Seljakirurg Raul Laasik: seljaprobleemide ravis on aeg sageli määrav
Seljavalu ja närvipitsumised on ühed sagedasemad põhjused ortopeedi või seljakirurgi konsultatsioonile pöördumiseks.
Seljavalu ja närvipitsumised on ühed sagedasemad põhjused ortopeedi või seljakirurgi konsultatsioonile pöördumiseks. Kui konservatiivne ravi ei anna enam tulemust ja elukvaliteet on langenud, tasub Meliva seljakirurgi dr Raul Laasiku sõnul kaaluda juba lülisambakirurgilist ravi.
Rävala kliinikus alustati lülisambaoperatsioonidega 2025. aasta veebruaris. Enamlevinud diagnoosideks on lülisambakanali stenoos (seljaüdi kanali kitsenemine) ning diski prolapsist tingitud närvijuure pitsumine. Mõlema seisundi sagedaseim sümptom on alajäsemesse kiirguv valu, millega võivad kaasneda lihasnõrkus, liikumispiiratus või klaudikatsioon (katkendlik kõndimine).
“Närvipitsumine mõjutab otseselt inimese elukvaliteeti, liikumisvõimet ja tööelu. Õigel ajal tehtud operatsioon võib anda kiire ja märgatava leevenduse,“ selgitas dr Laasik.
Seljakirurgiline ravi põhineb tihedal meeskonnatööl, kuhu kuuluvad lisaks kirurgile ja anestesioloogile ka õed, füsioterapeudid ning tugiteenused.
„Oluline on, et kogu ravitee oleks selgelt läbi mõeldud ja iga etapi riskid hinnatud – alates vastuvõtust kuni koduse järelravini,“ rõhutas dr Laasik.
Kiireloomulistel juhtudel on võimalik operatsioonile jõuda isegi 1–2 nädala jooksul.
Rävala kliinik on valmis teostama enamlevinud alaselja haigustega seotud operatsioone ning eesmärk on järk-järgult kasvatada seljakirurgia mahtu. Järgmise sammuna on plaanis juurutada navigeeritud lülivahe luustamisoperatsioonid.
„Arendame nii meeskonda kui ka ravivõimalusi, et pakkuda patsientidele järjest laiemat ja keerukamat ravi,“ lisas dr Laasik.
Seljakirurgi vastuvõtt on soovitatav üla -või alajäseme valu/nõrkuse puhul, kõndimispiiratuse või juba diagnoositud stenoosi või diski prolapsi korral, kui konservatiivne ravi pole olnud tõhus.
Patsient Villi kogemus:
Pikka aega kimbutasid mind tugevad alaseljavalud. Valu oli igapäevane ja mõnel hommikul oli isegi voodist üles saamine väga keeruline. Valuvaigistitest oli saanud osa minu igapäevaelust, sest ilma nendeta oli raske toime tulla. See mõjutas nii minu liikumist, tööpäevi kui ka üldist enesetunnet. Mingil hetkel sain aru, et nii enam edasi minna ei saa ja pean leidma lahenduse.
Hakkasin uurima erinevaid võimalusi ja otsisin internetist infot, kes tegeleb seljaprobleemide raviga. Nii jõudsingi lõpuks Meliva kliinikuni. Suurt kindlust andis teadmine, et kirurg Raul Laasik on spetsialiseerunud just seljaprobleemide ravile. See tekitas usalduse, et olen oma murega õigesse kohta jõudnud.
Juba esimesest kohtumisest alates oli tunda, et minuga tegeletakse põhjalikult ja hoolivalt. Kõik selgitati väga rahulikult ja arusaadavalt lahti – nii operatsiooni kulg kui ka võimalikud riskid. Tundsin, et saan kõigest hästi aru ja see andis kindlustunde operatsiooni otsust teha.
Operatsioonipäev ise möödus üllatavalt rahulikult. Personal oli väga sõbralik, toetav ja positiivne. Kui operatsioonist ärkasin, olid inimesed kohe minu juures, aitasid ja hoolitsesid minu eest. Pakuti süüa ja tehti kõik selleks, et tunneksin end võimalikult mugavalt. Ausalt öeldes tundsin end lausa nagu erilise külalisena. Pärast operatsiooni sain rahulikult hotelli taastuma minna.
Täna võin öelda, et operatsioon muutis minu elu väga palju. Valud, mis varem olid igapäevased, on kadunud. Olen taastunud ja saan jälle tegeleda asjadega, mis mulle meeldivad – näiteks sport ja suusatamine. On väga hea tunne elada ja liikuda ilma pideva valuta.
Soovitaksin Melivat kindlasti ka teistele, kes sarnaste seljaprobleemidega silmitsi seisavad. Minu kogemus oli väga positiivne ning kogu protsessi jooksul tundsin, et minusse suhtutakse eelkõige kui inimesse, mitte lihtsalt patsienti.
Kes on dr Raul Laasik?
Dr Raul Laasik lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 2006. aastal ning omandas ortopeedia ja traumatoloogia eriarsti kutse 2015. aastal Turu Ülikoolis. Seejärel spetsialiseerus ta seljakirurgiale Turu Ülikooli haiglas. Seljakirurgina on töötanud üle kümne aasta. Tema töökogemus hõlmab ka seljakirurgia arendamist Pori Keskhaiglas ning tööd Tampere Ülikooli haigla seljaüksuses, mis tegutseb AOSpine’i koolituskeskusena. Aastas teostab dr Laasik ligikaudu 150–220 lülisambaoperatsiooni.
„Kogemus ja järjepidevus on seljakirurgias võtmetähtsusega. Põhimõtted – ohutus, täpsus ja läbimõeldud otsused – on iga patsiendi puhul samad,“ rõhutas ta.
