Psühholoog Reet Labe: stressiga toimetulekut saab õppida nagu iga teist oskust
Kiire elutempo, pidev infovoog ning töö- ja puhkeaja piiride hägustumine tähendavad, et paljude inimeste jaoks ei ole stress enam üksikute pingeliste perioodide probleem. Pinge võib kujuneda igapäevaseks taustaseisundiks, millega harjutakse sedavõrd, et selle mõju märgatakse alles siis, kui uni, keskendumisvõime, meeleolu või suhted hakkavad kannatama.
Paljud meist teavad, et liigse stressi korral tuleks puhata, vähem muretseda ja enda vajadusi rohkem arvestada. Ometi võib juhtuda, et ka vabal õhtul ei suuda me töömõtteid kõrvale jätta, kerime pikalt telefonis või tunneme süüd, et midagi kasulikku ei tee. Keha on justkui puhkerežiimil, kuid meel püsib endiselt valvel.
Meliva psühholoogi Reet Labe sõnul ei tähenda töötegemise lõpetamine tingimata seda, et inimene päriselt taastub.
„Taastumine eeldab, et meie närvisüsteem saab pingeseisundist välja tulla. Kui mõtted jätkavad probleemide lahendamist, muretsemist või järgmiste ülesannete planeerimist, võib sisemine pinge püsida ka siis, kui me väliselt puhkame. Telefonis kerimine võib aidata korraks tähelepanu muredelt kõrvale juhtida, kuid kiiresti vahelduv sisu annab ajule samal ajal järjest uusi stiimuleid. Seetõttu võime küll tunda, et tegime pausi, ent olla pärast seda endiselt vaimselt väsinud või rahutud,“ selgitab Reet.
Stress kuhjub sageli märkamatult
Stress ei väljendu alati selgelt äratuntava ülekoormatuse või läbipõlemisena. Esimesed märgid võivad olla hoopis tavapärasest suurem ärrituvus, keskendumisraskused, rahutu uni või tunne, et ka väikesed ülesanded nõuavad ebaproportsionaalselt palju energiat.
Stressi kuhjumisele võivad viidata ka:
- pidev kiirustamise või valveloleku tunne;
- raskus töö- ja muremõtetest eemalduda;
- sagedane ülemõtlemine;
- enda vajaduste edasilükkamine;
- süütunne puhkamise või „ei” ütlemise pärast;
- tunne, et taastumiseks ei jätku kunagi piisavalt aega.
„Sageli harjub inimene pingega sedavõrd, et peab seda oma tavaliseks seisundiks. Alles siis, kui enesetunne halveneb või igapäevaste kohustustega hakkamasaamine muutub raskemaks, saadakse aru, kui kaua on keha ja meel ülekoormusest märku andnud,“ ütleb Reet.
Stressiga toimetulekut saab õppida nagu iga teist oskust
Mõnikord arvatakse, et oskus stressiga toime tulla on iseloomuomadus: ühed lihtsalt oskavad jääda rahulikuks, seada piire ja enda eest hoolitseda, teised mitte. Tegelikult koosneb stressiga toimetulek mitmest praktilisest oskusest, mida saab õppida ja harjutada.
„Nii nagu ühegi teise oskuse puhul, ei piisa ka siin üksnes teadmisest, mida oleks õige teha. Me võime teada, et peaksime puhkama, vähem muretsema või sagedamini „ei“ ütlema, kuid keerulises olukorras ei pruugi me osata seda teadmist rakendada. Harjutades õpime oma pingeseisundit varem märkama, mõtetega teadlikumalt toime tulema ning tegema valikuid, mis meid pikemas plaanis toetavad,“ selgitab Reet.
Neid oskusi ei pea omandama korraga. Alustada võib sellest, et inimene õpib märkama hetke, mil pinge hakkab kasvama, ning valib seejärel ühe väikese tegevuse, mis aitab tavapärast automaatset reaktsiooni muuta. Mida rohkem seda harjutada, seda kättesaadavamaks muutub uus oskus ka stressirohkes olukorras.
Alustada võib väga väikesest pausist. Peatu korraks ja küsi endalt:
- Mida ma praegu oma kehas ja meeleolus märkan?
- Mida ma praegu vajan?
- Milline on kõige väiksem asi, mida saan järgmise kümne minuti jooksul enda toetamiseks teha?
Vastus ei pea olema suur elumuutus. Mõnikord võib selleks olla püsti tõusmine, mõneks minutiks õue minemine, ühe ülesande edasilükkamine või enda jaoks selge piiri sõnastamine.
“Kuigi sellised sammud võivad tunduda lihtsad, ei ole neid pingelisel hetkel alati kerge märgata ega rakendada. Uued oskused muutuvad igapäevaelu loomulikuks osaks järk-järgult ning vajavad harjutamist,” selgitab Reet.
Praktilisi oskusi saab õppida koos
Meliva viiest kohtumisest koosnev praktiliste oskuste grupp „Stressist tasakaaluni” on mõeldud täiskasvanutele, kes soovivad paremini mõista stressi mõju ning õppida toetama oma taastumist ja vaimset heaolu.
„Sageli hakkame stressiga tegelema alles siis, kui jaks on juba otsakorral. Tegelikult tasub neid oskusi õppida varem – nii oskame pinge kuhjumist õigel ajal märgata ja ennast toetada enne, kui stress hakkab meie igapäevaelu juhtima,“ ütleb Reet.
Grupikohtumistel tegeletakse stressi ja pinge märkamise, enesehoiu, ülemõtlemise, sisemise kriitiku, muretsemise ja piiride seadmisega. Teadmiste kõrval on oluline osa praktilistel harjutustel, aruteludel ja igapäevaelus kasutatavate tööriistade õppimisel. Varasem grupitöö-, nõustamis- ega teraapiakogemus ei ole osalemiseks vajalik.
Grupid toimuvad 24. augustist 21. septembrini Tallinnas ja Tartus. Kogu viiest kohtumisest koosneva grupisarja osalustasu on 50 eurot.
Tartu gruppi registreerumiseks kirjuta aadressil reet.labe@meliva.ee ning Tallinna gruppi registreerumiseks aadressil terje.saunoris@meliva.ee.
Registreerumine on avatud 21. augustini. Kohtade arv on piiratud.
Loe praktiliste oskuste grupi kohta lähemalt siit.
