Kokkuvõttes annaks biopsühhosotsiaalne mudel koos transdistsiplinaarse meeskonnatöö ja digitaalsete tööriistadega võimaluse läheneda primaarsetele peavaludele terviklikult ja pakkuda patsientidele järjepidevat tuge ning aidata leida leevendust paljude inimeste igapäevaelu pärssivale murele,“ selgitas Niiberg-Pikksööt. 

Primaarne peavalu nõuab terviklikku lähenemist

Primaarne peavalu ehk muudest tervisehäiretest sõltumatult tekkiv peavalu on omaette neuroloogiline haigus, mis mõjutab inimese elukvaliteeti ja toimetulekut märkimisväärselt.

Grupp on mõeldud täiskasvanutele (alates 18. eluaastast), kes soovivad paremini mõista stressi mõju ning õppida praktilisi oskusi oma vaimse heaolu toetamiseks.  

tunned, et igapäevaelus on palju stressi, pinget või kiirustamist  

märkad, et muretsemine või ülemõtlemine võtab palju energiat  

soovid õppida paremini taastuma ja enda eest hoolitsema  

tunned, et Sul on keeruline piire seada või enda vajadusi märgata  

soovid ennetada stressi süvenemist ja hoida oma vaimset heaolu  

otsid praktilisi tööriistu, mida saad kohe oma igapäevaelus kasutada  

Osalemine eeldab valmisolekut osa võtta aruteludest ja harjutustest, kuid varasem kogemus teraapia, nõustamise või grupitööga ei ole vajalik. 

Kohtumistel keskendume praktilistele oskustele, mis aitavad: 

tulla toime ülemõtlemise, sisemise kriitiku ja muretsemisega 

teha valikuid, mis toetavad pikemas plaanis paremat tasakaalu 

Moodustatakse kaks gruppi (üks Tallinnas ja üks Tartus), milles osalejate arv on 6–12 inimest. 

Ühe kohtumise pikkus on 1,5 tundi (ilma pausita). 

Töö toimub arutelude, harjutuste ja grupitööde vormis. 

Gruppi viivad läbi Meliva psühholoogid.  

Tallinnas: Terje Saunoris ja Beatrice Ernest    

Kogu grupisarja maksumus on 50 eurot inimese kohta. Hind sisaldab kõiki viit kohtumist.  

Tartu gruppi registreerimiseks kirjuta oma sooviavaldus: reet.labe@meliva.ee 

Tallinna gruppi registreerimiseks kirjuta oma sooviavaldus: terje.saunoris@meliva.ee 

Stressist tasakaaluni - praktiliste oskuste grupp täiskasvanutele

Kas tunned, et igapäevane pinge, ülemõtlemine või pidev tegutsemine võtab üha rohkem energiat? Sageli otsitakse abi alles siis, kui jõuvarud on juba tugevalt vähenenud. See grupp on loodud selleks, et toetada vaimset heaolu varem, aidata märgata stressi kuhjumist ning õppida praktilisi viise, kuidas end igapäevaelus paremini hoida.

Toome välja, mis uuringud kuuluvad Tervisekassa rahastuse alla, kus kliinikutes on võimalik neid teha ning milliseid erisusi tuleks meeles pidada. 

See on laialdaselt kasutatav kujutisuuring, mis on kättesaadav Meliva Jalgpalli, Rävala, Ülemiste Tervisemaja ja Tartu kliinikutes. Röntgenuuring on esmatähtis luude ja liigeste seisundi hindamisel, aidates diagnoosida luumurde, liigesehaigusi või kopsuprobleeme, nagu näiteks kopsupõletik. Uuring on kiire ja sellele suunab patsienti tavaliselt perearst või eriarst diagnoosi täpsustamise vajadusel. 

Meliva Jalgpalli, Rävala ja Tartu kliinikutes pakutavad ultraheliuuringud on ohutu ja kiirgusvaba meetod siseorganite ja pehmete kudede hindamiseks. Nende abil saab uurida kõhuõõne organeid, kilpnääret, veresooni ja liigeseid. Ultraheli on sageli esimene diagnostiline samm valu, turse või muude kaebuste põhjuste selgitamisel ning uuringule suunab arst vastavalt patsiendi sümptomitele. 

Südame ultraheliuuring (ehhokardiograafia ehk EHHO) 

Spetsiifiline ultraheliuuring, mida teostatakse Rävala ja Tartu kliinikutes. See võimaldab hinnata südame ehitust ja funktsiooni, sealhulgas südameklappide seisundit, südamelihase tööd ja verevoolu. Uuring on vajalik südamepuudulikkuse, klapirikete või seletamatu õhupuuduse korral ning sellele suunab tavaliselt kardioloog või perearst. 

Jalgpalli, Rävala, Ülemiste Tervisemaja ja Tartu kliinikutes pakutav uuring, mis hindab südame tööd füüsilise koormuse ajal. Patsient sõidab statsionaarsel rattal, samal ajal jälgitakse südamerütmi ja vererõhku. See on oluline koormusel tekkiva rindkerevalu või südame isheemiatõve kahtluse korral, et hinnata südame koormustaluvust. Uuringule suunab enamasti arst. 

EKG ööpäevane monitooring (Holteri uuring) 

Rävala ja Tartu kliinikutes kättesaadav uuring, mis jälgib südamerütmi 24 tunni jooksul igapäevaste tegevuste käigus. See aitab avastada rütmihäireid, mis tavalisel EKG-l ei pruugi ilmneda, ning on kasulik südamekloppimise, pearingluse või minestuse põhjuste selgitamisel. Suunamise teeb tavaliselt perearst või kardioloog. 

Endoskoopilised uuringud (koloskoopia, gastroskoopia) 

Need uuringud on Melivas kättesaadavad Rävala kliinikus. Koloskoopia võimaldab uurida jämesoolt, gastroskoopia aga ülemist seedetrakti (söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool). Need on vajalikud kõhuvalu, verejooksu, aneemia või seedetrakti haiguste kahtluse korral. Uuringule suunab patsienti perearst või eriarst, sageli gastroenteroloog. 

Tervisekassa poolt kaetud teenuste puhul tuleb tasuda tavaliselt vaid visiiditasu. Patsientidel on mitu võimalust veendumaks, kas vajalik uuring või teenus Melivas kuulub Tervisekassa rahastuse alla. 

 Melivasse tasub alati pöörduda, kui teil on perearstilt või mõnest teisest kliinikust saatekiri uuringule või protseduurile. 

 Täpseima info selle kohta, kas konkreetne teenus on Tervisekassa poolt rahastatav või tasuline, saab oma perearstilt. Perearst saab suunata ka tasulistele teenustele, näiteks MRT-uuringule. 

Asjakohane teave lepinguga kaetud erialade ja teenuste kohta on kättesaadav nii Tervisekassa kui ka Meliva kodulehtedel. 

Oluline on meeles pidada, et kõik uuringud ei ole automaatselt Tervisekassa rahastatud – need peavad olema arsti hinnangul meditsiiniliselt põhjendatud ja nõuavad saatekirja. Alati tasub uuringute eest tasumise vajadus üle küsida suunavalt perearstilt, kes oskab täpsustada, kas teenus kuulub Tervisekassa rahastuse alla või tuleb kulu kanda patsiendil. Tervisekassa rahastab teenuseid ainult siis, kui kogu ravitee – alates arsti vastuvõtust kuni uuringuni –  toimub Tervisekassa süsteemis. 

Ooteaeg sõltub konkreetsest uuringust ja kliiniku hetkekoormusest. Tavaliselt varieerub see mõnest päevast kuni kuuni.

Milliseid uuringuid saab Melivas teha Tervisekassa rahastusega?

Meliva pakub Tervisekassa lepingupartnerina patsientidele ligipääsu laiale valikule diagnostilistele uuringutele, mis on meditsiiniliselt põhjendatud ja millele on väljastatud saatekiri.

Stressi ja ärevuse vähendamine   
Üks märkimisväärsemaid viise, kuidas füüsiline aktiivsus vaimset tervist toetab, on stressi ja ärevuse taseme alandamine. Treeningu ajal vabastab keha endorfiine, mis on tuntud kui "hea tuju" hormoonid. Need looduslikud valuvaigistid ja meeleolu tõstjad aitavad leevendada pingeid ja tekitada rahulolutunnet. Lisaks pakub füüsiline tegevus võimaluse argimuredest eemalduda ja keskenduda käesolevale hetkele, mis aitab vähendada ülemõtlemist ja ärevust.  
Meeleolu parandamine  
Regulaarne füüsiline aktiivsus on võimas vahend meeleolu tõstmiseks ja üldise vaimse heaolu parandamiseks. Liikumine aitab reguleerida serotoniini ja norepinefriini taset ajus, mis otseselt mõjutavad emotsioone ja meeleolu, ehk aitavad kaasa positiivsema enesetunde tekkele. Lisaks pakub treening rutiini, mis tekitab turvalise keskkonna ka muude ülesannetega hakkama saamisek. See aitab luua struktuuri ja annab võimaluse tunda rõõmu oma saavutuste üle, mis omakorda toetab vaimset vastupidavust igapäevaelu väljakutsetega toimetulekul.  
Kognitiivsete funktsioonide toetamine   
Füüsiline aktiivsus ei mõjuta ainult meeleolu, vaid parandab ka kognitiivseid funktsioone, nagu mälu, keskendumisvõime ja probleemide lahendamise oskust. Treening suurendab verevoolu ajju, mis omakorda soodustab uute ajurakkude kasvu ja parandab närvirakkude vahelist ühendust. See aitab hoida aju teravana ja vähendab ka vanusega seotud kognitiivse languse riski.  
Eneseväärtustamise ja sotsiaalsete sidemete tugevdamine  

Regulaarne treenimine on iseendaga suhtesse investeerimine. Füüsiliselt aina raskemate raskuste juurde liikumine annab eduelamuse: tunde, et olen millegagi hakkama saanud. Samuti tekib arusaam sellest, milleks keha võimeline on ja milleks mitte. Kõige lihtsam on suhelda inimestega, kellel on endaga hea suhe (mitte ainult positiivne minapilt vaid realistlik minapilt koos enese mõistmisega). 

Lisaks pakuvad rühmatreeningud ja spordiklubid suurepäraseid võimalusi sotsiaalsete sidemete loomiseks ja tugevdamiseks, mis on samuti oluline vaimse tervise hoidmisel.  
Une kvaliteedi parandamine  

Hea uni on vaimse tervise alustala. Kvaliteetse une eelduseks on piisav füüsiline väsimus. Istuva töö puhul tunneme küll vaimset kurnatust pidevast ajutegevusest, kuid meie keha jääb sageli füüsilise aktiivsuseta. Olukord, kus aju ihkab puhkust, ent keha on veel ergas, loob keerulise koosluse – selle tagajärjeks võivad olla öised ärkamised, rahutus, kuna keha tahab liigutada, või raskused uinumisega. 

Füüsiline aktiivsus soodustab sügavamat ja taastavamat und ning aitab paremini uinuda. Oluline on aga vältida intensiivset treeningut vahetult enne magamaminekut, kuna see võib hoopis und häirida.  

Kokkuvõtteks   
Füüsiline aktiivsus on võimas vahend vaimse tervise edendamiseks ja toetamiseks. See pakub loomulikku viisi stressi ja ärevuse leevendamiseks, meeleolu tõstmiseks, kognitiivsete funktsioonide parandamiseks ning eneseväärtustamise ja sotsiaalsete sidemete tugevdamiseks. Isegi väike kogus regulaarset liikumist võib avaldada suurt positiivset mõju meie vaimsele heaolule. Seega, leidke endale meelepärane liikumisviis ja tehke sellest oma igapäevaelu lahutamatu osa – teie vaimne tervis tänab teid! 

Kui tunnete, et vajate tuge füüsilise aktiivsuse harjumuste kujundamisel, eesmärkide seadmisel või vaimse tervise toetamisel, on vaimse tervise spetsialistid valmis teid aitama. Professionaalne nõustamise käigus on võimalik leida just teie jaoks toimivad lahendused ja liikuda oma eesmärkide poole.  

Füüsiline aktiivsus on võimas vahend vaimse tervise toetamiseks

Tänapäeva kiire elutempo ja istuva eluviisi juures on üha olulisem mõista füüsilise aktiivsuse ja vaimse tervise vahelisi olulisi seoseid. Regulaarne liikumine ei ole kasulik mitte ainult meie kehale, vaid mängib kriitilist rolli ka meie vaimse heaolu säilitamisel ja parandamisel. 

Viljar Arakas kinnitas, et erasektori mõtteviisi toomine avalikku sektorisse on kindlasti kasulik. Ta lükkas ümber arusaama, justkui oleksid avaliku ja erasektori inimesed põhimõtteliselt erinevad, tuues näiteks Taavi Kotka ja Paavo Nõgene, kes on edukalt tegutsenud mõlemas valdkonnas. Peamine erinevus seisneb Arakase sõnul vaatepunktis: ettevõtjad keskenduvad esmalt oma ettevõttele ja sektorile ning seejärel majanduskeskkonnale, avalik sektor aga vaatab ainult laiemat keskkonda, olles samal ajal pidevalt erinevate mõjujõudude surve all. 

"Meie nõukogu suurim väärtus ongi see, et on toodud erasektori ja avaliku sektori inimesed ühe laua taha ja pandud suhtlema," selgitas Arakas, rõhutades, et see on nõudnud poliitilist tahet. Ta lisas, et avalikus sektoris töötavad inimesed on sageli sama võimekad kui erasektoris tegutsejad. 

Tervishoiu rahastamise kriisist väljatulek nõuab teistsugust mõtlemist 

Marja-Liisa Alop tõi esile murettekitavad numbrid Eesti tervishoius: tervena elatud aastate poolest on Eesti Euroopa Liidus viimaste seas, samal ajal kui Tervisekassa eelarve on viimase kuue aastaga kasvanud ligi miljardi euro võrra, kuid ka sellest ei piisa ja kulutame nö säästusid. 

Viljar Arakas möönis, et tervishoiu probleemid on keerulised ja kaugelt vaadates lihtsamad kui süvitsi minnes. Ta rõhutas, et probleem pole meditsiini kvaliteedis, vaid rahastamises. Eesti kulutab meditsiinile suhtena SKT-sse vähem kui EL-i keskmine, kogudes samal ajal ka vähem maksutulu. Arakase sõnul on praegune rahastusmudel pikas perspektiivis jätkusuutmatu. 

"Kõik süsteemid, mida ehitatakse turukindlaks... ja pannakse raha juurde, ei toimi mitte kunagi," kritiseeris Arakas, viidates vajadusele avada süsteem turule ja panna raviraha koos patsiendiga liikuma. 

Ühe olulise lahendusena pakkus Arakas välja tööandjate võimaluste laiendamise oma töötajate tervisesse panustamisel. Praegune 400-eurone erisoodustusmaksuvaba piir on tema hinnangul oma aja ära elanud. Ta lükkas ümber rahandusministeeriumi kartuse kuritarvitamise ees, võrreldes seda kiiruseületamise kartuses autode keelamisega. Arakas näeb tööandja pakutavat erameditsiinilahendust osana terviklikust motivatsioonipaketist ja oleks suur samm edasi. "Imelik on öelda, et raha ei ole, aga vastu me ei võta ka kelleltki," resümeeris Arakas praegust olukorda. 

Maksupoliitika osas leidis Arakas, et Eesti maksukoormus on küll EL-i keskmisest madalam, kuid käibemaks ja sotsiaalmaks on liiga kõrged. Ta pooldab uute, madalate ja ühetaoliste maksuliikide kehtestamist, selle asemel et olemasolevaid makse veelgi tõsta. 

Küsimusele, miks tervishoius muutused nii aeglaselt toimuvad, vastas Arakas, et tegemist on paraku süsteemiga, kus uusi ideid ja inimesi ei pruugita alati oodata. Ta rõhutas, et tervishoius ei piisa üksikute määruste muutmisest, vaid süsteem vajab komplekset ülesehitamist. 

Arakas kutsus üles kõikidelt Riigikogusse pürgivatelt erakondadelt küsima pikaajalisi lahendusi tervishoiu rahastamise kriisile. Ta hoiatas, et kuigi Eesti madal riigivõlg võimaldab probleemi edasi lükata, on see lühinägelik ja võib viia Soome-sarnasesse olukorda, kus võlg on kasvanud kontrolli alt välja. 

Tervet intervjuud on võimalik kuulata järele siit: https://www.aripaev.ee/saated/2026/04/28/arakas-meditsiinisektor-peab-riigikogult-pikaajalist-lahendust-kusima 

Viljar Arakas: tervishoiu rahastamine vajab muutust

Äripäeva raadio hommikuprogrammis intervjueeris Eesti parima juhi konkursil kolme nominendi hulka jõudnud Meliva juhatuse esimees Marja-Liisa Alop Eften Capitali tegevjuhti Viljar Arakast. Jutuks tulid Eesti majanduse ja avaliku sektori väljakutsed, keskendudes eelkõige tervishoiu rahastamisele ja reformivajadusele. Arakas, kes on valitsuse efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda ligi aasta juhtinud, jagas oma vaateid avaliku ja erasektori koostööst ning pakkus välja ettepanekuid Eesti tervishoiu kitsaskohtadele. 

Riin Tammiste 
Meliva paari- ja pereterapeut

Igal inimesel on emotsionaalsed ja füüsilised vajadused – soov tunda end armastatu ja väärtustatuna, vajadus turvalisuse, läheduse, kuuluvuse ja mõistmise järele. Kui neid vajadusi suhtes ei valideerita ega täideta, tekib aja jooksul rahulolematus. Siinkohal on ebamugavad tunded (rahulolematus, viha, kurbus) oluliseks infoks selle kohta, et mingid vajadused on pikemat aega rahuldamata. Mida siis teha? 

Oluline on teadvustada, et küps täiskasvanud inimene vastutab oma vajaduste eest ise – meil ei ole alust oodata, et keegi teine seda teeks. Loomulikult võib toimivas ja toetavas paarisuhtes partner aidata meid nende vajaduste rahuldamisel, see on ka üks paarisuhte loomise eesmärke. Samas on oluline, et need vajadused oleksid selgelt väljendatud. 

Probleem on tihti selles, et me ei oska oma vajadusi selgelt väljendada või loodame, et kui partner mind tõeliselt armastab, siis ta peaks ju teadma, mida ma tahan ja vajan. Kui ootused ja vajadused jäävad kommunikeerimata, on partneril võimatu neid täita ning sellest tekkiv rahulolematus muutub sageli tülide allikaks. Vajadustest rääkimise asemel räägitakse sageli süüdistuse keeles, mis suhet pigem lõhub. 

Samuti aetakse vajadused sageli segi lahendustega. Näiteks võib inimene öelda partnerile: „Sa peaksid rohkem kodus aitama.” Tegelik vajadus selle lause taga võib olla hoopis soov tunda, et vastutus pereelu eest on jagatud ja et partner märkab pingutust. Kui sellest vajadusest räägitakse otse – näiteks „Mul oleks vaja tunda, et me jagame kohustusi võrdselt” –, on partneril lihtsam mõista, mis tegelikult muret teeb. 

Kui me räägime ainult lahendustest, mitte vajadustest, võib partner tunda, et teda kamandatakse või kritiseeritakse – ja vastupanu kasvab. Kui saad kontakti oma sügavate vajadustega ja väljendad neid partnerile ilma süüdistamiseta, saab partner sinu vajadustest teadlikuks. Sealt edasi saavad sündida mõlemale poolele sobivad lahendused – koostöös, mitte ette dikteerides.  

Vajaduste väljendamisel võib aidata, kui keskendume kolmele sammule: 

kirjeldame olukorda ilma süüdistamata 

räägime oma tunnetest („ma tunnen…”) 

sõnastame vajaduse („mul oleks vaja…”). 

Näiteks: „Kui kodused kohustused jäävad enamasti minu kanda, tunnen end ülekoormatud ja väsinuna. Ma soovin, et saaksime koduseid kohustusi rohkem jagada.”  

Vahel on rahulolematuse põhjuseks see, et vastutus iseenda õnne eest pannakse partnerile: kui tema oleks ometi teistsugune, kui ta käituks teisiti, oleks kõik hästi ja mina õnnelik. Kuid pikaajaline rahulolu suhtes eeldab, et võtame vastutuse oma tunnete, ootuste ja reaktsioonide eest. See ei tähenda, et peaksime leppima kõigega, mis suhtes toimub, vaid seda, et võtame initsiatiivi, et mõista oma vajadusi ja väljendada neid küpsel moel. 

Vastutus tähendab ka seda, et teadvustame oma rolli suhetes tekkinud dünaamikates. Suhtes on alati kaks osapoolt ja oluline on uurida enda osa: mida mina saan teha, et olukord paraneks? Mis on olnud minu osa selles, et olukord on kujunenud selliseks? Muutus algab sageli sellest, kui üks partner teeb midagi teistmoodi. Kui üks osapool muudab oma käitumist või suhtlemisviisi, muutub paratamatult ka suhte dünaamika. 

Teadlikkus ja ausus nende teemade suhtes on esimene samm tervema ja rahuldust pakkuvama suhte suunas. Kui need vestlused osutuvad keeruliseks või suhtes on tekkinud korduvad pinged, võib abi olla ka paariteraapiast. Turvalises keskkonnas saab koos terapeudiga paremini mõista suhte dünaamikat ning õppida viise, kuidas teineteist rohkem kuulata ja mõista. 

Rahulolematus paarisuhtes – miks see tekib ja kuidas sellest rääkida?

Rahulolematus paarisuhtes on väga levinud tunne. Peaaegu iga pikaajaline suhe läbib perioode, kus tekivad pinge, pettumus või tunne, et partner ei mõista meid enam nii hästi kui varem. Mõnikord on see ajutine ja lahtub peagi, teinekord jääb aga pikemaks närima ning võib viidata sügavamatele, lahendust vajavatele probleemidele. 

Seljavalu ja närvipitsumised on ühed sagedasemad põhjused ortopeedi või seljakirurgi konsultatsioonile pöördumiseks. Kui konservatiivne ravi ei anna enam tulemust ja elukvaliteet on langenud, tasub Meliva seljakirurgi dr Raul Laasiku sõnul kaaluda juba lülisambakirurgilist ravi. 

Rävala kliinikus alustati lülisambaoperatsioonidega 2025. aasta veebruaris. Enamlevinud diagnoosideks on lülisambakanali stenoos (seljaüdi kanali kitsenemine) ning diski prolapsist tingitud närvijuure pitsumine. Mõlema seisundi sagedaseim sümptom on alajäsemesse kiirguv valu, millega võivad kaasneda lihasnõrkus, liikumispiiratus või klaudikatsioon (katkendlik kõndimine). „Närvipitsumine mõjutab otseselt inimese elukvaliteeti, liikumisvõimet ja tööelu. Õigel ajal tehtud operatsioon võib anda kiire ja märgatava leevenduse,“ selgitas dr Laasik. 

Seljakirurgiline ravi põhineb tihedal meeskonnatööl, kuhu kuuluvad lisaks kirurgile ja anestesioloogile ka õed, füsioterapeudid ning tugiteenused. „Oluline on, et kogu ravitee oleks selgelt läbi mõeldud ja iga etapi riskid hinnatud – alates vastuvõtust kuni koduse järelravini,“ rõhutas dr Laasik. Kiireloomulistel juhtudel on võimalik operatsioonile jõuda isegi 1–2 nädala jooksul.

Rävala kliinik on valmis teostama enamlevinud alaselja haigustega seotud operatsioone ning eesmärk on järk-järgult kasvatada seljakirurgia mahtu. Järgmise sammuna on plaanis juurutada navigeeritud lülivahe luustamisoperatsioonid. „Arendame nii meeskonda kui ka ravivõimalusi, et pakkuda patsientidele järjest laiemat ja keerukamat ravi,“ lisas dr Laasik. Seljakirurgi vastuvõtt on soovitatav üla -või alajäseme valu/nõrkuse puhul, kõndimispiiratuse või juba diagnoositud stenoosi või diski prolapsi korral, kui konservatiivne ravi pole olnud tõhus. 

Pikka aega kimbutasid mind tugevad alaseljavalud. Valu oli igapäevane ja mõnel hommikul oli isegi voodist üles saamine väga keeruline. Valuvaigistitest oli saanud osa minu igapäevaelust, sest ilma nendeta oli raske toime tulla. See mõjutas nii minu liikumist, tööpäevi kui ka üldist enesetunnet. Mingil hetkel sain aru, et nii enam edasi minna ei saa ja pean leidma lahenduse. 

Hakkasin uurima erinevaid võimalusi ja otsisin internetist infot, kes tegeleb seljaprobleemide raviga. Nii jõudsingi lõpuks Meliva kliinikuni. Suurt kindlust andis teadmine, et kirurg Raul Laasik on spetsialiseerunud just seljaprobleemide ravile. See tekitas usalduse, et olen oma murega õigesse kohta jõudnud. 

Juba esimesest kohtumisest alates oli tunda, et minuga tegeletakse põhjalikult ja hoolivalt. Kõik selgitati väga rahulikult ja arusaadavalt lahti – nii operatsiooni kulg kui ka võimalikud riskid. Tundsin, et saan kõigest hästi aru ja see andis kindlustunde operatsiooni otsust teha. 

Operatsioonipäev ise möödus üllatavalt rahulikult. Personal oli väga sõbralik, toetav ja positiivne. Kui operatsioonist ärkasin, olid inimesed kohe minu juures, aitasid ja hoolitsesid minu eest. Pakuti süüa ja tehti kõik selleks, et tunneksin end võimalikult mugavalt. Ausalt öeldes tundsin end lausa nagu erilise külalisena. Pärast operatsiooni sain rahulikult hotelli taastuma minna. 

Täna võin öelda, et operatsioon muutis minu elu väga palju. Valud, mis varem olid igapäevased, on kadunud. Olen taastunud ja saan jälle tegeleda asjadega, mis mulle meeldivad – näiteks sport ja suusatamine. On väga hea tunne elada ja liikuda ilma pideva valuta. 

Soovitaksin Melivat kindlasti ka teistele, kes sarnaste seljaprobleemidega silmitsi seisavad. Minu kogemus oli väga positiivne ning kogu protsessi jooksul tundsin, et minusse suhtutakse eelkõige kui inimesse, mitte lihtsalt patsienti. 

Dr Raul Laasik lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 2006. aastal ning omandas ortopeedia ja traumatoloogia eriarsti kutse 2015. aastal Turu Ülikoolis. Seejärel spetsialiseerus ta seljakirurgiale Turu Ülikooli haiglas. Seljakirurgina on töötanud üle kümne aasta. Tema töökogemus hõlmab ka seljakirurgia arendamist Pori Keskhaiglas ning tööd Tampere Ülikooli haigla seljaüksuses, mis tegutseb AOSpine’i koolituskeskusena. Aastas teostab dr Laasik ligikaudu 150–220 lülisambaoperatsiooni. 

„Kogemus ja järjepidevus on seljakirurgias võtmetähtsusega. Põhimõtted – ohutus, täpsus ja läbimõeldud otsused – on iga patsiendi puhul samad,“ rõhutas ta. 

Seljakirurg Raul Laasik: seljaprobleemide ravis on aeg sageli määrav

Seljavalu ja närvipitsumised on ühed sagedasemad põhjused ortopeedi või seljakirurgi konsultatsioonile pöördumiseks.