Ehkki Eesti inimeste teadlikkus vaimse tervise probleemidest on aastatega kasvanud, ei tajuta neid võrdväärsetena füüsiliste muredega. Miks tasub psühholoogi juures regulaarselt kontrollis käia, kuidas leida tee õige spetsialistini ja mida jälgida töökeskkonnas vaimse tervise hoidmiseks?

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu (RVTU) kohaselt on eestlaste seas kõige levinumad vaimse tervise probleemid depressioon ja ärevushäired – kõige suurema riskiga on seejuures noorukid ja noored täiskasvanud. Vanusega riskitase väheneb, ent hakkab jälle kasvama pärast 74ndat eluaastat. Aja jooksul on depressiooni esmase kogemise vanus nihkunud järjest varasemaks.  

Eesti käib selles osas muu maailmaga sama jalga. Rahvusvaheliste uuringute kohaselt kogeb kolmandik naistest ja viiendik meestest enne 65ndat eluaastat vähemalt ühte depressiooni episoodi. “Kindasti on siin oma osa ühiskonnal: järjest suurem surve olla edukas ja populaarne, teha asju mis on in ja näidata näpuga sellele, mis on out. See kõik paneb inimesed suure surve alla juba varajasest lapsepõlvest. Kui siia lisada veel vähene toetus ja lähedaste mõistmatus, saamegi ebasoodsa keskkonna, kus noor peab toime tulema koormaga, mis osutub sageli üle jõu käivaks,” nendib Maksimov. 

Kõige valusamalt lööb lähedaste mõistmatus  

Psühholoog kinnitab, et kui füüsilisi probleeme oleme õppinud märkama, sest need annavad meile tavaliselt valusalt teada, siis vaimse tervise märkide lugemine on paljude jaoks keeruline. “Kui silmaga ei näe ja käega ei tunne, siis seda justkui ei eksisteeri. Sageli teeb olukorra veelgi keerulisemaks see, kui kõige lähedasemad ei mõista,” märgib Maksimov. Seetõttu soovitab ta sarnaselt hambaarstile külastada regulaarselt ka psühholoogi, et vaadata aeg-ajalt endasse ja arutada vajadusel spetsialistiga tekkinud muremõtteid.  

Meliva psühholoogi hinnangul on hoiakud ühiskonnas vaimse tervise küsimustes muutuma hakanud ja teadlikkus kasvanud. “Tasapisi jõuab kohale mõistmine, et sarnaselt füüsilisele tervisele vajab ka meie vaimne pool pidevat tähelepanu. Nii nagu kõikide probleemidega: on hea, kui neid ennetatakse, mitte ei oodata, kuniks olukord keeruliseks muutub. Vaimne tervis on osa tervikust – pole head tervist ilma korras vaimse terviseta.”  

Maksimovi sõnul on psühholoogi eesmärk aidata inimesel leida tasakaalu nii oma mõtetes ja tunnetes kui suhtes ümbritseva keskkonnaga. “See võib tähendada, et mingil hetkel on vaja inimene lihtsalt ära kuulata, aga teine kord aidata luua selgust pingelises olukorras või leida lahendusi pikka aega kestnud probleemirägastikus. Igal inimesel võiks olla n-ö oma psühholoog, kellega aeg-ajalt maha istuda ja mõtteid peegeldada. Ent mõistan, et reaalsus selgelt nii roosiline ei ole. „Inimeste valmisolek spetsialisti poole pöörduda on jätkuvalt üks suurim väljakutse meie valdkonnas,“ avab Maksimov ja lisasb, et loomulikult ei saa ära unustada ka vaimse tervise valdkonna üldist seisu, kus vaimse tervise spetsialisti leidmine on kohati keeruline.

Võtmekohaks spetsialisti ja patsiendi omavaheline klapp 

“Täna on pigem küsimus selles, kuhu kõige kiiremini oleks võimalik aeg saada. Kriitiliseks teguriks on ka kliendi ja teda toetava spetsilisti omavaheline klapp. Kui inimene ei tunne ennast mugavalt, siis on väga keeruline end ka avada – probleemide olemust mõistmata on spetsialistil aga raske aidata,“ ütleb Maksimov. Ta lisab, et näiteks Melivas on võimalik näost-näkku toimuvate vastuvõttude kõrval saada abi ka läbi veebi Digikliiniku rakenduses. “See annab võimaluse valida rohkemate spetsialistide vahel ning kiiremini vastuvõtule jõuda.“ 

Alustuseks võiks mõelda sellele, millistele küsimustele lahendusi otsitakse. Kui mure on seotud otseselt tööga, aitab töö- ja organisatsioonipsühholoog. Kui tegemist on probleemidega lähisuhetes, võib abi olla pereterapeudist või vastava väljeõppega psühholoogist. “Oma mure tasub esimeses järjekorras ära rääkida vaimse tervise õele, kes oskab abivajaja kindlasti õige spetsilistini viia,“ julgustab Maksimov. Kartma ei peaks seda, et mure ei ole spetsialisti juurde pöördumiseks piisavalt suur – hoopis vastupidi, Meliva psühholoogi sõnul tasub spetsialistilt abi otsida enne, kui probleem on lumepallina suureks kasvanud. “Mida pikemalt on mure õhus, seda keerukam on seda lahti harutada.“ 

Ettevõtte edu sõltub töötajate tervisest  

“Töö- ja organisatsioonipsühholoogilt otsitakse sageli tuge alles siis, kui suhted organisatsioonis on muutunud nii keerukaks, et need takistavad töö tegemist. Või on koormus kasvanud nii suureks, et ei suudeta enam tekkinud pingega  toime tulla,“ toob Maksimov näite levinud probleemist.  

“Ettevõttesisestele probleemidele viitavad näiteks inimeste sage vahetumine ja haigused, suhtlemise problemaatilisus, kuulujutud ja tagarääkimine, pidev süüdlaste otsimine, üksteisele vastandumine,“ selgitab Maksimov. “Teadlikumad tööandjad on loonud töötajatele võimalused vaimse tervise spetsialistide poole pöördumiseks, kasutades selleks pikaajalisi koostöölepinguid. See annab töötajatele arusaamise, kuhu ja kelle poole pöörduda ning tööandjale kindluse, et vajadusel on tugi saadaval.” 

Psühholoogi sõnul on oluline ühiskonnas üksteist toetada ja üheskoos teadlikkust tõsta. “Õnneks on viimastel aegadel asjad veidi paremuse poole liikunud: järjest rohkem räägitakse vaimse tervise tähtsusest ja sellega seonduvast. Tasapisi on hakanud ka tööandjate arusaamine muutuma ning üha enam on tööandjaid, kes teadvustavad, et organisatsiooni edu sõltub sellest, kuidas inimesed ennast nende juures tunnevad, milline on õhkkond, kui hea vaimse ja füüsilise tervisega on töötajad,” ütleb Maksimov.  

Ekspert: psühholoogi juures käimine peaks olema sama tavaline kui hambaarsti külastus

Miks tasub psühholoogi juures regulaarselt kontrollis käia, kuidas leida tee õige spetsialistini ja mida jälgida töökeskkonnas vaimse tervise hoidmiseks?

Vaimse tervise probleeme ei tajuta sageli füüsiliste muredega võrdväärsetena

Õunad on tervislikud ja maitsvad puuviljad, mida paljud inimesed igapäevaselt söövad, kuid nende mõju ulatub ka hammaste terviseni. Meliva Kaarli ja Saku kliinikute hambaarst dr Helen Rosenfeld jagab põhjalikku ülevaadet õunte kasulikkusest ja võimalikest kahjulikest mõjudest hammastele, selgitades, kuidas see populaarne puuvili mõjutab suuõõne üldist seisundit.

Kiudainerikkad toidud aitavad hambaid ja igemeid puhtana hoida

Õunte söömine ei ole mitte ainult maitsev tegevus, vaid ka hammaste tervisele kasulik harjumus. Üks olulisemaid positiivseid mõjusid on sülje tootmise suurenemine. „Sülg loputab hammaste vahelt toiduosakesed ja hambakatu tükid ning aitab vähendada hambaaukude, igemepõletiku ja halva hingeõhu teket“, selgitab dr Rosenfeld. Lisaks aitab sülg ka hambaid remineraliseerida, mis omakorda tugevdab emaili, et kaitsta seda lagunemise eest.

Õunad on rikkalik C-vitamiini allikas, mis mängib olulist rolli igemete tervise säilitamises. Piisav C-vitamiini tarbimine aitab ennetada igemepõletikku ja igemete verejooksu. Lisaks on õuntes rohkesti ka kiudaineid, mis võib toimida loodusliku puhastusvahendina. „Kiudainerikkad toidud aitavad hambaid ja igemeid puhtana hoida. Õunte kiuline koor võib aidata hambaid puhastada ning mõjuda igemetele stimuleerivalt.“

Iga toidukorraga järgneb suus happerünnak

Kuigi õuntes on palju kasulikke tegureid, peidavad need endas ka hammastele teatud ohte. Õunad sisaldavad looduslikke süsivesikuid, mida nimetatakse fruktoosiks (puuviljasuhkur). Hamba pinnal olevad kahjulikud bakterid kasutavad puuviljasuhkrut toiduks ja muudavad selle kahjulikuks happeks. „Bakterite elutegevuse lõppsaadusena erituv hape söövitab hambakude, mille tagajärjeks on hambas auk,“ ütleb dr Rosenfeld.

Uute õunasortide suurenenud suhkrusisaldus muudab need maitse poolest meeldivamaks, kuid on hammastele kahjulik. Õunte happelisus nõrgestab hambaemaili, mis võib põhjustada dentiini paljastumist. Seetõttu võib sage õunte ja õunamahla tarbimine kahjustada hambaemaili, põhjustada hammaste tundlikkust ja kulumist ning suurendada kaariese riski. „Lisaks ei tohi ära unustada, et iga väike amps või toit on mikroobide jaoks toidukord ja sellele järgneb suus happerünnak,“ rõhutab hambaarst.

Dr Helen Rosenfeld jagab nõuandeid, kuidas saaksime õunte söömisel vähendada negatiivset mõju hammastele:

Sööge õunu ainult söögi ajal, mitte vahepalana. Pidage meeles, et toidukordade vahele peaksid jääma vähemalt kolmetunnised pausid.

Eelistage janujoogina vett. Kui on soov juua õunamahla, kasutage kõrt.

Sööge õuna koos koorega, kuna see on rohkem täis olulisi toitaineid, nagu näiteks C-vitamiini, K-vitamiini, A-vitamiini, kaltsiumi ja kaaliumi.

Pärast õunte söömist loputage suud veega. Loputamine võib ära pesta suure osa suhu jäänud happest, suhkrust ja toidujääkidest.

Kas õunte söömine on hammastele kasulik või kahjulik? Dr Helen Rosenfeld selgitab

Meliva Kaarli ja Saku kliinikute hambaarst dr Helen Rosenfeld teeb ülevaate, kuidas mõjutab õunte söömine hambaid.

Meliva Kaarli ja Saku hambaarst dr Helen Rosenfeld

Meliva üldarst dr Keilin Turjakas tuletab meelde, et sügiseste seeneretkede lähenedes on oluline seenemürgistuste ennetamine. Kodusele söögilauale tuleks viia vaid neid seeni, mille tuvastamises on korjaja täiesti kindel. Mitmed mürgiseened, näiteks valge kärbseseen ja vöödiku perekonna liikmed võivad mõnele söögiseenele väga sarnaneda. Igasuguse kahtluse korral tasub jätta seen metsaalust kaunistama ning õpetada ka lastele varakult tundmatuid metsaande mitte proovima. Lisaks tuleb veenduda saaduste õiges töötlemises, kas piisab praadimisest või on vajalik kupatamine. Mõnel liigil on mürgine koostoime alkoholiga.

Dr Turjakas ütleb, et kõige sagedamini esineb mürgistuse sümptomitena seedevaevuseid, näiteks kõhuvalu, kõhulahtisust, oksendamist. On ka seeni, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi. Kaasneb higistamine, segasusseisund, nägemishäired.

Mürgistuse esmased sümptomid võivad tekkida minutite kuni tundide jooksul. Mida hiljem sümptomid tekivad, seda ohtlikuma mürgiseenega võib tegu olla. Eluohtliku seenemürgistuse sümptomid avalduvad keskmiselt 4-6h, maksimaalselt 24h pärast. Tekivad tõsised süsteemsed nähud ja organkahjustus ning igal juhul on vajalik meditsiiniline abi.

Dr Turjakas soovitab: ”Kui on kahtlus mürgise seene söömisest, tuleks kindlasti helistada ööpäevaringsele mürgistuse infotelefonile numbril 16662. Seal jagatakse nii üldist infot kui ka nõuandeid konkreetse mürgistusjuhtumi tuvastamiseks ning edasisteks sammudeks. Tervisekaebuste ilmnemisel peaks pöörduma erakorralise meditsiini asutusse või vajadusel kutsuma kiirabi. Osadele seenemürkidele on olemas antidoodid ehk vastumürgid. Parima abi saamiseks on kasulik teada söödud seene välimust võimalikult detailselt.

Kokkupuute järgselt on esmaseks soovituseks suu korralikult loputada. Seejärel võib proovida lonksude kaupa vett juua. Oksendamise esilekutsumine pole soovitatav. Koduses esmaabikapis võiks hoida valmis aktiivsöe varusid. Siiski tuleks enne aktiivsöe tarvitamist konsulteerida eelnevalt spetsialistiga.”

Mürgistuse ennetamine algab hoolsast seenevalikust.

Mida teha seenemürgistuse korral? Dr Keilin Turjakas annab nõu

Igaks juhuks võiks koduses esmaabikapis hoida aktiivsöe varusid. Mürgise seene kahtluse korral, helista mürgistuse infotelefonile.

Dr Keilin Turjakas - Üldarst - Meliva

Oleme alates 1. jaanuarist 2022 Tervisekassa lepinguline partner täiskasvanute hambaravi hüvitise pakkumises.

Mis on täiskasvanute hambaravihüvitis ja mida peaksid hüvitisest teadma?

◼️ Kõik täiskasvanud ravikindlustatud inimesed saavad alates 1. jaanuarist 2024 kuni 60 eurot aastas hambaravihüvitist.

◼️ Hambaravi hüvitamisel kehtib patsiendi omaosalus vähemalt 50% ravi teenuste arvest.

◼️ Hambaravihüvitis kehtib esmavajalike hambaraviteenustele, mille nimekiri on leitav siit. Kõigi nende teenuste eest, mis ei kuulu hüvitatavate teenuste nimekirja, tuleb tasuda raviasutuse hinnakirja alusel. Lisaks on teenuseosutajal õigus küsida visiiditasu kuni 5 eurot (v.a rasedad).

◼️ Hüvitise kasutamata osa ei saa edasi kanda järgmisesse aastasse. Uue aastaga algab uus hüvitise arvestus.

◼️ Hüvitise kasutamise soovist tuleks märku anda hambaarstile visiidi ajal. Hüvitatav summa arvestatakse raviarvelt maha visiidi käigus ja patsient ei pea esitama Tervisekassale ühtegi avaldust ega dokumenti.

Kellele on mõeldud 105 eurot hambaravihüvitist aastas?

Alates 1. jaanuarist 2024 kehtib ka suurem hambaravitoetus summas 105 eurot vanadus- ja töövõimetuspensionäridele, osalise või puuduva töövõimega inimestele, üle 63-aastastele inimestele, ravikindlustatud lapseootel naistele ja alla 1-aastase lapse emadele. Kõrgendatud piirmääras on hambaravihüvitist õigus saada lisaks ka inimestel, kes on töötukassas töötuna arvel ja neil, kes on hambaravi saamise kuule eelneva kahe kalendrikuu jooksul saanud toimetulekutoetust. Suurenenud hambaravivajadusega isikute puhul, kellele kehtib hambaravitoetus summas 105 eurot aastas, on omaosalus 12.5% hambaravi arvest.

Rohkem infot hambaravihüvitiste kohta leiad Tervisekassa veebilehelt: https://www.tervisekassa.ee/inimesele/hambaravi/taiskasvanute-hambaravi/hambaravihuvitis

Mis on täiskasvanute hambaravihüvitis?

Kõik täiskasvanud ravikindlustatud inimesed saavad alates 1. jaanuarist 2024 kuni 60 eurot aastas hambaravihüvitist.

Hambaravi - Teenused - Meliva

Meliva tehnoloogiadirektori rollis alustab tööd Skeleton Technologies’i kauaaegne IT-valdkonna juht Karl Roben, kes toob Melivasse kaasa väärtuslikud kogemused digitaliseerimises ning IT-infrastruktuuri ülesehitamises.

Meliva juhatuse esimehe Marja-Liisa Alopi sõnul muutuvad tehnoloogilised lahendused meditsiinis üha olulisemaks patsientidele kvaliteetse teenuse pakkumisel. “Meliva eesmärk on olla meditsiinisektoris tehnoloogia rakendamisel suunanäitaja ja eestvedaja. Lisaks patsientide kogemuse mugavamaks tegemisele on infotehnoloogial suur roll ka selles, et vabastada meditsiinitöötaja aega ja võimaldada seeläbi keskenduda kliinilisele tööle," ütles Alop.

Marja-Liisa Alopi sõnul oli Meliva üks esimesi, kes tuli Eesti turul välja kaugvastuvõtte võimaldava digikliiniku platvormiga. Kolme aastaga on rakenduse kasutajate arv kasvanud rohkem kui 70 tuhandeni. “Meie kogemusele tuginedes saavad umbes 85 protsenti sissetulevatest muredest e-nõustamisega lahendatud.  See on selge märk, et tuleviku tervishoid käib käsikäes digilahendustega. Karl Robeni liitumine annab kindlasti meile IT-arendustele hoogu juurde ning aitab arendada tervishoiuvaldkonda tervikuna.”

„Eratervishoiu IT-lahendused pakuvad põnevaid väljakutseid ja on suure mõjuga nii patsientidele kui ka ühiskonnale tervikuna. Minu eesmärk on oma kogemusega aidata Melivasse tuua muutusi ja lisaväärtust nii tervishoiuteenuste klientidele kui ka tööandjatele,” rääkis Karl Roben.

Karl Robenil on pikajaline kogemus infotehnoloogia projektide juhtimises ning agiilsete töömeetodite juurutamisel. Aastatel 2017–2024 töötas ta Skeleton Technologies’i IT-juhina, vastutades muuhulgas ettevõtte IT-strateegia ning küberturvalisuse ja  digitaliseerimise teekaardi kujundamise eest. Lisaks on Roben IT-projektide ning tootearendusega tegelenud telekommunikatsiooni- ja kindlustussektoris.

Skeletoni IT-juht Karl Roben liitub Melivaga tehnoloogiadirektori rollis

Kaisa sõnul on toit ja toitumine mitmes mõttes elu kese – see ühendab, rõõmustab, aga tekitab ka omajagu segadust ja frustratsiooni. „Eks olen isegi frustreerunud olnud ja suhestun oma klientidega sageli. Pean oluliseks, et ma ei istuks lihtsalt targutades oma spetsialistitoolil, vaid annan alati parima, et enda vastas istuvat inimest päriselt kuulata ja mõista ning aidata lahendusi leida.“

Pikaaegse kogemusega toiduvaldkonnas õppis ta esmalt New Yorgi Integratiivse Toitumise Instituudis tervisecoachiks ja hiljem Eestis toitumisnõustajaks. Kaisa täiendab end pidevalt koolitustel käies ja lugedes, sest selles kiiresti muutuvas valdkonnas teisiti ei saaks.

Ühe inimese toit võib olla teisele mürk

Toitumisnõustaja suurim väljakutse on infoajastul usaldusväärse teabe leidmine ja eristamine. Soovitusi toitumiseks tuleb igalt poolt, tihti vastuolulisi ja segadust tekitavaid, ning spetsialistina võib tänapäeval esineda igaüks. Kaisa aitab klientidel selles infokülluses orienteeruda, tehes põhjalikku uurimistööd ja jälgides uusi teadusuuringuid. „Inimestele, kes oma toitumise või kehakaaluga kimpus, võib tunduda, et kui miski on mustvalgelt kirjas ja veel uuringuviidetega, siis peab see tõsi olema. Nii satutakse dieetide ja piiramise virvarri, mis tegelikult tekitab tohutult ebavajalikku stressi ja annab soovitule hoopis vastupidise tulemuse."

Kaisa nendib, et praeguseks ongi infotulvas orienteerumine, kriitiline lugemine ja uurimine tema jaoks täiskohaga töö. "Mul on aega, et minna süvitsi, aga kuna uut infot tuleb kogu aeg peale, siis ei saa ma kunagi öelda, et minul on tõemonopol. Hästi palju sõltub eripäradest, ühe inimese toit võib olla teisele mürk.“

Kaisa eesmärgiks on inimesi sellest infotulvast vähehaaval eemale tirida ja suunata uuesti oma keha kuulama, sest ükski etikett ega hästi läbimõeldud toitumiskava ei saa päriselt teada, mida me vajame. ”Meie kehal on selleks hästi väljatöötatud signaalid. Näljatunne ja söögiisu ei ole vaenlased, mida peab alla suruma, vaid need on keha poolt antavad suunised, et teda elus ja tervena hoida,“ märgib ta.

Kaisa ootab vastuvõtule inimesi, kes on valmis oma arusaamu muutma ja soovivad keha toitumisega toetada, mitte seda ühiskondlikult aktsepteeritavasse vormi suruda. „Mõnikord tullakse sooviga, et ma koostaksin kindla kaloraažiga toitumiskava ja ütleksin täpselt, mida ja millal sööma peab. Aga sellistel puhkudel tõstan käed üles, sest ma ei usu "üks-suurus-sobib-kõigile"-lahendustesse. Samuti ei usu ma, et kehamassiindeks oleks terviseparameeter. Tegelikult soovitan ma inimestel, kes oma kehakaaluga hädas on, esimese asjana kaal kõrgele kapi otsa ära panna.“

Käes on sügis – kuidas pimedama aja tulekul enda keha ja vaimu toitumisega toetada saaksime?

„Sügise tulek tähendab kõigi jaoks natuke erinevaid asju – mõnele märgib see pika suvepuhkuse lõppu ning töö- ja koolistressi algust, teise jaoks hoopis võimalust pärast suveseiklusi puhata ja kodust rutiini nautida. Üks, mis kindel, on aga kodumaiste aiasaaduste valmimine. Kel oma aeda pole, neil soovitan end sõprade juurde külla sokutada, et mõned õunad ja suvikõrvitsad hankida, sest neid kipub küll kõigil aiapidajatel alati üle olema. Aias toimetamine ja saagi korjamine on kaks ühes: elujõudu saame laadida nii õuntest-ploomidest-pirnidest kui ka värskes õhus viibimisest. 

Kui suvemarjade puhul tuli muretseda taimemürkide pärast, siis oma aia sügissaadused on täiesti murevaba vitamiiniallikas. Ja kui enam ühtegi ideed pole, mida ülejäänud kõrvitsast teha, siis on hea võimalus hämaramatel õhtutel toidublogisid sirvida või miks mitte tehisarul lasta endale retsepte välja pakkuda ja neid temaga vesteldes meelepäraseks kohandada. See on minu viimase aja lemmiklahendus probleemile “mida täna süüa teha?” 

Toitumisest olulisemakski pean sügis-talvisel perioodil liikumist ja värsket õhku, sest lisaks pimedusele mõjub just vähene liikumine vaimule rusuvalt. Liikumiseesmärgid olgu realistlikud – ka 10-15 minutit jalutamist või viis minutit hommikuvõimlemist on nädala peale arvestatav hulk kehalist aktiivsust. Mõõdukalt lähendes on edusammud suuremad, sest kui võtad eesmärgiks tunniajase jooksutiiru, siis tulevad vabandused viilimiseks pärast pikka tööpäeva palju hõlpsamini.

Ning mis peamine – kontrolli, kas D-vitamiinivarud on talve üleelamiseks piisavad!“

Toitumisnõustaja Kaisa Kopliste: „Ükski toidupakendi etikett või ka hästi läbimõeldud toitumiskava ei saa päriselt teada, mida me vajame.“

Meliva Rävala kliinikus teeb vastuvõtte toitumisnõustaja Kaisa Kopliste.

💬 Meliva peaarst dr Toomas Põld osales arutelus „Haiguslehega ja tööl!?“ 

Pikaajalisi ehk üle kahe kuu kestvaid haiguslehti kasutab aastas ca 18 000 inimest. See on suur number. Alates 15.05.2024 jõustus seadusemuudatus, mis võimaldab inimesel asuda kohandatud tingimustel/osakoormusega tööle pikaajalise ehk üle kahe kuu kestva haiguslehe ajal. Selle muudatuse eesmärk on ennetada püsivate tervisemurede väljakujunemist ja ka töökaotust. 
Seadusemuudatuse üks suurimaid väljakutseid on töötaja vaates võimalik ebakindlus oma tervise või hüvitise maksmise jätkuvuse puhul. Tööandja vaates aga mure, et võetakse endale vastutus turvalise ja inimese tervist mittekahjustavate tööülesannete ja töökeskkonna kujundamise eest. Milline on töötervishoiuarsti roll selles olukorras? Töötervishoiuarst saab omalt poolt nii raviarsti kui ka tööandjat nõustada.

Alates 61. päevast võib töötaja asuda haiguslehe ajal osalise koormusega tööle - seda peab kinnitama raviarst, kes vastava haiguslehe väljastas ning kus ta kirjutab tööandjale, milliseid kohandusi inimene vajaks (sh tööaja, tööökoormuse, töökeskkonna, aga ka tööülesannete osas, mida inimene saab teha, mida mitte).

Tööandja peab olema nõus ja kinnitama, et ta saab inimesele pakkuda võimalust tulla tagasi tööle kohandatud tingimustel. 

Lisaks pakub Töötukassa omalt poolt erinevaid teenuseid tervisepiiranguga töötajale ja tema tööandjale (sh abivahend, kohandus, tööalane rehabilitatsioon, nõustamine, aga ka töötaja ümberõppe võimalused).

Samal ajal haiguslehe alusel töötamisega on võimalik saada Tervisekassalt palgavahe hüvitist – tööandja peab säilitama vähemalt 50% töötasust ning Tervisekassa hüvitab siis vastavalt 50% inimesele haiguslehele jäämise eelnevale päevale kokkulepitud palgast. Ehk kokku peaks inimene saama 100%  varasemast töötasust (kuigi ta töötab osalise koormusega) ehk hüvitis võiks motiveerida inimest tööle kiiremini tagasi asuma. Ja ka tööandja peaks tasuma ainult selle koormuse eest, mida inimene tegelikult on võimeline töötama.

💬 Meliva töötervishoiuarst ja pulmonoloog dr Liisi Luht osales arutelus „Haigus, puue? Vahet pole, tööle tahame kõik“

Arutelust jäi kõlama mõte, et tööandja ei saa vähenenud töövõimega töötajat aidata, kui tööandja ei ole töötaja vähenenud töövõimest või puudest teadlik. Sageli töötaja ei räägi ja tööandja ise ei oska küsida. Töötaja ei julge rääkida, sest kardab töökoha kaotamist. Tööandja vaatest jäi kõlama, et töötaja on tööandja jaoks suur väärtus ka siis, kui tal tekivad ootamatult tervisest tulenevad piirangud töötamisel ja tööandja sooviks kindlasti ka edaspidi sellist töötajat tööl hoida. 

Selleks, et mõlemad osapooled oleksid rahul ja õnnelikud, peaks neil aga olema võimalus koos uue olukorraga kohaneda. Vähenenud töövõimega töötaja ja tööandja vahel võib info vahendajaks olla töötervishoiuarst tööandja partnerina, et hinnata töötaja tervisest tulenevaid piiranguid ja seeläbi aidata tööandjal töökeskkonda töötajale sobivaks kohandada.

Mõtteid Arvamusfestivalilt Tööelu alalt. Osalesid dr Toomas Põld ja dr Liisi Luht

Võtame kokku selleaastase Arvamusfestivali mõtted tööelu alalt, kus osalesid Meliva arstid dr Toomas Põld ja dr Liisi Luht.

Seni City Clinicsi brändi all töötanud hambakliinikute arstid jätkavad patsientide ravi ja hambaraviteenuste pakkumist samades asukohtades:

Tartus Meliva Ülikooli tn hambakliinikus

Kuressaares Meliva Kuressaare hambakliinikus

City Clinicsi hambakliinikute Melivaga liitumine võimaldab patsientidele pakkuda kvaliteetset ravi veel rohkemates asukohtades. Parimate ravilahenduste pakkumiseks teevad tihedat koostööd oma valdkonna tippspetsialistid hambaravi, ortodontia ja diagnostika valdkonnas. Melivas töötavad kõikide hambaravi valdkondade spetsialistid (kaasaarvatud nt müofunktsionaalsed terapeudid, aga ka suukirurgid, implantoloogid, parodontoloogid, proteesiarstid jne).

Lisaks kolmele hambakliinikule lisandus ka väike hambalabor Kuressaares, et saaksime pakkuda võimalikult operatiivseid lahendusi ka hambalaboris. 

City Clinics hambakliinikud kannavad nüüdsest Meliva nime

Seni City Clinicsi brändi all töötanud hambakliinikute arstid jätkavad patsientide ravi ja hambaraviteenuste pakkumist samades asukohtades.

Meliva saab laia valikut hambaraviteenuseid osutava City Clinicsi uueks omanikuks, tehing jõustub pärast loa saamist konkurentsiametilt.

Tallinnas, Tartus ja Kuressaares tegutsevad City Clinics hambakliinikud võtavad ühinemise järel kasutusele Meliva brändi. Ettevõtte senised võtmeisikud jätkavad koos ligi 80-liikmelise meeskonnaga tegutsemist Melivas.

”Oleme Melivaga ühinemise üle põnevil ja usume, et sellest võidavad nii meie arstid kui ka patsiendid. Suuremas grupis tegutsemine võimaldab meil hambaravivaldkonna digiarengutesse panustada senisest veelgi suuremal määral. Meliva kasuks rääkis ka suur olemasolevate hambakliinikute võrgustik, tugev juhtimiskompetents ning unikaalne võimalus siduda hambaravi teiste vajalike terviseteenustega,” selgitas City Clinicsi juht Lauri Soopalu.

Meliva juhatuse esimehe Marja-Liisa Alopi sõnul on City Clinicsi liitumine Melivaga oluline samm ettevõtte strateegilise kasvu jätkumises. ”Hambaravi on üks meie põhitegevusala, mistõttu on mul äärmiselt hea meel tervitada meie ridades oma valdkonna nimekaid tegijaid. Meid ühendab pühendumus kvaliteetsele ja patsiendikesksele lähenemisviisile,” märkis Alop.

Tehingu jõustumise järel on Melival kokku 24 esindust üheksas Eesti linnas. Lisaks hambaravile pakub Meliva veel eriarstiabi, töötervishoiu ja vaimse tervise teenuseid, olles kõige laiapõhjalisema teenusevalikuga eratervishoiuettevõte turul. Ettevõttes töötab ligi 800 inimest, eelmisel aastal tehti kliinikutesse kokku 330 000 visiiti. Meliva kuulub rohkem kui sajandipikkuse kogemusega Soome tervishoiuettevõttele Mehiläinen.

City Clinics alustas tööd 2015. aastal CityDental Hambakliiniku nime all. 2022. aastal võttis ettevõte kasutusele City Clinics brändi, mille alla kuulub kolm kliinikut. Ettevõttes töötab ligi 80 inimest. Kliinikud pakuvad laia valikut hambaraviteenuseid, mille hulka kuuluvad ka ortodontia, proteetika ja keerulised kirurgilised protseduurid.

City Clinics hambakliinikud ühinevad Melivaga

Melivaga liituvad City Clinics hambakliinikud, mis pakuvad hambaraviteenuseid Tallinnas, Tartus ja Kuressaares.

City Clinics pakub hambaravi Tallinnas, Tartus ja Kuressaares

Möödunud nädalal toimunud mõjukaima finantsjuhi konkursi raames, kus Meliva juhatuse liige ja finantsjuht Terje Saarepuu oli üks finalistidest, tunnustati Terjet veebihääletuse tulemusel kolleegipreemiaga.

BIG4 audiitorbüroode ja Äripäeva esindajatest koosnevalt žüriilt sai Terje Saarepuu tunnustuse seoses Meliva ettevõtete eduka liitmisega. Märtsikuus Meliva AS-iks muutumine ja edasi ühise Melivana töötamine on meie jaoks väga oluline samm. Rääkides ettevõtete liitmisest, siis Terje sõnul polnud ettevõtete liitmisel suurim väljakutse isegi mitte finantsprotsesside ühendamine, vaid inimeste mõtteviisi muutmine, sest ühtäkki sai kahest keskmise suurusega ettevõttest – varsemast Unimedist ja Qvalitasest – üks suurettevõte. Täiendavalt liitsime juriidilise ühinemise tulemusel Meliva hambalaborid ühise Meliva AS alla.

Sisulisema liitumisega on aktiivselt tegeletud viimased aasta aega, mis viidi kokku näiteks raamatupidamissüsteemid. Ühinemine jõudis finišisse märtsi keskpaigas, mil jõustus Äriregistri sissekanne.

Ühinemine on Melivas pakkunud palju väljakutseid – sisekommunikatsioonist ja meeskondade ühte sammu käimapanekust kuni mõtteviisi muutuseni, kui suures ettevõttes me nüüd töötame. Kindlasti on ühinemine toonud kaasa protsesse, mis on tulnud ümber mõtestada ja uutmoodi tööle panna.

Ühise Meliva AS-i all tegutsemine on loogiline samm, kuna saame pakkuda Meliva patsientidele terviklikumaid ja mugavamaid ravilahendusi, mitte keskenduda vaid mõnele kitsamale suunale, näiteks hambaravile.

Rääkides eesmärkidest, siis on Meliva peamine finantseesmärk kasumliku kasvu tagamine. Oluline on siinkohal nii eriarstide palkamine kui ka olemasolevate kompetentside laiendamine.