Toitumisnõustaja Kaisa Kopliste: „Ükski toidupakendi etikett või ka hästi läbimõeldud toitumiskava ei saa päriselt teada, mida me vajame.“
Meliva Rävala kliinikus teeb vastuvõtte toitumisnõustaja Kaisa Kopliste.
Kaisa sõnul on toit ja toitumine mitmes mõttes elu kese – see ühendab, rõõmustab, aga tekitab ka omajagu segadust ja frustratsiooni. „Eks olen isegi frustreerunud olnud ja suhestun oma klientidega sageli. Pean oluliseks, et ma ei istuks lihtsalt targutades oma spetsialistitoolil, vaid annan alati parima, et enda vastas istuvat inimest päriselt kuulata ja mõista ning aidata lahendusi leida.“
Pikaaegse kogemusega toiduvaldkonnas õppis ta esmalt New Yorgi Integratiivse Toitumise Instituudis tervisecoachiks ja hiljem Eestis toitumisnõustajaks. Kaisa täiendab end pidevalt koolitustel käies ja lugedes, sest selles kiiresti muutuvas valdkonnas teisiti ei saaks.
Ühe inimese toit võib olla teisele mürk
Toitumisnõustaja suurim väljakutse on infoajastul usaldusväärse teabe leidmine ja eristamine. Soovitusi toitumiseks tuleb igalt poolt, tihti vastuolulisi ja segadust tekitavaid, ning spetsialistina võib tänapäeval esineda igaüks. Kaisa aitab klientidel selles infokülluses orienteeruda, tehes põhjalikku uurimistööd ja jälgides uusi teadusuuringuid. „Inimestele, kes oma toitumise või kehakaaluga kimpus, võib tunduda, et kui miski on mustvalgelt kirjas ja veel uuringuviidetega, siis peab see tõsi olema. Nii satutakse dieetide ja piiramise virvarri, mis tegelikult tekitab tohutult ebavajalikku stressi ja annab soovitule hoopis vastupidise tulemuse."
Kaisa nendib, et praeguseks ongi infotulvas orienteerumine, kriitiline lugemine ja uurimine tema jaoks täiskohaga töö. "Mul on aega, et minna süvitsi, aga kuna uut infot tuleb kogu aeg peale, siis ei saa ma kunagi öelda, et minul on tõemonopol. Hästi palju sõltub eripäradest, ühe inimese toit võib olla teisele mürk.“
Kaisa eesmärgiks on inimesi sellest infotulvast vähehaaval eemale tirida ja suunata uuesti oma keha kuulama, sest ükski etikett ega hästi läbimõeldud toitumiskava ei saa päriselt teada, mida me vajame. ”Meie kehal on selleks hästi väljatöötatud signaalid. Näljatunne ja söögiisu ei ole vaenlased, mida peab alla suruma, vaid need on keha poolt antavad suunised, et teda elus ja tervena hoida,“ märgib ta.
Kaisa ootab vastuvõtule inimesi, kes on valmis oma arusaamu muutma ja soovivad keha toitumisega toetada, mitte seda ühiskondlikult aktsepteeritavasse vormi suruda. „Mõnikord tullakse sooviga, et ma koostaksin kindla kaloraažiga toitumiskava ja ütleksin täpselt, mida ja millal sööma peab. Aga sellistel puhkudel tõstan käed üles, sest ma ei usu "üks-suurus-sobib-kõigile"-lahendustesse. Samuti ei usu ma, et kehamassiindeks oleks terviseparameeter. Tegelikult soovitan ma inimestel, kes oma kehakaaluga hädas on, esimese asjana kaal kõrgele kapi otsa ära panna.“
Käes on sügis – kuidas pimedama aja tulekul enda keha ja vaimu toitumisega toetada saaksime?
„Sügise tulek tähendab kõigi jaoks natuke erinevaid asju – mõnele märgib see pika suvepuhkuse lõppu ning töö- ja koolistressi algust, teise jaoks hoopis võimalust pärast suveseiklusi puhata ja kodust rutiini nautida. Üks, mis kindel, on aga kodumaiste aiasaaduste valmimine. Kel oma aeda pole, neil soovitan end sõprade juurde külla sokutada, et mõned õunad ja suvikõrvitsad hankida, sest neid kipub küll kõigil aiapidajatel alati üle olema. Aias toimetamine ja saagi korjamine on kaks ühes: elujõudu saame laadida nii õuntest-ploomidest-pirnidest kui ka värskes õhus viibimisest.
Kui suvemarjade puhul tuli muretseda taimemürkide pärast, siis oma aia sügissaadused on täiesti murevaba vitamiiniallikas. Ja kui enam ühtegi ideed pole, mida ülejäänud kõrvitsast teha, siis on hea võimalus hämaramatel õhtutel toidublogisid sirvida või miks mitte tehisarul lasta endale retsepte välja pakkuda ja neid temaga vesteldes meelepäraseks kohandada. See on minu viimase aja lemmiklahendus probleemile “mida täna süüa teha?”
Toitumisest olulisemakski pean sügis-talvisel perioodil liikumist ja värsket õhku, sest lisaks pimedusele mõjub just vähene liikumine vaimule rusuvalt. Liikumiseesmärgid olgu realistlikud – ka 10-15 minutit jalutamist või viis minutit hommikuvõimlemist on nädala peale arvestatav hulk kehalist aktiivsust. Mõõdukalt lähendes on edusammud suuremad, sest kui võtad eesmärgiks tunniajase jooksutiiru, siis tulevad vabandused viilimiseks pärast pikka tööpäeva palju hõlpsamini.
Ning mis peamine – kontrolli, kas D-vitamiinivarud on talve üleelamiseks piisavad!“
