Uroloog: esmaseid erektsioonihäireid tasub käsitleda mehe üldtervise varajase hoiatusena
Kuigi enamikel meestest võib tekkida uroloogi sõna kuuldes refleksiivne ebamugavustunne, siis hilistes kolmekümnendates regulaarselt uroloogi vastuvõttudel käimine võib olla üks targemaid otsuseid, mida mees oma tervise heaks teeb.
Kuigi enamikel meestest võib tekkida uroloogi sõna kuuldes refleksiivne ebamugavustunne, siis hilistes kolmekümnendates regulaarselt uroloogi vastuvõttudel käimine võib olla üks targemaid otsuseid, mida mees oma tervise heaks teeb. Mitte hirmu pärast, vaid et elada täisväärtuslikult ja tervena veel järgmised aastakümned.
Keha kui bioloogiline armatuurlaud
Tänapäevane auto ei anna sulle teada, et kütus otsas, alles siis, kui mootor seiskub. Indikaator süttib vara just selleks, et saaksid reageerida õigel hetkel. Inimkeha töötab samamoodi, ainult et meie armatuurlaud on palju keerukam ja nutikam.
Meliva uroloogi dr Märt Mikkali sõnul on meeste seksuaaltervis tegelikult üks selgemaid tervise peegeldusi, mis mehel olemas on. “Vaagnapiirkonna veresooned on südame veresoontest oluliselt peenema läbimõõduga. See tähendab, et kui vereringes hakkavad tekkima esimesed, veel väga väikesed muutused, annavad just need veresooned märku esimesena. Teisisõnu, keha räägib sulle millestki olulisest ammu enne, kui tekivad tõsisemad probleemid,” rääkis dr Mikkal.
Meliva arsti sõnul on selline lähenemine aidanud muuta patsientidel vaatenurka oma tervisesse. „Erektsioonifunktsiooni muutus ei ole häbiasi ega lõplik diagnoos. See on keha varajane signaal, mis kutsub sind lähemalt uurima üldist vereringet, ainevahetust ja elustiili. Uuringute järgi võib erektsioonihäire olla kuni viis aastat varasem märk südame-veresoonkonna tõsisematest probleemidest. Mees, kes selle signaali ära tabab ja sellele tuleb lahendust otsima, hoiab ära palju enamat kui ühe konkreetse probleemi,“ selgitas dr Mikkal.
Võtmeroll on ennetusel
Dr Mikkali sõnul on nii uni, liikumine, toitumine kui ka stressitase kliiniliselt tõestatud mõjutegurid, mis muudavad tervist mõõdetavalt. Regulaarne aeroobne treening parandab veresoonte elastsust ja südame löögimahtu. Kvaliteetne uni reguleerib testosterooni tootmist, enamik meessuguhormoonist sünteesitaksegi just sügava une faasis. Toitumine mõjutab otseselt põletikumarkereid ja veresoonte seisundit. Kõik see koos moodustab vundamendi, millele tugev tervis ehitatakse.
Sellele lisaks tasub aga regulaarselt küastada uroloogi enne, kui midagi valutab. Regulaarne kontroll võimaldab tuvastada muutused varases faasis, kui korrektuurid on lihtsad ja tulemused kiired.
Oma tervisesse tasub suhtuda uudishimulikkusega
Mehed räägivad hambavalu, põlveprobleemidest ja selja pingest vabalt. Aga erektsioonihäired ja muud sellised teemad jäävad sageli isegi perearstikabinetis mainimata. Vahel isegi aastateks. See vaikimine maksab kätte.
“Mida kauem oodatakse, seda kitsamaks lähevad valikud,” ütleb dr Mikkal. “See ei tähenda, et olukord muutub lootustuks, aga sekkumised muutuvad keerulisemaks ja tulemused aeglasemaks. Varane reaktsioon on alati kasulikum.”
Uuringud näitavad, et mehed külastavad eriarste naistest keskmiselt kolmandiku võrra vähem. Ja kui lähevad, teevad seda pigem hiljem. Ometi on ennetuse mõtteviis hakanud tasapisi muutuma. Nooremad põlvkonnad suhtuvad tervise jälgimisse juba oluliselt pragmaatilisemalt.
“Mina soovitan minna arsti vastuvõtule alati uudishimuga, mitte hirmuga,“ sõnas dr Mikkal. “Et soovida teada, kuidas asjad töötavad, mida saab paremaks teha ja milliseid valikuid on. See on õige hoiak ja sellise hoiakuga tuleb reeglina ka parim tulemus.”