Õendusjuht: Diabeet ei pea kontrollima sinu elu, kui sina kontrollid oma diabeeti

Meliva Rävala kliiniku õendusjuht Valeria Boitsova räägib lähemalt glükohemoblobiini taseme mõõtmisest.

Õendusjuht: Diabeet ei pea kontrollima sinu elu, kui sina kontrollid oma diabeeti

Diabeediga elamine tähendab pidevat jälgimist – mida süüa, millal liikuda, milline on veresuhkur. Ent kuigi glükomeetri abil mõõdetud hetketulemus annab hea pildi konkreetsest olukorrast, on glükohemoglobiini ehk HbA1c tase see, mille abil saab teha kokkuvõtte pikemast ajaperioodist. See näitaja annab ülevaate viimase 2–3 kuu keskmisest veresuhkrutasemest ning on seetõttu üks olulisemaid indikaatoreid diabeedi jälgimisel.

Kuidas erineb see tavalisest veresuhkru mõõtmisest?

“Erinevalt tavalisest veresuhkru mõõtmisest näitab HbA1c, kui hästi on veresuhkru tase pikema aja jooksul kontrolli all olnud,” selgitab Meliva Rävala kliiniku õendusjuht Valeria Boitsova. Ta täpsustab, et see võimaldab arstil ja patsiendil teha järeldusi ravi tõhususe kohta ja vajadusel kavandada muudatusi.

Stabiilselt kontrollitud diabeedi korral soovitatakse HbA1c taset kontrollida kaks korda aastas. Kui ravi on hiljuti muudetud või veresuhkur kõikuv, siis lausa iga kolme kuu tagant. “See sagedus aitab tagada, et võimalikke probleeme märgatakse varakult ja raviskeemi saab vastavalt kohandada,” märgib Boitsova.

Tavaline veresuhkur, mida sageli mõõdetakse glükomeetriga, näitab hetkeseisu – näiteks enne või pärast sööki. HbA1c tase seevastu peegeldab glükoosi seotust punaste verelibledega, pakkudes ülevaadet viimase 8–12 nädala keskmisest tasemest. See muudab HbA1c väärtuslikuks pikaajalise kontrolli hindamisel.

Milline HbA1c tase on “hea”?

Boitsova sõnul kehtib üldiselt eesmärk hoida HbA1c tase alla 7,0% (53 mmol/mol). “See aitab oluliselt vähendada diabeedi tüsistuste riski,” rõhutab ta. 

Mõnel juhul võib eesmärgiks olla alla 6,5%, näiteks noorematel või hiljuti diagnoositud patsientidel. Samas, eakatel või krooniliste haigustega inimestel võib sihtväärtus olla ka kuni 8,0%, et vältida liiga agressiivsest ravist tingitud hüpoglükeemiat.

Kui HbA1c on normist kõrgem, viitab see sellele, et veresuhkur on olnud pikema aja jooksul liiga kõrge. See võib tähendada vajadust raviskeemi muutmiseks – näiteks ravimidooside suurendamist või insuliini kohandamist.

Liiga madal HbA1c (alla 6%), eriti vanematel patsientidel, võib viidata liialt agressiivsele ravile ja suurenenud hüpoglükeemia riskile. Sellisel juhul tuleb ravi tasakaalustada patsiendi üldseisundist ja elustiilist lähtudes.

Kas HbA1c taset saab elustiiliga mõjutada?

Valeria Boitsova kinnitab, et HbA1c taset saab mõjutada ka elustiiliga. Sageli on see väga tõhus viis kontrolli saavutamiseks, eriti 2. tüüpi diabeedi korral. On tõendatud, et järgmised sammud võivad vähendada HbA1c taset 0,5–2,0% võrra.

  • Tervislik toitumine – eelistada madala glükeemilise koormusega toite.
  • Regulaarne liikumine – vähemalt 150 minutit mõõduka koormusega aeroobset treeningut nädalas.
  • Kaalulangus – juba 5–10% kehakaalu kaotus parandab oluliselt glükoositasakaalu.
  • Stressi vähendamine ja suitsetamisest loobumine – need mõjutavad positiivselt veresuhkru kontrolli.

Tasub aga teada, et mõne patsiendigrupi puhul ei pruugi HbA1c olla siiski usaldusväärne näitaja. Näiteks rauapuudusaneemia, krooniliste neeruhaiguste, vereloomehäirete või vereülekande puhul võib tulemus olla moonutatud. Sellisel juhul soovitab Boitsova kasutada teisi meetodeid.

Tänapäeval on võimalik kasutada näiteks pidevat glükoosimonitooringut (CGM), mis annab detailse ülevaate ööpäevaringsest veresuhkrutasemest. Lisaks on kasulik pidada veresuhkru päevikut, kuhu märgitakse mõõtmised enne ja pärast sööki. See aitab arstil tuvastada mustreid ja kohandada ravi täpsemalt.

Üldiselt on aga glükohemoglobiini ehk HbA1c näitaja diabeedi jälgimisel asendamatu tööriist. See peegeldab veresuhkru taset pikemas ajavahemikus ja aitab hinnata, kui hästi haigus on kontrolli all. 

Regulaarne jälgimine, sobiv raviskeem ja tervislikud eluviisid aitavad hoida HbA1c soovituslikus vahemikus ning vähendada diabeedi tüsistuste riski. “Diabeet ei pea kontrollima sinu elu, kui sina kontrollid oma diabeeti,” tuletab Valeria Boitsova sõbralikult meelde.

Lugu ilmus esmakordselt Tervisegeenius portaalis 28.05.2025.

Jaga artiklit: