Tervisemured kimbutavad üha nooremaid töötajaid. Mida saavad ettevõtted teha?
Eesti tööealiste tervisemured algavad juba 30. eluaastates ning süvenevad läbi kogu tööea. Lisaks on viimastel aastatel suurenenud vaimse tervise probleemid. Tõsisele olukorrale lahenduste leidmisel näevad endal suurt rolli ka tööandjad.
Eesti tööealiste tervisemured algavad juba 30. eluaastates ning süvenevad läbi kogu tööea. Lisaks on viimastel aastatel suurenenud vaimse tervise probleemid. Tõsisele olukorrale lahenduste leidmisel näevad endal suurt rolli ka tööandjad.
Eesti tööealise elanikkonna ehk 20–64-aastaste levinumad terviseprobleemid on südame- ja veresoonkonnahaigused: kõrge vererõhk ja kolesterool, ülekaal ning südame arterite ummistumine. Meliva töötervishoiuarsti Toomas Põllu sõnul on viimastel aastatel suurenenud töötajate vaimse tervise probleemid: stress, ärevus, läbipõlemine ja unehäired. Lisaks kimbutavad paljusid selja-, kaela- ja liigesevalud, mis on sageli põhjustatud istuva töö või füüsilise ülekoormuse tõttu.
Põllu sõnul hakkavad meestel ilmnema terviseprobleemid juba 30. eluaastates. „Tervisekaotus avaldub esmalt töövõime languses, väsimuses, vaimse tervise probleemides ja alles seejärel krooniliste haigustena,“ ütles Põld. Tema sõnul on palju neid, kes ei pöördu õigel ajal arsti poole või ei pea oma tervist prioriteediks enne, kui probleemid muutuvad tõsiseks.
Ka väiksemad sammud loevad
Ehkki põhiroll oma tervise eest hoolitsemisel lasub inimestel endil, on üha enam tööandjaid võtnud südameasjaks aidata suuremaid probleeme ennetada, suunates inimesi regulaarselt töötervishoiu kontrollidesse. Võimalust tööajast ja tööandja kuludega töötervishoiuarstil käia kasutab igal aastal üle 160 000 inimese. „Meie jaoks on töötajate tervisesse ja heaolusse panustamine loomulik osa kultuurist ning usume, et kui töötajate heaolu eest on hoolitsetud, kajastub see ka paremates töötulemustes,“ selgitas tehnoloogiaettevõtte ABB töötervishoiu, tööohutuse ja keskkonnajuht Kaspar Kreek.
Tema sõnul on võimalusi töötaja tervisesse panustada veelgi, olgu selleks laiaulatusliku ravikindlustuse pakkumine, mis katab nii pere- kui ka eriarstiabi, uuringud, psühholoogilise nõustamise ja hambaravi. Või näiteks ergonoomilise töökeskkonna loomine, tagades töötajatele vajalikud tugivahendid: alustades spetsiaalsetest sisetaldadest ja lõpetades kontoritöötajate ergonoomiliste hiirte ja käetugedega. Kreek rõhutab, et mida kättesaadavamaks ennetavad ja taastavad teenused muuta, seda aktiivsemalt töötajad neid ka kasutavad. „Seda ilmestavad hästi ettevõttes kohapeal korraldatud ja seetõttu aktiivse osavõtu saanud vaktsineerimised,“ sõnas Kreek.
Suur mõju tõsisemate tervisemurede ennetamisel on ka regulaarsel liikumisel. „Toetame töötajate liikumisharjumusi ja meeskonnavaimu ning lisaks aktiivsele liikumisele on olulisel kohal ka ennetustegevus ja taastumine. Näiteks käib ettevõttes kaks korda nädalas massöör – kohapeal teenuse kasutamine on eriti mugav ning nii ei jää töötervishoiuarstilt saadud soovitus pelgalt paberile,“ lisas Kreek.
Võimalus pakkuda vaimset tuge
Ettevõtted tunnetavad üha enam oma rolli töötajate vaimse tervise toetamisel. Swedbanki tööheaolu juht Katrin Meos rõhutas, et kõigepealt tuleks tagada töötingimused, mis toetavad rahulolu ja tasakaalu. „Oluline on, et töötajatel oleksid selged eesmärgid, võimalus töökorralduses paindlikkuseks ning juht, kes on toetav ja mõistev. Samuti peame tähtsaks inimeste teadlikkuse ja toimetulekuoskuste arendamist erinevates olukordades. Oleme veendunud, et just õnnelikud ja rahulolevad töötajad on iga organisatsiooni edu alus,“ selgitas Meos.
Nii ABBs kui ka Swedbankis toimuvad regulaarsed seminarid, kus jagatakse töötajatele häid nippe vaimse tervise eest hoolitsemiseks. Mõlemad ettevõtted võimaldavad tervisekindlustuse kaudu kiiremat vastuvõttu psühholoogi või terapeudi juurde. „Keegi ei tohi jääda raskes olukorras üksi oma murega,“ rõhutas Meos.
Rohkem riiklikku panust
Ettevõtete sõnul saaks ka riik senisest rohkem tööealise elanikkonna tervisesse panustada. Täna investeerivad ettevõtted töötaja kohta tervisekontrollidesse keskmiselt 40 eurot aastas, lisaks pakub 10% tööandjatest töötajatele ravikindlustust, mille kulu on töötaja kohta aastas umbes 350 eurot. ABB esindaja sõnul on praegu Eestis kehtiv maksuvaba tervisehüvitise piirmäär 400 eurot töötaja kohta aastas selgelt piirav.
„Kasutame ABB-s selle limiidi täielikult ära ja maksame ületatavalt osalt erisoodustusmaksu. Oleme seisukohal, et suurem paindlikkus ja piirmäära tõstmine võimaldaks meil ja paljudel teistel ettevõtetel töötajate tervisesse veelgi enam panustada ja vähendada seeläbi survet riiklikule tervishoiusüsteemile,“ sõnas Kreek.
Ka Swedbanki esindaja sõnul on järjest rohkem olnud olukordi, kus töötajatele lahendusi välja mõeldes on maksuvaba piirmäär suurimaks võimaluste piirajaks. „Võib oletada, et iga ühe euro suuruse investeeringu kohta töötajate tervisesse võiks tulla tagasi umbes kaks kuni neli eurot. See on kindlasti oluline mõttekoht otsustajatele,“ sõnas Swedbanki tööheaolu juht Katrin Meos.
Ettevõtete esindajad rõhutavad, et mida kättesaadavamad on tervisemuresid ennetavad ja taastavad teenused, seda aktiivsemalt töötajad neid ka kasutavad. See aitab omakorda tagada töötajate pikaajalisemat töövõimet, vähendada haiguspäevi ning panustada seeläbi ka rohkem Eesti majandusse.
7 soovitust, kuidas ise tervist paremaks muuta
Selleks, et igaüks ise saaks oma tervist parandada ja ennetada suuremaid tervisemuresid, on Meliva töötervishoiuarst Toomas Põld välja toonud seitse soovitust:
Liigu regulaarselt. Vajalik on päevas vähemalt 30 minutit mõõdukalt liikuda (nt jalutamine, rattasõit, ujumine).
Söö mitmekülgselt ja tasakaalustatult. Vähenda suhkrut, soola, töödeldud toite ja söö rohkem köögi- ja puuvilju.
Hoolitse vaimse tervise eest. Puhka piisavalt, piira ületöötamist, õpi stressiga toime tulema, vajadusel kasuta nõustamisteenuseid.
Väldi kahjulikke harjumusi. Suitsetamine, liigne alkohol ja une puudus kahjustavad pikaajaliselt töövõimet.
Jälgi tööergonoomikat. Õige tööasend, liikumispausid ja sobivad töövahendid aitavad vältida lihas- ja liigesevaevusi.
Käi regulaarselt tervisekontrollis. Töötervishoiuarst või perearst aitab avastada probleemid enne, kui need süvenevad.
Loo tasakaal töö ja eraelu vahel. See on oluline nii vaimse kui füüsilise tervise hoidmiseks.
