Spordipsühholoog: harjumuse arhitektuur kaalub üles tahtejõu
Meliva spordipsühholoog Dagmar Rahula selgitab, miks tervisekäitumise muutmisel on kõige olulisem harjumuste kujundamine.
Miks õnnestub mõnel inimesel tervislik eluviis muuta loomulikuks osaks igapäevast, samal ajal kui teisel kaob järjepidevus paari nädalaga? Meliva spordipsühholoog Dagmar Rahula sõnul ei peitu vastus puhtalt motivatsioonis, vaid selles, kuidas harjumused kujunevad.
Miks on uusi harjumusi nii raske kujundada?
Dagmari sõnul on põhjus lihtne – inimese aju on loodud energiat säästma. „Kui meil on valida lihtsa ja keerulise tegevuse vahel, siis inimene kipub oma loomult valima selle tegevuse, mis on tema jaoks mugavam,“ nendib ta.
See seletab, miks pärast tööpäeva tundub diivan ahvatlevam kui jõusaal või miks telefoni haaramine on lihtsam kui jalutama minek. Samuti pakuvad kiirtoit, maiustused ja sotsiaalmeedia kohest rahulolu, samas kui liikumise või tervisliku toitumise kasu ilmneb alles pikema aja jooksul.
„Mida rohkem samme tegevus nõuab ja mida kaugemale on lükatud selle kasu, seda suurem on tõenäosus, et inimene loobub enne, kui harjumus jõuab kinnistuda.“
Seetõttu ei piisa ainult teadmisest, et tervislik eluviis on kasulik – oluline on kujundada keskkond, mis toetab soovitud käitumist.
Alusta väiksemalt, kui esialgu tundub vajalik
Üks levinumaid vigu on Dagmari hinnangul liiga suur algus. Kui inimene seab eesmärgiks mitu pikka treeningut nädalas, võib uus rutiin muutuda kiiresti koormavaks.
„Esimesed sammud võivad olla lausa jaburalt lihtsad. Pane selga trenniriided, jalga tossud ja mine korraks õue. Kui eesmärk on harjumuse kujundamine, siis sellest täiesti piisab,“ tõdeb spordipsühholoog. Väikesed õnnestumised aitavad ajul seostada uut tegevust positiivse kogemusega ning suurendavad tõenäosust, et inimene jätkab.
Samuti soovitab ta siduda uue harjumuse juba olemasoleva rutiiniga. Näiteks võib otsustada teha kümneminutilise jalutuskäigu alati peale lõunasööki. Nii muutub vana harjumus uue meeldetuletajaks.
Harjumused vajavad süsteemi
Dagmari sõnul ei tasu tervisekäitumise muutmisel loota üksnes inspiratsioonile või motivatsioonile. Palju olulisem on luua süsteem, mis aitab ka neil päevadel, kui energiat napib. Vajadusel saab selles protsessis tuge pakkuda ka psühholoog, kes aitab seada realistlikke eesmärke ja leida toimivaid lahendusi.
„Psühholoogi juurde ei pea minema sellepärast, et midagi on valesti. Seal saab õppida, kuidas kujundada harjumusi, mis aitavad probleeme ennetada,“ julgustab ta.
Dagmari sõnul tasub meeles pidada lihtsat põhimõtet: „Me oleme see, mida me korduvalt teeme.“ Püsiva muutuse võti peitub vähem tahtejõus ja rohkem hästi kujundatud igapäevastes harjumustes.
