Oleme alustanud tööandjatele Meliva Tervisekaitse pakkumist, et tuua töötajateni võimalikult laia valiku tervishoiuteenuseid. Meliva ravikindlustuse partner on ERGO.

Suured hüvitislimiidid, laiad kaitsed ja mugav arveldus: Meliva kliinikutes ja ERGO partnerite juures toimib otsearveldus - kohapeal tuleb tasuda vaid omaosalus. 

Lai kliinikute võrgustik: pakume Melivas arstiabi 23-s asukohas üle Eesti, hambaravi 15-s kliinikus

Meliva Digikliiniku kaudu pakume esmast arstiabi 7 päeva nädalas, aega broneerimata. 

Eriarstiabi ja analüüsid: Meliva pakub laia valikut eriarstiabi, sh vaimse tervise teenuseid ja diagnostikavõimalusi. Teenuste loetelu leiab siit.

UUS: pakume äriklientidele tööandja ravikindlustust

Töötajatele mõeldud ravikindlustus tagab kiire ligipääsu arstiabile


Meliva Kaarli hambakliiniku hambaarst Dr Darja Käsper ütleb, et tulevane ema peab raseduse ajal vastutama oma hea suutervise eest, sest veel sündimata lapse hambad moodustuvad raseduse ajal. Ema ravimata ja põletikulised hambad aga võivad otseselt loodet ja raseduse kulgu mõjutada. 

Mida tuleks rasedal suutervise seisukohast jälgida ja mida hambaarsti kabinetis kontrollida? 

"Paljudel naistel tekib või suureneb raseduse ajal igemete veritsus, mis on tavapärane nähtus,“ selgitab dr Käsper. „Rasedate gingiviit ehk igemepõletik ilmeb tavaliselt teisel trimestril ja põhjuseks on ema organismis toimuvad hormonaalsed muutused. Östrogeeni ja progesterooni tootmine tõuseb, veremaht suureneb, veresooned laienevad, sh ka limaskestade veresooned. Igemed muutuvad erepunaseks, võib tekkida turse ja tugev veritsemine isegi õrnast puudutamisest või niiditamisest. Sümptomiteks on ka igemete tundlikkus, halb hingeõhk ning igemete taandumine.“ Dr Käsperi sõnul on hormoonidel lisaks ka immunosupressiivne toime, mis soodustab hambakatu kogunemist hammaste pindadel. Hambakatus olevad bakterid aga toodavad toksiine, mis ärritavad igemeid.

kehv suuhügieen ehk kui inimene ei pese ega niidita hambaid regulaarselt

rasedustoksikoos, mille puhul maohape ärritab igemeid

kuiva suu sündroom, vee tarbimise vähesus, mõnede ravimite tarvitamine, suuhingamine

murdunud hambatäidised, mis soodustavad hambakatu või toidujääkide kogunemist

teatud ravimid, näiteks vererõhu ravimid

Kui lapseootel naine märkab endal ühte igemepõletiku sümptomitest, siis on esimene samm pöörduda hambaarsti vastuvõtule. Hambaarst oskab olukorda hinnata ja määrab igemepõletikule ravi. Lisaks on soovituslik teha hammastele ka professionaalset puhastust ehk eemaldada hambakivi ja teha soodapesu.

Mis juhtub siis, kui hambaarsti vastuvõtul avastatakse, et mõni hammas vajab ravi? Kas ka raseduse ajal parandatakse hambaid?

Dr Käsper selgitab, et hambaauke parandatakse ka raseduse ajal ja seda proovitakse teha pigem teisel trimestril, sest esimesel trimestril on lootel aktiivne arenemisperiood ja seda proovitakse hambaraviga mitte segada. Teine trimester on aga hea aeg tegeleda raviga ja vajadusel ka kirurgiliste töödega, sest sellel ajal on platsenta ehk kaitsebarjäär täielikult kujunenud, raseduse katkemise risk väiksem ning ema enesetunne ravi teostamiseks piisavalt hea.

Paljudel juhtudel hoiduvad rasedad hambaravist, sest arvatakse, et raseduse ajal valuvastast tuimestavat süsti ei tehta. „On levinud müüt, et rasedatele ei tehta tuimestust ja ravi on valus. Valu puhul teostatakse ravi sõltumata raseduse etapist kindlasti tuimestusega. Uuringud on näidanud, et valu, mida tulevane ema võib hambaravi toolis kogeda ja äge põletik on lootele kahjulikumad, kui tuimestuslahuse kasutamine protseduuri käigus. Samuti on oluline teada, et tänapäeval kasutatavad tuimestuslahused ei läbi platsentabarjääri,“ selgitab dr Käsper.

Kui diagnoosimise või ravi käigus vajab arst röntgenuuringut, siis mõningatel juhtudel seda raseduse ajal ka tehakse, sest riskid, mis kaasnevad diagnoosita või ravimata põletikuga, on suuremad, kui röntgenist tulenev vähene kiirgus. Võimalusel tuleks röntgenpilt teha teises trimestris, sest see on loote jaoks kõige ohutum.

Kui hambaauk jääb ravita ja tekib juurepõletik, siis selle avastamisel alustatakse põletiku raviga juba raseduse ajal. „Juurepõletikuga hambal puhastatakse hambakanalid, asetatakse sisse antibakteriaalne ravim ja täidis ning juureravi lõpetatakse peale sünnitust. Põhjus seisneb selles, et juureravi protseduuri käigus on vaja teha mitu röntgenpilti, mis ei ole aga raseduse ajal soovituslik.“ Hambaarsti sõnul on aga ka juhtumeid, kus poolik ravi ei anna tulemust ja väikeste suusiseste röntgenitega suudetakse juureravi lõpetada.

Hambaarst jälgib raseda patsiendi puhul paljusid asjaolusid. Näiteks seda, milline on lapseootel naise toitumisharjumused ning kuidas hoolitseb ta oma suutervise eest kodus. „Jälgime eelkõige suuhügieeni, igemete ja hammaste tervist, kuid tähtis on ka üldiselt raseduse kulg, võimalikud rasedusega tekkinud iseärasused ning ema füüsiline ja vaimne enesetunne.“

Tasub teada, et hambaravis on ka mõned protseduurid, mida raseduse ajal ei tehta:

hammaste proteesimist või implantatsiooni

„Raseduse ajal tasub vältida ka koduste hambavalgendusgeelide kasutamist ja valida suu loputamiseks alkoholivaba suuvesi,“ lisab hambaarst.

Arsti sõnul on tulevase ema ülesandeks hoida korralikku suuhügieeni ja külastada hambaarsti. "Tähtis on kogu raseduse vältel kaks korda päevas hambaid korralikult harjata ja kord päevas hambaid niiditada. Lisaks tuleb toituda tervislikult ja mitmekülgselt, vältida suure suhkrusisaldusega toitu, pidada söögikordade vahel 2–3 tundi pausi ja janu kustutamiseks eelistada ilma lisanditeta vett. Kui raseduse ajal esineb oksendamist, siis tuleb suud puhta veega loputada."

Lugu ilmus esmakordselt Tervis Plussis. 

Raseduse ajal ei tasu hambaarsti vältida

Lapseootel naise ravimata ja põletikulised hambad võivad otseselt loodet ja raseduse kulgu mõjutada. 

Hambaravi-Teenused-Meliva

Mis võiks olla erilisem, kui kingitus, millega näitad, et hoolid oma lähedasest ja tema tervisest! 

Meie kliinikute ja hambakliinikute registratuurides on müügil kinkekaardid, mis sobivad hästi ka kuuse alla jõulupakki. Hambaravi, tervisekontroll või mõne eriarsti vastuvõtt - lase kingisaajal valida endale meelepärane terviseteenus. 

Meliva kinkekaardid on müügil kõikide kliinikute ja hambakliinikute registratuurides. Kinkekaardi rahalise väärtuse saad ise määrata ja kingisaaja saab kasutada kinkekaarti kõikides Meliva asukohtades üle Eesti.

Meliva kliinikud ja hambakliinikud, kust saab osta kinkekaardi ja seda ka kasutada, leiab siit: https://meliva.ee/kliinikud 

Meliva kinkekaart – kingi lähedasele tervist!

Meliva kliinikute registratuurides on müügil kinkekaardid.

Viirushaiguste hooaeg kestab veel - endiselt jõuab end gripi vastu vaktsineerida. 

Sel reedel, 17.01.2025 kell 10.00-16.00 pakume Tallinnas Meliva Rävala, Jalgpalli ja Ülemiste Tervisemajas võimalust eelregistreerimata vaktsineerima tulla nii gripi kui ka riskirühmadele COVID-19 vastu.

Muul ajal ja ka teistesse Meliva kliinikutesse olete samuti vaktsineerima oodatud - aja saab mugavalt kirja panna Meliva kodulehel: https://eriarst.meliva.ee/?clinics=1,27,5,4,21,3,16&speciality=37

Oluline meeles pidada: tulge vaktsineerima hea enesetunde korral ja ilma viirushaiguste sümptomiteta. Kindlasti palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimise eest tasub Tervisekassa, soovi korral saab teha kaks vaktsiini korraga. Tasuline gripivaktsiin maksab 22 eurot (kohapeal saab tasuda kaardi või arvega), COVID-19 vaktsiin on mõeldud vaid riskirühmadele.

Gripi riskirühma kuuluvad lapseootel naised, lapsed 6 kuud kuni 7 eluaastat (k.a), 7-18-aastased (k.a) lapsed ja noored, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks, üle 60-aastased inimesed, hoolekandeasutuste elanikud

COVID-19 riskirühma kuuluvad lapseootel naised, kõrgenenud riskiga lapsed ja täiskasvanud, üle 60-aastased inimesed, hoolekandeasutuste elanikud, tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajad, inimesed, kelle puhul on tervishoiutöötaja andnud soovituse vaktsineerida.

Pakume 17. jaanuaril Tallinnas eelregistreerimata vaktsineerimise võimalust (gripp ja COVID-19)

Eelregistreerimiseta vaktsineerimine: 17.01 kell 10.00-16.00 Tallinnas Meliva Rävala, Jalgpalli ja Ülemiste Tervisemajas

Turundus- ja kommunikatsioonijuht, ootame Sind oma pühendunud tiimi!

Meliva on Eesti juhtiv eratervishoiuettevõte, pakkudes turul kõige laiapõhjalisemat valikut eratervishoiuteenuseid eriarstiabist hambaravi, vaimse tervise ja töötervishoiuni. Meil on üle Eesti kokku 23 kliinikut ja ravikabinetti, neli meditsiinilise erivarustusega tervisebussi ning arsti kaugvastuvõtte võimaldav äpp Digikliinik. Ettevõttes töötab pea tuhat inimest, aastas tehakse kliinikutesse 350 000 visiiti ning selle käive on ligi 60 miljon eurot. Meliva ASiks ühinesid tänavu kevadel kaks pikaajalise kogemusega ettevõtet Qvalitas ja Unimed, mis alates 2021. aastast kuuluvad Soome tervishoiuettevõttele Mehiläinen. 

Oleme uhked, et Meliva pälvis CV Keskuse poolt läbi viidud Eesti ihaldusväärseimate tööandjate uuringus tervishoiusektoris kõrge 3. koha.

Ootame Sind oma pühendunud tiimi, kaasaegne ja tulemustele suunatud turundus- ja kommunikatsioonijuht!

Sul avaneb unikaalne võimalus vedada eest Meliva brändi arendamist, vastutada turundusstrateegia loomise ja elluviimise, kommunikatsiooni juhtimise ning valitsussuhete eest. Ootame Sind, kui oled lahendustele orienteeritud, tugeva digiturunduse taustaga ja omad kogemust jaebrändide juhtimises. Sinu ülesandeks on toetada meie kolme strateegilise ärisuuna – eriarstiabi ja esmatasandi arstiabi, hambaravi ning töötervise – eesmärkide saavutamist, aidates täita meie brändilubadust luua tervisepartnerina väärtust nii meie era- kui äriklientidele. 

Oled strateegilise turutunnetuse, väga hea ärilise mõtlemise ning tulemustele suunatud tegutsemisega.  

Suudad kavandada ja viia ellu turundusplaane, mis hõlmavad mitme valdkonna eesmärke ja toetavad ettevõtte olemasolu mõtet ja visiooni. 

Sa oskad ehitada atraktiivset B2B ja B2C brändi ning oled uue põlvkonna strateegilise kommunikatsiooniarsenali valdaja. 

Omad väga häid teadmisi digiturundusest ja seotud tulemusmõõdikutest ning oskad analüüsida turunduse mõju äri eesmärkidele.  

Sind iseloomustab ettevõtlikkus, iseseisvus ja paindlikkus. 

Sul on varasem vähemalt viieaastane kogemus turundus- ja kommunikatsioonijuhina - oled  vastutanud valdkonna juhtimise eest strateegilisel tasandil. 

Omad kõrgharidust ja vähemalt viieaastast inimeste juhtimise kogemust. 

Sul on väga hea suhtlemisoskus, suudad töötada võrgustikes, haarata kaasa partnereid ja teha koostööd emaettevõttega. 

Valdad suurepärasel tasemel eesti ja inglise keelt.  

Sulle läheb korda panus Eesti inimeste tervise heaks ja tahad panustada tervishoiuvaldkonna arengusse!  

See roll on Sulle, kui otsid väljakutseid, arenguvõimalusi ja võimalust panustada Eesti inimeste tervisesse. Melivaga liitudes ootab Sind: 

Professionaalne koostöö rahvusvahelises ettevõttes: loo väärtust koos oma ala parimatega nii Eesti meeskonnas kui koostöös Soome, Rootsi ja Saksamaa kolleegidega. 

Arengule ja uuendustele suunatud inimesed ning kultuur: ole osa tiimist, kes väärtustab pidevat arengut ning loob tervishoiusüsteemi uusi standardeid. 

Töötasu, mis motiveerib: väärtustame Sinu panust ja tagame väärika tasu, mis on kooskõlas vastutuse, pingutuse ja tulemustega. 

Sinu tervis ja heaolu: saa osa meie mitmekülgsetest vaimse ja füüsilise tervise teenustest. Hoolime Sinu tervisest! 

Arengu- ja koolitusvõimalused: toetame Sinu teadmiste ja oskuste igakülgset arendamist, et säraksid nii professionaali kui juhina. 

Tähendusrikas missioon: Sinu töö annab otsese panuse sellesse, et Eesti inimesed elaksid tervena ja kauem. 

Kui Meliva missioon kõnetab Sind ning oled valmis pühenduma terve elu heaks, anna meile endast märku – ootame Sind oma tiimi! 

Konkursi viib läbi Fontes, anna meile oma huvist teada läbi nende kodulehel oleva vormi hiljemalt 09.01.2025:

https://fontes.teamdash.com/p/job/hHTYd8la/turundus-ja-kommunikatsioonijuht-meliva

Ootame Sind, kui oled lahendustele orienteeritud, tugeva digiturunduse taustaga ja omad kogemust jaebrändide juhtimises. 

Soovime, et vaimse tervise teenused oleksid loomulik osa meie pakkumisest ja oleme neid seetõttu integreerimas teiste Melivas pakutavate valdkondadega. Kolisime 2024. aasta sügisel Meliva Tallinnas toimuvad vaimse tervise vastuvõtud uutesse asukohtadesse: Meliva Rävala, Jalgpalli ja Ülemiste Tervisemaja kliinikutesse. Sulgesime senise Lõõtsa tänava kliiniku. Töötajate jaoks muutub vaimse tervise teenusteni jõudmine veelgi mugavamaks – küll aga ei muutu teenuse sisu ega korraldus.  

Aegu saab jätkuvalt broneerida mugavalt läbi online-broneeringu keskkonna. Valikus on ka kaugvastuvõtud, et visiidid saaksid toimuda sõltumata asukohast. 

Sobiva aja puudumisel julgustame võtma ühendust meie klienditoega.

Vaimse tervise teenused nüüd veelgi mugavamalt kättesaadavad

Meliva vaimse tervise teenused asuvad Tallinnas nüüd ka Rävala, Jalgpalli ja Ülemiste Tervisemajas

Meliva Kvartali hambakliiniku hambaarst dr Katrin Parisalu selgitab, et puuduvatest hammastest suhu tekkinud tühimikud ei ole naljaasi, sest loodus ei salli tühja kohta ning tahab omal moel puuduolevat asendada. Suutervise  seisukohalt tuleks puuduvad hambad asendada võimalikult kiiresti hambaimplantaadi ehk rahvakeeli kunsthambaga.

Dr Parisalu on spetsialiseerunud implantoloogiale ja näeb puuduvate hammastega seotud muresid igapäevaselt. Kõige sagedamini satub tema juurde üksiku puuduva hambaga või veel suus oleva, kuid lootusetu prognoosiga hambaga patsiente. „Paljudel on hambad eemaldatud ammu kas põletiku või lagunemise tõttu ja nüüd on nad valmis investeerima oma hammastesse. Samas tuleb üha enam ka neid inimesi, kes tahavad nõu küsida juba enne lootusetu hamba eemaldamist,“ sõnab ta. Harvem tuleb ette lugusid, kus hambad on kaotatud trauma tõttu. Tavaliselt on siis juba tegemist esteetilise küsimusega ning hambaarsti ootab keerulisem töö. „Kui ikka esihammas puudu on, siis patsiendid tahavad kohe kindlasti seda hammast asendada, seevastu tagumiste hammaste osas vahel loobutakse kas hirmu või majanduslike põhjuste tõttu.“

Uusi hambaid soovivad pigem naised, kuid dr Parisalu on tähele pannud, et järjest enam tulevad selles küsimuses visiidile ka mehed, kes tahavad puuduvad hambad asendada esteetika või mälumisfunktsiooni tõttu. Kusjuures vanus ei ole arsti sõnul hambaimplantaatide paigaldamiseks vastunäidustus ja vanusepiirid puuduvad – uut hammast võib vajada nii nooruk, kellel on sünnipäraselt üks või mitu hammast puudu ja kes vajab hambaimplantaate ortodontilise ravi järel või kuldses eas proua, kellel ei püsi proteesid suus ja kellel oleks nende kinnitamiseks vaja hambaimplantaate.

Uute hammaste panemine ei ole seotud ainult esteetiliste küsimustega, vaid sellel on praktiline põhjus, mille osas hambaarstid ka patsiente pidevalt harivad. Nimelt hakkavad suus toimuma muutused kohe, kui sealt kaob mõni hammas. „Ige hakkab külje pealt kaduma ja luu nö kokku vajuma. Need muutused võivad olla ulatuslikud, eriti kui puudu on mitu kõrvuti paiknevat hammast,“ kirjeldab dr Parisalu. „Ajaga hakkavad ka paigast liikuma kõrval asuvad hambad, mis kipuvad vajuma puuduva hamba poole nagu tahaksid täita tühja kohta. Samuti hakkab luust välja kerkima ka vastashammas, mis otsib endale nö vastast söömiseks.“

Kui üksiku tagumise hamba puudumine mälumisfunktsiooni väga palju ei halvenda, siis mitme puuduva purihamba puhul on äärmiselt soovituslik need taastada. Nimelt hakkavad vastasel juhul mälumishammaste funktsiooni täitma eespuri hambad  või eesmised hambad, mis pole aga selleks mõeldud. „Liigne ja ebaloomulik koormus hakkab põhjustama nende kulumist, murdumist, luulise kinnituse kadu, asendi muutusi  ning  siis juba võib olla  äärmiselt keeruline ja kulukas täisväärtuslikku  esteetikat ja funktsiooni taastada,“ sõnab dr Parisalu. „Me püüame inimesi üha enam harida selles suunas, et juba enne hamba eemaldamist peaks mõtlema, mis selle piirkonnaga edasi saab. Kui hammas on näiteks väga tugeva põletiku tõttu juba eemaldatud, siis võiks kohe pöörduda implantoloogi juurde, et leida optimaalne aeg implantaadi paigaldamiseks.“

Millal on õige aeg implantaadi panekuks?

Kui hambaimplantaat pannakse, siis tavaliselt toimub see 3-6 kuud pärast hamba eemaldamist. Kusjuures kõige ideaalsem variant oleks dr Parisalu sõnul see, kui patsient tuleb implantoloogi vastuvõtule olukorras, mil eemaldatav hammas on veel suus. „Siis saame hinnata olukorda ning võimalusel teha nn kohest hambaimplantatsiooni ehk eemaldame hamba ise ja paigaldame samal visiidil auku hambaimplantaadi. See aitab kõige paremini kudesid ja loomulikku  väljanägemist säilitada ning on patsiendile tunduvalt mugavam paranemine,“ selgitab ta töö käiku. Samas saab hambaimplantaadi panna ka olukorras, kui hammas on ammu eemaldatud. „Enamasti on siis vajalik ka luud ja/või igemekudesid taastada, see aga on juba suurem trauma ja ebamugavam paranemisprotsess. Siiski on mul on alati hea meel, et inimesed tulevad ja julgevad küsida otse, kas nende puuduva hamba asendamine on üldse vajalik.“

Kui varem tehti hambaravis puuduvate hammaste asendamiseks tavaliselt sildproteese, siis tänapäeval on dr Parisalu sõnul just hambaimplantaat puuduva hamba asendamisel esimene valik. Miks nii? „Sildproteesi  puhul kinnitatakse blokk hambaid tühimiku kõrval olevatele hammastele. See aga eeldab nende hammaste lihvimist ja kui ühe tugihambaga peaks midagi juhtuma, kaotab patsient kogu silla,“ selgitab arst. „Kui on mitu hammast puudu, saab teha ka näiteks suust väljavõetava proteesi, kuid sageli patsiendid ei ole sellise lahendusega väga rahul. Hambaimplantaadid sobivad igas vanuses inimestele. Vahel võib vastunäidustuseks olla tervislik seisund või patsiendi halvad harjumused (nt suitsetamine).“

On tõsi, et hambaimplantaatide panek ei ole odav ja pahatihti selle taha asi jääbki. Samas on tegemist investeeringuga mitte ainult välimusse, vaid ka tervisesse. Tasub ka teada, et kogu ravisummat ei pea välja käima korraga, vaid reeglina saab eri etappidesse jagatud hambaimplantaatravi eest tasuda mitmes osas. „Näiteks esimesel visiidil paigaldatakse hambaimplantaat ja tasutakse selle eest. Seejärel kulub mitu kuud luustumisele ja siis pannakse paika pealiskonstruktsioon ehk hambakroon. Ka järelmaksuga tasumine on tänapäeval levinud,“ sõnab dr Parisalu. Ta julgustab tulema oma puuduva või lootusetu hambaga implantoloogi konsultatsioonile, mille järel saab juba kodus rahulikult info läbi seedida ja otsustada edasised sammud. „Hambaimplantaadi panemise protsessi kindlasti kartma ei pea! Tänapäeval on tuimestused niivõrd tõhusad, et operatsiooni ajal patsient valu ei tunne. Ka paranemine on üsna kerge, eriti kui hambaimplantaat saab paigaldatud kohe hamba eemaldamise visiidil või võimalikult lähiajal pärast hamba eemaldamist.“

Hambaimplantaat on titaanist kruvi, mis asendab oma hamba juurt ning mis  paigaldatakse lõualuu sisse. Inimene seda ise silmaga suus ei näe. Hambaimplantaadi paigaldamiseks tuleb natuke iget luu peal lahti lõigata, puurida pisike auk luu sisse ja ning seejärel sisestatakse hambaimplantaat. Seejärel kulub paar kuud, mille jooksul hambaimplantaat luustub ning siis kinnitatakse selle külge visuaalselt oma hamba sarnane hambakroon ehk see osa, mida inimene ise suus näeb.

Kas hambaimplantaat on nagu päris oma hammas?

Hambaimplantaadi abil asendatud hammas tundub naturaalne, kuna see näeb välja ja käitub suus nagu oma hammas. Uuringud näitavad hambaimplantaatide üha pikemat eluiga ning suund on sinnapoole, et nad kestaksid kogu inimese eluea.

Kuidas hambaimplantaatide eest hoolt kanda?

Suuhügieen on oluline täpselt samamoodi nagu oma hammaste puhul. Õiged hügieenivõtted õpetab selgeks implantoloog ja neid tasuks kodus kindlasti järgida. Nimelt sõltub heast hügieenist, kuidas hambaimplantaadid vastu peavad. Kuigi hambaimplantaadile ei tee liiga kaaries, siis hambaarsti juures tuleks ikka käia ning regulaarselt hambaimplantaati kontrollida. Soovitame ka loobuda suitsetamisest.

Tühimik hambareas tuleks täita võimalikult kiiresti

Uute hammaste panemine ei ole seotud ainult esteetiliste küsimustega, vaid sellel on praktiline põhjus.

Hambaimplantaat-Teenused-Meliva

Meliva Rävala kliiniku hambaarst dr MSc Gaili Kauba selgitab, et LASER on tegelikult akronüüm sõnadest Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation, mis enam-vähem tähendab valguse võimendamist stimuleeritud kiirguse kaudu. Ta lisab: “Laser ei ole lihtsalt valguse sähvatusi andev lamp - sest inimsilmale nähtavad valguskiired on tegelikult erinevate lainepikkuste kiirte kimp. Laser seevastu on kindlate omadustega ja enamasti silmale nähtamatu sama lainepikkusega kiir, mis hooletult käsitledes võib tekitada päris korraliku pahanduse, õigel kasutusel aga olla suureks abiks. Igal lainepikkusel on oma kindlad materjalid ja koed, kus ja kuhu nad imenduvad ja vastavat toimet annavad. Laserkiir jõuab vastavasse koesse läbi fiiberoptilise kaabli, suunatud fokusseeritud läätsega ning abiks korralik jahutussüsteem.”

Laser on ülimalt täpne abimees, kuid vähesed oskavad seda kasutada

Laserid said populaarseks üsna hiljuti, alles 1990 aastatel rohkem majanduslikult rikkamates riikides ja seda peamiselt seetõttu, et aparaat on kallis. Laserkiired, mida kasutatakse meditsiinis on nagu ravimidki - doosipõhised. Liiga väike doos ei anna tulemust ja liiga suur võib olla kahjulik. See võib olla üheks põhjuseks, miks laserid väga levinud ei ole - vajalikud oskused ja teadmised puuduvad.

Gaili õppis lasereid tundma Saksamaal RWTH Aacheni Ülikoolis. ”Sain teaduskraadi, mis mind siiani täidab uhkusega. Laserist arusaamine nõuab korralikku arusaamist füüsikast ja kvantfüüsikast. Selle õppimine ei olnud minu jaoks lihtne ja pidin alustama täiesti algusest, kaasates ka kooli füüsikat, millele ma kooli ajal üldse tähelepanu ei pööranud arvates, et seda raudselt hilisemas elus vaja ei lähe. Hetkel kasutan erinevaid lasereid iga päev ja patsientide positiivne tagasiside ja head tulemused on see, mis mind innustab laserit rohkem ja rohkem endale appi võtma.”

Laseri üks omadus on, et ta on väga selektiivne. Gaili selgitab: ”Kui laserit kasutada näiteks hambaaugu ravis, siis ta eemaldab ainult kaariese (hambakahjustuse) ja tervet hambakudet ei puutu. Nt Er:YAG laser imendub valges koes ja reageerib veega ning punast kude ehk iget ei puutu üldse – seepärast kasutataksegi seda hamba ja luu puurimisel. Vastandina diood laser imendub pigmendiga kudedes ehk siis veres ja mikroobide kestades, mistõttu hammas jääb puutumata aga iget saab lõigata vajadusel ilma veritsuseta.”

Laseri headust ja mugavust tunneb ka patsient

Gaili teab oma kogemusest ja patsientide tagasisidest öelda, et näiteks on laserit patsiendil puurimise asendusena mugavam taluda kui tavalist puuri, sest puudub otsene kontakt hambaga. " Tihti ongi põhiline valu tekitaja puuri surumise tunne ja vibratsioon, mis keha läbib. Laser teeb oma töö ära distantsilt. Teinekord laserit kasutades puudub isegi vajadus süsti järele. Samas kui on vaja eelnevalt eemaldada vana täidis, siis selle teeb kiiremini ära tavaline puur. Laseril, mida kasutame iget lõigates, on ka desinfitseeriv ja bakteritevastane toime, mistõttu haavad paranevad kiiremini ja ei teki põletikku. Samuti saab lasereid kasutada edukalt nende bakteritsiidse toime tõttu põletike ravis. Näiteks kui on mädane juurepõletik, siis lisaks juureravile töödeldakse hammast ka laseriga.”

Laserid pakuvad mitmekülgseid võimalusi, mis ulatuvad diagnostikast kirurgiliste protseduurideni. 

Olulisemad rakendusvaldkonnad on järgmised:

Kaariese ravi ja eemaldamine
Laser võimaldab kaariesekoe täpset eemaldamist, minimeerides tervete kudede kahjustusi. See muudab protseduuri vähem invasiivseks ja patsientidele mugavamaks.

Igemehaiguste ravi
Laserit kasutatakse põletikulise igemekoe eemaldamiseks ja taskute steriliseerimiseks. Protseduur on kiire, efektiivne ja vähendab infektsiooni riski.

Esteetiline hambaravi
Laservalgendamine on muutunud populaarseks meetodiks kiire ja efektiivse tulemuse saavutamiseks. Samuti kasutatakse lasereid igemete kuju korrigeerimiseks ja esteetilisteks parandusteks.

Hammaste tundlikkuse vähendamine
Laserravi aitab sulgeda dentiinituubuleid, vähendades hamba tundlikkust välistele ärritajatele.

Kirurgilised protseduurid
Laser võimaldab täpseid lõikeid pehmetes kudedes, samal ajal verejooksu kontrollides ja kahjustatud piirkondi steriliseerides.

Madal invasiivsus: Laserid töötavad täpselt kahjustatud piirkonnas, jättes ümbritsevad terved koed puutumata.

Vähenenud valu ja ebamugavus: Laserprotseduurid on sageli valutud, vähendades vajadust tuimestavate süstide järele.

Kiirem taastumine: Protseduurid on vähem traumeerivad, mistõttu paraneb patsient kiiremini ja väiksema tursega.

Steriliseeriv toime: Laserid hävitavad baktereid ja vähendavad nakkuste riski, mis on eriti oluline igemehaiguste ravis.

Gaili lisab: ”Laser hambaravis on väärtuslik ja osaliselt tööd lihtsustav ja kiirendav tööriist, kuid see ei ole kindlasti ainus viis kuidas üht või teist protseduuri teostada. Eelkõige otsustab hambaarst milline töömeetod talle vastuvõtlik on ja milles ta ise end mugavalt tunneb. Mina näen laseri kasulikkust hambaravis arsti vaates ja senine patsiendikogemus on seda toetanud.”

Dr Gaili Kauba: ”Laser on hambaravis suureks abiks nii arstile kui ka patsiendile.”

Laseri kasutamise võimalustest hambaravis ja selle kasuteguritest arsti ja patsiendi vaatest.

Laseriga hambaravi-Teenused-meliva

Viirushaiguste hooaeg on juba alanud. Selleks, et kaitsta ennast ja oma lähedasi ning ennetada rasket haigestumist, pakume järgmisel nädalal eelregistreerimata vaktsineerimise võimalust gripi ja riskirühmadele ka COVID-19 vastu.

4. novembril kell 11-18 on Meliva vaktsineerimispunkt Nõmme turul (aadressil Turu plats 8, Tallinn, täpsemalt kioskis nr 7, kohe peahoone taga)

 7. novembril kell 12-18 on Meliva vaktsineerimispunkt Rannarootsi keskuses, mis asub kohe Haapsalu linna piiril (aadressil Rannarootsi tee 1, Uuemõisa)

Pakume gripi ja Covid-19 vastu vaktsineerimise võimalust ka väljaspool Meliva kliinikuid

Tallinnas Nõmme turul, Haapsalu piiril Rannarootsi keskuses

Ehkki Eesti inimeste teadlikkus vaimse tervise probleemidest on aastatega kasvanud, ei tajuta neid võrdväärsetena füüsiliste muredega. Miks tasub psühholoogi juures regulaarselt kontrollis käia, kuidas leida tee õige spetsialistini ja mida jälgida töökeskkonnas vaimse tervise hoidmiseks?

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu (RVTU) kohaselt on eestlaste seas kõige levinumad vaimse tervise probleemid depressioon ja ärevushäired – kõige suurema riskiga on seejuures noorukid ja noored täiskasvanud. Vanusega riskitase väheneb, ent hakkab jälle kasvama pärast 74ndat eluaastat. Aja jooksul on depressiooni esmase kogemise vanus nihkunud järjest varasemaks.  

Eesti käib selles osas muu maailmaga sama jalga. Rahvusvaheliste uuringute kohaselt kogeb kolmandik naistest ja viiendik meestest enne 65ndat eluaastat vähemalt ühte depressiooni episoodi. “Kindasti on siin oma osa ühiskonnal: järjest suurem surve olla edukas ja populaarne, teha asju mis on in ja näidata näpuga sellele, mis on out. See kõik paneb inimesed suure surve alla juba varajasest lapsepõlvest. Kui siia lisada veel vähene toetus ja lähedaste mõistmatus, saamegi ebasoodsa keskkonna, kus noor peab toime tulema koormaga, mis osutub sageli üle jõu käivaks,” nendib Maksimov. 

Kõige valusamalt lööb lähedaste mõistmatus  

Psühholoog kinnitab, et kui füüsilisi probleeme oleme õppinud märkama, sest need annavad meile tavaliselt valusalt teada, siis vaimse tervise märkide lugemine on paljude jaoks keeruline. “Kui silmaga ei näe ja käega ei tunne, siis seda justkui ei eksisteeri. Sageli teeb olukorra veelgi keerulisemaks see, kui kõige lähedasemad ei mõista,” märgib Maksimov. Seetõttu soovitab ta sarnaselt hambaarstile külastada regulaarselt ka psühholoogi, et vaadata aeg-ajalt endasse ja arutada vajadusel spetsialistiga tekkinud muremõtteid.  

Meliva psühholoogi hinnangul on hoiakud ühiskonnas vaimse tervise küsimustes muutuma hakanud ja teadlikkus kasvanud. “Tasapisi jõuab kohale mõistmine, et sarnaselt füüsilisele tervisele vajab ka meie vaimne pool pidevat tähelepanu. Nii nagu kõikide probleemidega: on hea, kui neid ennetatakse, mitte ei oodata, kuniks olukord keeruliseks muutub. Vaimne tervis on osa tervikust – pole head tervist ilma korras vaimse terviseta.”  

Maksimovi sõnul on psühholoogi eesmärk aidata inimesel leida tasakaalu nii oma mõtetes ja tunnetes kui suhtes ümbritseva keskkonnaga. “See võib tähendada, et mingil hetkel on vaja inimene lihtsalt ära kuulata, aga teine kord aidata luua selgust pingelises olukorras või leida lahendusi pikka aega kestnud probleemirägastikus. Igal inimesel võiks olla n-ö oma psühholoog, kellega aeg-ajalt maha istuda ja mõtteid peegeldada. Ent mõistan, et reaalsus selgelt nii roosiline ei ole. „Inimeste valmisolek spetsialisti poole pöörduda on jätkuvalt üks suurim väljakutse meie valdkonnas,“ avab Maksimov ja lisasb, et loomulikult ei saa ära unustada ka vaimse tervise valdkonna üldist seisu, kus vaimse tervise spetsialisti leidmine on kohati keeruline.

Võtmekohaks spetsialisti ja patsiendi omavaheline klapp 

“Täna on pigem küsimus selles, kuhu kõige kiiremini oleks võimalik aeg saada. Kriitiliseks teguriks on ka kliendi ja teda toetava spetsilisti omavaheline klapp. Kui inimene ei tunne ennast mugavalt, siis on väga keeruline end ka avada – probleemide olemust mõistmata on spetsialistil aga raske aidata,“ ütleb Maksimov. Ta lisab, et näiteks Melivas on võimalik näost-näkku toimuvate vastuvõttude kõrval saada abi ka läbi veebi Digikliiniku rakenduses. “See annab võimaluse valida rohkemate spetsialistide vahel ning kiiremini vastuvõtule jõuda.“ 

Alustuseks võiks mõelda sellele, millistele küsimustele lahendusi otsitakse. Kui mure on seotud otseselt tööga, aitab töö- ja organisatsioonipsühholoog. Kui tegemist on probleemidega lähisuhetes, võib abi olla pereterapeudist või vastava väljeõppega psühholoogist. “Oma mure tasub esimeses järjekorras ära rääkida vaimse tervise õele, kes oskab abivajaja kindlasti õige spetsilistini viia,“ julgustab Maksimov. Kartma ei peaks seda, et mure ei ole spetsialisti juurde pöördumiseks piisavalt suur – hoopis vastupidi, Meliva psühholoogi sõnul tasub spetsialistilt abi otsida enne, kui probleem on lumepallina suureks kasvanud. “Mida pikemalt on mure õhus, seda keerukam on seda lahti harutada.“ 

Ettevõtte edu sõltub töötajate tervisest  

“Töö- ja organisatsioonipsühholoogilt otsitakse sageli tuge alles siis, kui suhted organisatsioonis on muutunud nii keerukaks, et need takistavad töö tegemist. Või on koormus kasvanud nii suureks, et ei suudeta enam tekkinud pingega  toime tulla,“ toob Maksimov näite levinud probleemist.  

“Ettevõttesisestele probleemidele viitavad näiteks inimeste sage vahetumine ja haigused, suhtlemise problemaatilisus, kuulujutud ja tagarääkimine, pidev süüdlaste otsimine, üksteisele vastandumine,“ selgitab Maksimov. “Teadlikumad tööandjad on loonud töötajatele võimalused vaimse tervise spetsialistide poole pöördumiseks, kasutades selleks pikaajalisi koostöölepinguid. See annab töötajatele arusaamise, kuhu ja kelle poole pöörduda ning tööandjale kindluse, et vajadusel on tugi saadaval.” 

Psühholoogi sõnul on oluline ühiskonnas üksteist toetada ja üheskoos teadlikkust tõsta. “Õnneks on viimastel aegadel asjad veidi paremuse poole liikunud: järjest rohkem räägitakse vaimse tervise tähtsusest ja sellega seonduvast. Tasapisi on hakanud ka tööandjate arusaamine muutuma ning üha enam on tööandjaid, kes teadvustavad, et organisatsiooni edu sõltub sellest, kuidas inimesed ennast nende juures tunnevad, milline on õhkkond, kui hea vaimse ja füüsilise tervisega on töötajad,” ütleb Maksimov.  

Ekspert: psühholoogi juures käimine peaks olema sama tavaline kui hambaarsti külastus

Miks tasub psühholoogi juures regulaarselt kontrollis käia, kuidas leida tee õige spetsialistini ja mida jälgida töökeskkonnas vaimse tervise hoidmiseks?

Vaimse tervise probleeme ei tajuta sageli füüsiliste muredega võrdväärsetena