Enneta vähki vastavalt oma geneetilisele riskile 

Meliva pakub koostöös Antegenesiga innovaatilist võimalust personaliseeritud vähiennetuseks, mis põhineb geneetilise eelsoodumuse hindamisel. Teenuse abil saab hinnata oma riskitaset rinnavähi, eesnäärmevähi, jämesoolevähi või naha melanoomi tekkeks ning rakendada vastavalt sellele ennetusmeetmeid.  

Geneetilise eelsoodumuse hindamiseks kasutatakse polügeense riskiskoori tehnoloogiat, milles arvestatakse sadade ja tuhandete geenivariantide koosmõju. Geneetilise riski testimine on aluseks täpse individuaalse ennetusplaani koostamisele, et riske vähendada või avastada vähk varajases staadiumis kui ravi on kõige tõhusam. Testi meditsiiniline raport annab vastused olulistele küsimustele nagu milline on teie geneetiline riskitase, mis vanuses ja kuidas alustada sõeluuringuid, mida saab ise teha vähiriski vähendamiseks ning millistele tunnustele pöörata tähelepanu. 

„Kui inimene pöördub arsti juurde sooviga vähki ennetada, siis on see täna Eesti tervishoius juba võimalik,“ ütles Meliva meditsiinijuht dr Andreas Abel. „Polügeense riskiskoori kasutuselevõtt võimaldab senisest täpsemalt hinnata vähi geneetilist eelsoodumust ning viia vähiennetuse uuele tasemele, muutes selle personaalsemaks,“ selgitas dr Abel.

„Meil on hea meel, et koostöös Antegenesiga saame nüüd Melivas tuvastada kõrgenenud geneetilise riskiga isikuid, tagades neile tervise järjepideva jälgimise,“ ütles dr Abel. Ta selgitas, et nad võivad vajada tavapärasest varasemaid või sagedasemaid kontrolluuringuid, et vähendada oma riske või avastada haigus varases, veel ravitavas staadiumis. „See on murranguline samm personaalmeditsiini arengus ja Eesti tervishoius,“ usub ta.

Antegenesi asutaja ja ligi 30-aastase onkoloogistaažiga dr Peeter Padrik usub, et kõige parem haigus on see, mida kunagi ei tule. “Teadusanalüüsid näitavad, et 40% vähkidest oleks välditavad,“ ütles dr Padrik. „Teisalt ei ole osa kasvajaid nii või teisiti välditavad. Siin aitab väga palju nende õigeaegne ja võimalikult varane avastamine. Vähiravis toob iga viivitus kaasa vähipatsiendi eluea vähenemise, ent Eestis avastatakse vähk liiga hilja – näiteks ainult ca 35% jämesoolevähist ja 49% rinnavähist avastati 2018. aastal haiguse algjärgus, 2021. aastal olid need näitajad veelgi madalamad,“ nentis dr Padrik.  

Dr Peeter Padriku sõnul on tänased sõeluuringute mudelid vananenud – neid tehakse  kõigile ühtemoodi, arvestades ainult inimeste sugu ja vanust. Ta selgitas, et tegelikult on meie vähiriskid väga erinevad, mistõttu ka vähiennetus peab olema kohandatud vastavalt personaalsetele riskihinnangutele. „Üheskoos Melivaga pakume Eestis kaasaegseimat vähiennetust, mis lähtub põhimõttest alustada ennetusega palju varem enne vähi võimalikku teket ja arvestab inimese personaalseid riskihinnanguid ning meditsiinilisi soovitusi riskide vähendamiseks.“

Teenus on soovitatav kõigile naistele ja meestele, sõltumata sellest, kas peres on varem vähki esinenud. Soovituslik vanus alustamiseks on 30.–40. eluaastad, kui vähiriskid võivad olla juba märkimisväärsed.

Kui peres on esinenud pärilikke vähijuhtumeid, võib aga olla kasulik esmalt geneetiku konsultatsioon.

Geneetilise riski hindamine on lihtne ja mugav protseduur. Selleks tuleb võtta vatipulgaga põse limaskestalt proov, mis saadetakse laborisse DNA analüüsiks. Testi tulemused on kättesaadavad kuue nädala jooksul Terviseportaalis. Tulemus põhineb polügeense riskiskoori tehnoloogial, mis arvestab sadade või tuhandete geenivariantide koosmõju.  

Teenusele saab aega broneerida läbi Meliva broneerimissüsteemi.

Enneta vähki vastavalt oma geneetilisele riskile

Meliva pakub koostöös Antegenesiga innovaatilist võimalust personaliseeritud vähiennetuseks, mis põhineb geneetilise eelsoodumuse hindamisel. 

2024. aastal tehti Melivas kokku üle 370 000 visiidi ehk ligi 1500 vastuvõttu tööpäevas – seda on aasta varasemaga võrreldes pea 10% rohkem. Suurim kasv toimus eriarsti visiitides (17%) ja vaimse tervise spetsialistide vastuvõttudes (24%).

Erialade lõikes kasvas Meliva visiitide arv kõige rohkem dermatoloogia ja esteetilise meditsiini valdkondades: mõlema puhul vastuvõttude arv aastaga enam kui kahekordistus. „Pakume tänaseks rohkem kui 50 terviseteenust. 2024. aastal lisandusid meile erialadena allergoloogia-immunoloogia, lastekirurgia ja plastikakirurgia. Lisaks avasime Meliva esimese operatsiooniploki, tänu millele paranes oluliselt meie päevakirurgia kättesaadavus. Teenuste valiku mitmekesistamist jätkame ka edaspidi,“ ütles ettevõtte juht Marja-Liisa Alop.

Meliva käive kasvas aastaga 16,4%, jõudes mullu 56 miljoni euroni. Ettevõtte puhaskasum oli 865 000 eurot ja investeeringute maht ulatus üle 8 miljoni euro. Alopi sõnul mõjutasid ettevõtte eelmise aasta majandustulemusi enim tööjõukulude kasv ja oluliste investeeringute tegemine edasise arengu jaoks.

„Avasime möödunud aasta mais enam kui kümme miljonit eurot maksnud Meliva Rävala kliiniku, mis on kaasaegseim erameditsiinikeskus Eestis. Uue, kõiki meie teenuseid hõlmava kliiniku avamine Tallinna südalinnas on osa meie pikaajalisest kasvustrateegiast. Meie Rävala esindus võeti esimeste kuudega hästi vastu, aga jätkame tööd, et erialade kättesaadavust veelgi parandada,“ märkis Alop.

2024. aasta lõpuks kasvas Meliva töötajate arv ligi 1000 inimeseni. Võrreldes aasta varasemaga, suurenes Melivas töötavate arstide arv enam kui viiendiku võrra. „Konkureerime talentide nimel ka teiste riikidega. Mistõttu pingutame pidevalt, et pakkuda tähendusrikast ja hoolivat töökeskkonda, mis aitaks ka välismaal töötavaid Eesti arste tagasi koju meelitada,“ selgitas Alop ja lisas, et Meliva meeskonnas on ca kümmekond spetsialisti, kes on viimastel aastatel Soomest tagasi tulnud.

2024. aastal omandas Meliva City Clinicsi hambakliinikud, millega lisandus ettevõttele kolm uut esindust. Teenust osutatakse nüüd kümnes omavalitsuses: Tallinnas,Tartus, Pärnus, Jõhvis, Põlvas, Võrus, Sakus, Keilas, Kuressaares ja Kärdlas. Lisaks pakub Meliva arstide kaugvastuvõtte Digikliiniku rakenduses, mille kasutajate arv kasvas aastaga ligi veerandi võrra, jõudes 80 000 inimeseni.

„Investeerisime digilahendustesse möödunud aastal ligi pool miljonit eurot, sest näeme, et see on tervishoius kvaliteetse teenuse pakkumisel muutumas aina olulisemaks. Meliva emafirma Mehiläineni digitaalsed tervisetehnoloogiad on rahvusvahelisel turul tuntud. See on meie jaoks hea võimalus võtta Eestis kasutusele teistes riikides juba tõestanud lahendusi,“ rääkis Alop.

Ta lisas, et digilahendused on olulised nii era- kui ka äriklientide vaatest. „Pea kolmandik Eesti töötavast elanikkonnast läbib oma regulaarse tervisekontrolli just Melivas. Arvestades, et oleme töötervishoiuteenuste pakkujana partneriks suurele osale Eesti ettevõtetest, näeme olulise arenguvõimalusena ka äriklientidele uute teenuste pakkumist,“ rääkis Alop. Ta tõi näiteks hiljuti turule toodud Meliva tervisekindlustuslahenduse ja kõigile ettevõtetele nõutavaks muutuva töökeskkonna tervikliku analüüsi teenuse.

Meliva 2024. aasta numbrites: teostasime kokku üle 370 000 visiidi

Pakume rohkem kui 50 terviseteenust ja teostasime 2024. aastal ligi 1500 visiiti päevas

Meliva üldarst dr Hanna-Friida Konks räägib lähemalt, miks on oluline oma vererõhku regulaarselt mõõta.

Kõrge vererõhu probleemi ei osata alati kahtlustada

Üks peamisi põhjuseid, miks kõrge vererõhk jääb märkamata, on koduse vererõhuaparaadi puudumine. Kui inimene ei saa regulaarselt oma vererõhku mõõta, ei pruugi ta olla teadlik võimalikust ohust: "Paljudel juhtudel ei tunne patsiendid mingeid vaevusi, isegi kui vererõhk on oluliselt tõusnud,"  ütleb dr Konks. "Kerged sümptomid, nagu väsimus, peavalu või ärevus, võivad kergesti tunduda igapäevase stressi või unepuuduse tagajärjena, mistõttu ei pruugi neid seostada kõrge vererõhuga."

Samuti võib juhtuda, et arsti vastuvõtul jääb vererõhk mõõtmata, eriti kui patsiendi kaebused puudutavad hoopis muid terviseprobleeme, nagu lihasvalu või seedimisvaevused. "Regulaarne vererõhu mõõtmine riskiteguritega patsientidel on ainus viis probleemi õigeaegseks avastamiseks ja raviks," rõhutab dr Konks. Seetõttu on oluline, et riskigruppi kuuluvad inimesed jälgiksid regulaarselt oma vererõhku, isegi kui neil ei esine kaebusi. Teistele patsientidele peaks lähenema individuaalselt ja vajaduspõhiselt, võttes arvesse nende tervise üldpilti.

Arsti poole tuleb kindlasti pöörduda, kui vererõhk ületab normi väärtuse

Vererõhk, mis ületab normväärtuse 140/90 mmHg, nõuab alati tähelepanu ja arsti hinnangut: „Iga normist kõrgem vererõhk suurendab pikaajaliselt südame-veresoonkonna haiguste riski,“ ütleb dr Konks. See tähendab, et isegi mõõdukalt tõusnud vererõhk võib ravimata jätmisel viia tõsiste terviseprobleemideni. Lisaks tuleb arvesse võtta patsiendi üldist tervislikku seisundit, kaasnevaid haigusi ja elustiili, et hinnata riske terviklikult.

Kui vererõhk tõuseb üle 200/130 mmHg, muutub seisund kriitiliseks ja vajab viivitamatut meditsiinilist sekkumist. „Nii kõrge vererõhuga kaasneb risk komplikatsioonideks, nagu ajuinsult, südameinfarkt või neerukahjustus, mis võivad areneda väga kiiresti.“ Seetõttu ei tohi selliste numbrite nägemise puhul viivitada ja tuleb kohe abi otsida.

Kuigi vererõhk üle 140/90 mmHg ei pruugi alguses tunduda märkimisväärselt ohtlik, on see pikas perspektiivis suur terviserisk. Kõrgenenud vererõhu korral koostab arst raviplaani, mille eesmärk on vähendada pikaajalisi riske ja kaitsta patsiendi tervist. "Kui probleemiga ei tegeleta, võivad tagajärjed varieeruda kergematest sümptomitest, nagu halb enesetunne, peavalu ja pearinglus, kuni tõsiste seisunditeni, nagu südamepuudulikkus, südameinfarkt ja ajuinfarkt," hoiatab dr Konks.

Dr Hanna-Friida Konks: "Kõrge vererõhk võib jääda märkamatuks, kui seda ei mõõdeta."

Kõrge vererõhk on tervisemure, mis võib jääda pikaks ajaks märkamatuks, kuna sageli ei põhjusta see varases staadiumis märgatavaid sümptomeid.

Meliva üldarst dr Hanna-Friida Konks: "Kõrge vererõhk võib jääda märkamatuks, kui seda ei mõõdeta."

Terviseameti andmetel on grippi haigestumine tõusuteel, kuid veel ei ole hilja vaktsineerida. Tasulise gripivaktsiini uus hind on 15 €.

Vaktsineerimiseks saab aja kirja panna Meliva kodulehel või võttes ühendust Meliva klienditoega, numbril 605 1500 või aadressil klienditugi@meliva.ee. 

Oluline meeles pidada: tulge vaktsineerima hea enesetunde korral ja ilma viirushaiguste sümptomiteta. Kindlasti palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimise eest tasub Tervisekassa, soovi korral saab teha kaks vaktsiini korraga, COVID-19 vaktsiin on mõeldud vaid riskirühmadele.

Gripi riskirühma kuuluvad lapseootel naised, lapsed 6 kuud kuni 7 eluaastat (k.a), 7-18-aastased (k.a) lapsed ja noored, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks, üle 60-aastased inimesed, hoolekandeasutuste elanikud

COVID-19 riskirühma kuuluvad lapseootel naised, kõrgenenud riskiga lapsed ja täiskasvanud, üle 60-aastased inimesed, hoolekandeasutuste elanikud, tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajad, inimesed, kelle puhul on tervishoiutöötaja andnud soovituse vaktsineerida.

Grippi haigestumine on tõusuteel: vähendasime gripivaktsiini hinda

Haigestumise haripunkt ei ole veel käes - vaktsineerides on võimalik kaitsta ennast ja enda lähedasi.

Grippi haigestumine on tõusuteel: vähendasime gripivaktsiini hinda

Terviseameti andmetel on grippi haigestumine tõusuteel, kuid veel ei ole hilja vaktsineerida. Tasulise gripivaktsiini uus hind on 15 €.

Jaga artiklit:

Vaata ka teisi uudiseid