 „Meestel on hormoonide tootmise langus aeglasem ja pikaajalisem protsess kui naistel,“ selgitab Meliva uroloog dr Mare Leht. Kui naistel toimub menopausi ajal hormonaalne muutus kiiresti ja selgete tunnustega, siis meeste puhul on see märgatavalt hajusam ning kõiki mehi see tingimata ei puuduta.

Erinevalt menopausist, mis mõjutab kõiki naisi, ei koge kõik mehed andropausi. „Testosteroonitase hakkab meestel langema 30.–40. eluaasta paiku umbes 1–2% aastas. 75. eluaastaks on mehel järel umbes 70% testosteroonitasemest, mis tal oli 25-aastasena.“ Dr Leht lisab, et paljudel meestel ei pruugi olla selgeid sümptomeid, sest ka madalam testosteroonitase võib jääda normaalväärtuste piiridesse.

Andropausi sümptomid võivad olla ebamäärased ja kattuda teiste haiguste või seisunditega. „Väsimus, meeleolu muutused, motivatsioonipuudus, keskendumisraskused ja uneprobleemid võivad olla märgid andropausist. Lisaks võib esineda rasvamassi suurenemist ja lihasmassi vähenemist, karvakasvu vähenemist, rindade suurenemist, aneemiat, luude hõrenemist, libiido langust ja erektsiooniprobleeme.

On ka sümptomeid, mis viitavad selgemalt testosteroonipuudusele, näiteks spontaanse erektsiooni vähenemine, kuumahood, liigsed higistamised ja munandite suuruse muutused.

Andropausi esinemise tõenäosust suurendavad mitmed tegurid, sealhulgas vananemine, ülekaal ja ebatervislikud eluviisid. Samuti võivad testosteroonitaset mõjutada mitmed haigused ja ravimid. Testosteroonitaset langetavad muu hulgas diabeet, kilpnäärmeprobleemid, südamepuudulikkus, kroonilised haigused nagu HIV või C-hepatiit ning teatud ravimid, näiteks antidepressandid ja valuvaigistid. 

Kuigi testosteroonitaseme languse ja südamehaiguste vahel pole veel kindlat seost tõestatud, võib see mõjutada luude tervist, põhjustades osteoporoosi ja suurendades luumurdude riski. Samuti võib testosteroonipuudus vähendada seksuaalset soovi ning mõjutada sperma tootmist, kuid erinevalt menopausist ei lõpe spermatogenees täielikult."

Sageli märkavad andropausi sümptomeid esimesena just lähedased. „Tihti on see abikaasa, kes paneb mehe arsti juurde aja kirja, sest mees ise loodab, et see lihtsalt läheb üle. Väikesed muutused toimuvad tasapisi, mistõttu ei pruugi mees kohe aru saada, et midagi on valesti, " räägib dr Leht. Andropaus mõjutab nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Toetus ja avatud suhtlus on siinkohal võtmetähtsusega. 

"Diagnoosimiseks tehakse hommikune vereproov, et määrata testosteroonitase. Tuleb arvestada, et testosteroonitase on väga tundlik mitmetele teguritele – näiteks halb uni, stress ja ägedad haigused võivad ajutiselt taset mõjutada. Seetõttu on vajalik vähemalt üks kordusproov ning vajadusel ka täiendavad uuringud. Kui mehel on selged sümptomid ning testosteroonitase on kahel mõõtmisel madal, võib kaaluda hormoonasendusravi. Ravi võimalusteks on süstitav testosteroon või testosteroonigeel, kuid ainult juhul, kui mehel pole enam lastesaamise soovi. 

Ravi paneb munandite oma testosteroonitootmise pausile, mis tähendab, et sperma tootmine väheneb. Lisaks vajab ravi regulaarset vereanalüüsi jälgimist, kuna see võib mõjutada hemoglobiinitaset, vererõhku ja kolesteroolinäitajaid" selgitab dr Leht.

Kuigi testosterooniravi ei ole imeravim, saab elustiilimuutustega sümptomeid leevendada. „Kaalu langetamine, lihasmassi suurendamine ja stressijuhtimine võivad aidata testosteroonitaset loomulikul viisil tõsta,“ soovitab dr Leht. Tervislik toitumine, regulaarne liikumine ja hea unehügieen mängivad samuti olulist rolli.

Mis on andropaus ja kelle tervist see puudutab? Dr Mare Leht selgitab

Väsimus, meeleolumuutused, motivatsioonipuudus, keskendumisraskused ja uneprobleemid võivad olla märgid andropausist.

Testosteroonitase hakkab meestel langema 30.–40. eluaasta paiku umbes 1–2% aastas. Väsimus, meeleolumuutused, motivatsioonipuudus, keskendumisraskused ja uneprobleemid võivad olla märgid andropausist.

andropaus - uroloog - teenus - meliva

Käed on meie igapäevaelus asendamatud – ometi meenub nende hea tervise olulisus inimestele sageli siis, kui need teevad valu või piiravad liikumist. Meliva käekirurgid Kristo Kask ja Villem Teder selgitavad, millal ning milliste murede korral tasub spetsialisti poole pöörduda.

Käekirurgia tegeleb käe kui terviku, selle liikumise ja tundlikkuse, taastamise ning säilitamisega. Meliva Rävala kliinikus käekirurgia ja ortopeedia vastuvõtte tegeva dr Tederi sõnul võib iga muutus või kahjustus – olgu see trauma, ülekoormus või haigus – mõjutada käe funktsiooni. “Sageli tulevad patsiendid meie juurde ülekoormusvigastuste, näiteks randmevalude või kõõluseprobleemidega, mis takistavad igapäevaseid tegevusi. Samuti on levinud närvi survesündroomid, mis võivad põhjustada tundlikkuse kadu ja käelihaste nõrgenemist,” selgitab ta.

Lisaks füüsiliselt aktiivsetele inimestele jõuavad käekirurgide juurde sageli ka keskealised ja vanemad patsiendid liigese kulumise või muude krooniliste haigustega. “Naised kogevad sagedamini pöidlaliigese kulumist, mis võib muuta isegi purgikaane avamise valulikuks. Meestel esineb rohkem sidekoehaigusi, mis põhjustavad sõrmede jäigastumist ja käe liikuvuse piiramist,” toob dr Kask välja.

Kuigi sageli seostatakse käeprobleeme teket füüsilise tööga, pole see nii. “Juuksurid, hambaarstid ja kontoritöötajad märkavad käeprobleeme varem, kuna nende töö nõuab käte pidevat pingutust ja korduvaid liigutusi, kuid sarnased mured võivad tekkida ka neil, kellel pole füüsilist koormust,” ütleb dr Kask.

Sageli arvatakse, et käevalu tuleb lihtsalt ära kannatada. Ometi aitab õigeaegne ravi vältida tõsisemaid probleeme. “Hiljuti tuli meie vastuvõtule noor ema, kes tundis mõlemas randmes tugevat valu ega saanud oma last valutult sülle võtta. Tegemist oli ülekoormusest tingitud põletikuga, mida sai leevendada lihtsa protseduuri ja süstiga. Mõne päeva pärast sai ta jälle igapäevaseid toimetusi teha ja valudeta oma lapse eest hoolitseda,” meenutab dr Kask.

Dr Tederi sõnul on üks peamisi märke arstile pöördumiseks see, kui valu või liikuvuspiirang segab igapäevast elu või sunnib teatud tegevusi vältima. Samuti peaks tähelepanu pöörama tundlikkuse kadumisele ja käe nõrkusele, mis võivad viidata närviprobleemidele. „Iga käeliigutus on meie igapäevaelus oluline – alates lapsele pai tegemisest kuni töö ja hobideni. Kui käsi hakkab valu tegema või liikumine on piiratud, ei tasu sellega leppida,” lisab dr Kask. 

Käekirurgia ei tähenda alati operatsiooni. Kirurgiline sekkumine on viimane samm ja seda tehakse ainult siis, kui muud meetodid ei ole aidanud või kui probleem on liiga kaugele arenenud. Enamiku probleemide puhul alustatakse konservatiivsest ravist, mis võib hõlmata:

käe- ja füsioteraapiat – eriharjutused ja liigesetoed aitavad taastada liikuvust ning vähendada valu;

süste ja ravimeid – näiteks hormoonsüstid võivad aidata leevendada põletikku ja valu teatud liigese- ja kõõluseprobleemide korral;

elustiili ja tööergonoomika kohandamist – mõnikord piisab harjumuste muutmisest ja koormuse vähendamisest.

Käekirurgid: ärge kannatage valu, õigeaegne ravi aitab ennetada tõsisemaid probleeme

Meliva käekirurgid Kristo Kask ja Villem Teder selgitavad, millal ning milliste murede korral tasub spetsialisti poole pöörduda.

Aprill on südamekuu, mille raames pöörame tähelepanu südame-veresoonkonna tervisele. Müofunktsionaalne terapeut ja füsioterapeut Marjaana Raudmäe selgitab, miks just liikumine on südame tervise seisukohalt niivõrd oluline ja milliseid igapäevaseid samme saame oma südame heaks astuda.

Liikumine ei mõjuta ainult füüsilist vormi või kehakaalu, vaid avaldab sügavat ja laiaulatuslikku mõju südame-veresoonkonnale. „See parandab südame funktsiooni, aitab kaasa paremale verevarustusele ja ainevahetusele ning kaitseb südant nii vananemisega seotud muutuste, stressi kui ka südamelihase kahjustuse eest,“ räägib Raudmäe. Ta lisab, et regulaarne liikumine aitab reguleerida vererõhku, kolesterooli ja veresuhkru taset, leevendab ärevust ja depressiooni ning toetab nii unekvaliteeti kui ka üldist elujõudu.

Raudmäe soovitab alustada lihtsast põhimõttest – liigu iga päev. „WHO soovitused näevad ette vähemalt 150 – 300 minutit mõõduka intensiivsusega või 75 – 150 minutit tugeva intensiivsusega aeroobset liikumist nädalas. Lisaks võiks vähemalt kahel korral nädalas teha lihaseid tugevdavaid harjutusi, mis haaravad suuremaid lihasgruppe,“ toob ta välja. Kui tihedas päevakavas on väljakutse aega füüsiliseks aktiivsuseks leida, saab liikumisampse kombineerida rutiinsete tegevustega. „Näiteks söögitegemise ajal tee vahepeal kükke, kätekõverdusi, väljaasteid või muud meelepärast. Kui liikumispauside tegemine kipub ununema, siis pane näiteks telefonile või kellale meeldetuletus, et nüüd on liikumisampsu hetk käes,“ jagab ta häid nippe.

Kuidas aga aru saada, et füüsiline vorm on hea? „Aeroobse koormuse ajal peaks suutma sõbraga hingeldamata vabalt juttu rääkida. Samuti ei tohiks sportlik tegevus põhjustada valu, iiveldust või liigset nõrkust.“ Raudmäe selgitab, et ka unekvaliteedist võib välja lugeda, kas füüsilist koormust on olnud piisavalt – halb uni viitab sellele, et liikumist on olnud liiga vähe või vastupidiselt liiga palju.

Suuhingamisel on oluline kahjulik mõju üldisele tervisele

Melivas on Marjaana Raudmäe igapäevaseks valdkonnaks müofunktsionaalne teraapia, mis keskendub suu- ja keelepiirkonna lihaste funktsioonidele ning hingamismustrite korrigeerimisele. Raudmäe rõhutab, et suu kaudu hingamine võib tuua endaga kaasa tõsiseid terviseprobleeme. „Pinnapealne hingamismuster võib viia madalama hapnikutasemeni ning seeläbi suurema sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuseni (mida nimetetakse “võitle või põgene” seisundiks), mis pikema perioodi jooksul võib omakorda avaldada südamele koormavat mõju,“ selgitab Raudmäe. Ta lisab, et nina kaudu hingamine toetab hapniku paremat omastamist ja nii kopsude kui ka südame tööd. Samuti nendib ta, et vale keele rahuolekuasend või nõrgad suu- ja keelepiirkonna lihased võivad viia uneapnoeni või muude uneprobleemideni ning halb unekvaliteet mõjutab nii vererõhku kui ka üldist stressitaset.

Marjaana Raudmäe soovitused, kuidas toetada tervislikku elustiili:

Liigu iga päev: täida Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) liikumissoovitusi ehk siis vähemalt 150 min – 300 min mõõduka intensiivsusega aeroobset liikumist või 75 min – 150 min tugeva intensiivsusega aeroobset liikumist või nende kombineerimist samaväärses mahus kogu nädala jooksul. Lisaks kahel päeval nädalas mõõduka intensiivusega tehtavaid lihaseid tugevdavaid harjutusi, mis haaravad suuremaid lihasgruppe. 

Toitu südametervelt: eelista rohkelt köögivilju, täisteratooteid, kala, pähkleid ja vähenda töödeldud toitu ning soola. 

Hoolitse une eest: kvaliteetne uni toetab vererõhu püsimist normaalsel tasemel ning aitab vähendada stressi. 

Vähenda stressi: praktiseeri lõdvestustehnikaid, hingamisharjutusi või meditatsiooni. 

Väldi tervist kahjustavaid tegevusi: sinna hulka kuuluvad näiteks suitsetamine ja alkoholi tarbimine. 


Marjaana Raudmäe: Halb uni võib anda märku, et liikumist on olnud kas liiga vähe või vastupidiselt liiga palju

Müofunktsionaalne terapeut ja füsioterapeut Marjaana Raudmäe selgitab, miks just liikumine on südame tervise seisukohalt niivõrd oluline ja milliseid igapäevaseid samme saame oma südame heaks astuda.

Marjaana Raudmäe: halb uni võib anda märku, et liikumist on olnud kas liiga vähe või vastupidiselt liiga palju

Meliva üldarst dr Hanna-Friida Konks räägib lähemalt, miks on oluline oma vererõhku regulaarselt mõõta.

Kõrge vererõhu probleemi ei osata alati kahtlustada

Üks peamisi põhjuseid, miks kõrge vererõhk jääb märkamata, on koduse vererõhuaparaadi puudumine. Kui inimene ei saa regulaarselt oma vererõhku mõõta, ei pruugi ta olla teadlik võimalikust ohust: "Paljudel juhtudel ei tunne patsiendid mingeid vaevusi, isegi kui vererõhk on oluliselt tõusnud,"  ütleb dr Konks. "Kerged sümptomid, nagu väsimus, peavalu või ärevus, võivad kergesti tunduda igapäevase stressi või unepuuduse tagajärjena, mistõttu ei pruugi neid seostada kõrge vererõhuga."

Samuti võib juhtuda, et arsti vastuvõtul jääb vererõhk mõõtmata, eriti kui patsiendi kaebused puudutavad hoopis muid terviseprobleeme, nagu lihasvalu või seedimisvaevused. "Regulaarne vererõhu mõõtmine riskiteguritega patsientidel on ainus viis probleemi õigeaegseks avastamiseks ja raviks," rõhutab dr Konks. Seetõttu on oluline, et riskigruppi kuuluvad inimesed jälgiksid regulaarselt oma vererõhku, isegi kui neil ei esine kaebusi. Teistele patsientidele peaks lähenema individuaalselt ja vajaduspõhiselt, võttes arvesse nende tervise üldpilti.

Arsti poole tuleb kindlasti pöörduda, kui vererõhk ületab normi väärtuse

Vererõhk, mis ületab normväärtuse 140/90 mmHg, nõuab alati tähelepanu ja arsti hinnangut: „Iga normist kõrgem vererõhk suurendab pikaajaliselt südame-veresoonkonna haiguste riski,“ ütleb dr Konks. See tähendab, et isegi mõõdukalt tõusnud vererõhk võib ravimata jätmisel viia tõsiste terviseprobleemideni. Lisaks tuleb arvesse võtta patsiendi üldist tervislikku seisundit, kaasnevaid haigusi ja elustiili, et hinnata riske terviklikult.

Kui vererõhk tõuseb üle 200/130 mmHg, muutub seisund kriitiliseks ja vajab viivitamatut meditsiinilist sekkumist. „Nii kõrge vererõhuga kaasneb risk komplikatsioonideks, nagu ajuinsult, südameinfarkt või neerukahjustus, mis võivad areneda väga kiiresti.“ Seetõttu ei tohi selliste numbrite nägemise puhul viivitada ja tuleb kohe abi otsida.

Kuigi vererõhk üle 140/90 mmHg ei pruugi alguses tunduda märkimisväärselt ohtlik, on see pikas perspektiivis suur terviserisk. Kõrgenenud vererõhu korral koostab arst raviplaani, mille eesmärk on vähendada pikaajalisi riske ja kaitsta patsiendi tervist. "Kui probleemiga ei tegeleta, võivad tagajärjed varieeruda kergematest sümptomitest, nagu halb enesetunne, peavalu ja pearinglus, kuni tõsiste seisunditeni, nagu südamepuudulikkus, südameinfarkt ja ajuinfarkt," hoiatab dr Konks.

Dr Hanna-Friida Konks: Kõrge vererõhk võib jääda märkamatuks, kui seda ei mõõdeta

Kõrge vererõhk on tervisemure, mis võib jääda pikaks ajaks märkamatuks, kuna sageli ei põhjusta see varases staadiumis märgatavaid sümptomeid.

Meliva üldarst dr Hanna-Friida Konks: "Kõrge vererõhk võib jääda märkamatuks, kui seda ei mõõdeta."

Dr Hanna-Friida Konks: "Kõrge vererõhk võib jääda märkamatuks, kui seda ei mõõdeta."

Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas Kertu Kuusik   

Eesti juhtiva eratervishoiuettevõtte Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas mitmekülgse kogemustepagasiga Kertu Kuusik. Uus juhtkonnaliige toob endaga kaasa strateegilise turundusjuhtimise kogemuse Teliast ja agiilsed töövõtted väiksematest tehnoloogiaettevõtetest.  

„Mul on väga hea meel, et leidsime oma tiimi nii tugeva täienduse Kertu näol, kellel on muljetavaldav erialane kompetents ja siiras soov Eesti inimeste tervisesse panustada. Usun, et Kertu kogemused juhtida lai teenustevalik ühe tugeva brändi alla, aitab Melival veel tempokamalt kasvada Eesti inimeste eelistatuimaks tervisepartneriks. Ta toob endaga kaasa põhjalikud teadmised kliendikommunikatsioonist, samuti kasvab meie digipädevus,“ ütles Meliva juhatuse esimees Marja-Liisa Alop.   

Kertu Kuusiku sõnul sai Melivaga liitumisel määravaks võimalus juhtida turundust tähendusrikkas valdkonnas ja teha seda ettevõttes, mis usub, et tehnoloogia abil on võimalik pakkuda parimat patsiendikogemust. “Tervishoius pole kommunikatsiooni eesmärgiks pelgalt brändituntus – pingutame, et luua usaldust ja selgust, et inimesed saaksid teha paremaid valikuid. Esimesed nädalad on olnud põnevad ning usun, et mul on nii anda kui ka õppida,“ ütles Kuusik.  

Kertu Kuusik on varem juhtinud turundust ja kommunikatsiooni Euroopa turul äriklientide suunal, seda pakiroboteid tootvas tehnoloogiaettevõttes Cleveron. Lisaks on ta töötanud üle 8 aasta telekommunikatsiooni ja IT valdkonnas erinevates rollides, sealhulgas juhtinud turundus- ja brändiüksust Telias. Kertu Kuusikul on kaks magistrikraadi: kommunikatsioonijuhtimises ajakirjanduse suunal ning teenuste disainis ja juhtimises (cum laude). 

Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas Kertu Kuusik

Eesti juhtiva eratervishoiuettevõtte Meliva uus juhtkonnaliige on mitmekülgse kogemustepagasiga Kertu Kuusik.

Eesti juhtiva eratervishoiuettevõtte Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas mitmekülgse kogemustepagasiga Kertu Kuusik

Paljud mehed lükkavad uroloogi visiiti edasi teadmatusest või hirmust ebamugavate protseduuride ees. Meliva Rävala kliiniku uroloogi Märt Mikkali sõnul pole selleks põhjust. 

Uroloogia tegeleb meeste tervisega laiemalt, aga kõige sagedamini pöörduvad mehed arstile seksuaalprobleemide, munandivalu või urineerimisraskuste pärast. “Statistika näitab, et pooled üle 50-aastastest meestest kogevad mingisuguseid eesnäärmemuresid, kuid see ei tähenda tingimata pahaloomulist haigust,” ütleb dr Mikkal.


Eesnäärmevähk on Eestis 50. eluaastates meestel kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja, kuid samas ka väga hästi ravitav, kui see avastatakse varakult. Ometi ei pea dr Mikkal tarvilikuks meestel iga-aastast kontrolli. “Uroloogi võiks esimest korda külastada 35–40aastaselt, et saada ülevaade oma tervisest ja teada, millele tähelepanu pöörata. Tähelepanelikum peab olema, kui perekonnas ja suguvõsas on varasemalt esinenud eesnäärme- või muid vähkkasvajaid,” rõhutab arst.

Dr Mikkali sõnul kardavad mehed uroloogi vastuvõttu lihtsal põhjusel – nad ei tea, mida visiidilt oodata. “Paljud patsiendid arvavad, et iga vastuvõtt tähendab eesnäärme kontrolli, kuid see pole tõsi. Läbivaatus sõltub kaebustest ja kui midagi pole vaja teha, siis me ka ei tee,” selgitab ta. Meliva uroloog võrdleb seda hambaarsti juures käimisega – esimene kord võib tunduda hirmutav, kuid mida rohkem arsti külastada, seda loomulikum see tundub.

“Julgustan patsiente ütlema, kui nad on esimest korda vastuvõtul. See aitab arstil olukorda paremini selgitada ja loob usalduslikuma suhte. Tähtis on ka mõista, et kõik arstid ei sobi igaühele – olulisim on, et mehed ei jääks probleemiga üksi ning leiaksid spetsialisti, keda usaldavad,” ütleb dr Mikkal. 

Millal peaks viivitamatult arstile pöörduma?

On sümptomeid, mille korral ei tohiks arsti visiiti edasi lükata. “Kui urineerimine on muutunud sagedasemaks, selles esineb verd või on munandite suurus muutunud, tuleb kindlasti pöörduda spetsialisti poole,” rõhutab dr Mikkal. Samuti ei tohiks ignoreerida püsivat valu või muid ilmnenud tervisemuresid, mis tunduvad ebatavalised.

Kõige olulisem on siiski teadlikkuse tõstmine. “Kui mees teab, milliseid muutusi oma kehas jälgida ja millal arsti juurde minna, siis on suur osa tööst juba tehtud,” ütleb dr Mikkal. “90% meestest läheb pärast esimest visiiti koju teadmisega, et protseduurid polnud sugugi nii hullud, kui internetist loetud juttude järgi tundus. Seega tuleb lihtsalt astuda esimene samm ja tulla vastuvõtule.”

Dr Märt Mikkal: Eesti mehed kardavad asjata uroloogi vastuvõttu

Uroloogia tegeleb meeste tervisega laiemalt, aga kõige sagedamini pöörduvad mehed arstile seksuaalprobleemide, munandivalu või urineerimisraskuste pärast.

Meliva ootab oma tiimi esmatasandi juhtivarsti

Otsime esmatasandi juhtivarsti, kelle ülesandeks on kliiniliste teenuste arendamine ja uute teenuste loomises aktiivne osalemine. Oled meie võtmeisik koostöös Tervisekassa ja teiste riiklike osapooltega, toetad igapäevaselt esmatasandi arste, nõustad neid töökorralduse küsimustes, aitad värbamisel ja sisseelamisel ning vastutad ravikvaliteedi eest. Lisaks oled Meliva esindaja ja eestkõneleja esmatasandi meditsiini valdkonnas.

Saad panustada sellesse, et Eesti inimesed elaksid tervemalt ja kauem. Sind ootab kiiresti kasvav, ambitsioonikas ja uuenduslik tiim, kus on loodud head tingimused nii professionaalseks kui ka isiklikuks arenguks.

 Ootame Sinult arsti haridust ja kogemust esmatasandi töö korraldusest. Sul on tahe ja julgus luua uusi lahendusi, juhtida ja juhendada kolleege ning valmisolek regulaarselt reisida peamiselt Tallinnasse ja Tartusse. Eeldame väga head eesti ja inglise keele oskust, kasuks tuleb vene keele oskus suhtlustasemel.

Pakume võimalust oma ambitsioone ellu viia, motiveerivat töötasu ja kaasaegseid töövahendeid. Toetame Sinu vaimset ja füüsilist tervist spetsiaalse Terviseplaani kaudu ning võimaldame kasutada Meliva teenuseid soodustingimustel.

Kui see kuulutus Sind kõnetas, saada oma CV koos lühikese motivatsioonikirjaga hiljemalt 30.04.2025 aadressile cv@meliva.ee.

Lisaküsimustele vastab rõõmuga värbamispartner Siim Sutrop: siim.sutrop@meliva.ee.

Meliva on Eesti juhtiv eratervishoiuettevõte, mis pakub mugavalt ja kiirelt ligipääsetavaid tervishoiuteenuseid hambaravist eriarstiabini. Kuulume üle sajandi pikkuse kogemusega Soome tervishoiukontserni Mehiläinen.

Otsime esmatasandi juhtivarsti, kelle ülesandeks on kliiniliste teenuste arendamine ja uute teenuste loomises aktiivne osalemine. 

Radioloogia on meditsiinis üks kiiremini arenevaid valdkondi, mis mängib olulist rolli nii haiguste diagnoosimisel kui ka raviprotsessis. Diagnostilised kujutised annavad arstidele põhjaliku ülevaate patsiendi seisundist, aidates teha täpseid diagnoose ja määrata sobivaid ravimeetodeid. Meliva radioloogia juhtivarst dr Gert Mikkal räägib lähemalt radioloogia juhtimisega seotud väljakutsetest, Melivas pakutavatest diagnostikavõimalustest ning lähemalt MRT-uuringust.

Hea koostöö ja kommunikatsioon on võtmetähtsusega

Kuna meditsiinivaldkonnas toimuvad pidevad arengud, siis ei piirdu radioloogia tänapäeval enam ainult piltide tegemise ja nende tõlgendamisega. „Radioloogia muutub järjest enam kliiniliseks erialaks, kus meie ülesanne ei ole mitte ainult pildi kirjeldamine, vaid ka selle põhjal patsiendi seisundi hindamine ning vajadusel täpsustavate uuringute või raviprotseduuride soovitamine ja läbiviimine,” selgitab dr Mikkal.

Kuna radioloogia on seotud tihedalt teiste kliiniliste erialadega, on hea ja sujuv koostöö oluline.  „Radioloog ei saa alati anda täpset ja informeeritud arvamust, kui saatekiri ei sisalda vajalikke kliinilisi andmeid,“ märgib dr Mikkal. „Kui saatekirjad ei ole korrektselt täidetud, siis ei kasuta me kogu tänapäeva radioloogia potentsiaali, mis võib lõppkokkuvõttes mõjutada negatiivselt patsiendi raviteekonda,“ lisab ta.

Meliva pakub kaasaegseid diagnostikavõimalusi, sealhulgas röntgenograafiat luude uurimiseks, ultraheli pehmete kudede hindamiseks ja magnetresonantstomograafiat (MRT), mis sobib luude, liigeste, pea- ja seljaaju ning mõningate eranditega ka kõhu ja vaagna organite uurimiseks. „Kuna olemas on ultraheli, saab vajadusel teostada ka biopsiaid ja mõningaid raviprotseduure, nagu liigesesisesed injektsioonid,“ märgib dr Mikkal.

MRT-uuring peab olema korralikult planeeritud

MRT-masin võimaldab väga täpselt uurida erinevaid kehapiirkondi, pakkudes väärtuslikku teavet tervisemurede kohta. Küll aga on oluline, et uuring oleks korralikult planeeritud, mis tähendab, et saatekiri ja diagnoosihüpotees peavad olema selged ja täpsed. "Uuringud kestavad kaua ning lähtuvalt esitatud küsimusest on uuringuid võimalik erinevalt planeerida," selgitab arst. Ilma piisava kliinilise info ja õigete küsimusteta võivad MRT-leiud olla mittespetsiifilised. "Selleks, et patsient saaks oma kulutatud aja ja raha eest sobiva uuringu, mis loodetavasti seletab kaebused või välistab kõige olulisemad mittesoovitud diagnoosid, on hästi koostatud saatekiri ülioluline," toob dr Mikkal välja.

MRT-uuringud ei kasuta ioniseerivat kiirgust, seega on need tänapäevaste teadusuuringute kohaselt patsiendile ohutud. Siiski tuleb meeles pidada, et uuring kestab sageli 30–60 minutit ja selle aja jooksul peab patsient suutma olla liikumatult kitsas torus. Kõigele vaatamata pakuvad arstid paanikanuppu, mille vajutamisel uuring katkestatakse. „Klaustrofoobia all kannatavatele inimestele see uuring tõesti ei sobi," märgib dr Mikkal. Sellistel juhtudel tuleks kaaluda alternatiivseid uuringumeetodeid.

Dr Gert Mikkal: Radioloogia on tänapäeval järjest selgemalt kujunemas kliiniliseks erialaks

Dr Gert Mikkal räägib lähemalt radioloogia juhtimisega seotud väljakutsetest, Melivas pakutavatest diagnostikavõimalustest ning lähemalt MRT-uuringust.

Dr Gert Mikkal: „Radioloogia on tänapäeval järjest selgemalt kujunemas kliiniliseks erialaks."

1. Kui vanalt võiks lapsel hambad vahetuma hakata? Kas peab paika, et hammaste vahetuma hakates on laps kooliküps?

Piimahambad hakkavad jäävhammaste vastu vahetuma tavaliselt 5–6aastaselt, kuid on ka päris palju lapsi, kel esimene hammas eemaldub 4- või 7aastaselt. Vana arusaam, et hambad hakkavad vahetuma kooliküpsuse märgina, kehtib osaliselt. Iga laps areneb pisut erinevalt, mistõttu ei saa kõigi laste puhul seda väita.

2. Kas peaks muret tundma, kui piimahammas loksub väga kaua, aga ära ei tule?

Kui piimahammas loksub kaua, aga ära ei taha tulla, on tihti põhjuseks see, et jäävhammas pole veel piisavalt arenenud, et piimahammast välja tõugata. Sellisel juhul võib anda lapsele kõvasid toite, näiteks porgandit-õuna, mille söömine võib hamba eemaldumist kiirendada. Samuti tasub julgustada last, et ta liigutaks hammast õrnalt keele või puhaste sõrmedega. Kõige paremini hakkab hammas eemalduma, kui seda kergelt keerata. Hirmu, et laps hammast „üle loksutab“, tunda pole vaja. Lapsed lõpetavad ise hamba loksutamise, kui asi valusaks läheb.

Kui loksuv piimahammas segab söömist ja/või hammaste pesu või jäävhammas on lõikunud enne piimahamba eemaldumist, tasub pöörduda hambaarsti poole, kes saab vajadusel piimahamba eemaldada.

3. Kas piimahammas võib ka „valesti“ ära tulla ja millal peaks hambaarstilt nõu küsima?

Piimahambad tulevad „valesti“ ära väga harva. Mõnikord võib piimahammas murduda ja eemalduda osaliselt. Kui laps kaebab valu või esineb turset, tuleks pöörduda hambaarsti poole, kes aitab alles oleva hambafragmendi vajadusel eemaldada. Kerge veritsus hamba eemaldumisel on normaalne.Vahel lõikub jäävhammas enne, kui piimahammas eemaldub, ja suus on ühe koha peal kaks hammast. Kõige sagedamini juhtub seda alumiste esihammaste piirkonnas. Sellisel juhul soovitan pöörduda hambaarsti poole, kes saab olukorda hinnata ja vajadusel piimahamba eemaldada.

4. Kui piimahammas on ära tulnud, kui ruttu peaks jäävhammas asemele tulema?

Hammaste vahetumise ajajoon on lastel väga erinev. Kui piimahammas on eemaldunud, lõikub jääv­hammas tihti vähem kui kuu ajaga, kuid vahel lõikub ka alles poole aasta möödudes.

Piimahammaste vahetumise järjekord on üsna kindel: tavaliselt tulevad esimesena ära alumised ja ülemised esihambad, pisut hiljem piima-purihambad ja piima-silmahambad. Siiski võib esineda väikesi kõrvalekaldeid, mis ei ole tingimata muret tekitavad.

5. Kui pikk aeg jääb tavaliselt kahe piimahamba äratuleku vahele?

Ka see on erinev. Mõnikord eemalduvad mitmed piima­hambad mõnepäevase või -nädalase vahega, kuid mõnikord jääb kahe hamba eemaldumise vahele ka aastaid.

6. Mida teha, kui jäävhammas ei mahu endisesse piimahamba kohta ära?

Lapsevanematel on ise pisut keeruline hinnata, kui suur või väike jäävhammas on ning kas see piimahamba kohale mahub. Lisaks on laste lõualuud pidevas arengus ja kasvavad tavaliselt piisavalt, et kõik jäävhambad mahuksid suhu. Kahtluse korral tasub muret oma hambaarstile ikkagi kurta. Kui tõesti jäävhambad ei mahu suhu ära, on tegu ruumi­puudusega. Sellisel juhul saab hambaarst suunata lapse ortodondi vastuvõtule.

7. Millist tähelepanu peaks pöörama vahetunud või loksuvate hammaste hügieenile?

Arstid näevad tihti, et hammaste vahetudes hambapesu kvaliteet halveneb. Liikuvad piimahambad võivad tekitada ebamugavust, mille tõttu lapsed väldivad hambapesu ajal kindlaid sektoreid suus. Lisaks ei pöörata tihti piisavalt tähelepanu vastlõikunud jäävhammaste puhastamisele. Sellisel juhul võiks vanemad olla toeks, aidates aeg-ajalt lastel hambad üle pesta ning tuletades meelde, kui oluline on, et kõik hambad korralikult puhtaks saaks.

Artikkel ilmus esmakordselt Pere ja kodu veebiväljaandes 17.03.2025.

Dr Liisbet Palm: Hammaste vahetumise ajajoon on lastel väga erinev

Kui lastel hakkavad piimahambad loksuma ja vahetuma, kaasneb sellega sageli rõõm ja elevus. Vanematel aga võib tekkida mitmeid küsimusi. Levinumatele neist vastab Meliva hambaarst dr Liisbet Palm.

Hammaste vahetumise ajajoon on lastel väga erinev

Dr Liisbet Palm: "Hammaste vahetumise ajajoon on lastel väga erinev."

Enneta vähki vastavalt oma geneetilisele riskile 

Meliva pakub koostöös Antegenesiga innovaatilist võimalust personaliseeritud vähiennetuseks, mis põhineb geneetilise eelsoodumuse hindamisel. Teenuse abil saab hinnata oma riskitaset rinnavähi, eesnäärmevähi, jämesoolevähi või naha melanoomi tekkeks ning rakendada vastavalt sellele ennetusmeetmeid.  

Geneetilise eelsoodumuse hindamiseks kasutatakse polügeense riskiskoori tehnoloogiat, milles arvestatakse sadade ja tuhandete geenivariantide koosmõju. Geneetilise riski testimine on aluseks täpse individuaalse ennetusplaani koostamisele, et riske vähendada või avastada vähk varajases staadiumis kui ravi on kõige tõhusam. Testi meditsiiniline raport annab vastused olulistele küsimustele nagu milline on teie geneetiline riskitase, mis vanuses ja kuidas alustada sõeluuringuid, mida saab ise teha vähiriski vähendamiseks ning millistele tunnustele pöörata tähelepanu. 

„Kui inimene pöördub arsti juurde sooviga vähki ennetada, siis on see täna Eesti tervishoius juba võimalik,“ ütles Meliva meditsiinijuht dr Andreas Abel. „Polügeense riskiskoori kasutuselevõtt võimaldab senisest täpsemalt hinnata vähi geneetilist eelsoodumust ning viia vähiennetuse uuele tasemele, muutes selle personaalsemaks,“ selgitas dr Abel.

„Meil on hea meel, et koostöös Antegenesiga saame nüüd Melivas tuvastada kõrgenenud geneetilise riskiga isikuid, tagades neile tervise järjepideva jälgimise,“ ütles dr Abel. Ta selgitas, et nad võivad vajada tavapärasest varasemaid või sagedasemaid kontrolluuringuid, et vähendada oma riske või avastada haigus varases, veel ravitavas staadiumis. „See on murranguline samm personaalmeditsiini arengus ja Eesti tervishoius,“ usub ta.

Antegenesi asutaja ja ligi 30-aastase onkoloogistaažiga dr Peeter Padrik usub, et kõige parem haigus on see, mida kunagi ei tule. “Teadusanalüüsid näitavad, et 40% vähkidest oleks välditavad,“ ütles dr Padrik. „Teisalt ei ole osa kasvajaid nii või teisiti välditavad. Siin aitab väga palju nende õigeaegne ja võimalikult varane avastamine. Vähiravis toob iga viivitus kaasa vähipatsiendi eluea vähenemise, ent Eestis avastatakse vähk liiga hilja – näiteks ainult ca 35% jämesoolevähist ja 49% rinnavähist avastati 2018. aastal haiguse algjärgus, 2021. aastal olid need näitajad veelgi madalamad,“ nentis dr Padrik.  

Dr Peeter Padriku sõnul on tänased sõeluuringute mudelid vananenud – neid tehakse  kõigile ühtemoodi, arvestades ainult inimeste sugu ja vanust. Ta selgitas, et tegelikult on meie vähiriskid väga erinevad, mistõttu ka vähiennetus peab olema kohandatud vastavalt personaalsetele riskihinnangutele. „Üheskoos Melivaga pakume Eestis kaasaegseimat vähiennetust, mis lähtub põhimõttest alustada ennetusega palju varem enne vähi võimalikku teket ja arvestab inimese personaalseid riskihinnanguid ning meditsiinilisi soovitusi riskide vähendamiseks.“

Teenus on soovitatav kõigile naistele ja meestele, sõltumata sellest, kas peres on varem vähki esinenud. Soovituslik vanus alustamiseks on 30.–40. eluaastad, kui vähiriskid võivad olla juba märkimisväärsed.

Kui peres on esinenud pärilikke vähijuhtumeid, võib aga olla kasulik esmalt geneetiku konsultatsioon.

Geneetilise riski hindamine on lihtne ja mugav protseduur. Selleks tuleb võtta vatipulgaga põse limaskestalt proov, mis saadetakse laborisse DNA analüüsiks. Testi tulemused on kättesaadavad kuue nädala jooksul Terviseportaalis. Tulemus põhineb polügeense riskiskoori tehnoloogial, mis arvestab sadade või tuhandete geenivariantide koosmõju.  

Teenusele saab aega broneerida läbi Meliva broneerimissüsteemi.

Enneta vähki vastavalt oma geneetilisele riskile

Meliva pakub koostöös Antegenesiga innovaatilist võimalust personaliseeritud vähiennetuseks, mis põhineb geneetilise eelsoodumuse hindamisel. 

Uudised ja teated