Kuidas edendada vaimset tervist töökohal?
Vaimset tervist saame mõtestada kui heaoluseisundit, mis hõlmab inimese võimet realiseerida oma tugevusi ja võimeid.
Mis on vaimne tervis?
Vaimset tervist saame mõtestada kui heaoluseisundit, mis hõlmab inimese võimet realiseerida oma tugevusi ja võimeid. Seega, kui meie vaimne tervis kannatab, kannatab ka kogu meie ülejäänud toimimine, seda nii kodus kui ka tööl. Vaimse tervise alla kuulub ka meie oskus ja suutlikkus tulla toime igapäevaelu tavapäraste pingetega. Kui oleme koormatud ja meie vaimne tervis on närtsimas, siis oleme tavapärasest ärrituvamad ja kogeme stressi veelgi tugevamalt.
Hea vaimne tervis võimaldab meil igapäevaselt õitseda. See tähendab, et naudime oma tegevusi rohkem ja suudame olla tulemuslikud ja viljakad. Oleme valmis rohkem panustama oma kogukonda ja end ümbritsevasse. Meil kõigil on vaimne tervis ning see on oluline teema iga inimese jaoks: vaimne tervis ei tähenda vaid probleemide esinemist või nende puudumist.
Kahjuks on aga vaimse tervise probleemid levinud ning võivad kaasa tuua tõsiseid tagajärgi nii töötajatele kui ka tööandjatele. Levinumad vaimse tervisega seotud mured töökohal on läbipõlemine, ärevus, stress ja depressioon, mis kõik mõjutavad inimese töövõimet ja karjääriarengut, aga ka kogu meeskonna tulemuslikkust ja organisatsioonikultuuri, mõjutades seeläbi ka ettevõtte finantstulemusi.
Kui vaadata, mida saab teha vaimse tervise edendamiseks töökohal, võib tegevused laias laastus jagada kahte kategooriasse:
- proaktiivsed meetodid probleemide ennetamiseks
- reaktiivsed meetodid probleemidele reageerimiseks.
Proaktiivsed meetodid
Proaktiivsed meetodid nagu ka nimi vihjab, on suunatud just probleemide ennetamisele ja vaimse tervise toetamisele. Nende hulka kuuluvad näiteks:
- Psühhosotsiaalsete riskide hindamine ja maandamine töökeskkonnas. Psühhosotsiaalsed riskid on näiteks liigne töökoormus, vähene kontroll oma töö üle, kehvad füüsilised töötingimused, vägivald, ahistamine, diskrimineerimine, ebaselged rollid, töö ebakindlus ja vastuolulised ootused. Tööandja saab tuvastada stressi ja rahulolematuse allikaid ning rakendada meetmeid nende vähendamiseks või kõrvaldamiseks.
- Vaimse tervise teadlikkust, probleemide ennetust ja toimetulekut käsitlevate koolituste pakkumine nii juhtidele kui ka töötajatele. Nii saab tõsta teadmisi ja oskusi vaimse tervise teemadel, vähendada stigmat ja diskrimineerimist ning julgustada abi otsimist ja pakkumist. Sellisel viisil püsib vaimne tervis fookuses. Hea on koolituste planeerimisel jälgida, millist sihtrühma soovitakse kõnetada ja millist eesmärki täita. Kui üldistest teadmistest on kõigil kasu, siis oma rollidest tulenevalt on juhtidel ja spetsialistidel teinekord tarvis erinevaid oskusi.
- Positiivse organisatsioonikultuuri edendamine, mis väärtustab mitmekesisust, kaasatust, lugupidamist, usaldust, koostööd ja avatud suhtlemist.
- Paindliku töökorralduse tagamine, mis aitab töötajatel tasakaalustada töö- ja eraelu. Nii aitame vähendada stressi, suurendada autonoomiat, rahulolu ja produktiivsust ning arvestame erinevate töötajate vajaduste ja eelistustega. Tasub meeles pidada, et see, mis töötas kaks aastat tagasi, ei pruugi töötada täna – seega hoia oma inimestega kontakti ja küsi, kas nad vajavad muutusi.
- Vaimset tervist ja heaolu toetavate ressursside ja võimaluste pakkumine, nagu nõustamine, coaching, mentorlus, kolleegide vaheline tugi, heaoluprogrammid, tervisekindlustus, töötajate tugiprogrammid ning ligipääs infole ja teenustele. Teadmine abi olemasolust on iseenesest juba toetav, sest annab kindlustunnet, et kui midagi juhtub, on abi mulle käeulatuses. Kui tööandja ütleb selgelt ja nähtavalt, et me oleme su seljataga, siis tõstab see usaldust!
Reaktiivsed meetodid
Reaktiivsed meetodid on suunatud nende töötajate toetamisele, kes juba kogevad probleeme. Nende meetodite hulka kuuluvad näiteks:
- Selge strateegia ja tegevuskorra kehtestamine ning kommunikeerimine vaimse tervisega seotud olukordade käsitlemiseks töökohal, sealhulgas teavitamine, avatus, konfidentsiaalsus, suunamine, tööle naasmine ja mõistlikud kohandused. Nii aitame tagada järjepidevuse, õigluse, läbipaistvuse ja vastutuse ning kaitseme nii tööandjate kui ka töötajate õigusi ja kohustusi.
- Juhtide ja vahetute juhendajate koolitamine ja toetamine, et nad oskaksid märgata, toetada ja juhtida töötajaid, kellel esineb vaimse tervise probleeme. See aitab luua toetava ja usaldusliku suhte, võimaldab varajast sekkumist ja ennetust, annab sobivat juhendamist ja tagasisidet ning aitab koordineerida vajalike ressursside ja teenuste kasutamist.
- Koostöö vaimse tervise raskustes olevate töötajate ning nende esindajate, töötervishoiuspetsialistide, tervishoiutöötajate ja vajadusel ka pereliikmetega. Ole osa töötajat ümbritsevast tugivõrgustikust. Sa ei pea tegema palju – piisab, kui oled olemas siis, kui sind vajatakse. Töökorralduse kohandamise võimaluste pakkumine, sh muutused tööülesannetes, tööajas, töökeskkonnas, vahendites, ootustes ja eesmärkides. See aitab vähendada takistusi ja raskusi ning võimaldab töötajal oma tööd teha tõhusalt ja turvaliselt.
- Nõustamise, coachingu ja mentorluse pakkumine, et toetada töötajate vaimset tervist ja heaolu. Nii aitame ennetada vaimse tervise probleemide süvenemist aga saame aidata ka oma inimesi tagasi õitsengu poole. Nõustamise käigus saab inimene arendada toimetulekuoskusi ja vastupidavust ning toetada enesehoidu ja taastumist.
Tähelepanelik lugeja pani juba ilmselt tähele, et nõustamisteenused on siin nimekirjas liigitatud nii proaktiivseks kui ka reaktiivseks meetodiks. Teadmine abi kättesaadavusest on, nagu ka enne viitasime, ennetava toimega ning varajane toe otsimine aitab vältida suuremate probleemide teket. Samas on nõustamisvõimaluste pakkumine eriti oluline siis, kui probleem on juba olemas: professionaalse psühholoogilise abi kättesaadavus ei ole alati kõigile lihtne (see võib olla liiga suur kulu ning riiklikus süsteemis võib ooteaeg osutuda liiga pikaks), kuid taastumise toetamine on äärmiselt oluline.
Ja loomulikult:
- Rakendatud meetmete regulaarne hindamine ja ülevaatamine, sh tagasiside ning mõju töötajate sooritusele, rahulolule, heaolule ja taastumisele. See aitab mõista, mis töötab hästi ja kus on vaja teha muudatusi või parandusi.
Selleks, et hoida terviklikku ülevaadet vaimset tervist edendavatest tegevustest, on soovituslik koostada vaimse tervise tegevuskava. Vaimse tervise tegevuskava kirjeldab eesmärke, strateegiaid, konkreetseid tegevusi ja mõõdikuid vaimse tervise parandamiseks organisatsioonis ning toetab sind selles, et olla oma töötajate jaoks olemas.
Kui vajad abi hindamise läbiviimisel, vaimse tervise tegevuskava koostamisel või soovid partnerit oma töötajate toetamiseks, võta meiega ühendust.
Tutvu meie vaimse tervise teenustega ja küsi pakkumist siit.
