Viljar Arakas: tervishoiu rahastamine vajab muutust
Äripäeva raadio hommikuprogrammis intervjueeris Eesti parima juhi konkursil kolme nominendi hulka jõudnud Meliva juhatuse esimees Marja-Liisa Alop Eften Capitali tegevjuhti Viljar Arakast. Jutuks tulid Eesti majanduse ja avaliku sektori väljakutsed, keskendudes eelkõige tervishoiu rahastamisele ja reformivajadusele. Arakas, kes on valitsuse efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda ligi aasta juhtinud, jagas oma vaateid avaliku ja erasektori koostööst ning pakkus välja ettepanekuid Eesti tervishoiu kitsaskohtadele.
Viljar Arakas kinnitas, et erasektori mõtteviisi toomine avalikku sektorisse on kindlasti kasulik. Ta lükkas ümber arusaama, justkui oleksid avaliku ja erasektori inimesed põhimõtteliselt erinevad, tuues näiteks Taavi Kotka ja Paavo Nõgene, kes on edukalt tegutsenud mõlemas valdkonnas. Peamine erinevus seisneb Arakase sõnul vaatepunktis: ettevõtjad keskenduvad esmalt oma ettevõttele ja sektorile ning seejärel majanduskeskkonnale, avalik sektor aga vaatab ainult laiemat keskkonda, olles samal ajal pidevalt erinevate mõjujõudude surve all.
Meie nõukogu suurim väärtus ongi see, et on toodud erasektori ja avaliku sektori inimesed ühe laua taha ja pandud suhtlema
“Meie nõukogu suurim väärtus ongi see, et on toodud erasektori ja avaliku sektori inimesed ühe laua taha ja pandud suhtlema,” selgitas Arakas, rõhutades, et see on nõudnud poliitilist tahet. Ta lisas, et avalikus sektoris töötavad inimesed on sageli sama võimekad kui erasektoris tegutsejad.
Tervishoiu rahastamise kriisist väljatulek nõuab teistsugust mõtlemist
Marja-Liisa Alop tõi esile murettekitavad numbrid Eesti tervishoius: tervena elatud aastate poolest on Eesti Euroopa Liidus viimaste seas, samal ajal kui Tervisekassa eelarve on viimase kuue aastaga kasvanud ligi miljardi euro võrra, kuid ka sellest ei piisa ja kulutame nö säästusid.
Viljar Arakas möönis, et tervishoiu probleemid on keerulised ja kaugelt vaadates lihtsamad kui süvitsi minnes. Ta rõhutas, et probleem pole meditsiini kvaliteedis, vaid rahastamises. Eesti kulutab meditsiinile suhtena SKT-sse vähem kui EL-i keskmine, kogudes samal ajal ka vähem maksutulu. Arakase sõnul on praegune rahastusmudel pikas perspektiivis jätkusuutmatu.
Kõik süsteemid, mida ehitatakse turukindlaks… ja pannakse raha juurde, ei toimi mitte kunagi
“Kõik süsteemid, mida ehitatakse turukindlaks… ja pannakse raha juurde, ei toimi mitte kunagi,” kritiseeris Arakas, viidates vajadusele avada süsteem turule ja panna raviraha koos patsiendiga liikuma.
Ühe olulise lahendusena pakkus Arakas välja tööandjate võimaluste laiendamise oma töötajate tervisesse panustamisel. Praegune 400-eurone erisoodustusmaksuvaba piir on tema hinnangul oma aja ära elanud. Ta lükkas ümber rahandusministeeriumi kartuse kuritarvitamise ees, võrreldes seda kiiruseületamise kartuses autode keelamisega. Arakas näeb tööandja pakutavat erameditsiinilahendust osana terviklikust motivatsioonipaketist ja oleks suur samm edasi. “Imelik on öelda, et raha ei ole, aga vastu me ei võta ka kelleltki,” resümeeris Arakas praegust olukorda.
Maksupoliitika osas leidis Arakas, et Eesti maksukoormus on küll EL-i keskmisest madalam, kuid käibemaks ja sotsiaalmaks on liiga kõrged. Ta pooldab uute, madalate ja ühetaoliste maksuliikide kehtestamist, selle asemel et olemasolevaid makse veelgi tõsta.
Miks tervishoius muutused venivad?
Küsimusele, miks tervishoius muutused nii aeglaselt toimuvad, vastas Arakas, et tegemist on paraku süsteemiga, kus uusi ideid ja inimesi ei pruugita alati oodata. Ta rõhutas, et tervishoius ei piisa üksikute määruste muutmisest, vaid süsteem vajab komplekset ülesehitamist.
Arakas kutsus üles kõikidelt Riigikogusse pürgivatelt erakondadelt küsima pikaajalisi lahendusi tervishoiu rahastamise kriisile. Ta hoiatas, et kuigi Eesti madal riigivõlg võimaldab probleemi edasi lükata, on see lühinägelik ja võib viia Soome-sarnasesse olukorda, kus võlg on kasvanud kontrolli alt välja.
Tervet intervjuud on võimalik kuulata järele siit: https://www.aripaev.ee/saated/2026/04/28/arakas-meditsiinisektor-peab-riigikogult-pikaajalist-lahendust-kusima
