Hammaste krigistamine

Võimalikud põhjused

• Stress ja psühholoogilised tegurid – Üks peamisi põhjuseid on stress, ärevus ja vaimne pinge. Need võivad põhjustada alateadlikku lõualihaste pingutamist ja hammaste krigistamist, eriti öösiti.
• Unega seotud häired – Bruksism võib esineda koos unehäiretega, näiteks rahutu une või uneapnoega. Une ajal esinevad lihaste mikromovements võivad viia hammaste kokku surumiseni.
• Hammustuse ja lõualuu asendi probleemid – Vale hambumus või lõualuu asendi ebatasakaal võib suurendada riski hammaste krigistamiseks, kuna närimissüsteem töötab ebaühtlaselt.
• Elustiil ja stimulandid – Kofeiini, alkoholi ja nikotiini liigtarbimine võib suurendada lihaspinget ja soodustada bruksismi esinemist.
• Muud tegurid – Teatud ravimid ja neuroloogilised seisundid võivad samuti soodustada hammaste krigistamist, kuigi need põhjused on harvemad.
  
  

Kas peaksin arsti poole pöörduma?

Kerge ja aeg-ajalt esineva hammaste krigistamise korral, eriti kui see on seotud stressi või ajutise pingega, võib jääda kodusele ravile, vähendades stressi, parandades unehügieeni ning vältides stimulante nagu kofeiin ja alkohol.

Hambaarsti poole tasub pöörduda lähiajal, kui krigistamine on sage või põhjustab lõualuu valu, hammaste tundlikkust või kulumist, sest võib olla vajalik hambakaitse (nt kapesid).

Kiiremini tuleks abi otsida juhul, kui tekib tugev lõualuu valu, suutmatus suud avada või märgatav hammaste kahjustus, mis võib viidata tõsisemale probleemile.