Üldkirurgia tegeleb laia valiku tervisemuredega, alates naha- ja nahaaluskoe probleemidest kuni keerukate seedetrakti haigusteni. Meliva üldkirurg Andrei Smõšljajev selgitab, millal peaks kirurgi poole pöörduma, ja tutvustab kaasaegseid ravimeetodeid. 

Üldkirurgi vastuvõtule jõuavad patsiendid väga erinevate tervisemuredega, aga kõige sagedasemad probleemid hõlmavad naha ja nahaaluse koe moodustisi, mädanikke, sissekasvanud küüsi ning erinevaid kõhuvalusid ja seedetrakti kaebusi. “Sageli pöörduvad patsiendid kõhulahtisuse või -kinnisuse, roojamisega seotud probleemide, kõhuvalude, kõrvetiste ja refluksiga. Samuti erinevate perianaalsete vaevuste tõttu, nagu näiteks valud, prolapsid, hemorroidid, lõhed ja verejooksud,” räägib dr Smõšljajev. Lisaks tegelevad üldkirurgid ka veenilaienditega.

Üldkirurgi poole pöördutakse sageli ka erinevate kõhupiirkonna songade tõttu. “Kõiki songasid ei ole vaja kohe ravida. Sekkumine on vajalik eelkõige siis, kui song põhjustab valu, ebamugavust või häirib igapäevaelu,” selgitab ta. Igal juhul on soovitatav käia konsultatsioonil, et kirurg saaks hinnata konkreetset juhtumit ja anda asjakohast nõu. 

Varajane sekkumine võib päästa elusid 

Tihti jõuavad patsiendid arsti juurde alles siis, kui tervisemure on igapäevaelus juba suureks takistuseks muutunud. “Kahjuks näeme sageli, et patsiendid viivitavad arsti poole pöördumisega, eriti intiimsemate kaebuste korral. Inimesed tunnevad häbi või arvavad, et nende mure pole piisavalt tõsine, et spetsialisti poole pöörduda,” tõdeb dr Smõšljajev. 

Valehäbi ja hirm võivad aga olukorda halvendada. “Kui inimene kogeb valu, ebamugavust või muid häirivaid sümptomeid, ei ole põhjust kannatada – arstid puutuvad igapäevaselt kokku väga erinevate probleemidega ja nende eesmärk on aidata,” rõhutab kirurg. Ta lisab, et mitmete kirurgiliste probleemide korral on varajane sekkumine ülioluline. Näiteks seletamatu aneemia vajab kindlasti täiendavaid uuringuid. Kuigi põhjuseks võib olla healoomuline haigus, nagu hemorroidid, võib harvadel juhtudel olla probleem ka keerulisem, näiteks soolepolüüp või isegi vähk. “Soolepolüübid või algstaadiumis soolevähk võivad pikka aega olla asümptomaatilised või põhjustada vaid kergeid vaevusi, kuid aja jooksul muutuda tõsiseks. Varajane avastamine ja eemaldamine aitab ennetada soolevähki ning päästa elusid. Eestis on olemas üleriigiline soolevähi sõeluuring – kui saate kutse, minge kindlasti uuringule,” julgustab dr Smõšljajev. 

Samuti on oluline varajane nõustamine songade korral. “Kui song põhjustab valu või suureneb, tuleks konsulteerida kirurgiga enne, kui tekivad tüsistused,” soovitab üldkirurg. Lisaks peaks olema teadlik songa pitsumise sümptomitest, et vajadusel õigel ajal erakorraliseks raviks EMO-sse pöörduda.

Kaasaegne kirurgia liigub üha enam vähem invasiivsete meetodite poole. “Kui vähegi võimalik, tehakse lõikuseid laparoskoopiliselt. See tähendab väiksemaid lõikeid, kiiremat paranemist ja vähem tüsistusi,” selgitab dr Smõšljajev. Ka diagnostika on ajas arenenud – radioloogilised ja endoskoopilised uuringud on muutunud kaasaegsemaks, mis on omakorda parandanud kirurgiliste haiguste ravi. “Endoskoopilised pildid on tänapäeval oluliselt selgemad ja instrumendid ergonoomilisemad, mis muudab protseduurid patsiendi jaoks vähem ebamugavaks ning kirurgi jaoks täpsemaks,” lisab ta. 

Operatsiooniks valmistumine sõltub protseduuri tüübist, kuid enamasti hõlmab see kindlate toitumis- ja hügieeninõuete järgimist ning vajalike uuringute läbimist. “Arst annab igale patsiendile täpsed juhised, mida on oluline järgida, et operatsioon ja taastumine kulgeksid võimalikult sujuvalt,” ütleb dr Smõšljajev. “Üldine soovitus kõigile operatsiooniks valmistuvatele patsientidele on hoida normaalkaalu, loobuda suitsetamisest ning vältida liigset alkoholi ja uimastite tarbimist – see aitab vähendada tüsistuste riski ning soodustab haavade kiiremat paranemist,” rõhutab arst. Samuti on oluline hoolitseda suutervise eest ja käia regulaarselt hambaarsti juures, et vältida võimalikke suuõõne infektsioone, mis võivad mõjutada operatsioonijärgset taastumist.

Valehäbi võib tervisele kahjulik olla ehk milliste muredega tuleks kohe arsti poole pöörduda?

Meliva üldkirurg Andrei Smõšljajev selgitab, millal peaks kirurgi poole pöörduma.

Töötervishoiuarsti kontrolli korraldamise kohustus tuleneb seadusest, kuid see pole ainuüksi sunniviisiline läbivaatus: kontroll aitab avastada varjatud tervisemuresid, ennetada haigusi ja suurendada töötajate kindlustunnet. Ka üha enam ettevõtteid näeb töötervist osana hoolivast töökultuurist. 

Meliva töötervishoiuarsti ja Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi (ETTAS) juhatuse liikme dr Toomas Põllu sõnul aitab töötervishoiuarsti visiit tervisehädasid ennetada ja neile jälile saada. “Töötervishoiuarstid avastavad viiendikul inimestest kontrolli käigus vaevusi, millest inimene ise teadlik polnud. Pool neist saavad hiljem ka pere- või eriarsti juures täpse diagnoosi ja raviplaani,” ütles ta. 

Tööandjad on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi kohustatud oma töötajatele töötervishoiuteenust korraldama. Küll aga tuleb see, mida töötervishoiuarsti juures kontrollitakse, tööandjal ja arstil sõltuvalt inimeste tööülesannetest ja töö iseloomust omavahel kokku leppida.  

Näiteks nähtub Sotsiaalministeeriumi 2019. aasta “Töökeskkonna vaimse tervise analüüsist”, et ligi pool Eesti töötajatest leiab, et tööl põhjustatud stress on nende töökohal sagedane. Seda põhjustavad pikad tööpäevad, ebaregulaarne tööaeg, probleemsed kliendid, kolleegide ja juhi toetuse puudumine ning hirm töökaotuse ees. 

“Tööstressil võivad olla pikaajalised tagajärjed nii inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele kui ka töövõimekusele. Seetõttu on oluline, et tööandjad ei piirduks vaid üksikute mõõtmistega, vaid looksid süsteemse lähenemise töötajate vaimse heaolu toetamiseks,” ütles töötervishoiuarst dr Põld. 

2023. aasta algusest peavad ettevõtjad kord kolme aasta jooksul ühes töötervishoiuarstiga koostama ettevõtte töökeskkonna tervikliku analüüsi ehk ETTA. See koondab kokku töötajate töötervisekontrolli tulemuste üldpildi, ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsi ning ka vaimse tervise näitajad. Selle läbi annab töötervishoiuarst tööandjale üldise hinnangu töökeskkonna kohta ja soovitused, kuidas ettevõte saaks töötingimusi tervise vaates parandada. 

Põllu sõnul ongi ETTA näiteks vaimse tervise probleemide ennetamiseks hea tööriist, kuna läbi selle saab analüüsida asutuse terviklikku vaadet, üksikisikute probleeme välja toomata. 

Swedbanki tööheaolu juht Katrin Meos tõi välja, et regulaarne töötervishoiukontroll on Swedbanki töökultuuri loomulik osa. Töötajatele on tellitud vereanalüüsid, nägemis- ja kuulmiskontroll, füsioterapeudi vastuvõtt ja hinnang vaimsele tervisele.  

“Töötervishoiu paketi kokkupanemise põhiline eesmärk on võimalikult varases staadiumis ükskõik mis terviseprobleemile jälile saada, olgu see siis füüsilise või vaimse tervise mure,” ütles Meos 

Tema sõnul ei näe töötajad seda kohustusena, vaid tervitavad võimalust oma tervist regulaarselt kontrollida. “Seal käiakse hea meelega ja töötajad uurivad ise, et mul on viimasest visiidist juba teatud aeg möödas, millal ma juba uuesti minna saan.”  

Põld selgitas, et töötervishoiu kontroll annabki inimestele meelerahu. “Nad teavad, et kindla perioodi tagant saab oma tervist põhjalikult kontrollida. See on mingil viisil väike kindlustunne.” 

Võiksime snitti võtta põhjanaabritelt 

Kuigi inimesed enamasti töötervishoiu kontrolli ei pelga, jääb dr Põllu sõnul vajaka usaldusest. “Väga palju tuntakse muret, kas tööandja saab teada, et mul on nüüd üks või teine haigus või mõni vaimne probleem. Soomes, kus on üks Euroopa parimaid tervishoiusüsteeme, sellist hirmu pole.”  

Põhjanaabrid usaldavad Eesti inimestest tema sõnul rohkem nii meditsiinisüsteemi kui ka oma tööandjat. Näiteks pikalt töövõimetuslehel olnud inimese tööle tagasi integreerimise protsess on väga läbimõeldud. “Töötervishoiuteenuse pakkuja, töötaja ja tööandja istuvad maha ja arutavad, kuidas seda kõige parem teha oleks. Oluline on märkida, et siis ei räägita töötaja haigusest, vaid tema funktsionaalsest võimekusest,” selgitas Põld. 

Swedbanki tööheaolu juht sõnas, et seesugune usaldus tuleb nii välja teenida kui ka tekitada. Ta lisas, et Swedbank pöörab juba värbamisperioodil tähelepanu just inimeste vaimsele tervisele, sest vaimsest heaolust hakkab ka usaldus. “Meil on tiimides erineva neurovariatsiooniga inimesi, kes on väga head spetsialistid. Aga me peame teadma, kuidas me saame neid töökeskkonnas toetada ja aidata. Meil on vaja, et töötajad meid usaldaks ja oma muredest rääkida julgeks,” lisas Meos.  

Seaduslik kohustus tööandjatele töötervishoiu kontrolli korraldada on Meose hinnangul õigustatud. “Suuremad ettevõtted näevad seda vajadust ilmselt tugevamalt. Aga seadus siis n-ö suunabki neid väiksemaid ettevõtteid oma töötajate tervise eest hoolitsema. Kuid lõpuks pole tähtis mitte ettevõtte vaade, vaid inimeste tervis,” lisas ta. 

Töötervishoius pannakse üha rohkem rõhku vaimsele heaolule ja usalduslikule suhtele tööandjaga

Meliva töötervishoiuarsti dr Toomas Põllu sõnul aitab töötervishoiuarsti visiit tervisehädasid ennetada ja neile jälile saada.

Alates 25. eluaastast on kõikidel mõistlik üle vaadata, millal ja mille vastu nad on vaktsineeritud ning milliste haiguste vastu tuleks vaktsiinisüsti korrata.

“Vaktsineerimine tagab organismis kaitsekehad, mis aitavad nakkushaiguse teket vältida. Ent aja jooksul võib immuunmälu väheneda ning organismil ununeda, kuidas haiguse vastu kaitset luua. Seetõttu võib sõltuvalt kaitsesüstist olla vajalik aja jooksul uuesti vaktsineerimine,” selgitas Meliva Jalgpalli kliiniku õendusjuht Karin Antoniuk.

Kust leida infot lapsepõlves saadud vaktsiinide kohta?

Vaktsineerimiste kohta hakati Eestis digitaalseid sissekandeid tegema alates 2010. aastast. Pärast seda tehtud kaitsesüstide info on nähtav terviseportaalist, kus saab jälgida ka tõhustusdooside tähtaegu. Varasemate andmete leidmiseks tasub üles otsida enda paberkandjal vaktsineerimispass. Kaitsepookimiste info peaks olemas olema ka perearstil. 

Võimalike vaktsineerimiste kohta on võimalik infot tuletada ka enda sünniaasta põhjal, otsides välja tollel aastal kehtinud riikliku immuniseerimiskava. “Kui inimene pole kindel, milliseid vaktsiine talle on tehtud, on see alati võimalik kindlaks teha ka täiendavate analüüside abil,” märkis Antoniuk. 

Milliste haiguste vastu on vajalik korduvvaktsineerimine?

Enne 1993. aastat sündinutel soovitab Antoniuk kaaluda MMR (leetrid, mumps, punetised) vaktsiini tõhustusdoosi. Samuti tuletab ta meelde, et difteeria-teetanuse ja läkaköha vastu tuleb teha kordussüst iga kümne aasta järel.

Täiskasvanutel on soovitatav igal aastal teha ka uus doos gripivaktsiini. “Kuna viirusel on mitu tüve, mis pidevalt muteeruvad, vaadatakse ka gripivaktsiini koostis igal hooajal uuesti üle. Korduvvaktsineerimine tagab parima kaitse gripi vastu,” märkis Antoniuk. 

Eriti oluline on vaktsineerimine riskirühma kuuluvatel inimestel. Nendeks on üle 65-aastased, krooniliste haigustega ja immuunpuudulikkusega inimesed, aga ka lapseootel naised. Vaktsineerimine on soovitatav nii naistele kui ka meestele, kes planeerivad pere. Tähelepanelikum tasub olla ka sotsiaal-, tervishoiu-, teenindus- ja haridusssektoris töötavatel inimestel. 

Puukentsefaliidi vastu tagab kaitse vaid vaktsineerimine

Suve lähenedes on Eesti oludes paslik ka üle vaadata, millal on tehtud viimane puukentsefaliidi vastu immuunsust andev süst. Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. “Kahe esimese doosi vahe on üks kuni kolm kuud ja kolmas tehakse aasta pärast. Edaspidi on vajalik sõltuvalt vanusest teha kordussüsti iga kolme kuni viie aasta järel,” selgitas Antoniuk. 

Ta paneb ka südamele, et kordusdoosi hilinemine võib vähendada kaitset ja parem oleks siiski vaktsineerimised teostada vastavalt vaktsineerimiskavale. “Kui vaktsineerimiskuur on pooleli jäänud, tuleks ühendust võtta perearstiga, et koostada plaan edasise vaktsineerimise osas,” soovitas Antoniuk.

Meelespea: milliste haiguste vastu peaks täiskasvanuna uuesti vaktsineerima?

Meliva Jalgpalli kliiniku õendusjuht Karin Antoniuk selgitab, milliste haiguste vastu tuleks täiskasvanuna vaktsiinisüsti teha või korrata.

Meliva üldarst dr Hanna-Friida Konks räägib lähemalt, miks on oluline oma vererõhku regulaarselt mõõta.

Kõrge vererõhu probleemi ei osata alati kahtlustada

Üks peamisi põhjuseid, miks kõrge vererõhk jääb märkamata, on koduse vererõhuaparaadi puudumine. Kui inimene ei saa regulaarselt oma vererõhku mõõta, ei pruugi ta olla teadlik võimalikust ohust: "Paljudel juhtudel ei tunne patsiendid mingeid vaevusi, isegi kui vererõhk on oluliselt tõusnud,"  ütleb dr Konks. "Kerged sümptomid, nagu väsimus, peavalu või ärevus, võivad kergesti tunduda igapäevase stressi või unepuuduse tagajärjena, mistõttu ei pruugi neid seostada kõrge vererõhuga."

Samuti võib juhtuda, et arsti vastuvõtul jääb vererõhk mõõtmata, eriti kui patsiendi kaebused puudutavad hoopis muid terviseprobleeme, nagu lihasvalu või seedimisvaevused. "Regulaarne vererõhu mõõtmine riskiteguritega patsientidel on ainus viis probleemi õigeaegseks avastamiseks ja raviks," rõhutab dr Konks. Seetõttu on oluline, et riskigruppi kuuluvad inimesed jälgiksid regulaarselt oma vererõhku, isegi kui neil ei esine kaebusi. Teistele patsientidele peaks lähenema individuaalselt ja vajaduspõhiselt, võttes arvesse nende tervise üldpilti.

Arsti poole tuleb kindlasti pöörduda, kui vererõhk ületab normi väärtuse

Vererõhk, mis ületab normväärtuse 140/90 mmHg, nõuab alati tähelepanu ja arsti hinnangut: „Iga normist kõrgem vererõhk suurendab pikaajaliselt südame-veresoonkonna haiguste riski,“ ütleb dr Konks. See tähendab, et isegi mõõdukalt tõusnud vererõhk võib ravimata jätmisel viia tõsiste terviseprobleemideni. Lisaks tuleb arvesse võtta patsiendi üldist tervislikku seisundit, kaasnevaid haigusi ja elustiili, et hinnata riske terviklikult.

Kui vererõhk tõuseb üle 200/130 mmHg, muutub seisund kriitiliseks ja vajab viivitamatut meditsiinilist sekkumist. „Nii kõrge vererõhuga kaasneb risk komplikatsioonideks, nagu ajuinsult, südameinfarkt või neerukahjustus, mis võivad areneda väga kiiresti.“ Seetõttu ei tohi selliste numbrite nägemise puhul viivitada ja tuleb kohe abi otsida.

Kuigi vererõhk üle 140/90 mmHg ei pruugi alguses tunduda märkimisväärselt ohtlik, on see pikas perspektiivis suur terviserisk. Kõrgenenud vererõhu korral koostab arst raviplaani, mille eesmärk on vähendada pikaajalisi riske ja kaitsta patsiendi tervist. "Kui probleemiga ei tegeleta, võivad tagajärjed varieeruda kergematest sümptomitest, nagu halb enesetunne, peavalu ja pearinglus, kuni tõsiste seisunditeni, nagu südamepuudulikkus, südameinfarkt ja ajuinfarkt," hoiatab dr Konks.

Dr Hanna-Friida Konks: Kõrge vererõhk võib jääda märkamatuks, kui seda ei mõõdeta

Kõrge vererõhk on tervisemure, mis võib jääda pikaks ajaks märkamatuks, kuna sageli ei põhjusta see varases staadiumis märgatavaid sümptomeid.

Meliva üldarst dr Hanna-Friida Konks: "Kõrge vererõhk võib jääda märkamatuks, kui seda ei mõõdeta."

Dr Hanna-Friida Konks: "Kõrge vererõhk võib jääda märkamatuks, kui seda ei mõõdeta."

Plastikakirurgiat seostatakse sageli iluoperatsioonidega, nagu rindade suurendamine või nina korrigeerimine. Meliva plastikakirurgi Mikko Juhani Savolaineni sõnul aitab kirurgiline sekkumine aga sageli parandada ka tervist ja elukvaliteeti laiemalt.

Lisaks Meliva Rävala kliinikule praktiseerib dr Savolainen ka Soomes. Sealsele kogemusele tuginedes kinnitab ta, et plastikakirurgia eesmärk ei ole alati vaid välimuse “ilusamaks” muutmine. “Kuopio ülikoolihaiglas on kõik plastikakirurgilised operatsioonid seotud tervislike põhjustega – näiteks rinna- ja nahavähi, põletushaavade ning traumajärgsete vigastuste taastamine,” selgitab ta. 

Paljudel juhtudel on aga keeruline tõmmata selget piiri ilu- või terviseoperatsioonide vahele. “Kui naisel on suured rinnad ning tal esineb pidevaid selja-, kaela- ja peavalusid ning rühiprobleeme, ei ole rindade vähendamine lihtsalt välimuse küsimus – see on vajalik samm tema parema tervise ja elukvaliteedi suunas,” toob dr Savolainen näite.

Sama kehtib ka silmalaugude plastika puhul. “Ühelt poolt saab silmalaugude korrigeerimisega värskendada väsinud näoilmet, teisalt võib see olla vajalik meditsiiniline protseduur, et parandada inimese vaatevälja või vähendada peavalusid,” lisab kirurg.

Kuidas plastikakirurgia võib elukvaliteeti muuta?

Lisaks füüsilistele vaevustele mõjutavad paljud plastikakirurgilised sekkumised ka inimese enesekindlust ja vaimset heaolu. Dr Savolainen on oma praktikas näinud, kuidas õigesti tehtud operatsioon võib tuua patsiendi ellu täieliku muutuse. “Kui naisel on rinnavähi tõttu eemaldatud rind ja me saame selle taastada, pole see ainult füüsiline muutus – see aitab tal end taas terviklikuna tunda,” kirjeldab ta. Sarnaseid elukvaliteeti muutvaid olukordi näeb kirurg ka rindade vähendamise või liigse naha eemaldamise operatsioonide puhul. Keegi, kes pole neid vaevusi kogenud, ei pruugi mõista, kui suur muutus see inimese elus on,” lisab dr Savolainen.

Paljud patsiendid otsivad plastikakirurgiast abi ka krooniliste tervisemurede korral. “Ühiskonnas on levinud arusaam, et botuliinisüste ehk Botoxit tehakse vaid kortsude vähendamiseks. Tegelikult saab selle abil ravida terviseprobleeme, nagu kroonilised peavalud või hüperhidroosi ehk liighigistamist,” näitlikustab dr Savolainen. 

Viimastel aastatel on kasvanud ka trend, kus patsiendid soovivad varasemaid iluoperatsioone ümber teha või tagasi pöörata. “Aina rohkem inimesi, kes on 10–15 aastat tagasi paigaldanud rinnaimplantaadid, tunnevad nüüd, et nad ei vaja neid enam. Sellisel juhul eemaldame implantaadid ja teeme vajadusel rindade tõstmise või rasvasiirdamise, et säilitada esteetiline tulemus,” selgitab dr Savolainen. 

Samas rõhutab ta, et tegelikult pole kõik iluoperatsioonid tagasipööratavad. “Kui rindade rekonstrueerimine on lihtsam, siis tegelikult kõik, mis puudutab näokirurgiat, on keerulisem või lausa pöördumatu,” sõnab kirurg. Seetõttu soovitab ta ainult esteetilisel eesmärgil tehtud operatsioone tõsiselt kaalutleda.

Enim levinud meditsiinilised plastikakirurgia protseduurid:

Vähi- ja traumajärgne rekonstruktsioon – näiteks rindade taastamine pärast rinnavähioperatsiooni või suurte haavade sulgemine.

Rindade vähendamine ja keha kujundav kirurgia – ülekaalust tingitud liigse naha eemaldamine pärast kaalulangust, mis vähendab füüsilisi vaevusi, nagu selja- ja õlavalu.

Funktsionaalsed esteetilised operatsioonid – näiteks silmalaugude korrigeerimine, kui rippuvad laud piiravad nägemist ja tekitavad peavalusid.

Ilu või tervis? Plastikakirurgia aitab rohkem, kui arvatakse

Meliva plastikakirurgi Mikko Juhani Savolaineni sõnul aitab kirurgiline sekkumine sageli parandada tervist ja elukvaliteeti laiemalt.

Meliva plastikakirurgi Mikko Juhani Savolaineni sõnul aitab kirurgiline sekkumine aga sageli parandada ka tervist ja elukvaliteeti laiemalt.

Aprill on südamekuu, mille raames pöörame tähelepanu südame-veresoonkonna tervisele. Müofunktsionaalne terapeut ja füsioterapeut Marjaana Raudmäe selgitab, miks just liikumine on südame tervise seisukohalt niivõrd oluline ja milliseid igapäevaseid samme saame oma südame heaks astuda.

Liikumine ei mõjuta ainult füüsilist vormi või kehakaalu, vaid avaldab sügavat ja laiaulatuslikku mõju südame-veresoonkonnale. „See parandab südame funktsiooni, aitab kaasa paremale verevarustusele ja ainevahetusele ning kaitseb südant nii vananemisega seotud muutuste, stressi kui ka südamelihase kahjustuse eest,“ räägib Raudmäe. Ta lisab, et regulaarne liikumine aitab reguleerida vererõhku, kolesterooli ja veresuhkru taset, leevendab ärevust ja depressiooni ning toetab nii unekvaliteeti kui ka üldist elujõudu.

Raudmäe soovitab alustada lihtsast põhimõttest – liigu iga päev. „WHO soovitused näevad ette vähemalt 150 – 300 minutit mõõduka intensiivsusega või 75 – 150 minutit tugeva intensiivsusega aeroobset liikumist nädalas. Lisaks võiks vähemalt kahel korral nädalas teha lihaseid tugevdavaid harjutusi, mis haaravad suuremaid lihasgruppe,“ toob ta välja. Kui tihedas päevakavas on väljakutse aega füüsiliseks aktiivsuseks leida, saab liikumisampse kombineerida rutiinsete tegevustega. „Näiteks söögitegemise ajal tee vahepeal kükke, kätekõverdusi, väljaasteid või muud meelepärast. Kui liikumispauside tegemine kipub ununema, siis pane näiteks telefonile või kellale meeldetuletus, et nüüd on liikumisampsu hetk käes,“ jagab ta häid nippe.

Kuidas aga aru saada, et füüsiline vorm on hea? „Aeroobse koormuse ajal peaks suutma sõbraga hingeldamata vabalt juttu rääkida. Samuti ei tohiks sportlik tegevus põhjustada valu, iiveldust või liigset nõrkust.“ Raudmäe selgitab, et ka unekvaliteedist võib välja lugeda, kas füüsilist koormust on olnud piisavalt – halb uni viitab sellele, et liikumist on olnud liiga vähe või vastupidiselt liiga palju.

Suuhingamisel on oluline kahjulik mõju üldisele tervisele

Melivas on Marjaana Raudmäe igapäevaseks valdkonnaks müofunktsionaalne teraapia, mis keskendub suu- ja keelepiirkonna lihaste funktsioonidele ning hingamismustrite korrigeerimisele. Raudmäe rõhutab, et suu kaudu hingamine võib tuua endaga kaasa tõsiseid terviseprobleeme. „Pinnapealne hingamismuster võib viia madalama hapnikutasemeni ning seeläbi suurema sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuseni (mida nimetetakse “võitle või põgene” seisundiks), mis pikema perioodi jooksul võib omakorda avaldada südamele koormavat mõju,“ selgitab Raudmäe. Ta lisab, et nina kaudu hingamine toetab hapniku paremat omastamist ja nii kopsude kui ka südame tööd. Samuti nendib ta, et vale keele rahuolekuasend või nõrgad suu- ja keelepiirkonna lihased võivad viia uneapnoeni või muude uneprobleemideni ning halb unekvaliteet mõjutab nii vererõhku kui ka üldist stressitaset.

Marjaana Raudmäe soovitused, kuidas toetada tervislikku elustiili:

Liigu iga päev: täida Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) liikumissoovitusi ehk siis vähemalt 150 min – 300 min mõõduka intensiivsusega aeroobset liikumist või 75 min – 150 min tugeva intensiivsusega aeroobset liikumist või nende kombineerimist samaväärses mahus kogu nädala jooksul. Lisaks kahel päeval nädalas mõõduka intensiivusega tehtavaid lihaseid tugevdavaid harjutusi, mis haaravad suuremaid lihasgruppe. 

Toitu südametervelt: eelista rohkelt köögivilju, täisteratooteid, kala, pähkleid ja vähenda töödeldud toitu ning soola. 

Hoolitse une eest: kvaliteetne uni toetab vererõhu püsimist normaalsel tasemel ning aitab vähendada stressi. 

Vähenda stressi: praktiseeri lõdvestustehnikaid, hingamisharjutusi või meditatsiooni. 

Väldi tervist kahjustavaid tegevusi: sinna hulka kuuluvad näiteks suitsetamine ja alkoholi tarbimine. 


Marjaana Raudmäe: Halb uni võib anda märku, et liikumist on olnud kas liiga vähe või vastupidiselt liiga palju

Müofunktsionaalne terapeut ja füsioterapeut Marjaana Raudmäe selgitab, miks just liikumine on südame tervise seisukohalt niivõrd oluline ja milliseid igapäevaseid samme saame oma südame heaks astuda.

Marjaana Raudmäe: halb uni võib anda märku, et liikumist on olnud kas liiga vähe või vastupidiselt liiga palju

Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas Kertu Kuusik   

Eesti juhtiva eratervishoiuettevõtte Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas mitmekülgse kogemustepagasiga Kertu Kuusik. Uus juhtkonnaliige toob endaga kaasa strateegilise turundusjuhtimise kogemuse Teliast ja agiilsed töövõtted väiksematest tehnoloogiaettevõtetest.  

„Mul on väga hea meel, et leidsime oma tiimi nii tugeva täienduse Kertu näol, kellel on muljetavaldav erialane kompetents ja siiras soov Eesti inimeste tervisesse panustada. Usun, et Kertu kogemused juhtida lai teenustevalik ühe tugeva brändi alla, aitab Melival veel tempokamalt kasvada Eesti inimeste eelistatuimaks tervisepartneriks. Ta toob endaga kaasa põhjalikud teadmised kliendikommunikatsioonist, samuti kasvab meie digipädevus,“ ütles Meliva juhatuse esimees Marja-Liisa Alop.   

Kertu Kuusiku sõnul sai Melivaga liitumisel määravaks võimalus juhtida turundust tähendusrikkas valdkonnas ja teha seda ettevõttes, mis usub, et tehnoloogia abil on võimalik pakkuda parimat patsiendikogemust. “Tervishoius pole kommunikatsiooni eesmärgiks pelgalt brändituntus – pingutame, et luua usaldust ja selgust, et inimesed saaksid teha paremaid valikuid. Esimesed nädalad on olnud põnevad ning usun, et mul on nii anda kui ka õppida,“ ütles Kuusik.  

Kertu Kuusik on varem juhtinud turundust ja kommunikatsiooni Euroopa turul äriklientide suunal, seda pakiroboteid tootvas tehnoloogiaettevõttes Cleveron. Lisaks on ta töötanud üle 8 aasta telekommunikatsiooni ja IT valdkonnas erinevates rollides, sealhulgas juhtinud turundus- ja brändiüksust Telias. Kertu Kuusikul on kaks magistrikraadi: kommunikatsioonijuhtimises ajakirjanduse suunal ning teenuste disainis ja juhtimises (cum laude). 

Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas Kertu Kuusik

Eesti juhtiva eratervishoiuettevõtte Meliva uus juhtkonnaliige on mitmekülgse kogemustepagasiga Kertu Kuusik.

Eesti juhtiva eratervishoiuettevõtte Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas mitmekülgse kogemustepagasiga Kertu Kuusik

Paljud mehed lükkavad uroloogi visiiti edasi teadmatusest või hirmust ebamugavate protseduuride ees. Meliva Rävala kliiniku uroloogi Märt Mikkali sõnul pole selleks põhjust. 

Uroloogia tegeleb meeste tervisega laiemalt, aga kõige sagedamini pöörduvad mehed arstile seksuaalprobleemide, munandivalu või urineerimisraskuste pärast. “Statistika näitab, et pooled üle 50-aastastest meestest kogevad mingisuguseid eesnäärmemuresid, kuid see ei tähenda tingimata pahaloomulist haigust,” ütleb dr Mikkal.


Eesnäärmevähk on Eestis 50. eluaastates meestel kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja, kuid samas ka väga hästi ravitav, kui see avastatakse varakult. Ometi ei pea dr Mikkal tarvilikuks meestel iga-aastast kontrolli. “Uroloogi võiks esimest korda külastada 35–40aastaselt, et saada ülevaade oma tervisest ja teada, millele tähelepanu pöörata. Tähelepanelikum peab olema, kui perekonnas ja suguvõsas on varasemalt esinenud eesnäärme- või muid vähkkasvajaid,” rõhutab arst.

Dr Mikkali sõnul kardavad mehed uroloogi vastuvõttu lihtsal põhjusel – nad ei tea, mida visiidilt oodata. “Paljud patsiendid arvavad, et iga vastuvõtt tähendab eesnäärme kontrolli, kuid see pole tõsi. Läbivaatus sõltub kaebustest ja kui midagi pole vaja teha, siis me ka ei tee,” selgitab ta. Meliva uroloog võrdleb seda hambaarsti juures käimisega – esimene kord võib tunduda hirmutav, kuid mida rohkem arsti külastada, seda loomulikum see tundub.

“Julgustan patsiente ütlema, kui nad on esimest korda vastuvõtul. See aitab arstil olukorda paremini selgitada ja loob usalduslikuma suhte. Tähtis on ka mõista, et kõik arstid ei sobi igaühele – olulisim on, et mehed ei jääks probleemiga üksi ning leiaksid spetsialisti, keda usaldavad,” ütleb dr Mikkal. 

Millal peaks viivitamatult arstile pöörduma?

On sümptomeid, mille korral ei tohiks arsti visiiti edasi lükata. “Kui urineerimine on muutunud sagedasemaks, selles esineb verd või on munandite suurus muutunud, tuleb kindlasti pöörduda spetsialisti poole,” rõhutab dr Mikkal. Samuti ei tohiks ignoreerida püsivat valu või muid ilmnenud tervisemuresid, mis tunduvad ebatavalised.

Kõige olulisem on siiski teadlikkuse tõstmine. “Kui mees teab, milliseid muutusi oma kehas jälgida ja millal arsti juurde minna, siis on suur osa tööst juba tehtud,” ütleb dr Mikkal. “90% meestest läheb pärast esimest visiiti koju teadmisega, et protseduurid polnud sugugi nii hullud, kui internetist loetud juttude järgi tundus. Seega tuleb lihtsalt astuda esimene samm ja tulla vastuvõtule.”

Dr Märt Mikkal: Eesti mehed kardavad asjata uroloogi vastuvõttu

Uroloogia tegeleb meeste tervisega laiemalt, aga kõige sagedamini pöörduvad mehed arstile seksuaalprobleemide, munandivalu või urineerimisraskuste pärast.

Meliva ootab oma tiimi esmatasandi juhtivarsti

Otsime esmatasandi juhtivarsti, kelle ülesandeks on kliiniliste teenuste arendamine ja uute teenuste loomises aktiivne osalemine. Oled meie võtmeisik koostöös Tervisekassa ja teiste riiklike osapooltega, toetad igapäevaselt esmatasandi arste, nõustad neid töökorralduse küsimustes, aitad värbamisel ja sisseelamisel ning vastutad ravikvaliteedi eest. Lisaks oled Meliva esindaja ja eestkõneleja esmatasandi meditsiini valdkonnas.

Saad panustada sellesse, et Eesti inimesed elaksid tervemalt ja kauem. Sind ootab kiiresti kasvav, ambitsioonikas ja uuenduslik tiim, kus on loodud head tingimused nii professionaalseks kui ka isiklikuks arenguks.

 Ootame Sinult arsti haridust ja kogemust esmatasandi töö korraldusest. Sul on tahe ja julgus luua uusi lahendusi, juhtida ja juhendada kolleege ning valmisolek regulaarselt reisida peamiselt Tallinnasse ja Tartusse. Eeldame väga head eesti ja inglise keele oskust, kasuks tuleb vene keele oskus suhtlustasemel.

Pakume võimalust oma ambitsioone ellu viia, motiveerivat töötasu ja kaasaegseid töövahendeid. Toetame Sinu vaimset ja füüsilist tervist spetsiaalse Terviseplaani kaudu ning võimaldame kasutada Meliva teenuseid soodustingimustel.

Kui see kuulutus Sind kõnetas, saada oma CV koos lühikese motivatsioonikirjaga hiljemalt 30.04.2025 aadressile cv@meliva.ee.

Lisaküsimustele vastab rõõmuga värbamispartner Siim Sutrop: siim.sutrop@meliva.ee.

Meliva on Eesti juhtiv eratervishoiuettevõte, mis pakub mugavalt ja kiirelt ligipääsetavaid tervishoiuteenuseid hambaravist eriarstiabini. Kuulume üle sajandi pikkuse kogemusega Soome tervishoiukontserni Mehiläinen.

Otsime esmatasandi juhtivarsti, kelle ülesandeks on kliiniliste teenuste arendamine ja uute teenuste loomises aktiivne osalemine. 

Radioloogia on meditsiinis üks kiiremini arenevaid valdkondi, mis mängib olulist rolli nii haiguste diagnoosimisel kui ka raviprotsessis. Diagnostilised kujutised annavad arstidele põhjaliku ülevaate patsiendi seisundist, aidates teha täpseid diagnoose ja määrata sobivaid ravimeetodeid. Meliva radioloogia juhtivarst dr Gert Mikkal räägib lähemalt radioloogia juhtimisega seotud väljakutsetest, Melivas pakutavatest diagnostikavõimalustest ning lähemalt MRT-uuringust.

Hea koostöö ja kommunikatsioon on võtmetähtsusega

Kuna meditsiinivaldkonnas toimuvad pidevad arengud, siis ei piirdu radioloogia tänapäeval enam ainult piltide tegemise ja nende tõlgendamisega. „Radioloogia muutub järjest enam kliiniliseks erialaks, kus meie ülesanne ei ole mitte ainult pildi kirjeldamine, vaid ka selle põhjal patsiendi seisundi hindamine ning vajadusel täpsustavate uuringute või raviprotseduuride soovitamine ja läbiviimine,” selgitab dr Mikkal.

Kuna radioloogia on seotud tihedalt teiste kliiniliste erialadega, on hea ja sujuv koostöö oluline.  „Radioloog ei saa alati anda täpset ja informeeritud arvamust, kui saatekiri ei sisalda vajalikke kliinilisi andmeid,“ märgib dr Mikkal. „Kui saatekirjad ei ole korrektselt täidetud, siis ei kasuta me kogu tänapäeva radioloogia potentsiaali, mis võib lõppkokkuvõttes mõjutada negatiivselt patsiendi raviteekonda,“ lisab ta.

Meliva pakub kaasaegseid diagnostikavõimalusi, sealhulgas röntgenograafiat luude uurimiseks, ultraheli pehmete kudede hindamiseks ja magnetresonantstomograafiat (MRT), mis sobib luude, liigeste, pea- ja seljaaju ning mõningate eranditega ka kõhu ja vaagna organite uurimiseks. „Kuna olemas on ultraheli, saab vajadusel teostada ka biopsiaid ja mõningaid raviprotseduure, nagu liigesesisesed injektsioonid,“ märgib dr Mikkal.

MRT-uuring peab olema korralikult planeeritud

MRT-masin võimaldab väga täpselt uurida erinevaid kehapiirkondi, pakkudes väärtuslikku teavet tervisemurede kohta. Küll aga on oluline, et uuring oleks korralikult planeeritud, mis tähendab, et saatekiri ja diagnoosihüpotees peavad olema selged ja täpsed. "Uuringud kestavad kaua ning lähtuvalt esitatud küsimusest on uuringuid võimalik erinevalt planeerida," selgitab arst. Ilma piisava kliinilise info ja õigete küsimusteta võivad MRT-leiud olla mittespetsiifilised. "Selleks, et patsient saaks oma kulutatud aja ja raha eest sobiva uuringu, mis loodetavasti seletab kaebused või välistab kõige olulisemad mittesoovitud diagnoosid, on hästi koostatud saatekiri ülioluline," toob dr Mikkal välja.

MRT-uuringud ei kasuta ioniseerivat kiirgust, seega on need tänapäevaste teadusuuringute kohaselt patsiendile ohutud. Siiski tuleb meeles pidada, et uuring kestab sageli 30–60 minutit ja selle aja jooksul peab patsient suutma olla liikumatult kitsas torus. Kõigele vaatamata pakuvad arstid paanikanuppu, mille vajutamisel uuring katkestatakse. „Klaustrofoobia all kannatavatele inimestele see uuring tõesti ei sobi," märgib dr Mikkal. Sellistel juhtudel tuleks kaaluda alternatiivseid uuringumeetodeid.

Dr Gert Mikkal: Radioloogia on tänapäeval järjest selgemalt kujunemas kliiniliseks erialaks

Dr Gert Mikkal räägib lähemalt radioloogia juhtimisega seotud väljakutsetest, Melivas pakutavatest diagnostikavõimalustest ning lähemalt MRT-uuringust.

Dr Gert Mikkal: „Radioloogia on tänapäeval järjest selgemalt kujunemas kliiniliseks erialaks."

1. Kui vanalt võiks lapsel hambad vahetuma hakata? Kas peab paika, et hammaste vahetuma hakates on laps kooliküps?

Piimahambad hakkavad jäävhammaste vastu vahetuma tavaliselt 5–6aastaselt, kuid on ka päris palju lapsi, kel esimene hammas eemaldub 4- või 7aastaselt. Vana arusaam, et hambad hakkavad vahetuma kooliküpsuse märgina, kehtib osaliselt. Iga laps areneb pisut erinevalt, mistõttu ei saa kõigi laste puhul seda väita.

2. Kas peaks muret tundma, kui piimahammas loksub väga kaua, aga ära ei tule?

Kui piimahammas loksub kaua, aga ära ei taha tulla, on tihti põhjuseks see, et jäävhammas pole veel piisavalt arenenud, et piimahammast välja tõugata. Sellisel juhul võib anda lapsele kõvasid toite, näiteks porgandit-õuna, mille söömine võib hamba eemaldumist kiirendada. Samuti tasub julgustada last, et ta liigutaks hammast õrnalt keele või puhaste sõrmedega. Kõige paremini hakkab hammas eemalduma, kui seda kergelt keerata. Hirmu, et laps hammast „üle loksutab“, tunda pole vaja. Lapsed lõpetavad ise hamba loksutamise, kui asi valusaks läheb.

Kui loksuv piimahammas segab söömist ja/või hammaste pesu või jäävhammas on lõikunud enne piimahamba eemaldumist, tasub pöörduda hambaarsti poole, kes saab vajadusel piimahamba eemaldada.

3. Kas piimahammas võib ka „valesti“ ära tulla ja millal peaks hambaarstilt nõu küsima?

Piimahambad tulevad „valesti“ ära väga harva. Mõnikord võib piimahammas murduda ja eemalduda osaliselt. Kui laps kaebab valu või esineb turset, tuleks pöörduda hambaarsti poole, kes aitab alles oleva hambafragmendi vajadusel eemaldada. Kerge veritsus hamba eemaldumisel on normaalne.Vahel lõikub jäävhammas enne, kui piimahammas eemaldub, ja suus on ühe koha peal kaks hammast. Kõige sagedamini juhtub seda alumiste esihammaste piirkonnas. Sellisel juhul soovitan pöörduda hambaarsti poole, kes saab olukorda hinnata ja vajadusel piimahamba eemaldada.

4. Kui piimahammas on ära tulnud, kui ruttu peaks jäävhammas asemele tulema?

Hammaste vahetumise ajajoon on lastel väga erinev. Kui piimahammas on eemaldunud, lõikub jääv­hammas tihti vähem kui kuu ajaga, kuid vahel lõikub ka alles poole aasta möödudes.

Piimahammaste vahetumise järjekord on üsna kindel: tavaliselt tulevad esimesena ära alumised ja ülemised esihambad, pisut hiljem piima-purihambad ja piima-silmahambad. Siiski võib esineda väikesi kõrvalekaldeid, mis ei ole tingimata muret tekitavad.

5. Kui pikk aeg jääb tavaliselt kahe piimahamba äratuleku vahele?

Ka see on erinev. Mõnikord eemalduvad mitmed piima­hambad mõnepäevase või -nädalase vahega, kuid mõnikord jääb kahe hamba eemaldumise vahele ka aastaid.

6. Mida teha, kui jäävhammas ei mahu endisesse piimahamba kohta ära?

Lapsevanematel on ise pisut keeruline hinnata, kui suur või väike jäävhammas on ning kas see piimahamba kohale mahub. Lisaks on laste lõualuud pidevas arengus ja kasvavad tavaliselt piisavalt, et kõik jäävhambad mahuksid suhu. Kahtluse korral tasub muret oma hambaarstile ikkagi kurta. Kui tõesti jäävhambad ei mahu suhu ära, on tegu ruumi­puudusega. Sellisel juhul saab hambaarst suunata lapse ortodondi vastuvõtule.

7. Millist tähelepanu peaks pöörama vahetunud või loksuvate hammaste hügieenile?

Arstid näevad tihti, et hammaste vahetudes hambapesu kvaliteet halveneb. Liikuvad piimahambad võivad tekitada ebamugavust, mille tõttu lapsed väldivad hambapesu ajal kindlaid sektoreid suus. Lisaks ei pöörata tihti piisavalt tähelepanu vastlõikunud jäävhammaste puhastamisele. Sellisel juhul võiks vanemad olla toeks, aidates aeg-ajalt lastel hambad üle pesta ning tuletades meelde, kui oluline on, et kõik hambad korralikult puhtaks saaks.

Artikkel ilmus esmakordselt Pere ja kodu veebiväljaandes 17.03.2025.

Dr Liisbet Palm: Hammaste vahetumise ajajoon on lastel väga erinev

Kui lastel hakkavad piimahambad loksuma ja vahetuma, kaasneb sellega sageli rõõm ja elevus. Vanematel aga võib tekkida mitmeid küsimusi. Levinumatele neist vastab Meliva hambaarst dr Liisbet Palm.

Hammaste vahetumise ajajoon on lastel väga erinev

Dr Liisbet Palm: "Hammaste vahetumise ajajoon on lastel väga erinev."

 „Meestel on hormoonide tootmise langus aeglasem ja pikaajalisem protsess kui naistel,“ selgitab Meliva uroloog dr Mare Leht. Kui naistel toimub menopausi ajal hormonaalne muutus kiiresti ja selgete tunnustega, siis meeste puhul on see märgatavalt hajusam ning kõiki mehi see tingimata ei puuduta.

Erinevalt menopausist, mis mõjutab kõiki naisi, ei koge kõik mehed andropausi. „Testosteroonitase hakkab meestel langema 30.–40. eluaasta paiku umbes 1–2% aastas. 75. eluaastaks on mehel järel umbes 70% testosteroonitasemest, mis tal oli 25-aastasena.“ Dr Leht lisab, et paljudel meestel ei pruugi olla selgeid sümptomeid, sest ka madalam testosteroonitase võib jääda normaalväärtuste piiridesse.

Andropausi sümptomid võivad olla ebamäärased ja kattuda teiste haiguste või seisunditega. „Väsimus, meeleolu muutused, motivatsioonipuudus, keskendumisraskused ja uneprobleemid võivad olla märgid andropausist. Lisaks võib esineda rasvamassi suurenemist ja lihasmassi vähenemist, karvakasvu vähenemist, rindade suurenemist, aneemiat, luude hõrenemist, libiido langust ja erektsiooniprobleeme.

On ka sümptomeid, mis viitavad selgemalt testosteroonipuudusele, näiteks spontaanse erektsiooni vähenemine, kuumahood, liigsed higistamised ja munandite suuruse muutused.

Andropausi esinemise tõenäosust suurendavad mitmed tegurid, sealhulgas vananemine, ülekaal ja ebatervislikud eluviisid. Samuti võivad testosteroonitaset mõjutada mitmed haigused ja ravimid. Testosteroonitaset langetavad muu hulgas diabeet, kilpnäärmeprobleemid, südamepuudulikkus, kroonilised haigused nagu HIV või C-hepatiit ning teatud ravimid, näiteks antidepressandid ja valuvaigistid. 

Kuigi testosteroonitaseme languse ja südamehaiguste vahel pole veel kindlat seost tõestatud, võib see mõjutada luude tervist, põhjustades osteoporoosi ja suurendades luumurdude riski. Samuti võib testosteroonipuudus vähendada seksuaalset soovi ning mõjutada sperma tootmist, kuid erinevalt menopausist ei lõpe spermatogenees täielikult."

Sageli märkavad andropausi sümptomeid esimesena just lähedased. „Tihti on see abikaasa, kes paneb mehe arsti juurde aja kirja, sest mees ise loodab, et see lihtsalt läheb üle. Väikesed muutused toimuvad tasapisi, mistõttu ei pruugi mees kohe aru saada, et midagi on valesti, " räägib dr Leht. Andropaus mõjutab nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Toetus ja avatud suhtlus on siinkohal võtmetähtsusega. 

"Diagnoosimiseks tehakse hommikune vereproov, et määrata testosteroonitase. Tuleb arvestada, et testosteroonitase on väga tundlik mitmetele teguritele – näiteks halb uni, stress ja ägedad haigused võivad ajutiselt taset mõjutada. Seetõttu on vajalik vähemalt üks kordusproov ning vajadusel ka täiendavad uuringud. Kui mehel on selged sümptomid ning testosteroonitase on kahel mõõtmisel madal, võib kaaluda hormoonasendusravi. Ravi võimalusteks on süstitav testosteroon või testosteroonigeel, kuid ainult juhul, kui mehel pole enam lastesaamise soovi. 

Ravi paneb munandite oma testosteroonitootmise pausile, mis tähendab, et sperma tootmine väheneb. Lisaks vajab ravi regulaarset vereanalüüsi jälgimist, kuna see võib mõjutada hemoglobiinitaset, vererõhku ja kolesteroolinäitajaid" selgitab dr Leht.

Kuigi testosterooniravi ei ole imeravim, saab elustiilimuutustega sümptomeid leevendada. „Kaalu langetamine, lihasmassi suurendamine ja stressijuhtimine võivad aidata testosteroonitaset loomulikul viisil tõsta,“ soovitab dr Leht. Tervislik toitumine, regulaarne liikumine ja hea unehügieen mängivad samuti olulist rolli.

Mis on andropaus ja kelle tervist see puudutab? Dr Mare Leht selgitab

Väsimus, meeleolumuutused, motivatsioonipuudus, keskendumisraskused ja uneprobleemid võivad olla märgid andropausist.

Testosteroonitase hakkab meestel langema 30.–40. eluaasta paiku umbes 1–2% aastas. Väsimus, meeleolumuutused, motivatsioonipuudus, keskendumisraskused ja uneprobleemid võivad olla märgid andropausist.

Uudised ja teated