Libedaga pole vaja liigselt kiirustada

Mida teha siis, kui kõikidest pingutustest hoolimata jalad ootamatult alt kaovad? Kuidas saada aru, kas tegemist on kergema vigastuse või tõsise traumaga?

Libedaga pole vaja liigselt kiirustada

Tavaliselt põhjustab kukkumistelaviini temperatuuride kõikumisest tekkinud jää. Kui peale on sadanud ka värske lumi, on püsti jäämine proovikivi igas vanuses inimestele. „Libedaga kukkumisel saadud vigastuste hulka kuuluvad sagedamini väänamised ning randme- ja käeluumurrud. Kukkudes pannakse alateadlikult käsi keha kaitseks ette, mistõttu põrutatakse või halvemal juhul murtakse keharaskuse all luu,“ nendib Meliva käekirurg Kristo Kask.

Kergem vigastus või tõsine trauma?

Kui ettevaatusabinõudest hoolimata libedus jalust niidab, tuleks esmalt hinnata olukorra tõsidust. Ainuüksi valu järgi on raske aru saada, kas ranne on välja väänatud või on luu murdunud, sest inimeste valulävi võib olla väga erinev.

„Pärast esimest ehmatust kontrollige, kas haiget saanud käe kuju on väliselt muutunud ehk kas on tekkinud deformatsioon. Kui käes on kõverus või on katsudes tunda krõbinat, on suure tõenäosusega tegemist murruga. Sellisel juhul tuleb pöörduda EMOsse, kus saab teha röntgeni, pannakse diagnoos ja antakse esmast abi,“ selgitab Kask.

Kui muutust käekujus ei ole, inimene suudab ise püsti tõusta ning käsi-jalgu liigutada, võib koju minna ja haiget saanud jäsemele külma peale asetada - see aitab vältida paistetust. Korraga tuleks külma peal hoida 5–10 minutit ja korrata tegevust iga paari tunni tagant.

Üks oluline asi kipub kukkumise või trauma järel meelest minema - endale tuleb puhkust anda. „Viga saanud jäsemele tuleb anda rahu ja võimalusel see kõrgemale tõsta. Esmajoones sobivad valu leevendamiseks apteegi käsimüügi valuvaigistavad tabletid.“

Ravimata vigastusel on tõsised tagajärjed

Kui turse ja valu 2–3 päevaga ei taandu, on vaja arstiga nõu pidada. Pöörduda saab oma perearsti poole või otse käekirurgi vastuvõtule, et selgitada välja valu põhjused ja määrata ravi. Kirurg tõdeb, et randme sidemete vigastused jäävad inimestel tihti tähelepanuta ja arsti juurde jõutakse pigem hiljem kui varem. Ravimata jätmise korral võib sidemete rebend pikema aja jooksul viia liigeste kulumiseni ja kahjustuseni, mille leevendamiseks on vaja anatoomiat muutvat kirurgilist ravi.

Murdude tagajärjel võib areneda deformatsioon, mis võib põhjustada valu koormusel ja häirida käe funktsiooni ning nõuda samuti kirurgilist sekkumist.

Kask nendib, et valu ega ebamugavust kannatama ei peaks ning tervisemurega tasub alati arstiga nõu pidada. „Pigem tegeleda murega enne, kui ainsaks lahenduseks on operatsioon."

Kuidas vältida kukkumist?

Käekirurg Kristo Kask soovitab varuda talvel õues liikumiseks rohkem aega. „Vilkuva fooritulega pole mõtet üle tee jooksma hakata, sest tagajärjed võivad olla ettenägematud ja valusad.“

Kindlasti on oluline välja minnes valida kummist tallaga ja korraliku mustriga jalanõud. Libedal tänaval liikudes tuleks tasakaalu säilitamiseks astuda väikeste sammudega ning täistallale - nii on jalal suurem toetuspind. Arst toonitab, et hooajast sõltumata on oluline kanda kaasas laetud akuga mobiiltelefoni, millega vajadusel abi kutsuda.

Lugu ilmus 23.01.2023 Õhtuleht Tervis väljaandes.

Jaga artiklit: