Padel on viimaste aastatega tõusnud Eestis harrastatuse poolest esikümnesse, kuid populaarsuse kasvuga on hüppeliselt kasvanud selle reketialaga seotud spordivigastused, selgub ERGO kindlustuse andmetest.

Kui veel 2024. aastal registreeris ERGO kindlustus vaid mõned üksikud padeli vigastused, siis alates 2025. aastast tuleb neid ette juba igakuiselt. Kõige rohkem tehakse endale padelis liiga sügis-talvisel ajal ning peamiselt vigastavad end mehed.

“Kui tavaliselt on talvised vigastused seotud talispordialadega, siis möödunud talvel kasvas hüppeliselt padelimänguga seotud õnnetuste arv,” lisas ERGO isikukahjude osakonna juht Kaiu Tuisk. “Padel on reeglina kõigile jõukohane ja ei eelda pikka õppeperioodi, mistõttu harrastavad seda ka paljud algajad, kes ei ole võib-olla veel pädevad oma sportlikku võimekust hindama – seetõttu pannakse ennast mänguhoos sageli ka ohtlikku olukorda.”

Tuisk paneb harrastajatele südamele, et enne väljakule minekut tuleks teha korralik soojendus, sest just ettevalmistuse puudumine on üks sagedasemaid vigastuste põhjuseid.

Meliva spordiarsti dr Gunnar Männiku sõnul on padel ohtlik spordiala mitmel põhjusel: esiteks haarab see kogu keha – nii lihaskonda, liigeseid kui ka sidemeid ning teiseks paneb see südame-veresoonkonnale tohutu koormuse. “Mängu intensiivsuse tõttu võib südame löögisagedus tõusta isegi 180 kuni 200 löögini minutis, mis teeb sellest väga intensiivse spordiala. Just suur koormus ja kogu keha kaasamine on peamised põhjused, miks padeliga kaasneb nii palju vigastusi,” lisas ta.

Lõbus liigutamine on toonud kindlustusele tohutu hulga õnnetusjuhtumeid, mis parimal juhul piirduvad millegi väänamise või nihestamisega, kuid halvimal juhul lõppevad murru ja rebenditega, mille taastumiseks kulub kuid. “Raskemate vigastuste puhul aitab õnnetusjuhtumikindlustus mitte ainult valurahaga, vaid ka kõigi kaasnevate tasuliste ravi- ja järelravi kulude, näiteks füsioteraapia katmisega,” lisas Tuisk, kelle sõnul võivad sporditraumade puhul kulud mitmetesse tuhandetesse eurodesse ulatuda.

Kuna padeli mängus on koormus südame-verevarustusele ja tugi-liikumisaparaadile väga suur, soovitab dr Männik enne padeli treeningutega alustamist, eriti keskeas ja vanematel inimestel, pöörduda pere- või spordiarsti vastuvõtule. “Uuringutest võiks teha südame EKG ja veretesti ning võimalusel ka koormustesti, et hinnata koormustaluvust ja taastumiskiirust peale kehalist koormust,” lisas ta.

Selleks, et vältida väga suuri tüsistusi nagu aju- või südamelihase infarkt, võiks dr Männiku sõnul uuringuid teha tegelikult korra aastas, eriti padelimängijatel, kes treenivad nädalas vähemalt neli korda. “Juhul kui leitakse suuremad muutused südame verevarustuse töös, näiteks kõrgenenud vererõhk või südame rütmihäired, suunatakse patsient kardioloogi juurde edasisteks uuringuteks ja raviks.”

Lisaks on dr Männiku sõnul väga oluline, et koos padeli treeningutega „haritakse“ ka oma tugiliikumisaparaati läbi spetsiaalsete kehaliste harjutuste, näiteks pilatese. “Suurem rõhk oleks vaja pöörata selja süvalihastele, kerelihastele, kõhulihastele ja õlavööle. Harjutusi tuleks teha regulaarselt, vähemalt üle päeva, eesmärgiga vältida ülekoormusvigastusi ja traumasid. Ideaalis näitab harjutused ette füsioterapeut ja väga suur roll vigastuste ennetamisel on ka kiropraktikul,” lisas ta.

Spordiarst hoiatab: padel toob kaasa varjatud ohu

Padel on viimaste aastatega tõusnud Eestis harrastatuse poolest esikümnesse, kuid populaarsuse kasvuga on hüppeliselt kasvanud selle reketialaga seotud spordivigastused.

Eesti suurima eratervishoiuettevõtte Meliva emafirma, Soome tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandekontsern Mehiläinen on sõlminud kokkuleppe Rootsis, Norras ja Taanis pea 100 kliiniku- ja haiglavõrguga tervishoiuettevõtte Alerise omandamiseks. Tehing vajab vastavate ametkondade kinnitust.

Tehingu jõustumisel täiendab Mehiläinen senist teenusepakkumist Rootsis ning on tänu Norra ja Taani turgude lisandumisele üle Skandinaavia heas positsioonis, et parandada kvaliteetse arstiabi kättesaadavust ning luua patsientidele üha paremaid ja kaasaegsemaid terviselahendusi.

Stockoholmis asuva peakontoriga Aleris on Rootsis, Norras ja Taanis tegutsev eriarstiabi osutaja, kes on keskendunud plaanilisele kirurgiale, vaimsele tervisele ja meditsiinilisele diagnostikale. Alerise kliinikutes tehakse aastas keskmiselt üle 3,8 miljoni visiidi ning ettevõte on tööandja 5300 tervishoiu- ja teistele spetsialistidele.  

Alerise eriarstiabi iseloomustavad kõrge kvaliteet ja hea kättesaadavus ning ettevõttel on ette näidata kõrged tulemused nii patsientide tagasiside kui ka kvaliteedi põhinäitajate osas. Aleris teenindab kõiki kliendigruppe ning neil on pikaajalised koostöösuhted nii riikliku tervishoiusektori kui ka erakindlustusandjatega.

Alerisega ühinemise tulemusel kasvab Mehiläinen Grupp ligikaudu 60 000 töötajani, kes pakuvad tervishoiuteenuseid rohkem kui 1500 asukohas 9 riigis peaaegu 6 miljonile patsiendile. Mehiläinen Grupi eelmise aasta (pro forma) käive ulatus 3,7 miljardi euroni. Mehiläinen on üks Euroopa juhtivaid erameditsiini pakkujaid, kes on keskendunud integreeritud ambulatoorsetele tervishoiuteenustele ning on tervishoiuvaldkonnas teerajaja digilahenduste ja tehisintellekti rakendamisel.

Meliva Eesti on suurim eratervishoiuettevõtte Eestis ligikaudu 1000 töötajaga ning 23 asukoha, viie meditsiinilise erivarustusega tervisebussi ja kaugvastuvõtte võimaldava Digikliinikuga.  Meliva Eesti kasvatas 2025. aastal teenuste lisandumise ja mahu suurendamise toel oma käivet 11 protsendi võrra 62,3 miljoni euroni, jõudes 2,2 miljoni eurose puhaskasumini. 

Meliva emaettevõte Mehiläinen laieneb ostutehingu tulemusel Norra ja Taani ning tugevdab kohalolu Rootsis

Eesti suurima eratervishoiuettevõtte Meliva emafirma, Soome tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandekontsern Mehiläinen on sõlminud kokkuleppe Rootsis, Norras ja Taanis pea 100 kliiniku- ja haiglavõrguga tervishoiuettevõtte Alerise omandamiseks. 

Viljar Arakas kinnitas, et erasektori mõtteviisi toomine avalikku sektorisse on kindlasti kasulik. Ta lükkas ümber arusaama, justkui oleksid avaliku ja erasektori inimesed põhimõtteliselt erinevad, tuues näiteks Taavi Kotka ja Paavo Nõgene, kes on edukalt tegutsenud mõlemas valdkonnas. Peamine erinevus seisneb Arakase sõnul vaatepunktis: ettevõtjad keskenduvad esmalt oma ettevõttele ja sektorile ning seejärel majanduskeskkonnale, avalik sektor aga vaatab ainult laiemat keskkonda, olles samal ajal pidevalt erinevate mõjujõudude surve all. 

"Meie nõukogu suurim väärtus ongi see, et on toodud erasektori ja avaliku sektori inimesed ühe laua taha ja pandud suhtlema," selgitas Arakas, rõhutades, et see on nõudnud poliitilist tahet. Ta lisas, et avalikus sektoris töötavad inimesed on sageli sama võimekad kui erasektoris tegutsejad. 

Tervishoiu rahastamise kriisist väljatulek nõuab teistsugust mõtlemist 

Marja-Liisa Alop tõi esile murettekitavad numbrid Eesti tervishoius: tervena elatud aastate poolest on Eesti Euroopa Liidus viimaste seas, samal ajal kui Tervisekassa eelarve on viimase kuue aastaga kasvanud ligi miljardi euro võrra, kuid ka sellest ei piisa ja kulutame nö säästusid. 

Viljar Arakas möönis, et tervishoiu probleemid on keerulised ja kaugelt vaadates lihtsamad kui süvitsi minnes. Ta rõhutas, et probleem pole meditsiini kvaliteedis, vaid rahastamises. Eesti kulutab meditsiinile suhtena SKT-sse vähem kui EL-i keskmine, kogudes samal ajal ka vähem maksutulu. Arakase sõnul on praegune rahastusmudel pikas perspektiivis jätkusuutmatu. 

"Kõik süsteemid, mida ehitatakse turukindlaks... ja pannakse raha juurde, ei toimi mitte kunagi," kritiseeris Arakas, viidates vajadusele avada süsteem turule ja panna raviraha koos patsiendiga liikuma. 

Ühe olulise lahendusena pakkus Arakas välja tööandjate võimaluste laiendamise oma töötajate tervisesse panustamisel. Praegune 400-eurone erisoodustusmaksuvaba piir on tema hinnangul oma aja ära elanud. Ta lükkas ümber rahandusministeeriumi kartuse kuritarvitamise ees, võrreldes seda kiiruseületamise kartuses autode keelamisega. Arakas näeb tööandja pakutavat erameditsiinilahendust osana terviklikust motivatsioonipaketist ja oleks suur samm edasi. "Imelik on öelda, et raha ei ole, aga vastu me ei võta ka kelleltki," resümeeris Arakas praegust olukorda. 

Maksupoliitika osas leidis Arakas, et Eesti maksukoormus on küll EL-i keskmisest madalam, kuid käibemaks ja sotsiaalmaks on liiga kõrged. Ta pooldab uute, madalate ja ühetaoliste maksuliikide kehtestamist, selle asemel et olemasolevaid makse veelgi tõsta. 

Küsimusele, miks tervishoius muutused nii aeglaselt toimuvad, vastas Arakas, et tegemist on paraku süsteemiga, kus uusi ideid ja inimesi ei pruugita alati oodata. Ta rõhutas, et tervishoius ei piisa üksikute määruste muutmisest, vaid süsteem vajab komplekset ülesehitamist. 

Arakas kutsus üles kõikidelt Riigikogusse pürgivatelt erakondadelt küsima pikaajalisi lahendusi tervishoiu rahastamise kriisile. Ta hoiatas, et kuigi Eesti madal riigivõlg võimaldab probleemi edasi lükata, on see lühinägelik ja võib viia Soome-sarnasesse olukorda, kus võlg on kasvanud kontrolli alt välja. 

Tervet intervjuud on võimalik kuulata järele siit: https://www.aripaev.ee/saated/2026/04/28/arakas-meditsiinisektor-peab-riigikogult-pikaajalist-lahendust-kusima 

Viljar Arakas: tervishoiu rahastamine vajab muutust

Äripäeva raadio hommikuprogrammis intervjueeris Eesti parima juhi konkursil kolme nominendi hulka jõudnud Meliva juhatuse esimees Marja-Liisa Alop Eften Capitali tegevjuhti Viljar Arakast. Jutuks tulid Eesti majanduse ja avaliku sektori väljakutsed, keskendudes eelkõige tervishoiu rahastamisele ja reformivajadusele. Arakas, kes on valitsuse efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda ligi aasta juhtinud, jagas oma vaateid avaliku ja erasektori koostööst ning pakkus välja ettepanekuid Eesti tervishoiu kitsaskohtadele. 

Digikliinikus on üld- ja perearstid lihtsasti kättesaadavad – reaalajas, seitse päeva nädalas. Vestle Digikliiniku arstiga ilma eelneva broneeringuta ja saa vastus oma tervisemurele vaid mõne minutiga.

Digikliinik

6.–7. juunil ei saa hambaravi veebibroneeringuid teha seoses haldustarkvara vahetusega. Erakorraliselt on neil kuupäevadel hambaravi aja broneerimiseks avatud meie kõnekeskus ajavahemikus 9.00–15.00 telefonil 1525.

Meliva vaimse tervise spetsialistid on abiks igale pöördujale vaimse tervise hoidmise, psühholoogilise ravi ja vaimse tervise probleemide ennetamisega seotud küsimustes.

Hoolitse oma vaimse tervise eest

Regulaarne hambaravi kontroll on oluline, sest see võimaldab märgata hamba- ja igemeprobleeme juba varajases staadiumis, mil ravi on lihtsam, kiirem ja vähem kulukas.

Regulaarne hammaste kontroll

Regulaarne tervisekontroll aitab märgata terviseriske varakult ning teha teadlikke otsuseid oma heaolu hoidmiseks.

Hoia oma tervisel silm peal

Ootame Meliva meeskonnaga liituma meditsiinivaldkonna spetsialiste, kes soovivad koos meiega panustada Eesti inimeste tervise ja rahulolu parendamisse.

Tule meile tööle!

Oleme Eesti inimeste tervisepartner läbi terve elukaare. Meie terviseeksperdid aitavad igas terviseküsimuses kõikjal üle Eesti. Oleme Sinu jaoks olemas hambaravist, töötervishoiu, vaimse tervise, eriarstiabi ja esteetilise meditsiinini. Meliva kliinikud asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Põlvas, Võrus, Keilas, Sakus, Kärdlas ja Kuressaares ning igale poole mujale jõuavad meie tervisebussid.

Suurim üle-eestiline katvus

Uudised ja teated

Meie Melivas väärtustame tervena elatud elu. Leiame ühiselt lahenduse igale Sinu terviseküsimusele – ennetusest ravini. Sinu tervis on meie jaoks oluline ning hoolitseme selle eest, et väiksest murest ei kasvaks suur.

Tervele elule pühendunud

Meie tugevus on meie inimesed, keda hoiame samamoodi, nagu nemad hoiavad Sind.

Parimad arstid ja spetsialistid

Oleme Sinu partner kõikides tervisega seotud küsimustes, eriarstiabist suutervise ja töötervishoiuni.

Lai valik terviseteenuseid

Teenused

Arstid ja spetsialistid

Eriarst

Usaldusväärne, hooliv ja terviklik hambaravi kogu perele.

Hambaravi

Parim lahendus, kui terviseküsimus ei vaja ilmtingimata füüsilist konsultatsiooni.

Digitaalne kaugvastuvõtt

Digikliiniku kasutamine

Tutvu vajalike materjalidega enne tervisekontrolli

Töö ja tervisega seotud teenused

Töötervishoid

Oleme Eesti inimeste tervisepartner läbi terve elukaare. Meie terviseeksperdid aitavad igas terviseküsimuses kõikjal üle Eesti. Oleme Sinu jaoks olemas hambaravist, töötervishoiu, vaimse tervise, eriarstiabi ja esteetilise meditsiinini.

Meliva - abiks igas terviseküsimuses.

Hoolitse oma vaimse tervise eest

Regulaarne hammaste kontroll

Hoia oma tervisel silm peal

Suurim üle-eestiline katvus

Tervele elule pühendunud

Tervele elule pühendunud

aastat kogemust

Parimad arstid ja spetsialistid

Parimad arstid ja spetsialistid

Arsti ja spetsialisti

Lai valik terviseteenuseid

Lai valik terviseteenuseid

erinevat terviseteenust

Uudised ja teated

Tule meile tööle!