Tavaliselt põhjustab kukkumistelaviini temperatuuride kõikumisest tekkinud jää. Kui peale on sadanud ka värske lumi, on püsti jäämine proovikivi igas vanuses inimestele. „Libedaga kukkumisel saadud vigastuste hulka kuuluvad sagedamini väänamised ning randme- ja käeluumurrud. Kukkudes pannakse alateadlikult käsi keha kaitseks ette, mistõttu põrutatakse või halvemal juhul murtakse keharaskuse all luu,“ nendib Meliva käekirurg Kristo Kask.

Kui ettevaatusabinõudest hoolimata libedus jalust niidab, tuleks esmalt hinnata olukorra tõsidust. Ainuüksi valu järgi on raske aru saada, kas ranne on välja väänatud või on luu murdunud, sest inimeste valulävi võib olla väga erinev.

„Pärast esimest ehmatust kontrollige, kas haiget saanud käe kuju on väliselt muutunud ehk kas on tekkinud deformatsioon. Kui käes on kõverus või on katsudes tunda krõbinat, on suure tõenäosusega tegemist murruga. Sellisel juhul tuleb pöörduda EMOsse, kus saab teha röntgeni, pannakse diagnoos ja antakse esmast abi,“ selgitab Kask.

Kui muutust käekujus ei ole, inimene suudab ise püsti tõusta ning käsi-jalgu liigutada, võib koju minna ja haiget saanud jäsemele külma peale asetada - see aitab vältida paistetust. Korraga tuleks külma peal hoida 5–10 minutit ja korrata tegevust iga paari tunni tagant.

Üks oluline asi kipub kukkumise või trauma järel meelest minema - endale tuleb puhkust anda. „Viga saanud jäsemele tuleb anda rahu ja võimalusel see kõrgemale tõsta. Esmajoones sobivad valu leevendamiseks apteegi käsimüügi valuvaigistavad tabletid.“

Ravimata vigastusel on tõsised tagajärjed

Kui turse ja valu 2–3 päevaga ei taandu, on vaja arstiga nõu pidada. Pöörduda saab oma perearsti poole või otse käekirurgi vastuvõtule, et selgitada välja valu põhjused ja määrata ravi. Kirurg tõdeb, et randme sidemete vigastused jäävad inimestel tihti tähelepanuta ja arsti juurde jõutakse pigem hiljem kui varem. Ravimata jätmise korral võib sidemete rebend pikema aja jooksul viia liigeste kulumiseni ja kahjustuseni, mille leevendamiseks on vaja anatoomiat muutvat kirurgilist ravi.

Murdude tagajärjel võib areneda deformatsioon, mis võib põhjustada valu koormusel ja häirida käe funktsiooni ning nõuda samuti kirurgilist sekkumist.

Kask nendib, et valu ega ebamugavust kannatama ei peaks ning tervisemurega tasub alati arstiga nõu pidada. „Pigem tegeleda murega enne, kui ainsaks lahenduseks on operatsioon."

Käekirurg Kristo Kask soovitab varuda talvel õues liikumiseks rohkem aega. „Vilkuva fooritulega pole mõtet üle tee jooksma hakata, sest tagajärjed võivad olla ettenägematud ja valusad.“

Kindlasti on oluline välja minnes valida kummist tallaga ja korraliku mustriga jalanõud. Libedal tänaval liikudes tuleks tasakaalu säilitamiseks astuda väikeste sammudega ning täistallale - nii on jalal suurem toetuspind. Arst toonitab, et hooajast sõltumata on oluline kanda kaasas laetud akuga mobiiltelefoni, millega vajadusel abi kutsuda.

Lugu ilmus 23.01.2023 Õhtuleht Tervis väljaandes. 

Libedaga pole vaja liigselt kiirustada

Mida teha siis, kui kõikidest pingutustest hoolimata jalad ootamatult alt kaovad? Kuidas saada aru, kas tegemist on kergema vigastuse või tõsise traumaga?

Mida teha siis, kui kõikidest pingutustest hoolimata jalad ootamatult alt kaovad?

Mis võiks olla erilisem, kui kingitus, millega näitad, et hoolid oma lähedasest ja tema tervisest! 

Meie kliinikute ja hambakliinikute registratuurides müügil uhiuued kinkekaardid, mis sobivad hästi ka kuuse alla jõulupakki. Hambaravi, tervisekontroll või mõne eriarsti vastuvõtt - lase kingisaajal valida endale meelepärane terviseteenus. 

Meliva kinkekaardid on müügil kõikide kliinikute ja hambakliinikute registratuurides. Kinkekaardi rahalise väärtuse saad ise määrata ja kingisaaja saab kasutada kinkekaarti kõikides Meliva asukohtades üle Eesti.

Meliva kliinikud ja hambakliinikud leiad siit: https://meliva.ee/kliinikud 

Meliva kinkekaart – kingi lähedasele tervist!

Meliva kliinikute registratuurides on müügil uued kinkekaardid.

Mida trauma puhul ette võtta, sõltub sellest, kas hammas sai põrutada, nihkus paigast, murdus sellest kild või tuli hammas tervenisti koos juurega välja. Teadlikult ja kiiresti tegutsedes on sageli võimalik hammas päästa.

Kõige tüüpilisem hambatrauma on hambakrooni osaline murdumine. Hambakroon võib murduda pisikese killuna, aga ka kogu krooniosana. Sügavama murruga tuleb otsida hambaarstilt abi.

Sageli saab hammas põrutada ja jääb oma kohale, kuid on väga valulik. Sellisele hambale tuleb anda rahu. Hambaga, mis on saanud tugevama löögi ja nihkub paigast, tuleb pöörduda võimalikult kiiresti hambaarsti juurde, kes fikseerib hamba õige asendi.

Kõige raskem hambatrauma on hamba täielik, koos juurega lõualuust eemaldumine. Sellise hamba päästmine sõltub kiirest ja oskuslikust tegutsemisviisist.

🦷 Kõige parem lahendus on hammas kohe oma endisesse asendisse tagasi panna. Kui suhu asetamine ei ole võimalik, siis hoia hammast füsioloogilise lahuse või piima sees. Hammast võib hoida ka põses.

🦷 Kui hammas on must, tuleb seda kergelt vee all loputada.

🦷 Hammast tuleb hoida ainult krooniosast ehk väldi juureosa puudutamist.

🦷 Hammast ei tohi tugevasti puhastada või pühkida näiteks salvrätikuga.

🦷 Kui hammas on murdunud tükkideks, siis tuleks võimalusel kõik tükid kokku korjata ja hambaarsti juurde kaasa võtta. Neid tükke võib saada hamba taastamisel kasutada.

🦷 Pöördu hambaarsti juurde. Mida kiiremini saab arst hamba tagasi panna, seda suurem on paranemislootus.

Isegi, kui hammast ei ole võimalik päästa, saab seda alati asendada. Selleks on tänapäeval mitmeid võimalusi, näiteks on võimalik puuduolev hammas implantaadiga asendada.

Piimahamba trauma ei vaja enamasti hambaarsti sekkumist. Piimahamba trauma tavaliselt kohest hambaarsti sekkumist ei vaja ja piimahammast ei ole vaja oma kohale tagasi asetada. Kui haav veritseb, siis tuleb haava peale suruda külm marlitükk või lase lapsel marlitükki hammustada. Turse ja valu vähendamiseks paku lapsele imemiseks jäätükki või hoia põsel külma kompressi. Helista hambaarstile ja kirjelda juhtunut. Jälgi lapsel valu, palaviku tõusmist ning hamba värvi ja igememuutusi.

Hambatrauma nõuab kiiret tegutsemist

Õnnetusi ja traumasid hammastega võib juhtuda nii lastel kui ka täiskasvanutel.

Hamba eemaldamise või suukirurgilise protseduuri järgselt

Pärast hamba eemaldamist asetatakse haavale veritsuse peatamiseks kuni pooleks tunniks steriilne marlitampoon, mille surve aitab verel paremini hüübida. Protseduuri järgselt võib ka hilisemalt haava piirkonnast uuesti verd immitseda. Jätkuva veritsuse puhul tuleb haavale asetada 20–30 minutiks uus steriilne marlitampoon ja suruda lõualuud kokku nii, et tampoon avaldaks survet veritsevale haavale. Verejooksu taustal võib olla verehüübimist takistav haigus või ravim. Aspiriin on kõige tuntum "verevedeldaja", mida tuleks hamba eemaldamise eel ja järel vältida. 

Lõualuusompu tekkiv verehüüve on haava paranemise eelduseks ning kaitseb haava infektsiooni eest. Hüübe kahjustamist nt välja loputamist, keele või sõrmega torkimist jms tuleks paranemise protsessi ajal vältida. Verehüüve kattub üsna kiiresti valkja fibriinikihiga. Haav paraneb keskmiselt 7–10 päevaga.

Turse vähendamiseks võib kasutada jääkotti

Tuimastuse möödudes on normaalne operatsioonipiirkonna valulikkus, mõnikord esineb vähest veritsust ja turset. Valulikkus võib püsida mitmeid päevi protseduuri järgselt – selle leevendamiseks saab kasutada käsimüügis olevaid valuvastaseid ravimeid (va aspiriini sisaldavad valuvaigistid) või arsti poolt välja kirjutatud retseptiravimit.

Turse vähendamiseks tuleb operatsioonipiirkonda jahutada – selleks asetatakse protseduuri järgselt suuväliselt vastavasse piirkonda külmakott või rätikusse mähitud jääkott. Külmkompressi tuleks kasutada eelkõige opratsioonipäeval, kuid mitte üle 20 minuti järjest. Jahutamise vahel peaksid olema vähemalt 20–60 minutilised pausid ning päeva jooksul võib sama protseduuri korrata 3–4 korda ja niimoodi 4 päeva. 

Suukirurgilise protseduuri järgne suuhooldus

Hammaste harjamisel püüa haavakatvat verehüüvet mitte vigastada. Hüüve lahustumise vältimiseks ei peaks esimesel õhtul kasutama hambapastat ega loputama suud. Edaspidi võib hambaid harjata tavalisel viisil, kuid tehes seda õrnemalt ning vältides lõikuse piirkonda. Põhjalik suuhügieen on ka operatsioonijärgselt väga oluline.

Arst võib määrata ravitoimelise suuloputuse 1–2 korda päevas paranemisperioodil, kuna hammaste mehhaaniline puhastamine haava piirkonnas ei ole lubatud. Protseduuri järgselt ei tohi haava tugevalt loputada, loputamist peaks teostama väga ettevaatlikult.

Eelista jahutatud ja pehmet toitu ning väldi füüsilist pingutust nõudvaid tegevusi

Pärast hamba eemaldamist ei ole soovitav kuni tuimastuse möödumiseni, umbes kahe tunni vältel, süüa ega juua. Protseduuri järgselt tuleb süüa kerget, jahedat ja pehmet toitu, näiteks jogurtit, smuutit või jahutatud püreesuppi. 

Hoiduda tuleks kuumadest jookidest ja söökidest, kõvast ning nätskest toidust. Samuti tasub vältida peeneteralist toitu, (nt riisi, kinoad, tatart jms) sest peenikesed tükid võivad haavapiirkonda kinni jääda ja seal põletikku tekitada. Kindlasti tasub vältida ka kõrrega joomist, sest läbi kõrre imemine võib kahjustada verehüüvet. 

Operatsioonijärgsel perioodil võib esineda nõrkustunnet, proovige paar päeva vältida tugevat füüsilist pingutust nõudvaid tegevusi. Sportimine ja saun võivad põhjustada veritsust haavast. Samuti on pärast suukirurgilist protseduuri vastunäidustatud alkoholi tarvitamine ja suitsetamine.

Pea kinni kodusest ravijuhisest ja vajadusel konsulteeri arstiga 

Kui haavale on asetatud õmblused, siis eemaldatakse need tavaliselt 7–10 päeva pärast. Paljudel juhtudel kasutatakse isesulavaid niite, mida ei ole vaja eemaldada.

Kui arst on määranud antibiootikumiravi, siis tuleb täpselt järgida raviskeemi ning ravi ei tohi omavoliliselt katkestada haigusnähtude kadumisel. Ravimile tekkinud allergiliste reaktsioonide korral tuleb ravimi võtmine katkestada, kuid peab koheselt ühendust võtma raviarstiga.

Operatsioonijärgselt võivad näole ja kaelale tekkida verevalumid, mis tavaliselt kaovad jälgi jätmata umbes nädala jooksul.

Kui haava valu järgnevatel päevadel kasvab, toimub rohke verejooks või tekib palavik, tuleb hambaarstiga ühendust võtta.

Pärast hamba eemaldamist ja suukirurgilist operatsiooni

Mida teha siis, kui pärast suukirurgilist protseduuri on haavapiirkond turses ja valulik? Mida tohib peale hamba eemaldamist süüa?

Töötervis on üks meie kolmest strateegilisest ärisuunast, kus sinu vastutusala on valdkonna terviklik arendamine, tulemuse tagamine, äriklientidega tegeleva müügimeeskonna juhtimine ja osakonna töö muutuvale turuolukorrale vastavaks viimine. Oled uue põlvkonna töötervishoiuteenuse ehitaja, kes seisab hea selle eest, et loome tervisepartnerina väärtust nii meie kliendile ehk tööandjale, kui igale meie juurde saabuvale patsiendile. Sul on voli uuendada ja arendada meie teenuseid, et need ületaksid meie klientide ootusi – oled turu kujundaja, kes suhtleb meie kõige olulisemate klientide ja riiklike institutsioonidega.

Sul on varasem kogemus müügi- või äriüksuse juhina; oled olnud tulemusüksuse juht.

Sa oled karastunud inimeste ja muudatuste juht.

Oled valmis olema meie ettevõtte nägu suhetes kõige olulisemate klientide ja riiklike institutsioonidega.

 Professionaalset koostööd rahvusvahelises ettevõttes.

Arengule ja uuendustele suunatud meeskonda ning kultuuri.

Motiveerivat töötasu, erialaseid arengu- ja koolitusvõimalusi.

Vaimset ja füüsilist tervist toetavaid teenuseid.

Võimalust anda oma panus, et Eestimaa inimesed elaksid tervena ja kauem.

Kandideerimiseks ootame Sinu CV-d märksõnaga ’Meliva’ hiljemalt 27.11.2023 e- mailile cv@tripod.ee.

Otsinguga seotud küsimustele vastab Tripodi värbamisjuht Elis Luite (tel 52 32 620). Tripodi andmekaitsepõhimõtted leiad https://tripod.ee/privaatsuspoliitika/

Meliva on Eesti juhtiv eratervishoiuettevõte, pakkudes turul kõige laiapõhjalisemat valikut eratervishoiu teenuseid eriarstiabist hambaravi, vaimse tervise ja töötervishoiuni. Melival on üle Eesti kokku 22 kliinikut ja ravikabinetti, viis meditsiinilise erivarustusega tervisebussi ning arsti kaugvastuvõtte võimaldav rakendus Digikliinik. Ettevõttes töötab üle 700 inimese, aastas tehakse kliinikutesse 350 000 visiiti ning selle käive on ligi 50 miljon eurot. Meliva ühendab kahte pikaajalise kogemusega ettevõtet Qvalitas ja Unimed, mis alates 2021. aastast kuuluvad Soome tervishoiuettevõttele Mehiläinen.

Ootame Melivaga liituma töötervishoiu ärijuhti

Oleme oma arengus tegemas järgmist hüpet ning ootame Meliva kollektiiviga liituma töötervishoiu ärijuhti.

Otsime töötervishoiu ärijuhti

Meliva juhatuse liige ja töötervishoiuvaldkonna juht Tõnu Velt on otsustanud igapäevasest juhtimisest taanduda ning 1. jaanuarist panustada ettevõtte tegemistesse nõukogu liikmena. Meliva juhatuses jätkavad tegevjuht Marja-Liisa Alop ja finantsjuht Terje Saarepuu.

“Olen tervishoiuvaldkonnas tegutsenud üle 21 aasta. See on pikk aeg, mille sisse on mahtunud palju arendamist, ehitustöid, õppetunde ja isegi paar majanduskriisi, kuid samas ka rohkelt positiivseid emotsioone ning suurepärast koostööd heade kolleegidega ühise eesmärgi nimel. Ma olen näinud Medicoveri kasvamist Eesti inimeste poolt hinnatud Qvalitas Arstikeskuseks, mis on töötervishoiuvaldkonnas üks teerajaja. Viimased kolm aastat on olnud ettevõtete ühendamise ja uue Meliva ülesehitamise aeg,” ütles Tõnu Velt.

Veldi sõnul jääb ta Melivaga seotuks ka edaspidi. “Jään ettevõttega tihedalt seotuks, aidates lõpuni viia Rävala kliiniku ehituse ning olen andnud lubaduse nõu ja jõuga Meliva arengusse nõukogu liikmena panustada,” sõnas Velt.

Meliva juhatuse esimees Marja-Liisa Alop tänas Velti panuse eest ettevõtte juhtimisse ja jätkuva toetuse eest. “Tõnu Veldi teadmised ja pikaajaline kogemus erameditsiinis on mänginud Meliva strateegiliste otsuste kujundamisel olulist rolli. Tema panust töötervishoiu valdkonna arendamisel Eestis on raske üle hinnata. Mul on siiralt hea meel, et ta jätkab meiega nõuandvas rollis,” rääkis Alop.

Eelmisel aastal Melivat juhtima asunud Marja-Liisa Alop sõnas, et Qvalitase ja Unimedi ühinemine on läinud edukalt. “Sellest sügisest läksime täielikult üle ainult Meliva kaubamärgile. Valmistume juba peagi avama oma uut kliinikut Tallinna kesklinnas, kuhu toome kokku kõik meie teenused: esmatasandi, eriarstiabi, hambaravi ja töötervishoiu teenused. Eesti suurima erameditsiiniteenuste pakkujana on meie eesmärk tuua tervishoidu juurde valikuid, võimalusi ja investeeringuid,” lisas Alop.

Meliva juhatuse liige Tõnu Velt liigub ettevõtte nõukogusse

Meliva juhatuse liige ja töötervishoiuvaldkonna juht Tõnu Velt on otsustanud igapäevasest juhtimisest taanduda ning 1. jaanuarist panustada ettevõtte tegemistesse nõukogu liikmena. 

Meliva juhatuses jätkavad tegevjuht Marja-Liisa Alop ja finantsjuht Terje Saarepuu.

Tõnu Velt liigub ettevõtte nõukogusse

Meliva osaleb ka sel aastal heategevuslikus projektis Pikema Sõpruse Päev, mille raames kutsume mehi oma sõpradega veetma toredat päeva ja läbima üheskoos tervisekontrolli.

Meliva kliinikutes on võimalik valida erinevate tervisepakettide vahel, mille tulemusena saab vaid vereproovi ja vererõhu mõõtmise abil teada oma tervise olulisemad näitajaid ning selle põhjal teha oma elustiilis teadlikumaid otsuseid.

Kuni novembri lõpuni pakume meestele kahte erinevat paketti, mille on kokku pandud laboriarstid koos meestearsti dr Margus Punabiga. 

Tervisepaketis sisaldub: üldised näitajad (hemogramm, põletikuanalüüs), südame-veresoonkonna haiguste riske näitav kolesterool, "hea" ja "halb kolesterool ja triglütseriidid, diabeedi riski näitav glükohemoglobiini analüüs, maksaseisundit ja alkoholi mõju organismisile näitavad 2 analüüsi (ALAT ja GGT) ning meessuguhormooni taset hindav testosteroon. 

Tervisepaketis sisaldub: üldised näitajad (hemogramm, põletikuanalüüs), südame-veresoonkonna haiguste riske näitav kolesterool, "hea" ja "halb kolesterool ja triglütseriidid, diabeedi riski näitav glükohemoglobiini analüüs, maksaseisundit ja alkoholi mõju organismisile näitavad 2 analüüsi (ALAT ja GGT) ning meessuguhormooni taset hindav testosteroon. 35+ mehel on lisatud paketti kuseteede põletiku näitav kusihappe analüüs ning eesnäärmevähi riski näitav PSA analüüs.

Lisaks on meie teenuste nimekirjas püsivalt ka põhjalikumad vereanalüüside paketid, mis annavad hea ülevaate organismi ja immuunsüsteemi üldseisundist. Lisaks hinnangu südame-veresoonkonnahaiguste ja diabeedi tekkeriskist ning maksa, neeru ja sapiteede talitlustest.

Vereanalüüside pakett meestele, kuni 40-aastased mehed

Hind on 99 €, rohkem infot leiad siit: https://meliva.ee/teenused/vereanaluuside-pakett-meestele-kuni-40-aastased

Vereanalüüside pakett meestele, vanuses 40+ aastat

Hind on 112 €, rohkem infot leiad siit: https://meliva.ee/teenused/vereanaluuside-pakett-meestele-40 

Kõikide pakettide juurde soovitame arsti konsultatsiooni kas kliinikus kohapeal või Digikliinikus.

Kutsume meeste tervise kuu raames mehi tervisekontrolli

November on meeste tervise kuu, mille eesmärgiks on kutsuda üles kõiki mehi hoolima iseenda tervisest seda regulaarselt kontrollides.

Eesti suurimad erakliinikud Qvalitas ja Unimed ehitavad Rävala puiestee 5 ärihoonesse ühise meditsiinikeskuse, kus pakuvad kõiki olulisi esmatasandi, eriarstiabi, hambaravi ja töötervishoiu teenuseid koos kõrgtasemel diagnostikavõimalustega. Järgmise aasta alguses avatav uus kliinik asub tegutsema hoone kolmel korrusel, kokku pea 3000 ruutmeetril.

Tallinna kesklinnas elavad ja töötavad kümned tuhanded inimesed, aga siiani puudub siin suurem erameditsiinikeskus, kust saaks abi esmatasandi tervisemurega, teha vajalikke uuringuid ja analüüse ning külastada eri- ja hambaarste. Otsisime pikalt sobivat asukohta, mis oleks kergesti ligipääsetav ja hea transpordiühendusega. Usun, et oleme Rävala ärihoone näol leidnud väga hea lahenduse pikkadeks aastateks,” sõnas Qvalitase ja Unimedi juhatuse esimees Marja-Liisa Alop.

„Vastuvõttude arv meie kliinikutes on aasta-aastalt tõusnud ja ruumide puudusest on kujunenud oluline takistus patsientidele teenuste tagamisel. Eriti kiirelt on kasvanud vajadus eriarstiabi ja esmatasandi visiitide järele, aga ka nõudlus töötervishoiu vastuvõttudele on Tallinna kesklinnas väga suur. Järgmise aasta alguses avatava kliinikuga saame terviseteenuste kättesaadavust oluliselt parandada,“ ütles Alop.

Qvalitase meditsiinijuhi Andreas Abeli sõnul soovitakse uues kliinikus leevendada esmatasandi arstiabi kättesaadavusega seotud raskusi. „Qvalitas pakub juba aasta aega Digikliiniku teenust, kust on oma tervisemurega abi saanud tuhanded inimesed. Näeme siiski igapäevaselt palju ka neid abivajajaid, kelle peab arst kohapeal läbi vaatama või tegema mõne uuringu. Uues keskuses panemegi tööle valvearsti teenuse, et saaksime rohkematele patsientidele kiiret abi pakkuda.“

Abeli sõnul saavad uues meditsiinikeskuses olema senisega võrreldes paremad diagnostika võimalused. „Hakkame pakkuma erinevaid endoskoopilisi uuringuid ning radioloogiaosakond saab ühe suurima investeeringuna magnetresonantstomograafi, mis võimaldab patsiendi tervise seisukorra kiiremat ja täpsemat hindamist,” lisas Abel. Uues kliinikus hakkab tööle kuni 150 meditsiinivaldkonna spetsialisti.

Qvalitase ja Unimedi meditsiinikeskuse arendustöid juhib hoone omanik Capital Mill. „Tänu suuremahulistele ümberehitustöödele saab Capital Milli portfelli kuuluv väärikas südalinna büroohoone tänapäevase sisu ja uue funktsiooni. Meditsiinikeskuse ruumid saavad olema valgusküllased ja avarad, seades esikohale seda külastavate klientide mugavuse ja heaolu juba esimestel sammudel. Kliiniku valmimine on planeeritud 2024. aasta esimesse kvartalisse,“ sõnas Capital Milli ehitusdirektor Silver Neemelo.

Qvalitas ja Unimed moodustavad koos Eesti suurima erakliinikute võrgustiku, pakkudes turul kõige laiapõhjalisemat valikut eratervishoiu teenuseid. Meditsiiniettevõtetel on kokku 23 esindust, viis meditsiinilise erivarustusega tervisebussi ning kaugvastuvõtte võimaldav rakendus Digikliinik. Kokku töötab ettevõtetes üle 700 inimese, aastas tehakse kliinikutesse üle 300 000 visiidi. Alates 2021. aasta kevadest kuuluvad Qvalitas ja Unimed Soome rohkem kui sajandipikkuse kogemusega tervishoiuettevõttele Mehiläinen.

Rajame Tallinna südalinna uue erameditsiinikeskuse

Ehitame Rävala puiestee 5 ärihoonesse meditsiinikeskuse, kus asume pakkuma kõiki kõiki olulisi esmatasandi, eriarstiabi, hambaravi ja töötervishoiu teenuseid koos kõrgtasemel diagnostikavõimalustega.

Suur hulk Eesti inimesi plaanib sügisesel jahedal ja päikesevaesel ajal võtta ette lühema või pikema puhkusereisi. Mida peaks teadma reisivaktsineerimisest? 

Meliva üldarst ja meditsiinijuht dr Andreas Abel paneb südamele, et iga inimene peaks esmalt teadma, kas ta on vaktsineeritud vastavalt riiklikule vaktsineerimiskavale. «Näiteks tasub üle kontrollida oma vaktsineeritus mumpsi-leetrite-punetiste vastu MMR-vaktsiini kahe doosiga. On inimesi, kellel on tehtud ainult üks doos MMR-vaktsiini, neil oleks kindlasti vaja ka teine kaitsepookimine. Samuti peaksid lisadoosi saama need, kes on sündinud aastatel 1980–1992 ja mainitud haiguste vastu sel ajavahemikul vaktsineeritud,» sõnab dr Abel. Kuigi suurem osa Eesti inimestest on saanud difteeria ja teetanuse liitvaktsiini, ei teata, et iga kümne aasta järel on soovitatav nende haiguste suhtes revaktsineerimine.

Üle tasub kontrollida ka vaktsineeritus poliomüeliidi ehk lastehalvatuse vastu.

Kuhugi ei ole kadunud ka hooajalised gripiviirused ja SARS-CoV-2, mille vastu on soovitatav end vaktsiiniga kaitsta. Gripi ja koroonaviiruse vastu on soovitatav vaktsineerida kõigil, hoolimata reisiplaanidest. Tänavu on gripivaktsineerimine tasuta ka kuni 7-aastastele lastele, 60-aastastele ja vanematele, rasedatele ja riskirühmadele. Ülejäänud elanikkonnal on võimalik teha gripivaktsiini tasu eest.

Koroonavaktsineerimine on endiselt kõigile tasuta. Mõned riigid nõuavad riiki sisenemisel kehtivat Covidi vaktsineerimis- või läbipõdemistõendit ja/või negatiivset testitulemust. Näiteks Ameerika Ühendriikidesse reisides on mitte-USA kodanikel vaja vaktsineerimise tõendit. Seepärast tuleks enne reisi tutvuda transiit- ja sihtriigi piiriületusnõuetega ning riigis kohapeal kehtivate piirangutega. Vajalike vaktsineerimiste kohta saab nõu küsida reisimeditsiini kabinetist või ka näiteks Digikliiniikust, kui parajasti pole võimalik füüsilisele vastuvõtule minna, ütleb Abel.

Sageli arvatakse, et kaitsepookimine on vajalik vaid eksootilistesse riikidesse reisimisel. Dr Abel tõdeb, et tegelikult on ka Euroopas, eriti Ida-Euroopas reisides mõistlik olla vaktsineeritud A- ja B-hepatiidi vastu. A-hepatiit on üks levinumaid reisiviirushaigusi, mis levib kõikjal maailmas. Inimene võib A-hepatiidi saada saastunud toidu ja veega või otsekontaktist nakatunud inimesega. B-hepatiit kandub edasi vere kaudu, kõige sagedamini aga sugulisel teel. B-hepatiit on muret tekitav tervishoiuprobleem ka paljudes turismiriikides Kagu-Aasias ja Aafrikas. Arsti sõnul võivad nii A- kui B-hepatiit alguses kulgeda varjatult. Ravile jõutakse tavaliselt staadiumis, kus tekib juba äge maksapõletik ja sellest tingitud sümptomid, nagu naha ja limaskestade kollasus ja sügelus. B-hepatiidi puhul on lastel suur oht saada krooniline maksapõletik, raskeim tüsistus on maksavähk või -tsirroos.

Eksootilisematesse riikidesse reisides kehtivad üldjoontes samasugused vaktsineerimissoovitused nagu Euroopas. Lõuna-Ameerika, Aafrika ja paljusid Aasia riike külastades on vajalik end vaktsineerida kollapalaviku vastu ja kasutada malaaria vältimiseks ennetavaid ravimeid. «Kui on plaanis jääda välisriiki pikemaks ajaks elama või töötama, võivad sõltuvalt riigist olla vajalikud erinevad kaitsepookimised, näiteks kõhutüüfuse vastu,» märgib dr Abel.

Laste puhul tuleks esmajärjekorras üle vaadata, et tehtud oleksid riiklikus immuniseerimiskavas ettenähtud kaitsepookimised. «Kuna vaktsineerimised tehakse teatud vanuses ja kindlaksmääratud järjekorras, soovitan reisi planeerides läbi mõelda, milliste haiguste vastu laps juba on vaktsineeritud ja milliste vastu veel mitte. Seejärel tuleks koos arstiga arutada, missugused lisavaktsiinid on konkreetsesse sihtriiki reisides lapsele vajalikud. Näiteks võib osutuda tarvilikuks pookimine A-hepatiidi vastu või tuleb teha plaanilised vaktsineerimised kiiremas tempos,» selgitab dr Abel.

Ta lisab, et enda jaoks tasuks läbi mõelda ka võimalikud riskid, kui väikelastega reisida piirkonda, kus arstiabi kättesaadavus või kvaliteet ei ole nii heal tasemel kui Eestis. Sageli kimbutavad väikelapsi reisidel kõhuviirused. Võrreldes täiskasvanuga, on lapsed reeglina tunduvalt altimad kõhuviiruste tüsistustele – vedelikupuudus ja selle sümptomid tekivad neil kergemini. Kõhulahtisuse sümptomite korral on seega eriti tähtis sage ja piisav vedeliku tarbimine. Lapse seisundit tuleb pidevalt jälgida, sest see võib kiiresti muutuda.

Kõhuviiruse sümptomite korral tuleks vältida füüsilist koormust, kõrget õhutemperatuuri ja higistamist, kuna need kiirendavad vedeliku kadu veelgi. Kui olukord on muret tekitav, tasub väikelapsega alati pöörduda arsti vastuvõtule.

Meeles tuleb pidada, et vaktsiinid vajavad aega oma mõju saavutamiseks. Seepärast on nakkushaiguste vältimiseks soovitatav pöörduda perearsti poole või reisimeditsiinikabinetti vähemalt neli nädalat enne reisi. Sellisel juhul jõuab vajadusel veel alustada konkreetse sihtriigi jaoks vajalike vaktsineerimistega. Nõuandeid ja infot nakkusohtu vähendavate meetmete kohta saab näiteks reisimeditsiinikabinetist.

Vaktsineerimise sagedasemad kõrvaltoimed on lihasvalu süstekohas, kerge palavik ja väsimus. Sellised kõrvaltoimed mööduvad arsti sõnul enamasti 1–2 päevaga. Erilist ravi need ei vaja, kuid vajadusel võib valu vastu kasutada näiteks paratsetamooli. Reisivaktsineerimised saab enamasti tehtud ühel päeval – erinevaid vaktsiine võib ja saab reeglina manustada koos, lihtsalt süst tehakse erinevasse õlavarde.

Mille vastu tuleb end reisile minnes vaktsineerida?

Suur hulk Eesti inimesi plaanib sügisesel jahedal ja päikesevaesel ajal võtta ette lühema või pikema puhkusereisi. Mida peaks teadma reisivaktsineerimisest?

Tööandja brändingu agentuuri Instar ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt korraldatud Atraktiivsete Tööandjate Päeval tunnustati atraktiivsemaid tööandjaid üheksas kategoorias, millest olulisimad olid kõrgkoolide, kutsekoolide õpilaste ja tööealise elanikkonna atraktiivseimad tööandjad. Lisaks tunnustati tudengite sihtrühma atraktiivsemad tööandjad majanduse, infotehnoloogia, tehnika, õiguse, meditsiini ja humanitaarvaldkonnas.

Üle-eestilises uuringus, mis viidi läbi märtsis-mais ja kus osales üle 6000 osaleja, valiti ka meditsiinieriala tudengite jaoks kõige atraktiivsemaid tööandjaid. Meil on Melivas suur-suur rõõm ja au, et tudengid valisid meid sel aastal auväärsele neljandale kohale!

2023. aasta meditsiinieriala tudengite atraktiivseimad tööandjad (118 hulgast):

Rohkem infot selleaastase Atraktiivsete Tööandjate ürituse kohta leiab SIIT.

Eelmiste aastate täielikud edetabelid on üleval aadressil https://www.instar.ee/uuring/. Instar on tööandja brändingu agentuur, mis tegeleb 2007. aastast tööandja maine alaste uuringute läbiviimisega ja tööandja brändingu täisteenuste pakkumisega Balti riikides ja Soomes. Uuringut viiakse läbi alates 2010. aastast.

Valiti meditsiinieriala tudengite jaoks atraktiivsemaid tööandjaid

Instari poolt muuhulgas ka meditsiinieriala tudengite seas läbi viidud küsitluse tulemusel valiti meid auväärsele neljandale kohale!

Muu

Dokumendid