Allergoloog-immunoloog: kõige sagedasem toiduallergia põhjus on õietolmu ristreaktsioon
Meliva allergoloog-immunoloog Maria Mikkali selgitusel ei ole patsientide arusaam ristuvast toiduallergiast alati selge, mis võib omakorda põhjustada asjatud toidupiiranguid.
Allergiate esinemissagedus on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt kasvanud ning üha enam mõjutab inimesi selline nähtus nagu ristallergia. Meliva allergoloog-immunoloog Maria Mikkali selgitusel ei ole patsientide arusaam ristuvast toiduallergiast alati selge, mis võib omakorda põhjustada asjatud toidupiiranguid.
Mis on ristallergia?
Klassikalise allergia puhul reageerib immuunsüsteem otse allergeenile, näiteks kassi karvale või maapähklile. Ristallergia tekib aga siis, kui kaks erinevat ainet jagavad sarnaseid valgustruktuure. “Ristallergia on piltlikult öeldes immuunsüsteemi eksitus. Kui inimene on allergiline kase õietolmu suhtes, võivad tema antikehad pidada näiteks õuna, pähklite või teiste toiduainete valke kase õietolmu valkudega sarnaseks ning käivitada allergilise reaktsiooni,“ selgitab dr Mikkal.
Kase õietolm on üks levinumaid ristallergiate algatajaid. Selle valgu osad on struktuurilt sarnased mitme puu- ja juurvilja omadega. Reaktsioon sõltub inimesest – ühel võivad ristuva toiduallergia kaebused esineda aastaringselt ja teisel vaid õietolmu hooajal.
Sümptomid ja nende iseloom
Ristallergiate sümptomid on tavaliselt kergekujulised ja piirduvad suuõõne piirkonnaga. Need võivad hõlmata sügelust suus, punetust, huulte turset ja/või kipitustunnet. “Eluohtlikke reaktsioone esineb ristallergiate puhul harva ning EpiPeni väljakirjutamine ja kasutamine ei ole nende allergiate puhul reeglina vajalik,“ lohutab dr Mikkal.
Praktilise faktina võiks aga teada, et puu- ja juurviljades ristuva reaktsiooni põhjustavad valgud lagunevad sageli kuumusel ehk termiliselt töödeldud kujul võivad paljud probleemsed toiduained olla täiesti ohutud. „Toorest õuna süües võib hakata suus kipitama, aga näiteks küpsetatud õunakook seda reaktsiooni ei tekita,“ ütleb allergoloog-immunoloog. “Kahjuks pähklite ristallergia puhul termiline töötlemine ei aita. Samas on neil patsientidel õnneks väike risk, et väga väike kogus pähkleid põhjustaks eluohtliku reaktsiooni. Seetõttu on minimaalne kogus, näiteks pähklipuru šokolaadis või jäätises, enamasti talutav ja lubatud,” täiendab ta.
Diagnoosi oskab panna arst
Paljud inimesed jõuavad allergoloogi vastuvõtule alles siis, kui nad on sageli asjatult juba mitmeid toite menüüst maha kriipsutanud. „Allergeene tuleb vältida ainult siis, kui need tekitavad kaebusi. Põhjendamatuid rangeid dieete näen kahjuks liiga tihti,“ ütleb allergoloog-immunoloog.
„Minu soovitus on lihtne: söö ja vaata, kuidas keha reageerib. Kui reaktsiooni ei ole, ei ole ka probleemi. Kui on kahtlus, tule arsti juurde. Ära tee ise diagnoose ja ära piira end asjatult,” lõpetab ta.
