Paljud meist teavad, et liigse stressi korral tuleks puhata, vähem muretseda ja enda vajadusi rohkem arvestada. Ometi võib juhtuda, et ka vabal õhtul ei suuda me töömõtteid kõrvale jätta, kerime pikalt telefonis või tunneme süüd, et midagi kasulikku ei tee. Keha on justkui puhkerežiimil, kuid meel püsib endiselt valvel. 

Meliva psühholoogi Reet Labe sõnul ei tähenda töötegemise lõpetamine tingimata seda, et inimene päriselt taastub. 

„Taastumine eeldab, et meie närvisüsteem saab pingeseisundist välja tulla. Kui mõtted jätkavad probleemide lahendamist, muretsemist või järgmiste ülesannete planeerimist, võib sisemine pinge püsida ka siis, kui me väliselt puhkame. Telefonis kerimine võib aidata korraks tähelepanu muredelt kõrvale juhtida, kuid kiiresti vahelduv sisu annab ajule samal ajal järjest uusi stiimuleid. Seetõttu võime küll tunda, et tegime pausi, ent olla pärast seda endiselt vaimselt väsinud või rahutud,“ selgitab Reet. 

Stress ei väljendu alati selgelt äratuntava ülekoormatuse või läbipõlemisena. Esimesed märgid võivad olla hoopis tavapärasest suurem ärrituvus, keskendumisraskused, rahutu uni või tunne, et ka väikesed ülesanded nõuavad ebaproportsionaalselt palju energiat. 

Stressi kuhjumisele võivad viidata ka: 

pidev kiirustamise või valveloleku tunne; 

raskus töö- ja muremõtetest eemalduda; 

süütunne puhkamise või „ei” ütlemise pärast; 

tunne, et taastumiseks ei jätku kunagi piisavalt aega. 

„Sageli harjub inimene pingega sedavõrd, et peab seda oma tavaliseks seisundiks. Alles siis, kui enesetunne halveneb või igapäevaste kohustustega hakkamasaamine muutub raskemaks, saadakse aru, kui kaua on keha ja meel ülekoormusest märku andnud,“ ütleb Reet. 

Stressiga toimetulekut saab õppida nagu iga teist oskust 

Mõnikord arvatakse, et oskus stressiga toime tulla on iseloomuomadus: ühed lihtsalt oskavad jääda rahulikuks, seada piire ja enda eest hoolitseda, teised mitte. Tegelikult koosneb stressiga toimetulek mitmest praktilisest oskusest, mida saab õppida ja harjutada. 

„Nii nagu ühegi teise oskuse puhul, ei piisa ka siin üksnes teadmisest, mida oleks õige teha. Me võime teada, et peaksime puhkama, vähem muretsema või sagedamini „ei“ ütlema, kuid keerulises olukorras ei pruugi me osata seda teadmist rakendada. Harjutades õpime oma pingeseisundit varem märkama, mõtetega teadlikumalt toime tulema ning tegema valikuid, mis meid pikemas plaanis toetavad,“ selgitab Reet. 

Neid oskusi ei pea omandama korraga. Alustada võib sellest, et inimene õpib märkama hetke, mil pinge hakkab kasvama, ning valib seejärel ühe väikese tegevuse, mis aitab tavapärast automaatset reaktsiooni muuta. Mida rohkem seda harjutada, seda kättesaadavamaks muutub uus oskus ka stressirohkes olukorras. 

Alustada võib väga väikesest pausist. Peatu korraks ja küsi endalt: 

Mida ma praegu oma kehas ja meeleolus märkan? 

Milline on kõige väiksem asi, mida saan järgmise kümne minuti jooksul enda toetamiseks teha? 

Vastus ei pea olema suur elumuutus. Mõnikord võib selleks olla püsti tõusmine, mõneks minutiks õue minemine, ühe ülesande edasilükkamine või enda jaoks selge piiri sõnastamine. 

“Kuigi sellised sammud võivad tunduda lihtsad, ei ole neid pingelisel hetkel alati kerge märgata ega rakendada. Uued oskused muutuvad igapäevaelu loomulikuks osaks järk-järgult ning vajavad harjutamist,” selgitab Reet. 

Meliva viiest kohtumisest koosnev praktiliste oskuste grupp „Stressist tasakaaluni” on mõeldud täiskasvanutele, kes soovivad paremini mõista stressi mõju ning õppida toetama oma taastumist ja vaimset heaolu. 

„Sageli hakkame stressiga tegelema alles siis, kui jaks on juba otsakorral. Tegelikult tasub neid oskusi õppida varem – nii oskame pinge kuhjumist õigel ajal märgata ja ennast toetada enne, kui stress hakkab meie igapäevaelu juhtima,“ ütleb Reet. 

Grupikohtumistel tegeletakse stressi ja pinge märkamise, enesehoiu, ülemõtlemise, sisemise kriitiku, muretsemise ja piiride seadmisega. Teadmiste kõrval on oluline osa praktilistel harjutustel, aruteludel ja igapäevaelus kasutatavate tööriistade õppimisel. Varasem grupitöö-, nõustamis- ega teraapiakogemus ei ole osalemiseks vajalik. 

Grupid toimuvad 24. augustist 21. septembrini Tallinnas ja Tartus. Kogu viiest kohtumisest koosneva grupisarja osalustasu on 50 eurot. 

Tartu gruppi registreerumiseks kirjuta aadressil reet.labe@meliva.ee ning Tallinna gruppi registreerumiseks aadressil terje.saunoris@meliva.ee. 

Registreerumine on avatud 21. augustini. Kohtade arv on piiratud. 

Loe praktiliste oskuste grupi kohta lähemalt siit.  

Psühholoog Reet Labe: stressiga toimetulekut saab õppida nagu iga teist oskust

Kiire elutempo, pidev infovoog ning töö- ja puhkeaja piiride hägustumine tähendavad, et paljude inimeste jaoks ei ole stress enam üksikute pingeliste perioodide probleem. Pinge võib kujuneda igapäevaseks taustaseisundiks, millega harjutakse sedavõrd, et selle mõju märgatakse alles siis, kui uni, keskendumisvõime, meeleolu või suhted hakkavad kannatama. 

Kuigi suvel esineb hingamisteede viirusnakkusi tavaliselt vähem kui sügis- ja talvekuudel, ei ole haigused kadunud. Meliva töötervishoiuarst dr Liisi Luht selgitab, mille suhtes tasub olla tähelepanelik.

Kõige sagedasemad on suvel enteroviirusnakkused, mis on ka maailmas levinud ning võivad põhjustada puhanguid. Tihedamini haigestuvad lapsed, noorukid ja nooremad täiskasvanud. Eestis levivad enteroviirused peamiselt maist septembrini ning haigestumisi on kõige rohkem augustis ja septembris, eriti lastekollektiivides.

Paljud enteroviiruse põhjustatud haigused kulgevad kergelt ja meenutavad tavalist viirushaigust. Tuntumaid on käe-, jala- ja suutõbi, millele on iseloomulik lööve kätel, jalgadel ja suu limaskestal. Nakkus levib lähikontakti kaudu ning saastunud käte või toidu vahendusel.

Ja kuigi suvel on hingamisteede viirusnakkusi üldiselt vähem, ei ole COVID-19 päriselt kadunud. Viimastel aastatel on mitmel pool täheldatud, et haigestumine võib hakata suurenema juba suve lõpus või varasügisel. Kui suur see kasv on, sõltub eelkõige sellest, millised viirusevariandid parasjagu levivad ja kui tugev on elanikkonna immuunsus.

Suvel tasub meeles pidada ka puukide levitatavat puukentsefaliiti. Hammustuse korral tuleks puuk eemaldada esimesel võimalusel. Kõige kindlam kaitse puukentsefaliidi vastu on vaktsineerimine.

Kas kuumus, ujumine, grillipeod ja reisid suurendavad mõne haiguse ohtu?

Suvel suureneb mitme bakteriaalse nakkuse risk. Seda soodustavad soojad ilmad, õues viibimine, reisimine ning toidu valmistamine ja söömine välitingimustes.

Sooja ilmaga rikneb toit kiiremini, sest bakterid paljunevad kõrgemal temperatuuril rutem. Seetõttu suureneb ka toidupõhiste nakkuste oht, kui toitu ei säilitata või kuumtöödelda õigesti.

Sagedamini esineb ka impetiigot ehk pindmist bakteriaalset nahainfektsiooni. Selle levikut soodustavad higistamine, väiksemad nahavigastused ning tihe nahakontakt, näiteks sportides või laste omavahelistes mängudes.

Ka ujumine võib mõne nakkuse riski suurendada. Näiteks võib sage vees viibimine soodustada väliskõrvapõletiku ehk nn ujuja kõrva teket. Kui nahal on haavu või marrastusi, tasub vältida ujumist veekogudes, mille vee kvaliteet on küsitav, sest nii on suurem oht haavapõletiku tekkeks.

Grillihooaeg ja piknikud suurendavad nii bakteriaalsete kui ka viiruslike seedetraktinakkuste riski. Ebapiisavalt kuumtöödeldud linnuliha või muu saastunud toit võib põhjustada salmonelloosi või kampülobakterenteriiti. Piknikel ja grillipidudel ei ole alati võimalik järgida tavapäraseid hügieenireegleid ning seetõttu levivad kergemini ka seedetrakti viirusnakkused, näiteks noroviirus. Suviti tuleb noroviiruse puhanguid sagedamini ette ka reisidel ja laagrites, esineb ka toitlustusasutustega seotud juhtumeid.

Suvega käivad paratamatult kaasas ka puugid, kes levitavad puukborrelioosi. Erinevalt puukentsefaliidist on tegemist bakteriaalse nakkusega, mille vastu praegu tõhusat vaktsiini ei ole. Õnneks saab puukborrelioosi ravida antibiootikumidega ning kui haigus avastatakse varakult – näiteks iseloomuliku nahalööbe ilmnemisel –, aitab õigeaegne ravi ennetada hilisemaid tüsistusi.

Kuidas vähendada viirus- ja bakteriaalsete nakkuste riski?

Enamikku suvistest nakkustest aitavad ennetada üsna lihtsad meetodid – hea kätehügieen, ohutu toidukäitlemine ja puugihammustuste vältimine.

Konditsioneeri kasutades tasub vältida väga suuri temperatuurierinevusi ning seda, et külm õhuvool puhuks pikalt otse inimesele peale. Sama oluline on kliimaseadmeid tootja juhiste järgi regulaarselt hooldada.

Enne toidu valmistamist ja söömist tuleks käsi pesta, vältida toore ja valmistoidu omavahelist ristsaastumist ning küpsetada eriti linnuliha korralikult läbi. Kuuma ilmaga tasub jälgida ka seda, et kiiresti riknevad toiduained ei seisaks liiga kaua toatemperatuuril.

Puugirohketes piirkondades liikudes on soovitatav kanda heledaid ja keha katvaid riideid, kasutada puugitõrjevahendeid ning kontrollida pärast looduses viibimist hoolikalt kogu keha. Puukentsefaliidi eest aitab kõige tõhusamalt kaitsta vaktsineerimine.

Milliste haiguste ja tervisemurede suhtes tuleb suvel eriti tähelepanelik olla?

Meliva töötervishoiuarst dr Liisi Luht selgitab, millised tervisemured võivad suvel kimbutada.

Allergiate esinemissagedus on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt kasvanud ning üha enam mõjutab inimesi selline nähtus nagu ristallergia. Meliva allergoloog-immunoloog Maria Mikkali selgitusel ei ole patsientide arusaam ristuvast toiduallergiast alati selge, mis võib omakorda põhjustada asjatud toidupiiranguid. 

Klassikalise allergia puhul reageerib immuunsüsteem otse allergeenile, näiteks kassi karvale või maapähklile. Ristallergia tekib aga siis, kui kaks erinevat ainet jagavad sarnaseid valgustruktuure. “Ristallergia on piltlikult öeldes immuunsüsteemi eksitus. Kui inimene on allergiline kase õietolmu suhtes, võivad tema antikehad pidada näiteks õuna, pähklite või teiste toiduainete valke kase õietolmu valkudega sarnaseks ning käivitada allergilise reaktsiooni,“ selgitab dr Mikkal.

Kase õietolm on üks levinumaid ristallergiate algatajaid. Selle valgu osad on struktuurilt sarnased mitme puu- ja juurvilja omadega. Reaktsioon sõltub inimesest – ühel võivad ristuva toiduallergia kaebused esineda aastaringselt ja teisel vaid õietolmu hooajal.

Ristallergiate sümptomid on tavaliselt kergekujulised ja piirduvad suuõõne piirkonnaga. Need võivad hõlmata sügelust suus, punetust, huulte turset ja/või kipitustunnet. “Eluohtlikke reaktsioone esineb ristallergiate puhul harva ning EpiPeni väljakirjutamine ja kasutamine ei ole nende allergiate puhul reeglina vajalik,“ lohutab dr Mikkal.

Praktilise faktina võiks aga teada, et puu- ja juurviljades ristuva reaktsiooni põhjustavad valgud lagunevad sageli kuumusel ehk termiliselt töödeldud kujul võivad paljud probleemsed toiduained olla täiesti ohutud. „Toorest õuna süües võib hakata suus kipitama, aga näiteks küpsetatud õunakook seda reaktsiooni ei tekita,“ ütleb allergoloog-immunoloog. “Kahjuks pähklite ristallergia puhul termiline töötlemine ei aita. Samas on neil patsientidel õnneks väike risk, et väga väike kogus pähkleid põhjustaks eluohtliku reaktsiooni. Seetõttu on minimaalne kogus, näiteks pähklipuru šokolaadis või jäätises, enamasti talutav ja lubatud,” täiendab ta.

Paljud inimesed jõuavad allergoloogi vastuvõtule alles siis, kui nad on sageli asjatult juba mitmeid toite menüüst maha kriipsutanud. „Allergeene tuleb vältida ainult siis, kui need tekitavad kaebusi. Põhjendamatuid rangeid dieete näen kahjuks liiga tihti,“ ütleb allergoloog-immunoloog.

„Minu soovitus on lihtne: söö ja vaata, kuidas keha reageerib. Kui reaktsiooni ei ole, ei ole ka probleemi. Kui on kahtlus, tule arsti juurde. Ära tee ise diagnoose ja ära piira end asjatult,” lõpetab ta.

Allergoloog-immunoloog: kõige sagedasem toiduallergia põhjus on õietolmu ristreaktsioon

Meliva allergoloog-immunoloog Maria Mikkali selgitusel ei ole patsientide arusaam ristuvast toiduallergiast alati selge, mis võib omakorda põhjustada asjatud toidupiiranguid. 

Digikliinikus on üld- ja perearstid lihtsasti kättesaadavad – reaalajas, seitse päeva nädalas. Vestle Digikliiniku arstiga ilma eelneva broneeringuta ja saa vastus oma tervisemurele vaid mõne minutiga.

Digikliinik

Meliva klienditeavitussüsteemi plaaniliste hooldustööde ajal tekkinud tehnilise rikke tõttu said paljud kliendid 17.08 eksliku kordusteavituse varasema visiidi kohta. Vabandame kõigi eksliku teavituse saanud klientide ees ja palume tekkinud segaduse pärast vabandust.

Meliva vaimse tervise spetsialistid on abiks igale pöördujale vaimse tervise hoidmise, psühholoogilise ravi ja vaimse tervise probleemide ennetamisega seotud küsimustes.

Hoolitse oma vaimse tervise eest

Regulaarne hambaravi kontroll on oluline, sest see võimaldab märgata hamba- ja igemeprobleeme juba varajases staadiumis, mil ravi on lihtsam, kiirem ja vähem kulukas.

Regulaarne hammaste kontroll

Regulaarne tervisekontroll aitab märgata terviseriske varakult ning teha teadlikke otsuseid oma heaolu hoidmiseks.

Hoia oma tervisel silm peal

Ootame Meliva meeskonnaga liituma meditsiinivaldkonna spetsialiste, kes soovivad koos meiega panustada Eesti inimeste tervise ja rahulolu parendamisse.

Tule meile tööle!

Oleme Eesti inimeste tervisepartner läbi terve elukaare. Meie terviseeksperdid aitavad igas terviseküsimuses kõikjal üle Eesti. Oleme Sinu jaoks olemas hambaravist, töötervishoiu, vaimse tervise, eriarstiabi ja esteetilise meditsiinini. Meliva kliinikud asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Põlvas, Võrus, Keilas, Sakus, Kärdlas ja Kuressaares ning igale poole mujale jõuavad meie tervisebussid.

Suurim üle-eestiline katvus

Uudised ja teated

Meie Melivas väärtustame tervena elatud elu. Leiame ühiselt lahenduse igale Sinu terviseküsimusele – ennetusest ravini. Sinu tervis on meie jaoks oluline ning hoolitseme selle eest, et väiksest murest ei kasvaks suur.

Tervele elule pühendunud

Meie tugevus on meie inimesed, keda hoiame samamoodi, nagu nemad hoiavad Sind.

Parimad arstid ja spetsialistid

Oleme Sinu partner kõikides tervisega seotud küsimustes, eriarstiabist suutervise ja töötervishoiuni.

Lai valik terviseteenuseid

Teenused

Arstid ja spetsialistid

Eriarst

Usaldusväärne, hooliv ja terviklik hambaravi kogu perele.

Hambaravi

Parim lahendus, kui terviseküsimus ei vaja ilmtingimata füüsilist konsultatsiooni.

Digitaalne kaugvastuvõtt

Digikliiniku kasutamine

Tutvu vajalike materjalidega enne tervisekontrolli

Töö ja tervisega seotud teenused

Töötervishoid

Oleme Eesti inimeste tervisepartner läbi terve elukaare. Meie terviseeksperdid aitavad igas terviseküsimuses kõikjal üle Eesti. Oleme Sinu jaoks olemas hambaravist, töötervishoiu, vaimse tervise, eriarstiabi ja esteetilise meditsiinini.

Meliva - abiks igas terviseküsimuses.

Hoolitse oma vaimse tervise eest

Regulaarne hammaste kontroll

Hoia oma tervisel silm peal

Suurim üle-eestiline katvus

Tervele elule pühendunud

Tervele elule pühendunud

aastat kogemust

Parimad arstid ja spetsialistid

Parimad arstid ja spetsialistid

Arsti ja spetsialisti

Lai valik terviseteenuseid

Lai valik terviseteenuseid

erinevat terviseteenust

Uudised ja teated

Tule meile tööle!