Kaisa sõnul on toit ja toitumine mitmes mõttes elu kese – see ühendab, rõõmustab, aga tekitab ka omajagu segadust ja frustratsiooni. „Eks olen isegi frustreerunud olnud ja suhestun oma klientidega sageli. Pean oluliseks, et ma ei istuks lihtsalt targutades oma spetsialistitoolil, vaid annan alati parima, et enda vastas istuvat inimest päriselt kuulata ja mõista ning aidata lahendusi leida.“

Pikaaegse kogemusega toiduvaldkonnas õppis ta esmalt New Yorgi Integratiivse Toitumise Instituudis tervisecoachiks ja hiljem Eestis toitumisnõustajaks. Kaisa täiendab end pidevalt koolitustel käies ja lugedes, sest selles kiiresti muutuvas valdkonnas teisiti ei saaks.

Ühe inimese toit võib olla teisele mürk

Toitumisnõustaja suurim väljakutse on infoajastul usaldusväärse teabe leidmine ja eristamine. Soovitusi toitumiseks tuleb igalt poolt, tihti vastuolulisi ja segadust tekitavaid, ning spetsialistina võib tänapäeval esineda igaüks. Kaisa aitab klientidel selles infokülluses orienteeruda, tehes põhjalikku uurimistööd ja jälgides uusi teadusuuringuid. „Inimestele, kes oma toitumise või kehakaaluga kimpus, võib tunduda, et kui miski on mustvalgelt kirjas ja veel uuringuviidetega, siis peab see tõsi olema. Nii satutakse dieetide ja piiramise virvarri, mis tegelikult tekitab tohutult ebavajalikku stressi ja annab soovitule hoopis vastupidise tulemuse."

Kaisa nendib, et praeguseks ongi infotulvas orienteerumine, kriitiline lugemine ja uurimine tema jaoks täiskohaga töö. "Mul on aega, et minna süvitsi, aga kuna uut infot tuleb kogu aeg peale, siis ei saa ma kunagi öelda, et minul on tõemonopol. Hästi palju sõltub eripäradest, ühe inimese toit võib olla teisele mürk.“

Kaisa eesmärgiks on inimesi sellest infotulvast vähehaaval eemale tirida ja suunata uuesti oma keha kuulama, sest ükski etikett ega hästi läbimõeldud toitumiskava ei saa päriselt teada, mida me vajame. ”Meie kehal on selleks hästi väljatöötatud signaalid. Näljatunne ja söögiisu ei ole vaenlased, mida peab alla suruma, vaid need on keha poolt antavad suunised, et teda elus ja tervena hoida,“ märgib ta.

Kaisa ootab vastuvõtule inimesi, kes on valmis oma arusaamu muutma ja soovivad keha toitumisega toetada, mitte seda ühiskondlikult aktsepteeritavasse vormi suruda. „Mõnikord tullakse sooviga, et ma koostaksin kindla kaloraažiga toitumiskava ja ütleksin täpselt, mida ja millal sööma peab. Aga sellistel puhkudel tõstan käed üles, sest ma ei usu "üks-suurus-sobib-kõigile"-lahendustesse. Samuti ei usu ma, et kehamassiindeks oleks terviseparameeter. Tegelikult soovitan ma inimestel, kes oma kehakaaluga hädas on, esimese asjana kaal kõrgele kapi otsa ära panna.“

Käes on sügis – kuidas pimedama aja tulekul enda keha ja vaimu toitumisega toetada saaksime?

„Sügise tulek tähendab kõigi jaoks natuke erinevaid asju – mõnele märgib see pika suvepuhkuse lõppu ning töö- ja koolistressi algust, teise jaoks hoopis võimalust pärast suveseiklusi puhata ja kodust rutiini nautida. Üks, mis kindel, on aga kodumaiste aiasaaduste valmimine. Kel oma aeda pole, neil soovitan end sõprade juurde külla sokutada, et mõned õunad ja suvikõrvitsad hankida, sest neid kipub küll kõigil aiapidajatel alati üle olema. Aias toimetamine ja saagi korjamine on kaks ühes: elujõudu saame laadida nii õuntest-ploomidest-pirnidest kui ka värskes õhus viibimisest. 

Kui suvemarjade puhul tuli muretseda taimemürkide pärast, siis oma aia sügissaadused on täiesti murevaba vitamiiniallikas. Ja kui enam ühtegi ideed pole, mida ülejäänud kõrvitsast teha, siis on hea võimalus hämaramatel õhtutel toidublogisid sirvida või miks mitte tehisarul lasta endale retsepte välja pakkuda ja neid temaga vesteldes meelepäraseks kohandada. See on minu viimase aja lemmiklahendus probleemile “mida täna süüa teha?” 

Toitumisest olulisemakski pean sügis-talvisel perioodil liikumist ja värsket õhku, sest lisaks pimedusele mõjub just vähene liikumine vaimule rusuvalt. Liikumiseesmärgid olgu realistlikud – ka 10-15 minutit jalutamist või viis minutit hommikuvõimlemist on nädala peale arvestatav hulk kehalist aktiivsust. Mõõdukalt lähendes on edusammud suuremad, sest kui võtad eesmärgiks tunniajase jooksutiiru, siis tulevad vabandused viilimiseks pärast pikka tööpäeva palju hõlpsamini.

Ning mis peamine – kontrolli, kas D-vitamiinivarud on talve üleelamiseks piisavad!“

Toitumisnõustaja Kaisa Kopliste: „Ükski toidupakendi etikett või ka hästi läbimõeldud toitumiskava ei saa päriselt teada, mida me vajame.“

Meliva Rävala kliinikus teeb vastuvõtte toitumisnõustaja Kaisa Kopliste.

Oleme alates 1. jaanuarist 2022 Tervisekassa lepinguline partner täiskasvanute hambaravi hüvitise pakkumises.

Mis on täiskasvanute hambaravihüvitis ja mida peaksid hüvitisest teadma?

◼️ Kõik täiskasvanud ravikindlustatud inimesed saavad alates 1. jaanuarist 2024 kuni 60 eurot aastas hambaravihüvitist.

◼️ Hambaravi hüvitamisel kehtib patsiendi omaosalus vähemalt 50% ravi teenuste arvest.

◼️ Hambaravihüvitis kehtib esmavajalike hambaraviteenustele, mille nimekiri on leitav siit. Kõigi nende teenuste eest, mis ei kuulu hüvitatavate teenuste nimekirja, tuleb tasuda raviasutuse hinnakirja alusel. Lisaks on teenuseosutajal õigus küsida visiiditasu kuni 5 eurot (v.a rasedad).

◼️ Hüvitise kasutamata osa ei saa edasi kanda järgmisesse aastasse. Uue aastaga algab uus hüvitise arvestus.

◼️ Hüvitise kasutamise soovist tuleks märku anda hambaarstile visiidi ajal. Hüvitatav summa arvestatakse raviarvelt maha visiidi käigus ja patsient ei pea esitama Tervisekassale ühtegi avaldust ega dokumenti.

Kellele on mõeldud 105 eurot hambaravihüvitist aastas?

Alates 1. jaanuarist 2024 kehtib ka suurem hambaravitoetus summas 105 eurot vanadus- ja töövõimetuspensionäridele, osalise või puuduva töövõimega inimestele, üle 63-aastastele inimestele, ravikindlustatud lapseootel naistele ja alla 1-aastase lapse emadele. Kõrgendatud piirmääras on hambaravihüvitist õigus saada lisaks ka inimestel, kes on töötukassas töötuna arvel ja neil, kes on hambaravi saamise kuule eelneva kahe kalendrikuu jooksul saanud toimetulekutoetust. Suurenenud hambaravivajadusega isikute puhul, kellele kehtib hambaravitoetus summas 105 eurot aastas, on omaosalus 12.5% hambaravi arvest.

Rohkem infot hambaravihüvitiste kohta leiad Tervisekassa veebilehelt: https://www.tervisekassa.ee/inimesele/hambaravi/taiskasvanute-hambaravi/hambaravihuvitis

Mis on täiskasvanute hambaravihüvitis?

Kõik täiskasvanud ravikindlustatud inimesed saavad alates 1. jaanuarist 2024 kuni 60 eurot aastas hambaravihüvitist.

💬 Meliva peaarst dr Toomas Põld osales arutelus „Haiguslehega ja tööl!?“ 

Pikaajalisi ehk üle kahe kuu kestvaid haiguslehti kasutab aastas ca 18 000 inimest. See on suur number. Alates 15.05.2024 jõustus seadusemuudatus, mis võimaldab inimesel asuda kohandatud tingimustel/osakoormusega tööle pikaajalise ehk üle kahe kuu kestva haiguslehe ajal. Selle muudatuse eesmärk on ennetada püsivate tervisemurede väljakujunemist ja ka töökaotust. 
Seadusemuudatuse üks suurimaid väljakutseid on töötaja vaates võimalik ebakindlus oma tervise või hüvitise maksmise jätkuvuse puhul. Tööandja vaates aga mure, et võetakse endale vastutus turvalise ja inimese tervist mittekahjustavate tööülesannete ja töökeskkonna kujundamise eest. Milline on töötervishoiuarsti roll selles olukorras? Töötervishoiuarst saab omalt poolt nii raviarsti kui ka tööandjat nõustada.

Alates 61. päevast võib töötaja asuda haiguslehe ajal osalise koormusega tööle - seda peab kinnitama raviarst, kes vastava haiguslehe väljastas ning kus ta kirjutab tööandjale, milliseid kohandusi inimene vajaks (sh tööaja, tööökoormuse, töökeskkonna, aga ka tööülesannete osas, mida inimene saab teha, mida mitte).

Tööandja peab olema nõus ja kinnitama, et ta saab inimesele pakkuda võimalust tulla tagasi tööle kohandatud tingimustel. 

Lisaks pakub Töötukassa omalt poolt erinevaid teenuseid tervisepiiranguga töötajale ja tema tööandjale (sh abivahend, kohandus, tööalane rehabilitatsioon, nõustamine, aga ka töötaja ümberõppe võimalused).

Samal ajal haiguslehe alusel töötamisega on võimalik saada Tervisekassalt palgavahe hüvitist – tööandja peab säilitama vähemalt 50% töötasust ning Tervisekassa hüvitab siis vastavalt 50% inimesele haiguslehele jäämise eelnevale päevale kokkulepitud palgast. Ehk kokku peaks inimene saama 100%  varasemast töötasust (kuigi ta töötab osalise koormusega) ehk hüvitis võiks motiveerida inimest tööle kiiremini tagasi asuma. Ja ka tööandja peaks tasuma ainult selle koormuse eest, mida inimene tegelikult on võimeline töötama.

💬 Meliva töötervishoiuarst ja pulmonoloog dr Liisi Luht osales arutelus „Haigus, puue? Vahet pole, tööle tahame kõik“

Arutelust jäi kõlama mõte, et tööandja ei saa vähenenud töövõimega töötajat aidata, kui tööandja ei ole töötaja vähenenud töövõimest või puudest teadlik. Sageli töötaja ei räägi ja tööandja ise ei oska küsida. Töötaja ei julge rääkida, sest kardab töökoha kaotamist. Tööandja vaatest jäi kõlama, et töötaja on tööandja jaoks suur väärtus ka siis, kui tal tekivad ootamatult tervisest tulenevad piirangud töötamisel ja tööandja sooviks kindlasti ka edaspidi sellist töötajat tööl hoida. 

Selleks, et mõlemad osapooled oleksid rahul ja õnnelikud, peaks neil aga olema võimalus koos uue olukorraga kohaneda. Vähenenud töövõimega töötaja ja tööandja vahel võib info vahendajaks olla töötervishoiuarst tööandja partnerina, et hinnata töötaja tervisest tulenevaid piiranguid ja seeläbi aidata tööandjal töökeskkonda töötajale sobivaks kohandada.

Mõtteid Arvamusfestivalilt Tööelu alalt. Osalesid dr Toomas Põld ja dr Liisi Luht

Võtame kokku selleaastase Arvamusfestivali mõtted tööelu alalt, kus osalesid Meliva arstid dr Toomas Põld ja dr Liisi Luht.

Seni City Clinicsi brändi all töötanud hambakliinikute arstid jätkavad patsientide ravi ja hambaraviteenuste pakkumist samades asukohtades:

Tartus Meliva Ülikooli tn hambakliinikus

Kuressaares Meliva Kuressaare hambakliinikus

City Clinicsi hambakliinikute Melivaga liitumine võimaldab patsientidele pakkuda kvaliteetset ravi veel rohkemates asukohtades. Parimate ravilahenduste pakkumiseks teevad tihedat koostööd oma valdkonna tippspetsialistid hambaravi, ortodontia ja diagnostika valdkonnas. Melivas töötavad kõikide hambaravi valdkondade spetsialistid (kaasaarvatud nt müofunktsionaalsed terapeudid, aga ka suukirurgid, implantoloogid, parodontoloogid, proteesiarstid jne).

Lisaks kolmele hambakliinikule lisandus ka väike hambalabor Kuressaares, et saaksime pakkuda võimalikult operatiivseid lahendusi ka hambalaboris. 

City Clinics hambakliinikud kannavad nüüdsest Meliva nime

Seni City Clinicsi brändi all töötanud hambakliinikute arstid jätkavad patsientide ravi ja hambaraviteenuste pakkumist samades asukohtades.

Meliva saab laia valikut hambaraviteenuseid osutava City Clinicsi uueks omanikuks, tehing jõustub pärast loa saamist konkurentsiametilt.

Tallinnas, Tartus ja Kuressaares tegutsevad City Clinics hambakliinikud võtavad ühinemise järel kasutusele Meliva brändi. Ettevõtte senised võtmeisikud jätkavad koos ligi 80-liikmelise meeskonnaga tegutsemist Melivas.

”Oleme Melivaga ühinemise üle põnevil ja usume, et sellest võidavad nii meie arstid kui ka patsiendid. Suuremas grupis tegutsemine võimaldab meil hambaravivaldkonna digiarengutesse panustada senisest veelgi suuremal määral. Meliva kasuks rääkis ka suur olemasolevate hambakliinikute võrgustik, tugev juhtimiskompetents ning unikaalne võimalus siduda hambaravi teiste vajalike terviseteenustega,” selgitas City Clinicsi juht Lauri Soopalu.

Meliva juhatuse esimehe Marja-Liisa Alopi sõnul on City Clinicsi liitumine Melivaga oluline samm ettevõtte strateegilise kasvu jätkumises. ”Hambaravi on üks meie põhitegevusala, mistõttu on mul äärmiselt hea meel tervitada meie ridades oma valdkonna nimekaid tegijaid. Meid ühendab pühendumus kvaliteetsele ja patsiendikesksele lähenemisviisile,” märkis Alop.

Tehingu jõustumise järel on Melival kokku 24 esindust üheksas Eesti linnas. Lisaks hambaravile pakub Meliva veel eriarstiabi, töötervishoiu ja vaimse tervise teenuseid, olles kõige laiapõhjalisema teenusevalikuga eratervishoiuettevõte turul. Ettevõttes töötab ligi 800 inimest, eelmisel aastal tehti kliinikutesse kokku 330 000 visiiti. Meliva kuulub rohkem kui sajandipikkuse kogemusega Soome tervishoiuettevõttele Mehiläinen.

City Clinics alustas tööd 2015. aastal CityDental Hambakliiniku nime all. 2022. aastal võttis ettevõte kasutusele City Clinics brändi, mille alla kuulub kolm kliinikut. Ettevõttes töötab ligi 80 inimest. Kliinikud pakuvad laia valikut hambaraviteenuseid, mille hulka kuuluvad ka ortodontia, proteetika ja keerulised kirurgilised protseduurid.

City Clinics hambakliinikud ühinevad Melivaga

Melivaga liituvad City Clinics hambakliinikud, mis pakuvad hambaraviteenuseid Tallinnas, Tartus ja Kuressaares.

City Clinics pakub hambaravi Tallinnas, Tartus ja Kuressaares

Möödunud nädalal toimunud mõjukaima finantsjuhi konkursi raames, kus Meliva juhatuse liige ja finantsjuht Terje Saarepuu oli üks finalistidest, tunnustati Terjet veebihääletuse tulemusel kolleegipreemiaga.

BIG4 audiitorbüroode ja Äripäeva esindajatest koosnevalt žüriilt sai Terje Saarepuu tunnustuse seoses Meliva ettevõtete eduka liitmisega. Märtsikuus Meliva AS-iks muutumine ja edasi ühise Melivana töötamine on meie jaoks väga oluline samm. Rääkides ettevõtete liitmisest, siis Terje sõnul polnud ettevõtete liitmisel suurim väljakutse isegi mitte finantsprotsesside ühendamine, vaid inimeste mõtteviisi muutmine, sest ühtäkki sai kahest keskmise suurusega ettevõttest – varsemast Unimedist ja Qvalitasest – üks suurettevõte. Täiendavalt liitsime juriidilise ühinemise tulemusel Meliva hambalaborid ühise Meliva AS alla.

Sisulisema liitumisega on aktiivselt tegeletud viimased aasta aega, mis viidi kokku näiteks raamatupidamissüsteemid. Ühinemine jõudis finišisse märtsi keskpaigas, mil jõustus Äriregistri sissekanne.

Ühinemine on Melivas pakkunud palju väljakutseid – sisekommunikatsioonist ja meeskondade ühte sammu käimapanekust kuni mõtteviisi muutuseni, kui suures ettevõttes me nüüd töötame. Kindlasti on ühinemine toonud kaasa protsesse, mis on tulnud ümber mõtestada ja uutmoodi tööle panna.

Ühise Meliva AS-i all tegutsemine on loogiline samm, kuna saame pakkuda Meliva patsientidele terviklikumaid ja mugavamaid ravilahendusi, mitte keskenduda vaid mõnele kitsamale suunale, näiteks hambaravile.

Rääkides eesmärkidest, siis on Meliva peamine finantseesmärk kasumliku kasvu tagamine. Oluline on siinkohal nii eriarstide palkamine kui ka olemasolevate kompetentside laiendamine.

Terje Saarepuu on üks kolmest 2024. aasta mõjukaimast finantsjuhist

Meliva ehitab Rävala puiestee 5 ärihoonesse ühise meditsiinikeskuse, kus pakutakse kõiki olulisi esmatasandi, eriarstiabi, hambaravi ja töötervishoiu teenuseid koos kõrgtasemel diagnostikavõimalustega. Järgmise aasta alguses avatav uus kliinik asub tegutsema hoone kolmel korrusel, kokku pea 3000 ruutmeetril.

Tallinna kesklinnas elavad ja töötavad kümned tuhanded inimesed, aga siiani puudub siin suurem erameditsiinikeskus, kust saaks abi esmatasandi tervisemurega, teha vajalikke uuringuid ja analüüse ning külastada eri- ja hambaarste. Otsisime pikalt sobivat asukohta, mis oleks kergesti ligipääsetav ja hea transpordiühendusega. Usun, et oleme Rävala ärihoone näol leidnud väga hea lahenduse pikkadeks aastateks,” sõnas Meliva juhatuse esimees Marja-Liisa Alop.

„Vastuvõttude arv meie kliinikutes on aasta-aastalt tõusnud ja ruumide puudusest on kujunenud oluline takistus patsientidele teenuste tagamisel. Eriti kiirelt on kasvanud vajadus eriarstiabi ja esmatasandi visiitide järele, aga ka nõudlus töötervishoiu vastuvõttudele on Tallinna kesklinnas väga suur. Järgmise aasta alguses avatava kliinikuga saame terviseteenuste kättesaadavust oluliselt parandada,“ ütles Alop.

Meliva meditsiinijuhi Andreas Abeli sõnul soovitakse uues kliinikus leevendada esmatasandi arstiabi kättesaadavusega seotud raskusi. „Pakume juba aasta aega Digikliiniku teenust, kust on oma tervisemurega abi saanud tuhanded inimesed. Näeme siiski igapäevaselt palju ka neid abivajajaid, kelle peab arst kohapeal läbi vaatama või tegema mõne uuringu. Uues keskuses panemegi tööle valvearsti teenuse, et saaksime rohkematele patsientidele kiiret abi pakkuda.“

Abeli sõnul saavad uues meditsiinikeskuses olema senisega võrreldes paremad diagnostika võimalused. „Hakkame pakkuma erinevaid endoskoopilisi uuringuid ning radioloogiaosakond saab ühe suurima investeeringuna magnetresonantstomograafi, mis võimaldab patsiendi tervise seisukorra kiiremat ja täpsemat hindamist,” lisas Abel. Uues kliinikus hakkab tööle kuni 150 meditsiinivaldkonna spetsialisti.

Meliva Rävala kliiniku arendustöid juhib hoone omanik Capital Mill. „Tänu suuremahulistele ümberehitustöödele saab Capital Milli portfelli kuuluv väärikas südalinna büroohoone tänapäevase sisu ja uue funktsiooni. Meditsiinikeskuse ruumid saavad olema valgusküllased ja avarad, seades esikohale seda külastavate klientide mugavuse ja heaolu juba esimestel sammudel. Kliiniku valmimine on planeeritud 2024. aasta esimesse kvartalisse,“ sõnas Capital Milli ehitusdirektor Silver Neemelo.

Meliva (endine Unimed ja Qvalitas) moodustab Eesti suurima erakliinikute võrgustiku, pakkudes turul kõige laiapõhjalisemat valikut eratervishoiu teenuseid. Meditsiiniettevõtetel on kokku 21 esindust, viis meditsiinilise erivarustusega tervisebussi ning kaugvastuvõtte võimaldav rakendus Digikliinik. Kokku töötab ettevõtetes üle 700 inimese, aastas tehakse kliinikutesse üle 300 000 visiidi. Alates 2021. aasta kevadest kuulub Meliva Soome rohkem kui sajandipikkuse kogemusega tervishoiuettevõttele Mehiläinen.

Avame Tallinna südalinnas uue erameditsiinikeskuse

Ehitame Rävala puiestee 5 ärihoonesse meditsiinikeskuse, kus asume pakkuma kõiki kõiki olulisi esmatasandi, eriarstiabi, hambaravi ja töötervishoiu teenuseid koos kõrgtasemel diagnostikavõimalustega.

Väsimus, närvilisus, uimasus, kõhulahtisus, alakõhu-, pea- ja seljavalu – need on mõned sümptomid, mille all paljud naised menstruatsiooni ajal kannatavad. Kuidas leevendada menstruatsiooni ajal esinevaid vaevusi ja valu alakõhus? Meliva naistearst dr Karina Luik annab nõu. 

Peaaegu kõigil naistel esineb päevadega seoses mingil määral valu või ebamugavustunnet alakõhus. See ei ole alati haiguslik ning on sageli seotud emakalihase kokkutõmmetega, kuid erinevaid valu põhjuseid on veel.  Sedavõrd valulikku menstruatsiooni, mis häirib naise elukvaliteeti, nimetatakse meditsiiniliselt düsmenorröaks ning tegemist on ühe sagedasema günekoloogilise kaebusega viljakas eas naiste seas. 

„Menstruatsioonivalu vastu võib võtta käsimüügis pakutavaid valuvaigisteid. Kindlasti tasuks jälgida soovitatud annustamist – liiga vähene annus ei anna soovitud efekti ja liiga suur annus võib põhjustada aga kõrvaltoimeid,“ selgitab dr Luik. Arst lisab, et valuvaigistiks sobivad hästi mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, näiteks ibuprofeen, mida on soovituslik võtta ennetavalt ehk juba enne veritsust või suurema valu teket. 

„Minu tüüpiline soovitus valuliku menstruatsiooni ravi osas on 1 g Paracetamoli 3 korda päevas ja/või 400-600 mg Ibumetini 3 korda päevas,“ selgitab naistearst. „Kuna naissuguelundid ja soolestik on arenenud embrüonaalselt samast idulehest, siis kaasneb mensturatsiooniga sageli ka samal ajal soolestikuga seotud vaevusi, näiteks on täiesti normaalne menstruatsiooniaegne kõhulahtisus.“ Arst lisab, et kui esineb soolestikuga seotud vaevusi, siis võib abi saada käsimüügipreparaatidest, näiteks No-Spast, gaasivalu korral ka Espumisanist. 

Kuigi ka looduslikes preparaatides on olemas aineid, mis aitavad erinevaid menstruatsiooni aegseid vaevusi leevendada, siis nende osas puudub hea tõenduspõhisus ja valuravi on kindlasti tõhusam. 

Menstruatsioonivalu aitavad lisaks leevendada: 

Soojusteraapia ja soojendav kompress alakõhul või alaseljal. 

Regulaarne füüsiline koormus, näiteks jooga või jalutamine. 

Tervislik toit – väldi töödeldud, soolast, rasvast ja vürtsikat sööki. 

Kohvist, magusast ja alkoholist hoidumine. 

Mõnikord on abi toidulisanditest, efekti võivad anda B-vitamiin, E-vitamiin, oomega 3 rasvhapped, kaltsium ja magneesium. 

Kuna menstruatsiooni ajal on organism tundlik erinevate vaevuste osas, siis tasub naistearsti soovitusel loobuda gaasilistest jookidest, sest need ei ole soolestikule head ja tekitavad kõhupuhitust. 

Kindlasti tuleb pöörduda naistearsti vastuvõtule, kui menstruatsiooni valulikkus halvendab elukvaliteeti või kui valuvaigistid ei aita. Käsimüügis pakutavate valuvaigistite maksimaalse päevase annuse kohta küsi nõu apteekrilt. Kiiret tervisenõu annavad ka pere- ja üldarstid Meliva Digikliinikus ja vajadusel avatakse lühikesi haiguslehti ning väljastatakse ravimiretsepte. Digikliiniku arstid nõustavad reaalajas, seitsmel päeval nädalas ja arstiga saab vestlema asuda ilma eelneva broneeringuta. 

Lugu ilmus esmakordselt 5. aprillil 2023 Õhtulehes.

Naistearst annab nõu: kuidas leevendada valulikku menstruatsiooni? 

Kuidas leevendada menstruatsiooni ajal esinevaid vaevusi ja valu alakõhus? 

Meliva Tartu kliinikus alustas vastuvõttudega kliiniline psühholoog Inga Ignatieva.

Inga huvitus kliinilisest psühholoogiast juba Tartu Ülikoolis ning see sai alguse samanimelise aine õppimisest. Teda mõjutas ka vanaisa võitlus dementsusega, kus ta mõistis toimuvat ja oskas seda lähedastele selgitada. Inga jätkas magistriõpinguid kliinilise psühholoogia suunal ja on nüüdseks töötanud sellel alal 20 aastat, kuhu sisse mahub ka tulevaste psühholoogide juhendamine. Ingat paelub tema eriala juures võimalus uurida inimeste mõtlemist, tundeid ja käitumist ning ta tunneb rahulolu, kui suudab oma teadmisi rakendades aidata inimestel ennast paremini mõista ja olukorda parandada. See annab talle tunde, et ta on suutnud maailma natuke paremaks muuta.

Inga on end psühhiaatria valdkonnas töötades palju koolitanud ja kasvatab pidevalt oma kompetentsi erinevate häirete käsitlemisel. Inga on kokku puutunud mitmete vaimse tervise teemadega, nagu näiteks depressioon, läbipõlemine, ärevushäired, traumad (nii PTSD kui ka kompleks-PTSD), lein, isiksusehäired, söömishäired, enesehinnangu probleemid, krooniline väsimus, krooniline valu, somatisatsiooni häired jne.  Ta on viimastel aastatel toetunud skeemiteraapia ja kognitiiv-käitumuslikule teraapiale, keskendudes tehnikatele, mis aitavad inimestel paremini mõista oma keha ja psüühikat. Inga ootab vastuvõtule inimesi, kes on valmis enda sisse vaatama, end analüüsima ja õppima uutmoodi tegutsema.  Inga töökeelteks on eesti ja vene keel.

Inga soovitab inimesele, kes pelgab psühholoogi poole pöörduda, kaardistada oma hirmud ning hinnata, kas need on põhjendatud. Kaaluda tuleks, kas senine käitumine vajab muutmist ning kas endal on vajalikud teadmised ja oskused selle elluviimiseks. Kui on olnud varasemalt negatiivseid kogemusi psühholoogidega, on oluline neist avameelselt rääkida, kui endale antakse uus võimalus.

Hallid ja kõledad ilmad tekitavad väsimust, motivatsioonilangust ja isegi masendust. Kuidas turgutab end Inga kevadpäikse saabumiseni?

“Püüan aksepteerida kliimamuutuste negatiivset mõju ning olla enda suhtes leebem ja kaastundlikum. Oluline on tervislik toitumine, D-vitamiini tarbimine ning liikumine (hea meelega käin Qigong trennis ja jalutamas). Kultuuriüritustel osalemisest saadav rõõm on tähtis ning suhtlemisel olen paindlik, leides vajadusel aega üksi olemiseks. Erialaselt hoitan kontakti kolleegidega ja osalen supervisioonidel ning kovisioonidel. Kõige olulisem on aga negatiivsete mõtete kontrolli all hoidmine.”

Broneeri aeg Inga Ignatieva vastuvõtule siin: https://bit.ly/kliinilinepsühholoog-Melivas

Kliiniline psühholoog Inga Ignatieva: "Psühholoogi poole pöördumine ei ole nõrkuse märk, vaid investeering enda tervisesse.”

Meliva Tartu kliinikus alustas vastuvõttudega kliiniline psühholoog Inga Ignatieva

Kliiniline psühholoog Inga Ignatieva

Veebruari alguses suletakse Ülemiste Tervisemaja kõrval asuv parkimisplats.

Meliva patsientidel on võimalik parkida Suur-Sõjamäe tänava poolel asuval suurel parkimisalal. Täpsema info asukoha ja parkimistingimuste kohta leiate aadressilt ulemistecity.ee/parking