Milliste haiguste ja tervisemurede suhtes tuleb suvel eriti tähelepanelik olla?
Meliva töötervishoiuarst dr Liisi Luht selgitab, millised tervisemured võivad suvel kimbutada.
Kuigi suvel esineb hingamisteede viirusnakkusi tavaliselt vähem kui sügis- ja talvekuudel, ei ole haigused kadunud. Meliva töötervishoiuarst dr Liisi Luht selgitab, mille suhtes tasub olla tähelepanelik.
Kõige sagedasemad on suvel enteroviirusnakkused, mis on ka maailmas levinud ning võivad põhjustada puhanguid. Tihedamini haigestuvad lapsed, noorukid ja nooremad täiskasvanud. Eestis levivad enteroviirused peamiselt maist septembrini ning haigestumisi on kõige rohkem augustis ja septembris, eriti lastekollektiivides.
Paljud enteroviiruse põhjustatud haigused kulgevad kergelt ja meenutavad tavalist viirushaigust. Tuntumaid on käe-, jala- ja suutõbi, millele on iseloomulik lööve kätel, jalgadel ja suu limaskestal. Nakkus levib lähikontakti kaudu ning saastunud käte või toidu vahendusel.
Ja kuigi suvel on hingamisteede viirusnakkusi üldiselt vähem, ei ole COVID-19 päriselt kadunud. Viimastel aastatel on mitmel pool täheldatud, et haigestumine võib hakata suurenema juba suve lõpus või varasügisel. Kui suur see kasv on, sõltub eelkõige sellest, millised viirusevariandid parasjagu levivad ja kui tugev on elanikkonna immuunsus.
Suvel tasub meeles pidada ka puukide levitatavat puukentsefaliiti. Hammustuse korral tuleks puuk eemaldada esimesel võimalusel. Kõige kindlam kaitse puukentsefaliidi vastu on vaktsineerimine.
Kas kuumus, ujumine, grillipeod ja reisid suurendavad mõne haiguse ohtu?
Suvel suureneb mitme bakteriaalse nakkuse risk. Seda soodustavad soojad ilmad, õues viibimine, reisimine ning toidu valmistamine ja söömine välitingimustes.
Sooja ilmaga rikneb toit kiiremini, sest bakterid paljunevad kõrgemal temperatuuril rutem. Seetõttu suureneb ka toidupõhiste nakkuste oht, kui toitu ei säilitata või kuumtöödelda õigesti.
Sagedamini esineb ka impetiigot ehk pindmist bakteriaalset nahainfektsiooni. Selle levikut soodustavad higistamine, väiksemad nahavigastused ning tihe nahakontakt, näiteks sportides või laste omavahelistes mängudes.
Ka ujumine võib mõne nakkuse riski suurendada. Näiteks võib sage vees viibimine soodustada väliskõrvapõletiku ehk nn ujuja kõrva teket. Kui nahal on haavu või marrastusi, tasub vältida ujumist veekogudes, mille vee kvaliteet on küsitav, sest nii on suurem oht haavapõletiku tekkeks.
Grillihooaeg ja piknikud suurendavad nii bakteriaalsete kui ka viiruslike seedetraktinakkuste riski. Ebapiisavalt kuumtöödeldud linnuliha või muu saastunud toit võib põhjustada salmonelloosi või kampülobakterenteriiti. Piknikel ja grillipidudel ei ole alati võimalik järgida tavapäraseid hügieenireegleid ning seetõttu levivad kergemini ka seedetrakti viirusnakkused, näiteks noroviirus. Suviti tuleb noroviiruse puhanguid sagedamini ette ka reisidel ja laagrites, esineb ka toitlustusasutustega seotud juhtumeid.
Suvega käivad paratamatult kaasas ka puugid, kes levitavad puukborrelioosi. Erinevalt puukentsefaliidist on tegemist bakteriaalse nakkusega, mille vastu praegu tõhusat vaktsiini ei ole. Õnneks saab puukborrelioosi ravida antibiootikumidega ning kui haigus avastatakse varakult – näiteks iseloomuliku nahalööbe ilmnemisel –, aitab õigeaegne ravi ennetada hilisemaid tüsistusi.
Kuidas vähendada viirus- ja bakteriaalsete nakkuste riski?
Enamikku suvistest nakkustest aitavad ennetada üsna lihtsad meetodid – hea kätehügieen, ohutu toidukäitlemine ja puugihammustuste vältimine.
Konditsioneeri kasutades tasub vältida väga suuri temperatuurierinevusi ning seda, et külm õhuvool puhuks pikalt otse inimesele peale. Sama oluline on kliimaseadmeid tootja juhiste järgi regulaarselt hooldada.
Enne toidu valmistamist ja söömist tuleks käsi pesta, vältida toore ja valmistoidu omavahelist ristsaastumist ning küpsetada eriti linnuliha korralikult läbi. Kuuma ilmaga tasub jälgida ka seda, et kiiresti riknevad toiduained ei seisaks liiga kaua toatemperatuuril.
Puugirohketes piirkondades liikudes on soovitatav kanda heledaid ja keha katvaid riideid, kasutada puugitõrjevahendeid ning kontrollida pärast looduses viibimist hoolikalt kogu keha. Puukentsefaliidi eest aitab kõige tõhusamalt kaitsta vaktsineerimine.
