Karl Eriku sõnul tuleks kõigepealt murda müüt, et kui laps mängib videomänge, on ta antisotsiaalne. „Tegelikkus on õnneks hoopis teistsugune. Mängukultuur on tänapäeval vägagi sotsiaalne – isegi kui mäng pole koos teistega mängitav, leiavad noored internetistkogukondi, kellega mängudest ja muudest hobidest rääkida.“ 

Palu lapsel kirjeldada mängu žanri ja eesmärki 

Karl Erik soovitab alustada sellest, et vanem viib end lapsega vesteldes mängu sisuga kurssi. Klassikaline küsimus „Mis selles mängus tegema peab?“ võib jääda pinnapealseks ega aita mõista, millega ta päriselt tegeleb. Karl Erik soovitab esmalt paluda lapsel selgitadamängu žanri, tüüpi ja eesmärke oma sõnadega. Seejärel küsi, kuidas laps mängust teada sai – kas keegi sõpradest tutvustas seda või leidis ta mängu ise. Viimane küsimus aitab teada saada, kas laps järgib trende, mängib ainult teatud tüüpi mänge või otsib erinevaidelamusi. 

Abiks tuleb ka, kui selgitad välja, miks laps soovib mängida. Näiteks võid küsida, kas mäng on talle narratiivne elamus nagu film või raamat või pigem meelelahutus ja puhkus ning kas tal tekivad mängides omad lood. 

Keskendu videomängude positiivsetele külgedele, aga puuduta ka ohte 

Videomängudel on rohkelt positiivseid külgi, millest üks olulisemaid on sotsialiseerumine. Uuri lapselt, kas ta mängib kellegagi koos – kas need on päris sõbrad või internetist leitud tutvused? „Kui ta mängib võõrastega, tasub uurida, kas ta on teadlik võimalikest ohtudest. Näiteks sellest, et võõrad ei pruugi olla sellised, nagu nad end esitlevad. Vestelge ka teemal, kuidas nad võiksid lapselt raha välja pressida,“ julgustab Karl Erik. 

Nõustaja soovitab lapselt uurida, kuidas ja mis toonis ta teistega mängus suhtleb. Kas kirjalikult või mikrofoni ja kaamera kaudu? Kas mängijate omavaheline stiil on toetav või pigem nokkiv ja kiuslik? „Need vestlused võivad luua turvatsooni, tänu millele julgeb laps pöörduda sinu poole, kui internetisuhtluses läheb midagi valesti.“ 

Paljud mängijad otsivad lemmikmängu üle arutlemiseks kogukondi või vestlusportaale nagu Discord. „Sellised kohad võivad olla väärtuslikud sotsiaalsete suhete loomiseks, eriti neile, kellel on raskem tavaelus sõpru leida. Internet ja mängud annavad hea platvormi, kussaab harjutada sõprade leidmist ja nendega suhtlemist,“ tõdeb Karl Erik. 

Nõustaja hinnangul on oluline mõista, kuidas mängud lapse tundeid mõjutavad. „Paljud vanemad on kogenud, kuidas mängija muutub ärrituvaks, kui tal ei lähe hästi või mänguaeg katkestatakse äkki. Esimene samm oma mänguharjumuste üle kontrolli saavutada on teadvustada, kuidas erinevad mängud meid mõjutavad,“ sõnab Karl Erik. Ta lisab, et tähtis on julgustada last ka negatiivsetest tunnetest rääkima. 

Samuti võiks uurida, mida laps teeb, kui jääb mängus jänni – kas annab alla või otsib lahendusi? Videomängud treenivad ka vastupanuvõimet ja aitavad päriselus katsumustega paremini silmitsi seista. 

Videomängud pakuvad Karl Eriku sõnul head võimalust finantstarkust õpetada. „Küsi lapselt, kas ta arvab, et tema tehtud ost mängus on seda raha väärt. Lase tal välja mõelda, mida ta sama raha eest mänguväliselt osta saaks,“ soovitab nutinõustaja. 

Erilist tähelepanu tuleb pöörata mängusisestele maksetele. Mõned mängud muudavad pärisraha väärtuse abstraktsemaks mitme virtuaalvaluuta kaudu. „Niiviisi võib asjade tegelik väärtus kahe silma vahele jääda ning on kergem teha rohkem kulutusi,“ hoiatab Karl Erik. „Isegi kui mängusisesed maksed ei anna lapsele eeliseid, võivad need olla disainitud viisil, mis tekitab survet raha kulutada FOMO – hirm millestki ilma jääda – kaudu.“ 

Karl Erik rõhutab, et tänapäeval veedavad paljud inimesed suure osa päevast ekraanide taga, kuid ei satu sellest sõltuvusse. Mängud võivad olla aga nii kaasahaaravad, et mängija ei panegi tähele, kuidas tunnid mööduvad või mil viisil see enesetunnet mõjutab. „Endale piiride seadmine ja oma mänguaja märkamine on ülivajalikud oskused, mida tuleb õpetada kõikidele lastele, kes alustavad nutiseadmete kasutamist.“ 

Artikkel avaldati veebiajakirjas Pere ja Kodu 11.12.2025.

Videomängud on lapse elu lahutamatu osa. Neid küsimusi esitades saad aimu, mida ta mängib ja kuidas see talle mõjub.

Kuna vanemad ei tea täpselt, mida lapsed ekraani ees teevad, tekitab see sageli hirmu. Meliva kogemusnõustaja Karl Erik Saks jagab soovitusi, kuidas „oma mängurit“ mõistma õppida lihtsate, ent põhjalike küsimuste abil, luues vanema ja lapse vahele usaldusliku suhte. 

Kuidas kõrvapõletik välja võib näha?

Kõrvapõletiku äratundmine ei ole alati lihtne, eriti väikelaste puhul, kelle sõnavara ei võimalda valu täpselt kirjeldada. Sümptomid võivad olla üsna üldised ja meenutada nohu või muud viirushaigust. Kõrvavalu on siiski üks sagedasemaid tunnuseid — see võib olla torkiv või tuikav ning kipub öösel tugevnema. Paljud lapsed muutuvad ärritunumaks, magavad halvasti, kaotavad söögiisu või võivad ka oksendada.

Kõrvaeritis, palavik ja ajutine kuulmise langus on samuti sagedased, eriti kui põletik on ulatuslikum. Kuna kõik need sümptomid võivad esineda ka muude haiguste korral, on kindla diagnoosi panek siiski arsti ülesanne.

Kui laps kaebab kõrvavalu või on öösel eriliselt rahutu, on vanematel võimalik paljuski kodus aidata. Kõige olulisem on pakkuda lapsele mugavust ja leevendada valu.

•    Valuvaigistid (paratsetamool või ibuprofeen), mis leevendavad valu ja palavikku.

•    Tuimestavad kõrvatilgad, mis võivad pakkuda lühiajalist leevendust.

•    Ninasprei või soolalahus, mis aitab vähendada ninakinnisust ja seeläbi parandada kuulmetõrve tööd.

Kui lapse seisund 48 tunni jooksul ei parane või palavik tõuseb üle 38,5 kraadi, on soovitatav pöörduda arsti poole.

Tänapäeval ei ole antibiootikumid enam kõrvapõletiku esimene ravivalik. Enamus kõrvapõletik on ise paranevad ja antibiootikum ravi rakendamine ei kiirenda seda protsessi. Kuid teatud juhtudel võib antibakteriaalne ravi olla ikkagi näidustatud.

Antibiootikumravi soovitatakse kasutada, kui:

•    kõrvast tuleb (mädast) eritist,

•    laps on alla kuue kuu vana ja kahtlustatakse kõrvapõletikku,

•    alla 2 lapse, kellel on mõlemapoolne kõrvapõletik,

•    Tugev valu ei möödu 48 h jooksul,

Kui esineb kolm keskkõrvapõletiku poole aasta jooksul või neli aasta jooksul, siis võib arst soovitada kõrvadešunteerimist. Sellel juhul paigaldatakse üldnarkoosis kuulmekilesse väikesed torud, mis aitavad keskkõrvaruumi ventileerida ja vähendavad põletike tekke riski. Lisaks on siis võimalik kasutada keskkõrvapõletiku tekkimise korral antibakteriaalseid kõrvatilkasid ja vältida suukaudse antibiootikumide kasutamist. Erinevalt laialdasele levinud valest arusaamisele on tegelikult alates 2012 aastast lubatud šuntidega ujumine ja kõrvasid ei pea selleks eraldi kaitsma. Sageli eemaldatakse koos šuntide panemisega ka lastel ninaneelust adenoid ehk ninaneelumandel. Enamikel juhtudel eemalduvad šundid kuulmekilest ise 1-2 aasta jooksul.

Kuigi kõrvapõletikke ei ole võimalik täielikult vältida, saab põletiku tekke riski oluliselt vähendada. Hea kätehügieen ja haiguste leviku vältimine on olulised igapäevased abinõud. Samuti mängivad rolli teatud vaktsiinid ja lapse elukeskkond.

•    Vanemate suitsust loobumine ja tubakasuitsu vältimine lapse läheduses

Need lihtsad sammud võivad oluliselt vähendada ülemiste hingamisteede viirushaiguste teket, mis on sageli kõrvapõletiku algpõhjuseks.

Millal peaks kindlasti pöörduma arsti poole?

Kõrvavalu algab sageli öösel, kuid enamasti ei ole vaja erakorralist arstiabi. Kui laps on hommikuks siiski endiselt väga hädas, tasub arstiga ühendust võtta. Kiiremini tuleks reageerida siis, kui tekib mädaeritis, palavik püsib mitu päeva või laps muutub loiuks ning tema enesetunne halveneb.

Kõrva läbivaatus on täiesti valutu ja ohutu protseduur, mis annab arstile kõige täpsema ülevaate lapse seisundist. Nii saab otsustada, kas piisab jätkuvalt kodusest hooldusest või vajab laps täiendavat ravi

1.) Rosenfeld RM, Tunkel DE, Schwartz SR, Anne S, Bishop CE, Chelius DC, Hackell J, Hunter LL, Keppel KL, Kim AH, Kim TW, Levine JM, Maksimoski MT, Moore DJ, Preciado DA, Raol NP, Vaughan WK, Walker EA, Monjur TM. Clinical Practice Guideline: Tympanostomy Tubes in Children (Update). Otolaryngol Head Neck Surg. 2022 Feb;166(1_suppl):S1-S55. doi: 10.1177/01945998211065662. PMID: 35138954.

2.) NICE Guideline: National Institute for Health and Care Excellence. (2022). Otitis media (acute): antimicrobial prescribing (NG91)

3.) Lieberthal AS, Carroll AE, Chonmaitree T, Ganiats TG, Hoberman A, Jackson MA, Joffe MD, Miller DT, Rosenfeld RM, Sevilla XD, Schwartz RH, Thomas PA, Tunkel DE. The diagnosis and management of acute otitis media. Pediatrics. 2013 Mar;131(3):e964-99. doi: 10.1542/peds.2012-3488. Epub 2013 Feb 25. Erratum in: Pediatrics. 2014 Feb;133(2):346. Dosage error in article text. PMID: 23439909.

Keskkõrvapõletik lastel: kuidas seda märgata ja õigesti reageerida?

Keskkõrvapõletik on laste seas väga sagedane tervisemure. 80% alla viieaastastest lastest kogeb vähemalt ühte kõrvapõletiku episoodi. Kuigi enamasti on tegemist ajutise ja ohutu seisundiga, võib see lapsele põhjustada märkimisväärset ebamugavust ning vanematele palju muret.

Eesti tööealiste tervisemured algavad juba 30. eluaastates ning süvenevad läbi kogu tööea. Lisaks on viimastel aastatel suurenenud vaimse tervise probleemid. Tõsisele olukorrale lahenduste leidmisel näevad endal suurt rolli ka tööandjad.  

Eesti tööealise elanikkonna ehk 20–64-aastaste levinumad terviseprobleemid on südame- ja veresoonkonnahaigused: kõrge vererõhk ja kolesterool, ülekaal ning südame arterite ummistumine. Meliva töötervishoiuarsti Toomas Põllu sõnul on viimastel aastatel suurenenud töötajate vaimse tervise probleemid: stress, ärevus, läbipõlemine ja unehäired. Lisaks kimbutavad paljusid selja-, kaela- ja liigesevalud, mis on sageli põhjustatud istuva töö või füüsilise ülekoormuse tõttu.  

Põllu sõnul hakkavad meestel ilmnema terviseprobleemid juba 30. eluaastates. „Tervisekaotus avaldub esmalt töövõime languses, väsimuses, vaimse tervise probleemides ja alles seejärel krooniliste haigustena,“ ütles Põld. Tema sõnul on palju neid, kes ei pöördu õigel ajal arsti poole või ei pea oma tervist prioriteediks enne, kui probleemid muutuvad tõsiseks.  

Ehkki põhiroll oma tervise eest hoolitsemisel lasub inimestel endil, on üha enam tööandjaid võtnud südameasjaks aidata suuremaid probleeme ennetada, suunates inimesi regulaarselt töötervishoiu kontrollidesse. Võimalust tööajast ja tööandja kuludega töötervishoiuarstil käia kasutab igal aastal üle 160 000 inimese. „Meie jaoks on töötajate tervisesse ja heaolusse panustamine loomulik osa kultuurist ning usume, et kui töötajate heaolu eest on hoolitsetud, kajastub see ka paremates töötulemustes,“ selgitas tehnoloogiaettevõtte ABB töötervishoiu, tööohutuse ja keskkonnajuht Kaspar Kreek.

Tema sõnul on võimalusi töötaja tervisesse panustada veelgi, olgu selleks laiaulatusliku ravikindlustuse pakkumine, mis katab nii pere- kui ka eriarstiabi, uuringud, psühholoogilise nõustamise ja hambaravi. Või näiteks ergonoomilise töökeskkonna loomine, tagades töötajatele vajalikud tugivahendid: alustades spetsiaalsetest sisetaldadest ja lõpetades kontoritöötajate ergonoomiliste hiirte ja käetugedega. Kreek rõhutab, et mida kättesaadavamaks ennetavad ja taastavad teenused muuta, seda aktiivsemalt töötajad neid ka kasutavad. „Seda ilmestavad hästi ettevõttes kohapeal korraldatud ja seetõttu aktiivse osavõtu saanud vaktsineerimised,“ sõnas Kreek.  

Suur mõju tõsisemate tervisemurede ennetamisel on ka regulaarsel liikumisel. „Toetame töötajate liikumisharjumusi ja meeskonnavaimu ning lisaks aktiivsele liikumisele on olulisel kohal ka ennetustegevus ja taastumine. Näiteks käib ettevõttes kaks korda nädalas massöör – kohapeal teenuse kasutamine on eriti mugav ning nii ei jää töötervishoiuarstilt saadud soovitus pelgalt paberile,“ lisas Kreek.

Ettevõtted tunnetavad üha enam oma rolli töötajate vaimse tervise toetamisel. Swedbanki tööheaolu juht Katrin Meos rõhutas, et kõigepealt tuleks tagada töötingimused, mis toetavad rahulolu ja tasakaalu. „Oluline on, et töötajatel oleksid selged eesmärgid, võimalus töökorralduses paindlikkuseks ning juht, kes on toetav ja mõistev. Samuti peame tähtsaks inimeste teadlikkuse ja toimetulekuoskuste arendamist erinevates olukordades. Oleme veendunud, et just õnnelikud ja rahulolevad töötajad on iga organisatsiooni edu alus,“ selgitas Meos.

Nii ABBs kui ka Swedbankis toimuvad regulaarsed seminarid, kus jagatakse töötajatele häid nippe vaimse tervise eest hoolitsemiseks. Mõlemad ettevõtted võimaldavad tervisekindlustuse kaudu kiiremat vastuvõttu psühholoogi või terapeudi juurde. „Keegi ei tohi jääda raskes olukorras üksi oma murega,“ rõhutas Meos.  

Ettevõtete sõnul saaks ka riik senisest rohkem tööealise elanikkonna tervisesse panustada. Täna investeerivad ettevõtted töötaja kohta tervisekontrollidesse keskmiselt 40 eurot aastas, lisaks pakub 10% tööandjatest töötajatele ravikindlustust, mille kulu on töötaja kohta aastas umbes 350 eurot. ABB esindaja sõnul on praegu Eestis kehtiv maksuvaba tervisehüvitise piirmäär 400 eurot töötaja kohta aastas selgelt piirav.  

„Kasutame ABB-s selle limiidi täielikult ära ja maksame ületatavalt osalt erisoodustusmaksu. Oleme seisukohal, et suurem paindlikkus ja piirmäära tõstmine võimaldaks meil ja paljudel teistel ettevõtetel töötajate tervisesse veelgi enam panustada ja vähendada seeläbi survet riiklikule tervishoiusüsteemile,“ sõnas Kreek.  

Ka Swedbanki esindaja sõnul on järjest rohkem olnud olukordi, kus töötajatele lahendusi välja mõeldes on maksuvaba piirmäär suurimaks võimaluste piirajaks. „Võib oletada, et iga ühe euro suuruse investeeringu kohta töötajate tervisesse võiks tulla tagasi umbes kaks kuni neli eurot. See on kindlasti oluline mõttekoht otsustajatele,“ sõnas Swedbanki tööheaolu juht Katrin Meos.  

Ettevõtete esindajad rõhutavad, et mida kättesaadavamad on tervisemuresid ennetavad ja taastavad teenused, seda aktiivsemalt töötajad neid ka kasutavad. See aitab omakorda tagada töötajate pikaajalisemat töövõimet, vähendada haiguspäevi ning panustada seeläbi ka rohkem Eesti majandusse.   

7 soovitust, kuidas ise tervist paremaks muuta  

Selleks, et igaüks ise saaks oma tervist parandada ja ennetada suuremaid tervisemuresid, on Meliva töötervishoiuarst Toomas Põld välja toonud seitse soovitust:   

Liigu regulaarselt. Vajalik on päevas vähemalt 30 minutit mõõdukalt liikuda (nt jalutamine, rattasõit, ujumine). 

Söö mitmekülgselt ja tasakaalustatult. Vähenda suhkrut, soola, töödeldud toite ja söö rohkem köögi- ja puuvilju. 

Hoolitse vaimse tervise eest. Puhka piisavalt, piira ületöötamist, õpi stressiga toime tulema, vajadusel kasuta nõustamisteenuseid. 

Väldi kahjulikke harjumusi. Suitsetamine, liigne alkohol ja une puudus kahjustavad pikaajaliselt töövõimet. 

Jälgi tööergonoomikat. Õige tööasend, liikumispausid ja sobivad töövahendid aitavad vältida lihas- ja liigesevaevusi. 

Käi regulaarselt tervisekontrollis. Töötervishoiuarst või perearst aitab avastada probleemid enne, kui need süvenevad. 

Loo tasakaal töö ja eraelu vahel. See on oluline nii vaimse kui füüsilise tervise hoidmiseks.

Tervisemured kimbutavad üha nooremaid töötajaid. Mida saavad ettevõtted teha?

Missioon sai alguse Soome kolleegide kaudu, kes osalesid rindemeedikute väljaõppes ja otsisid traumatoloogia spetsialiste, kes oleks valmis Ukrainasse appi minema. 
„Trauma- ja infektsioonikirurgia on mulle südamelähedane teema,“ räägib dr Pais. „Sõjavigastused puudutavad just neid valdkondi – ja see kogemus andis võimaluse aidata seal, kus abi on tõesti vaja.” 

„Kõik patsiendid olid kahekümnendates noored mehed“ 

Lutsk asub suhteliselt rahulikus piirkonnas, kuid sõja reaalsus on igapäevaselt tajutav. 
„Meie sealoleku ajal olid õhuhäired kahel ööl järjest,“ meenutab ta. „Kui Vene poolelt tõuseb õhku 30–40 hävitajat, antakse üle riigi õhuhäire, sest keegi ei tea, kuhu raketid jõuavad.“ 

Haigla töö ise kulges siiski järjekindlas rütmis. 
„Osakonnas oli umbes 25–30 voodikohta ja hommikuti nägime visiidil, et kõik patsiendid on kahekümnendates noored mehed,“ ütleb dr Pais vaikselt. „See ei olnud niivõrd ootamatu, kuid siiski raske tõdemus.“ 

Haiglates käib lõputu töö rindel kannatanute raviks 

Volõõnia keskhaigla kirurgid tegelevad keeruliste luumurdude, põletuste ja infektsioonidega. Varustus on piiratud, sageli kasutatakse annetatud seadmeid. 
„Üks põhilisi töövahendeid – aspiraator, millega haavu loputatakse oli operatsioonitoas üle 20 aasta vana rootslaste annetatud seade,“ kirjeldab dr Pais. „Juhe püsis kinni vaid vaevu ja tuli loota, et see ei katkeks keset protseduuri.“ 

Ta meenutab üht patsienti, kes oli saanud droonirünnakus raske jalavigastuse. 
„Tal tuli eemaldada 16 sentimeetrit sääreluud. Luu asendati ajutiselt antibiootikumi sisaldava tsemendiga, et hiljem sinna uus luu kasvatada. See on pikk ja keeruline ravi,“ räägib arst. 
Suurimad mured on aga seotud antibiootikumide kättesaadavuse ja multiresistentsete bakteritega, mis muudavad ravi veelgi raskemaks. 

„Seda, mis toimub kohapeal, ei anna piltide kaudu edasi“ 

Dr Pais ütleb, et ükski foto ega uudis ei suuda edasi anda seda, mida ta Ukrainas kohapeal koges. „Ükskõik kui palju me näeme pilte või loeme lugusid, see ei anna edasi seda, milline on tegelik elu seal — kuidas inimesed tegelikult toime tulevad,“ räägib ta. „Alles vahetus kontaktis saad aru, mida sõda päriselt tähendab.“ 

Ta meenutab ka osakonnajuhatajat, kes polnud nelja aasta jooksul kordagi puhkepäeva saanud. „See näitab, millise koormusega inimesed seal töötavad,“ lisab ta. 

Dr Paisi sõnul on ukrainlaste tänulikkus siiras ja soe. „Iga kord, kui keegi kuulis, et olen Eestist tulnud appi, öeldi lihtsalt: aitäh, et te siin olete.“ 
Ta plaanib Ukrainasse naasta juba uue aasta alguses. „See töö ei saa seal niipea otsa. Ka pärast sõja lõppu jätkub taastusravi ja operatsioone tehakse veel aastaid,“ ütleb ta. 

Lutskis kogetu jättis temasse sügava veendumuse, et Ukraina toetamine peab jätkuma. 
„Meditsiinis on seal puudus pea kõigest – alates antibiootikumidest kuni lihtsate tarvikuteni, nagu niisutavad kreemid nahaplastikapatsientidele,“ räägib dr Pais. „Kui keegi soovib aidata, saab seda teha otse – kontaktid ja koostöökanalid on olemas.“ 

Soovid toetada Volõõnia keskhaiglat? 
Dr Paisi kaudu on võimalik korraldada otsekontakti haiglaga Lutskis. Küsi lisainfot Meliva sotsiaalmeedia kanalite kaudu või kirjuta mart.pais@meliva.ee. 

Meliva ortopeed dr Mart Pais: Ukraina haiglates käib igapäevane töö rindel haavatutega

Oktoobri alguses töötas Meliva ortopeed dr Mart Pais nädala Lutskis, Volõõnia oblasti keskhaiglas Loode-Ukrainas. Seal ravitakse rindelt evakueeritud sõdureid, kes on jõudnud piisavalt stabiilsesse seisundisse, et jätkata edasise raviga tagalas. 

Kantar Emori uuringuekspert Kaisa Esko sõnas, et Eesti elanikud soovivad tervisemurede lahendamise teekonnal rohkem sujuvust. „Tulemused näitavad, et 86% töötervishoiu visiidil käinud inimestest tahaksid, et selle käigus avastatud tervisemurega tegeleks teenusepakkuja edasi: suunates inimest täiendavatele uuringutele, andes ravisoovitusi või pakkudes muid lahendusi,“ kommenteeris ta.  

Uuringuekspert lisas, et kuna Kantar Emori varasem uuring meditsiinibrändide kohta on ilmestanud, et eriarstiabi on inimeste jaoks raskesti kättesaadav, oleks tarvis, et terviseabi antaks viisil, mis ei tekita inimesele juurde ajakulukaid lisavisiite või tõrkeid ühe teenusepakkuja juurest teiseni liikumisel. 

Uuringu tellinud tervishoiuettevõtte Meliva ärikliendi valdkonna juht Ulla Ilisson ütles, et uuring kinnitab veendumust, et töötervishoiul on terviseedenduses kandev roll, sealhulgas haiguste varajases avastamises. “Eesti tervishoiusüsteemi ja selle väljakutseid vaadates on selge, et peame varasemast rohkem panustama kogu süsteemi sidusamaks muutmisesse ja sellesse, et patsiendi raviteekond oleks sujuv. Patsient peab tervisemure avastamise järel kohe saama õiget ravi, sh jõudma õigel ajal ka õige eriarsti juurde,” sõnas ta. 

Eesti inimesed hindavad töötervishoidu kõrgelt

¾ Eesti elanikest on nõus sellega, et töötervishoiuteenus on väärtuslik, kuna arvestab töö iseloomu, ⅔ leiab, et teenus aitab terviseprobleeme varakult avastada. Üle ⅖ inimestest nõustus väitega, et töötervishoiuvisiit asendab nende jaoks regulaarset tervisekontrolli. Selle väitega nõustuvad sagedamini mehed (50%) kui naised (39%). 

Ligi 88% Eesti elanikest peab oluliseks, et tööandjal on kohustus võimaldada töötajal käia regulaarselt tervise ülevaatusel.  

Lisaks nähtub uuringust, et 26% inimestest ei ole kunagi töötervishoiuvisiidil käinud (sealhulgas palgatöötajate hulgast 13% ning iseendale tööandjate seast 44%).  

Samuti tuleb uuringust välja, et kuigi valdavalt on töötervishoiu visiidil käinud inimesed jäänud pakutud abiga väga rahule (81%), siis on 12% vastanutest väljendanud teenuse osas mõningast rahulolematust. Rahul ei olda teenuse osutaja suhtumise, abi kättesaadavuse ning teenuseosutaja antud nõuannete ja juhistega.  

Töötervishoiuteenust tervikuna vaadeldes sooviksid Eesti elanikud, et selle abil oleks neil juurdepääs veelgi rohkematele teenustele nagu näiteks eriarsti teenused, täiendavad uuringud ja vereanalüüsid. 

Uuringu sihtrühm olid vähemalt 18-aastased Eesti alalised elanikud ning uuringu põhjal saab teha üldistusi Eesti täisealise elanikkonna kohta. Uuring viidi läbi selle aasta augustis. 

Meliva on Eesti tervishoiuettevõte, pakkudes turul kõige laiapõhjalisemat valikut eratervishoiu teenuseid eriarstiabist hambaravi ja -laborite, vaimse tervise ja töötervishoiuni. Meliva kuulub enam kui sajandipikkuse kogemusega Soome tervishoiuettevõttele Mehiläinen. 

Uuringutulemustega on võimalik tutvuda: https://meliva.ee/tootervishoid 

Uuring: 2/3 Eesti elanikest leiab, et töötervishoiuteenus aitab terviseprobleeme ennetada ja neid varakult avastada

Uuringufirma Kantar Emori läbiviidud Eesti elanike rahulolu-uuring töötervishoiu teenusega näitab, et enamik Eesti elanikke (88%) peab regulaarseid kohustuslikke tervisekontrolle oluliseks, sest see annab neile oma tervise osas kindlustunde ning asendab nende jaoks regulaarset tervisekontrolli (44%). Samas leiavad inimesed, et töötervishoiu kvaliteedi tõstmiseks on veel ruumi. 

Perfektsionism on omadus, mille puhul inimene keskendub liialt tulemustele ja täiuslikkuse saavutamisele. See võib tunduda motiveeriva jõuna, aidates raskusi ületada ja edu saavutada, kuid võib muutuda ka ebatervislikuks, tuues kaasa negatiivseid tagajärgi ja kujunedes vaimset tervist ohustavaks teguriks.

Perfektsionism on rohkem kui lihtsalt soov teha asju hästi ja põhjalikult. See on püüd täiuslikkuse poole – kalduvus seada endale ja teistele ülemäära kõrgeid standardeid ning hirm vigade tegemise ees.

Kohanev perfektsionist erineb mittekohanevast selle poolest, kuhu on suunatud ta fookus. Kohanev perfektsionist püüdleb kõrgete standardite poole, on oma saavutuste üle rahul, ei heitu vigadest, vaid õpib neist. Mittekohanev perfektsionist seevastu kardab vigu, süüdistab end kõiges, mis näib puudulik, ja kaotab rahulolu ning uhkuse selle üle, mis on juba hästi tehtud.

Kohanevad perfektsionistid võivad nautida eesmärgi poole püüdlemise protsessi sama palju või isegi rohkem kui eesmärgi saavutamist. Mittekohanevad perfektsionistid seevastu näevad ainult eesmärki ega midagi muud – nad on nii keskendunud läbikukkumise vältimisele, et ei suuda nautida kasvamise ja pingutamise protsessi. Kui kohanev perfektsionist võib olla rahul teadmisega, et ta andis endast parima, siis mittekohanev ei lepi millegi muuga kui täiuslikkusega. “Peaaegu täiuslikku” või “piisavalt hästi” nähakse läbikukkumisena.

Mittekohanevad perfektsionistid on sageli kriitilised ja hirmust juhitud, seavad endale ebarealistlikke ootusi ning kardavad läbikukkumist. Nad võivad muutuda äärmiselt valivaks ja liigselt keskendunuks sellele, et kõik oleks laitmatu, mis võib viia kontrollivuse ja rahulolematuse kasvuni.

Mittekohaneva perfektsionismiga võivad kaasneda muu hulgas:

Madal enesehinnang: kui ei suudeta oma kõrgeid standardeid täita, võib tekkida tunne, et ollakse ebapiisav.

Ärevus ja stress: pidev püüdlus täiuslikkuse poole tekitab pinget ja ärevust.

Läbipõlemine: kui pidev pingutus ja enesekriitika kestab kaua, võib see viia energiakulu ja emotsionaalse kurnatuseni.

Kui tunned, et perfektsionism mõjutab su elu, saad selle mõju vähendada mõne lihtsa, kuid järjepideva sammuga.

Märka oma mustreid. Teadvusta, kui sageli hindad end liiga karmilt. Pane perfektsionistlikud mõtted kirja kohe, kui need tekivad – see aitab neid paremini märgata ja muuta.

Harjuta positiivset sisekõnet. Enesekriitilisus võib soodustada ebatervislikke mõtteid ja vähendada enesehinnangut. Proovi endaga rääkida nii, nagu räägiksid hea sõbraga.

Sea realistlikke ja saavutatavaid eesmärke. Suured eesmärgid jaga väiksemateks sammudeks ja kasuta SMART-tehnikat, et neid selgemalt sõnastada.

Sea ülesannetele ajapiirang. Väldi olukorda, kus kulutad liigselt aega täiuslikkuse tagaajamisele – määra ülesandele kindel aeg ja pea sellest kinni.

Väldi edasilükkamist. Perfektsionism ja prokrastineerimine käivad sageli käsikäes.

Keskendu protsessile, mitte ainult tulemusele.

Pea meeles, et vead ei ole halvad – me õpime neist.

Kohanev perfektsionism võib motiveerida ja aidata eesmärke saavutada, kuid mittekohanev perfektsionism toob kaasa stressi, ärevuse, madala enesehinnangu ja lõpuks ka läbipõlemise.

Kui tunned endas neid jooni, ära heida meelt. Teadlikkus on esimene samm muutuse suunas. Mõistes, kuidas perfektsionism sind mõjutab, saad hakata looma tervislikumat suhet oma ootuste ja eesmärkidega. Täiuslikkusest lahtilaskmine ei tähenda allaandmist – see võib aidata sul saavutada rohkem, kogedes samal ajal suuremat rahulolu ja sisemist tasakaalu.

Kui tunned, et perfektsionism mõjutab sinu heaolu, võid julgelt pöörduda Meliva psühholoogide poole. Broneeri aeg meie kodulehel.

Täiuslikult või piisavalt hästi?

Täiuslikkuse poole püüdlemine võib olla innustav, kuid ka kurnav. Psühholoog Beatrice Ernest selgitab, kuidas eristada tervislikku sihikindlust liigsest enesekriitikast.

Pia Pedanik, töö- ja organisatsioonipsühholoog 

Läbipõlemine ei ole lihtsalt väsimus. See on mitmetahuline psühholoogiline sündroom, mis tekib kroonilise tööstressi tagajärjel – ainult töökontekstis. Läbipõlemissündroomiks saab seisundit nimetada, kui esinevad kõik kolm tunnust: kurnatus, emotsionaalne võõrdumine oma tööst, vähenenud töövõime (WHO, 2019).  

Töö- ja organisatsioonipsühholoogina näen, et hoolimata läbipõlemise levimusest tunnevad paljud inimesed, et peavad oma läbipõlemist varjama, kuna sellega seotud stigmad on tugevad ja hirmud on suured. Stigma tähendab sotsiaalset häbimärki või negatiivset hoiakut, millega üldjuhul kaasneb ebaõiglane kohtlemine. Seetõttu tunneb inimene, et teda hinnatakse vähem väärtuslikuks mõne omaduse või kogemuse pärast. 

Paljud inimesed (nii töötajad kui juhid) kardavad, et läbipõlemise tunnistamine tähendab, et nad on haprad, laisad või "ei suuda survet taluda". Eriti töökohtadel, kus hinnatakse vastupidavust ja kõrget tulemuslikkust, tundub läbipõlemine pigem isikliku probleemina kui kroonilise stressi ja süsteemse ebasobivuse loogilise tagajärjena. 

Psühholoogide, personalispetsialistide, arstide, õpetajate — tegelikult kõigi abistavate või juhtivate rollide täitjate — seas võib stigma tunduda eriti terav. On vaikiv uskumus, et “sa peaksid teadma paremini” või “sa peaksid omama tööriistu, et seda vältida.” Neis ametites ei peeta läbipõlemist mitte ainult nõrkuseks, vaid peaaegu professionaalseks ebaõnnestumiseks. 

Tööandjate või juhtide jaoks võib oma läbipõlemisest rääkimine tunduda nagu tunnistus sellest, et nad on ebaõnnestunud juhtimises, töö jätkusuutlikus korraldamises või oma inimeste toetamises. Seda enam tundub võimatu oma probleemidest rääkida ja tuge küsida. 

Mõnikord ei seisne stigma otseses hinnangus, vaid avatuse puudumises. Inimesed väldivad teemat, alahindavad sümptomeid või teevad nalja, öeldes, et on lihtsalt “väsinud.” See vähendab kogemuse tõsidust ja aina süvendab reaalse olukorra peitmise vajadust. 

Selge on see, et antud loetelu paraku pole lõplik. Me võime ise olla kogenud hoopis teistsuguseid olukordi, teistsuguseid stigmasid, mis tekitavad meis tugevaid negatiivseid tundeid. Meil on oma vaimse tervise probleemi tõttu halb olla, kogeme läbipõlemist. Ja veel enam,  võime leida ennast olukorrast, kus tajume, et ei saa kolleegidele või juhile sellest rääkida. Kui kahju! 

Läbipõlemisega seotud stigmadest rääkimine on oluline, et muuta narratiivi. Läbipõlemise mõistmine tõsise probleemina oli esimene samm. Nüüd on aeg järgmiseks sammuks – määratleda probleemi tegelik allikas. Kasutades kliinilisi termineid läbipõlemise kontekstis: organisatsioon on haige ja läbipõlemine on selle sümptom. 

Läbipõlemine on märk organisatsiooni puudulikest ressurssidest – negatiivsed või konfliktsed suhted kollektiivis, ebapiisav juhipoolne tugi, ebarealistlikud eesmärgid, arusaamatud või puudulikud protsessid ja ebaselgus tööülesannetes, informatsioonipuudus või -katkendlikkus, ebainimlik tööintensiivsus ja justkui lõputult kuhjuvad tööülesanded, liigselt varieeruvad töölõigud ja pidev tähelepanu ümberlülitamine ühelt tegevuselt-teemalt teisele, ebavõrdne kohtlemine ja diskrimineerimine... taaskord ei ole see loetelu paraku lõplik. 

Läbipõlemine on märk sinu kui töötaja hoolivusest ja pidevast panustamisest, mida ei ole piisavalt tunnustatud või märgatud.  

Proovime siis läbipõlemisest rääkida, avatult ja ilma hinnanguteta.  

Läbipõlemisest räägime, aga stigmadest mitte

Töö- ja organisatsioonipsühholoogina näen, et hoolimata läbipõlemise levimusest tunnevad paljud inimesed, et peavad oma läbipõlemist varjama, kuna sellega seotud stigmad on tugevad ja hirmud on suured.

Kuna tänapäeva noored eelistavad arstiga helistamise asemel suhelda aina enam läbi digiplatvormide, peavad ka arstid ja tervishoiusüsteem sellega kohanema, kirjutab Meliva meditsiinijuht dr Andreas Abel. See toob paratamatult kaasa surve uute lahenduste leidmiseks.  

Meliva on juba esimesed katsetused digiplatvormidega ära teinud ja digikliiniku kasutusele võtnud. Digikliinikus on patsiendil võimalik saada arsti konsultatsioon enda või oma lapse tervisemure saamiseks läbi kaugvastuvõtu. See on parim lahendus neile, kelle terviseküsimus ei eelda tingimata vastuvõttu kliinikus kohapeal. Huvitav on välja tuua, et digikliiniku keskmine kasutaja on umbes 30-aastane lastega naisterahvas, kuid ka 40-50-aastased inimesed on platvormi pädevad ja sagedased kasutajad.  

Digitaliseerimise vajalikkust on näinud ka Tervisekassa, mis alustas eelmisel aastal digiteenindusplatvormide kasutamise rahastamist (e-Perearstikeskus, Perearst 24 ja Eelvisiit). Eelmise aasta suveks oli pool perearstidest need lahendused ka kasutusele võtnud. Tervisekassa andmetel on nüüdseks juba rohkem kui kolmandik elanikest kasutanud digiplatvorme perearstikeskusega ühenduse võtmiseks ja 86% neist on jäänud teenusega rahule. Kokku tehti digilahenduste kaudu eelmisel aastal ligemale 736 000 pöördumist. 

Kui meil on patsiendid, kes on valmis arstiga suhtlema digitaalsel teel, eeldab see ka arstidelt samasugust valmisolekut. Õnneks on meil peale kasvamas uus põlvkond digipädevaid arste, kes hindavad oma töös kõrgelt paindlikkust. Digikliinikus töötamine on ka arsti jaoks paindlikum kui vastuvõtud kliinikus kohapeal.

Digivastuvõtt toetab vastuvõttu kliinikus kohapeal

Küll aga pole digikliinik kõikvõimas: Soomes pakkus Meliva digikliinik näiteks esialgu patsientidele ka võimalust arsti videokõneks, kuid seda soovis kasutada vaid mõni protsent patsientidest. See näitab, et videosilla kaudu ei olda ikkagi veel päris valmis oma tervisemuredest rääkima. Samas valivad inimesed üsna teadlikult, missuguste murede osas soovitakse helistada, millal kirjutada ja millal oleks tarvis arstiga päriselt kohtuda. 

Seega probleemid, mida on võimalik lahendada perearsti või -õega digiplatvormi kaudu suheldes, tulekski sellisel viisil lahendada. See annab rohkem võimalusi arsti esmavastuvõtule jõudmiseks neile inimestele, kes seda vajavad. Eriti oluline on see seetõttu, et näeme Eestis jätkuvalt probleemi, kus inimesed astuvad arstikabinetti siis, kui tervislik seisund on juba päris kriitiliseks arenenud. 

Akadeemilises meditsiiniajakirjas „Annals of Internal Medicine“ avaldatud artikkel viitab sellele, et kuigi üle poole esmatasandivisiite tehti uuritud ajavahemikus (2021. aasta aprillist sama aasta detsembrini Põhja-Californias) just video või telefoni teel, kasvas pisut ka tavavastuvõttude arv. Tavavastuvõtu edasine vajadus sõltus esmase pöördumise põhjusest.

Selge on, et digilahendusi peavad oskama kasutada nii arstid kui ka patsiendid, et neist saadav kasu oleks võimalikult suur. See tähendab muu hulgas seda, et tervisega seotud teatud küsimusi saab lahendada kaugelt ning teised eeldavad kohapealset visiiti. Esimene kontakt on paljudel juhtudel siiski võimalik – ja ka mõistlik – teha kaugelt ehk digiplatvormide abil.

Tehisaru ei hakka arsti kunagi asendama 

Uued väljakutsed arstidele tekivad ka tehisaru laialdasema kasutamise ning guugeldamise ja sotsiaalmeediast terviseinfo otsimisega. Kuigi ka arstid ise kasutavad oma töös tehisintellekti ja guugeldamist, pole paljud neist veel patsientide uute infotarbimise harjumustega kohanenud. 

Usaldus arstide vastu pole aga raugenud: Kantar Emori meditsiinibrändide uuringust selgus, et Eesti elanikud usaldavad meie meditsiinisüsteemis enim kiirabi, arste ja apteekreid. Samas vastas iga kuues küsitletu, et usaldab täielikult või pigem ka tehisaru antavat tervisenõu. Seega ei pääse me tervishoiusüsteemis kindlasti ka tehisaru tekitatavatest mõjudest.  

Tuleb tõdeda, et oma tervise vastu huvi tundmine, sh internetist info otsimine ja tehisaruga vestlemine, on suures pildis positiivne. Vahepeal võibki patsiendi entusiasm sümptomite guugeldamisel kasuks tulla: nii on mõnda keerulist diagnoosi inimesele lihtsam selgitada. Siinkohal tuleb aga inimestele südamele panna, et internetist info otsimisel tuleb olla siiski äärmiselt allikakriitiline  

Tehisintellektist saab kindlasti olema arstile ja õdedele rohkem abi erinevate administratiivsete tegevuste juures, kuid see ei hakka kunagi arsti asendama, sest meditsiin ei ole oma olemuses mustvalge teadus. Meditsiinis on siiani väga palju nn halli ala, mille sisse jäävaid otsuseid saab teha ainult patsiendi ja arsti koostöös, sest patsient peab olema väga hästi ja õigesti informeeritud ühe või teise valiku potentsiaalsetest kasudest ja kahjudest. Valik on alati ka individuaalne ja põhineb usaldusel – seda ei saa tehisintellekt üle võtta.

Samas on meie tervishoiusüsteem endiselt liialt juhtumipõhine ja killustatud: patsient käib arsti juures või suhtleb temaga digiplatvormi kaudu, saab retsepti või oma murele lahenduse ning lahkub. Seejuures võib olla teadmata, kuidas oma ravieesmärkideni tegelikult jõuda. Küll aga annaks inimeste tervisele positiivse efekti see, et arst ja patsient seavad üheskoos eesmärgid, mille poole püüelda.  

Siinkohal võiksime õppust võtta Soomest, kus patsiendi ja arsti koostöös koostatakse ravi- või terviseplaan, mis on patsiendile terviseportaalist igal ajal kättesaadav. See on dokument, kuhu märgitakse ravieesmärgid, mida patsient ise jälgib ning mille alusel saab ta ka taas vajadusel arsti poole pöörduda. Ka Eestis on seda mõnede krooniliste haigustega katsetatud, kuid samasugune süsteem peaks olema laialdasemalt kasutusel.

Selleks, et midagi sarnast ka Eestis toimiks, peaksid terviseandmed olema paremini kasutatavad. Praegu sõltume liialt palju sellest, kas patsient oskab uusi platvorme kasutada või mitte ning kuivõrd oskab patsient ise killustunud tervishoiusüsteemis oma tervise kohta käiva info kokku panna. Rääkimata teabest, mida on võimalik leida internetist ja tehisaruga vestlemisest. 

Tehisaru võidukäik on paratamatu. Kui inimestevaheline suhtlus ja infootsimine on kolinud digiplatvormidele, peavad sinna jõudma ka arstid. Kui oleme seeläbi suutnud tagada järjepideva suhtluse arstide ja patsientide vahel, peaksime järgmiseks ette võtma digitaalsed raviplaanid. Ainult patsiendi ja arsti tihedas koostöös ja digivõimalusi mõistlikult kasutades, saame liikuda tervishoiusüsteemi poole, mis on korraga paindlik, inimkeskne ja tulevikukindel. 

Andreas Abel: digiajastu nõuab ka arstidelt aina rohkem paindlikkust 

Inimeste esimene samm tervisemure korral ei ole sageli arsti poole pöördumine, vaid oma sümptomite guugeldamine. Arstide soovitustega konkureerivad sotsiaalmeedias isehakanud meditsiinieksperdid ning allikakriitika puudumisel võib sattuda ka kaheldava väärtusega tervisenõu otsa.

Arvamusfestivalil toimunud arutelus “Doktor Google ja TikToki-nõustaja. Algoritmiline inforuum on muutnud tervisekäitumist. Kuidas edasi?” rääkis Meliva meditsiinijuht dr Andreas Abel, et on oma töös kogenud, et inimesed otsivad infot nii uudishimust kui ka soovist kontrollida arstilt saadud teavet.

„Teinekord on sellest isegi abi, kui inimene on varem internetist mingit infot otsinud ja lugenud, sest see aitab keerulisi teemasid lihtsamalt selgitada. Kuid muidugi on ka olukordi, kus selline eelnev iseseisev infootsing suurendab patsiendi ärevust.“ Ta lisas, et on hea, et patsient saab ise infot otsida, kuid guugeldades ei pruugi saada oma tervisliku seisundi kohta teavet, mis aitaks ärevust vähendada.

Patsient ja Elsavie asutaja Britta-Liisa Ait ütles, et guugeldama ajendab inimesi enamasti selle mugavus ja kiirus. „Kui inimesel tekib mõni sümptom ja arstile kohe ei pääse, tekib põletav ärevus teada saada, millega on tegemist,” ütles ta. Probleem peitub aga allikate kvaliteedis: teadusartiklid on sageli raskesti mõistetavad ning seetõttu pöördutakse hoopis foorumite ja teiste inimeste kogemuste poole.

Allikakriitilisus aitab suuri vigu ära hoida

Sotsiaalminister Karmen Joller ütles, et võrreldes 20 aasta taguse ajaga on meie ümber olev infokogus kasvanud ning sellega koos ka inimeste terviseteadlikkus. “Näiteks pidin varem perearstina selgitama väga tihti, mis on kolesterool ja miks see ei tohi olla kõrge. Nüüd teatakse seda enamasti juba ise,“ arutles ta.

Samas nentis ta, et olenemata sellest, et ta on alati guugeldamise poolt, tuleb olla allikakriitiline, sest internetis varitsevad ka pahatahtlikud inimesed, kes võivad keerulises eluperioodis olevat inimest ära kasutada. „Paraku leidub meie ümber alati neid inimesi, kes soovivad keerulises olukorras – näiteks raske haiguse diagnoosi saanud – inimesi ära kasutada. Sellistel puhkudel tasub alati olla allikakriitiline ja hoida kontakti oma arstiga,“ rõhutas minister.

Tartu Ülikooli nooremteadur Kristina Seimann rääkis, et inimeste elus on tõepoolest perioode, mil huvi terviseteemade vastu kasvab hüppeliselt – näiteks raske diagnoosi saamisel või lapsevanemaks saades. Need on hetked, mil riik peaks süsteemselt inimeste jaoks rohkem olemas olema ja neid toetama. „Arst ravib ja teeb vajalikud protseduurid, aga me ei tohiks lasta inimesel jääda üksinda. Praegu on meie tervishoiusüsteemis kontakt eksperdiga üsna napp. Sel põhjusel tekib ka tohutu infokorratus: sõbrad ja tuttavad jagavad infot, mille seas võib olla valeandmeid. See viib omakorda selleni, et enda ja oma lähedaste tervisega seotud otsuseid hakatakse tegema valeinfo põhjal,” ütles ta.

Valeinfot ei saa vältida, seda tuleb osata ära tunda

Sotsiaalmeedias töötavad algoritmid hakkavad inimesele ette söötma sarnast sisu, mida on inimene juba varem internetis vaadanud ja klikkinud. „See tekitab kasutajas tuttavuse tunde, mis panebki teda saadud infot usaldama,“ selgitas nooremteadur Seimann.

Sotsiaalminister Jolleri sõnul kipuvad inimesed sageli eelistama ka endale meelepärast infot, isegi, kui see on teaduslikult väär. „Patsiendil võib olla emotsionaalselt raske kuulata arsti juttu näiteks sellest, et kehakaalu langetamiseks on tarvis järjepidevalt pingutada. Palju lihtsam tundub võtta ravimit, mis probleemi lahendaks.“

Tema sõnul on arsti peamine tööriist tänapäevases infokülluses usaldus – kui see on olemas, ei ole patsiendile raske selgitada näiteks peavalu võimalikke põhjuseid ning panna üheskoos paika järgmised sammud. Patsient ja Elsavie asutaja Ait leidis, et arst peaks olema ka justkui filter patsiendi ja info vahel. „Kuid paraku on vastuvõtud nii lühikesed, et kogu infot ei jõua läbi töötada. Patsient saab küll esmase orientiiri, aga otsib sageli teavet ise edasi.“

Usaldusväärne terviseinfo ühest portaalist

Lahendusena toodi välja, et riik võiks võtta eesmärgi ning luua ametlik terviseinfo portaal, mis koondaks kokku kogu usaldusväärse tervist puudutava info. Nii ei peaks inimesed otsima tervisega seotut guugeldades ning ekslema paljude erinevate veebilehekülgede vahel.

Nooremteadur Seimanni sõnul toimivad seesugused riiklikud portaalid juba näiteks Rootsis, Suurbritannias ja Hollandis. „See tähendab, et on olemas üks keskne portaal, kust leiab kontrollitud ja teaduspõhise terviseinfo. See muudab nii arstide kui ka patsientide töö ja elu lihtsamaks. Praegu on näiteks kliinikutel kõigil erinevad infolehed protsetuuride ja haiguste kohta, mis teeb nende vahel orienteerumise keeruliseks. Üks terviseportaal välistaks selle, et iga asutus ja organisatsioon toodab pidevalt samade teemade kohta eraldi materjale,“ sõnas ta.

Ekspertide aruteluring: kuidas mõjutab uutmoodi infotarbimine patsientide tervisekäitumist

Inimeste esimene samm tervisemure korral ei ole sageli arsti poole pöördumine, vaid oma sümptomite guugeldamine.

Inimeste esimene samm tervisemure korral ei ole sageli arsti poole pöördumine, vaid oma sümptomite guugeldamine, arutleti arvamusfestivalil.

Ekspertide aruteluring Arvamusfestivalil: kuidas mõjutab uutmoodi infotarbimine patsientide tervisekäitumist.

Eesti juhtiv eratervishoiuettevõte Meliva omandab pikaajalise kogemusega vaimse tervise teenusepakkuja Katriito, et laiendada teenuste valikut ning tugevdada meeskonda vaimse tervise tippspetsialistidega.

Rohkem kui 40 tippspetsialisti liitumine tänase meeskonnaga teeb Melivast erasektori suurima vaimse tervise abi pakkuja Eestis. Teenuste valikusse lisandub uusi konsultatsioone, uuringuid ja koolitusi, seda nii era- kui äriklientidele.

„Katriito liitumine on oluline samm veelgi terviklikuma terviseteenuse poole,“ kinnitas Meliva juhatuse esimees Marja-Liisa Alop. „Ühiskonna kasvavad vaimse tervise väljakutsed nõuavad, et vastavad teenused oleksid tervishoiu lahutamatu osa. Integreeritud tervishoid tähendab, et patsient ei pea abi otsima mitmest kohast – see on talle lihtsam ja mugavam,” sõnas Alop.

Melivaga liituvad ka Katriito võtmetöötajad – tegevjuht Anna Helena Ursula Malkovskaja, kes hakkab juhtima vaimse tervise valdkonda ka Melivas, ning Katriito üks asutajatest Triinu Niiberg-Pikksööt. Viimane sõnas, et eesmärk on ühendada Katriito ja Meliva tugevused. „Katriito praegustele patsientidele ei muutu otseselt midagi, kuid liitumine suurema tervishoiuorganisatsiooniga parandab ka nende ligipääsu erinevatele spetsialistidele ja teenustele,“ lisas ta.

Tehing jõustub 15. septembril ning teenuseportfellide liitmine viiakse lõpule 2026. aasta jaanuariks; seni jätkub klientide teenindamine senisel moel. Täiendavat infot jagame jooksvalt nii Meliva kui ka Katriito kodulehtedel ning sotsiaalmeedias.

2008. aastal asutatud Katriito kliinikus töötab ligikaudu 40 vaimse tervise spetsialisti. 2024. aastal pakuti kliinikus ligi 10 000 vastuvõtuaega. Kliinik tegeleb tõenduspõhise ravi ja psühholoogilise nõustamisega Tallinnas, Tartus ning veebi teel üle kogu Eesti, omades ka koolituskeskust. Katriito on Tervisekassa ja Eesti Töötukassa psühholoogilise nõustamise teenuste lepingupartner.  

Meliva on Eesti juhtiv eratervishoiuettevõte, pakkudes turul kõige laiapõhjalisemat valikut eratervishoiu teenuseid eriarstiabist hambaravi ja -laborite, vaimse tervise ja töötervishoiuni. Meliva kuulub enam kui sajandipikkuse kogemusega Soome tervishoiuettevõttele Mehiläinen.

Meliva ostab Katriito vaimse tervise kliinikud

Eesti juhtiv eratervishoiuettevõte Meliva omandab pikaajalise kogemusega vaimse tervise teenusepakkuja Katriito.

Eesti juhtiv eratervishoiuettevõte Meliva omandab pikaajalise kogemusega vaimse tervise teenusepakkuja Katriito, et laiendada teenuste valikut ning tugevdada meeskonda vaimse tervise tippspetsialistidega. 

Meliva ostab Katriito vaimse tervise kliinikud 

Tervishoiuteenuste digitaalsus on muutmas meie arusaama arstiabi kättesaadavusest ja üks silmapaistvamaid uuendusi selles vallas on Meliva Digikliinik.

Digikliinik on turvaline keskkond, kus esmatasandiarstid on terviseküsimustes lihtsasti kättesaadavad – reaalajas ja seitse päeva nädalas. “Kui tavalise arstiabi saamiseks võib kuluda päevi, siis Digikliinikus saavad patsiendid ühendust spetsialistiga kuni kümne minuti jooksul,” ütleb Meliva Digikliiniku juht Helina Soopalu.  “Veelgi enam, 80% patsientidest on leidnud oma tervisemurele lahenduse juba esimese konsultatsiooni käigus,” lisab ta.

Meliva Digikliinik on toonud kaasa uue ajastu tervishoius, pakkudes kiiret, kvaliteetset ja patsiendikeskset arstiabi mugaval ning turvalisel platvormil. “Tänu turvalisele platvormile on meil võimalik koostööd teha ka kindlustusfirmadega. Lisaks saame pakkuda kaugvastuvõtte läbi videokonsultatsiooni eriarstide juurde,” räägib Soopalu.

Teenuse kvaliteeti kinnitab ka kõrge patsiendirahulolu – kasutajad on hinnanud Meliva Digikliiniku arstide teenust viiepallisüsteemis 4,86 punktiga. Teenus on saadaval eesti, vene ja inglise keeles, mis teeb arstiabi kättesaadavaks laiemale kasutajaskonnale.

Meliva Digikliinik põhineb rakendusel, mida kasutatakse enam kui kümnes riigis. Platvormi eesmärk on tagada turvaline ja mugav ligipääs tervishoiuteenustele. “Patsiendid saavad end tuvastada Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardi abil, mis tagab nende andmete privaatsuse,” selgitab Soopalu. “See võimaldab lihtsat ja turvalist suhtlust arstidega. Rakenduse kaudu on võimalik spetsialistile turvaliselt edastada oma terviseinfot. Näiteks täita küsimustik sümptomitest, lisada fotosid lööbest või põletikust ning saata dokumente,” lisab Digikliiniku juht.

“Arstidel on võimalus konsultatsiooni ajal algatada lisaküsimustikke, määrata analüüse, väljastada retseptiravimeid ja saatekirju edasisteks uuringuteks,” märgib Soopalu. Kõik konsultatsioonid salvestatakse Digikliiniku süsteemis ning patsiendid saavad hiljem oma terviseandmetele ligi ka terviseportaalis.

Milliste tervisemuredega saab Digikliinikust abi?

Meliva Digikliinik pakub abi paljude levinud terviseprobleemide korral, sagedasemad pöördumise põhjused on külmetusnähud, silma- või põiepõletiku sümptomaatika, nahalööbed ja laste tervisega seotud küsimused.  “Pöördumised on hooajati erinevad. Kevadel-suvel on tüüpilisemad nähud allergiad ja putukahammustused, sügisel-talvel ägedad külmetushaigused,” ütleb Soopalu. Lisaks saab abi vaimse tervise ja seksuaaltervisega seotud muredega, samuti on võimalik Digikliiniku arstil avada haigus- ja hoolduslehti.

Gerli läks eelmine aasta suvepuhkuse ajal Pärnusse, et nautida sealset sooja ilma, avalikke üritusi ja häid restorane. Ühel hommikul aga ootas teda ebameeldiv üllatus – üks silm oli tugevalt kinni paistetanud.  Putukahammustusest ei olnud märke ja olukord tundus murettekitav. Puhkus, mis pidi olema muretu ja lõõgastav, sai ootamatu pöörde.

Gerli otsustas kasutada Meliva Digikliiniku teenust, et leida kiire lahendus puhkuse päästmiseks. Ta tegi silmast pildi ja saatis selle äpi kaudu arstile, kellelt tuli ka peaaegu kohe vastus. Arst küsis esmalt täpsustavaid küsimusi ja soovitas kõigepealt proovida kompressi, et näha, kas turse alaneb loomulikul teel. Kaugvastuvõtu lõpus lepiti kokku, et Gerli tegutseb vastavalt arsti soovitusele ja jääb olukorda jälgima. 

Järgmisel hommikul oli paistetus palju hullemaks läinud ja Gerli pöördus uuesti Digikliiniku poole. Seekord oli valves uus arst, kes sai aga kohe tutvuda eelmise päeva vestlusega, kuna äpis talletuvad kõik kaugvastuvõtud ajaloona. Kuna Gerli oli eeskujulikult esimest ravijuhist järginud, kuid paraku ilma paranemistulemuseta, kirjutas arst välja antibiootikumiga silmasalvi. Lisaks jagati talle edasise nakkuse leviku vältimiseks veel soovitusi, näiteks vahetada välja käterätikud ja padjapüürid.

Gerli jäi Digikliinikust saadud abiga väga rahule. Ta hindab eelkõige kiiret reageerimist ja seda, et arstid tegelesid tema murega põhjalikult. “Kõige suurem pluss oli mugavus – sain arstiga suhelda otse oma puhkusepaigast, ilma et oleks pidanud kuhugi sõitma,” kiidab naine. “Lisaks sain targemaks, kuidas infektsiooni korral käituda ja mida silmas pidada, et see kiiremini paraneks.”

Helina Soopalu: Meliva Digikliinik on loodud pakkuma võimalikult mugavat, kiiret ja usaldusväärset arstiabi

Tervishoiuteenuste digitaalsus on muutmas meie arusaama arstiabi kättesaadavusest.

Digikliinik on turvaline keskkond, kus esmatasandiarstid on terviseküsimustes lihtsasti kättesaadavad.

Helina Soopalu: Meliva Digikliinik on loodud pakkuma võimalikult mugavat, kiiret ja usaldusväärset arstiabi.

Alates juulist teeb Meliva Digikliinik koostööd Südameapteegiga. Kõikides Südameapteekides üle Eesti on apteekrid valmis juhendama kliente, kuidas Meliva Digikliinikut kasutada. Meliva Digikliiniku kaudu saab klient mugavalt arstilt tervisemurede korral nõu küsida või retsepti pikendada kaugkonsultatsiooni teel.

Millal pöörduda Digikliiniku arsti konsultatsioonile?

Külmetusnähud – palavik, nohu, köha, gripi või COVID-19 haigusega seotud küsimused.

Lapse haigestumine – lapse äge haigestumine, palavik, nahalööbed, silmapõletikud jms. 

Seksuaaltervis – sugulisel teel levivad haigused, rasestumisvastased vahendid, erektsioonihäired.

Silma sümptomid – silmapõletik, allergilised sümptomid.

Kõhuprobleemid – kõhulahtisus, oksendamine.