Õietolmuhooaeg on alanud: kuidas allergiat ära tunda ja leevendada?
Vastab allergoloog-immunoloog dr Kristiina Tamm
Milline õietolmuhooaeg meid sel kevadel ees ootab?
Eestis algab õietolmuhooaeg tavaliselt juba märtsi lõpus või aprilli alguses – sageli enne, kui taimed silmaga nähtavalt õitsevad. Esimestena tolmlevad lepp ja sarapuu, kuid kõige intensiivsem periood jääb aprilli lõppu ja maisse, mil õitseb kask, mis on meie piirkonna peamine allergiat põhjustav puu.
Suve poole lisanduvad kõrrelised ning hiljem puju, mistõttu võib tundlikel inimestel allergiaperiood kesta märtsist kuni septembrini.
Pikaajalised seireandmed näitavad, et õietolmu hulk õhus on aastate jooksul suurenenud ning hooaeg pikenenud. See tähendab, et sümptomid võivad alata varasemalt ja kesta kauem kui varem.
Allergikutel tasub jälgida igapäevaseid õietolmuandmeid (www.ohuseire.ee) ning arvestada, et sümptomid ei pruugi kattuda kalendrikevadega.
Mis on õietolmuallergia ja miks organism sellele reageerib?
Õietolmuallergia ehk pollinoos on immuunsüsteemi liigne reaktsioon tegelikult kahjututele ainetele, taimede õietolmule. Organism peab õietolmu ekslikult ohuks ning käivitab kaitsemehhanismid, mis põhjustavad allergia sümptomid.
Oluline on eristada kahte mõistet:
sensibiliseerumine ja allergia.
Sensibiliseerumine tähendab, et organism on allergeeni „ära tundnud” ja tootnud selle vastu antikehi, kuid sümptomeid ei pruugi veel olla. Allergia tekib siis, kui kokkupuude allergeeniga põhjustab ka vaevusi.
Seetõttu ei tähenda positiivne allergiatest veel tingimata haigust. Diagnoos põhineb alati sümptomite ja uuringute koosmõjul.
Millised on kõige tüüpilisemad õietolmuallergia sümptomid?
Õietolmuallergia mõjutab eelkõige nina, silmi ja hingamisteid.
Kõige sagedasemad sümptomid on:
Vesine nohu, aevastamine ja ninakinnisus
Silmade sügelus, punetus ja pisaravool
Köha või raskendatud hingamine
Lisaks esineb sageli väsimust, keskendumisraskusi ja une halvenemist.
Mõnel juhul võib esineda ka nn ristallergiat – näiteks kaseallergikul võib suu sügeleda õuna või pähkli söömisel.
Kuidas teha vahet allergial ja kevadisel külmetusel?
Sümptomid võivad olla sarnased, kuid on mõned olulised erinevused.
Õietolmuallergiale viitab:
selge vesine nohu
tugev sügelus (nina, silmad, suulagi)
puudub palavik
sümptomid kestavad nädalaid ja korduvad igal kevadel
Külmetusele viitab:
paksem ja värvunud nohu
palavik ja üldine haiglane enesetunne
lihasvalud
kestus umbes 7–10 päeva
Kui vaevused süvenevad soojal ja tuulisel ilmal ning korduvad igal kevadel, on tõenäolisem tegemist allergiaga.
Kas õietolmuallergia võib tekkida ka täiskasvanuna?
Jah, allergia võib tekkida ka täiskasvanueas, isegi kui varem pole probleeme olnud.
Uuringud näitavad, et osa inimestel kujuneb allergiline tundlikkus välja alles hiljem. Sageli on organism allergeeni suhtes tundlikuks muutunud juba varem, kuid sümptomid ilmnevad alles aastate pärast.
Kui kevadel tekivad esmakordselt korduvad nohu, aevastamine ja silmade ärritus, tasub allergiat kindlasti kahtlustada.
Mida saab inimene ise teha sümptomite leevendamiseks?
Igapäevased harjumused aitavad oluliselt vähendada kokkupuudet allergeenidega.
Jälgige õietolmu taset – kõrge taseme korral vältige pikki õues viibimisi
Valige õige aeg õues käimiseks – kõige rohkem õietolmu on varahommikul ja tuulise ilmaga
Loputage nina soolaveega – aitab eemaldada allergeene limaskestadelt
Vahetage õueriided ja peske nägu ning juukseid pärast õues viibimist
Hoidke aknad kinni, eriti magamistoas
Kuivatage pesu siseruumides
Need ei ravi allergiat, kuid aitavad sümptomeid märgatavalt leevendada.
Kas ja millal peaks kasutama allergiaravimeid?
Ravi sõltub sümptomite raskusest.
Kergemate sümptomite korral piisab sageli antihistamiinikumidest
Tugevamate või püsivate sümptomite puhul on kõige tõhusamad ninaspreid (kortikosteroidid)
Parima tulemuse annab see, kui raviga alustatakse juba enne sümptomite teket, mitte alles siis, kui kaebused on tugevad.
Paljud ravimid on saadaval käsimüügis, kuid vajadusel aitab sobiva ravi valida arst.
Millal pöörduda arsti poole ja kuidas allergiat diagnoositakse?
Arsti poole tasub pöörduda, kui:
käsimüügiravimid ei aita piisavalt
sümptomid häirivad igapäevaelu
tekivad hingamisraskused või astmasümptomid
diagnoos ei ole selge
Diagnoos põhineb:
vestlusel sümptomite ja nende ajastuse kohta
nahatorketestidel või vereanalüüsil
vajadusel täpsematel uuringutel
Õige diagnoos aitab valida kõige tõhusama ravi.
Kas kohalik mesi aitab allergiat leevendada?
Levinud uskumus, et kohalik mesi aitab allergiat ravida, ei ole teaduslikult kinnitust leidnud.
Õietolmuallergiat põhjustavad peamiselt tuultolmlevad taimed (nt kask ja kõrrelised), mille õietolmu mesilased ei kogu. Seetõttu ei sisalda mesi neid allergeene piisavas koguses, et organismi “harjutada”.
Tõhusaim põhjuslik ravi on allergeen-spetsiifiline immunoteraapia, mida tehakse arsti järelevalve all.
Kolm kõige olulisemat soovitust allergikule
Alustage raviga varakult
Ärge oodake, kuni sümptomid muutuvad tugevaks – ennetav ravi toimib paremini.
Vähendage kokkupuudet allergeenidega
Jälgige õietolmu taset ja kohandage oma igapäevaseid harjumusi.
Ärge alahinnake allergiat
Õietolmuallergia võib märkimisväärselt mõjutada igapäevaelu ning ravimata kujul suurendada astma tekkeriski. Kui sümptomid püsivad või süvenevad, ei tasu piirduda vaid käsimüügiravimitega. Allergoloogi vastuvõtul saab hinnata ravi tõhusust ja vajadusel alustada immunoteraapiaga – raviga, mis ei leevenda ainult sümptomeid, vaid võib muuta haiguse kulgu.
