Meliva üldarst dr Hanna-Friida Konks räägib lähemalt, miks on oluline oma vererõhku regulaarselt mõõta.

Kõrge vererõhu probleemi ei osata alati kahtlustada

Üks peamisi põhjuseid, miks kõrge vererõhk jääb märkamata, on koduse vererõhuaparaadi puudumine. Kui inimene ei saa regulaarselt oma vererõhku mõõta, ei pruugi ta olla teadlik võimalikust ohust: "Paljudel juhtudel ei tunne patsiendid mingeid vaevusi, isegi kui vererõhk on oluliselt tõusnud,"  ütleb dr Konks. "Kerged sümptomid, nagu väsimus, peavalu või ärevus, võivad kergesti tunduda igapäevase stressi või unepuuduse tagajärjena, mistõttu ei pruugi neid seostada kõrge vererõhuga."

Samuti võib juhtuda, et arsti vastuvõtul jääb vererõhk mõõtmata, eriti kui patsiendi kaebused puudutavad hoopis muid terviseprobleeme, nagu lihasvalu või seedimisvaevused. "Regulaarne vererõhu mõõtmine riskiteguritega patsientidel on ainus viis probleemi õigeaegseks avastamiseks ja raviks," rõhutab dr Konks. Seetõttu on oluline, et riskigruppi kuuluvad inimesed jälgiksid regulaarselt oma vererõhku, isegi kui neil ei esine kaebusi. Teistele patsientidele peaks lähenema individuaalselt ja vajaduspõhiselt, võttes arvesse nende tervise üldpilti.

Arsti poole tuleb kindlasti pöörduda, kui vererõhk ületab normi väärtuse

Vererõhk, mis ületab normväärtuse 140/90 mmHg, nõuab alati tähelepanu ja arsti hinnangut: „Iga normist kõrgem vererõhk suurendab pikaajaliselt südame-veresoonkonna haiguste riski,“ ütleb dr Konks. See tähendab, et isegi mõõdukalt tõusnud vererõhk võib ravimata jätmisel viia tõsiste terviseprobleemideni. Lisaks tuleb arvesse võtta patsiendi üldist tervislikku seisundit, kaasnevaid haigusi ja elustiili, et hinnata riske terviklikult.

Kui vererõhk tõuseb üle 200/130 mmHg, muutub seisund kriitiliseks ja vajab viivitamatut meditsiinilist sekkumist. „Nii kõrge vererõhuga kaasneb risk komplikatsioonideks, nagu ajuinsult, südameinfarkt või neerukahjustus, mis võivad areneda väga kiiresti.“ Seetõttu ei tohi selliste numbrite nägemise puhul viivitada ja tuleb kohe abi otsida.

Kuigi vererõhk üle 140/90 mmHg ei pruugi alguses tunduda märkimisväärselt ohtlik, on see pikas perspektiivis suur terviserisk. Kõrgenenud vererõhu korral koostab arst raviplaani, mille eesmärk on vähendada pikaajalisi riske ja kaitsta patsiendi tervist. "Kui probleemiga ei tegeleta, võivad tagajärjed varieeruda kergematest sümptomitest, nagu halb enesetunne, peavalu ja pearinglus, kuni tõsiste seisunditeni, nagu südamepuudulikkus, südameinfarkt ja ajuinfarkt," hoiatab dr Konks.

Dr Hanna-Friida Konks: Kõrge vererõhk võib jääda märkamatuks, kui seda ei mõõdeta

Kõrge vererõhk on tervisemure, mis võib jääda pikaks ajaks märkamatuks, kuna sageli ei põhjusta see varases staadiumis märgatavaid sümptomeid.

Meliva üldarst dr Hanna-Friida Konks: "Kõrge vererõhk võib jääda märkamatuks, kui seda ei mõõdeta."

Dr Hanna-Friida Konks: "Kõrge vererõhk võib jääda märkamatuks, kui seda ei mõõdeta."

Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas Kertu Kuusik   

Eesti juhtiva eratervishoiuettevõtte Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas mitmekülgse kogemustepagasiga Kertu Kuusik. Uus juhtkonnaliige toob endaga kaasa strateegilise turundusjuhtimise kogemuse Teliast ja agiilsed töövõtted väiksematest tehnoloogiaettevõtetest.  

„Mul on väga hea meel, et leidsime oma tiimi nii tugeva täienduse Kertu näol, kellel on muljetavaldav erialane kompetents ja siiras soov Eesti inimeste tervisesse panustada. Usun, et Kertu kogemused juhtida lai teenustevalik ühe tugeva brändi alla, aitab Melival veel tempokamalt kasvada Eesti inimeste eelistatuimaks tervisepartneriks. Ta toob endaga kaasa põhjalikud teadmised kliendikommunikatsioonist, samuti kasvab meie digipädevus,“ ütles Meliva juhatuse esimees Marja-Liisa Alop.   

Kertu Kuusiku sõnul sai Melivaga liitumisel määravaks võimalus juhtida turundust tähendusrikkas valdkonnas ja teha seda ettevõttes, mis usub, et tehnoloogia abil on võimalik pakkuda parimat patsiendikogemust. “Tervishoius pole kommunikatsiooni eesmärgiks pelgalt brändituntus – pingutame, et luua usaldust ja selgust, et inimesed saaksid teha paremaid valikuid. Esimesed nädalad on olnud põnevad ning usun, et mul on nii anda kui ka õppida,“ ütles Kuusik.  

Kertu Kuusik on varem juhtinud turundust ja kommunikatsiooni Euroopa turul äriklientide suunal, seda pakiroboteid tootvas tehnoloogiaettevõttes Cleveron. Lisaks on ta töötanud üle 8 aasta telekommunikatsiooni ja IT valdkonnas erinevates rollides, sealhulgas juhtinud turundus- ja brändiüksust Telias. Kertu Kuusikul on kaks magistrikraadi: kommunikatsioonijuhtimises ajakirjanduse suunal ning teenuste disainis ja juhtimises (cum laude). 

Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas Kertu Kuusik

Eesti juhtiva eratervishoiuettevõtte Meliva uus juhtkonnaliige on mitmekülgse kogemustepagasiga Kertu Kuusik.

Eesti juhtiva eratervishoiuettevõtte Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas mitmekülgse kogemustepagasiga Kertu Kuusik

Meliva ootab oma tiimi esmatasandi juhtivarsti

Otsime esmatasandi juhtivarsti, kelle ülesandeks on kliiniliste teenuste arendamine ja uute teenuste loomises aktiivne osalemine. Oled meie võtmeisik koostöös Tervisekassa ja teiste riiklike osapooltega, toetad igapäevaselt esmatasandi arste, nõustad neid töökorralduse küsimustes, aitad värbamisel ja sisseelamisel ning vastutad ravikvaliteedi eest. Lisaks oled Meliva esindaja ja eestkõneleja esmatasandi meditsiini valdkonnas.

Saad panustada sellesse, et Eesti inimesed elaksid tervemalt ja kauem. Sind ootab kiiresti kasvav, ambitsioonikas ja uuenduslik tiim, kus on loodud head tingimused nii professionaalseks kui ka isiklikuks arenguks.

 Ootame Sinult arsti haridust ja kogemust esmatasandi töö korraldusest. Sul on tahe ja julgus luua uusi lahendusi, juhtida ja juhendada kolleege ning valmisolek regulaarselt reisida peamiselt Tallinnasse ja Tartusse. Eeldame väga head eesti ja inglise keele oskust, kasuks tuleb vene keele oskus suhtlustasemel.

Pakume võimalust oma ambitsioone ellu viia, motiveerivat töötasu ja kaasaegseid töövahendeid. Toetame Sinu vaimset ja füüsilist tervist spetsiaalse Terviseplaani kaudu ning võimaldame kasutada Meliva teenuseid soodustingimustel.

Kui see kuulutus Sind kõnetas, saada oma CV koos lühikese motivatsioonikirjaga hiljemalt 30.04.2025 aadressile cv@meliva.ee.

Lisaküsimustele vastab rõõmuga värbamispartner Siim Sutrop: siim.sutrop@meliva.ee.

Meliva on Eesti juhtiv eratervishoiuettevõte, mis pakub mugavalt ja kiirelt ligipääsetavaid tervishoiuteenuseid hambaravist eriarstiabini. Kuulume üle sajandi pikkuse kogemusega Soome tervishoiukontserni Mehiläinen.

Otsime esmatasandi juhtivarsti, kelle ülesandeks on kliiniliste teenuste arendamine ja uute teenuste loomises aktiivne osalemine. 

Paljud mehed lükkavad uroloogi visiiti edasi teadmatusest või hirmust ebamugavate protseduuride ees. Meliva Rävala kliiniku uroloogi Märt Mikkali sõnul pole selleks põhjust. 

Uroloogia tegeleb meeste tervisega laiemalt, aga kõige sagedamini pöörduvad mehed arstile seksuaalprobleemide, munandivalu või urineerimisraskuste pärast. “Statistika näitab, et pooled üle 50-aastastest meestest kogevad mingisuguseid eesnäärmemuresid, kuid see ei tähenda tingimata pahaloomulist haigust,” ütleb dr Mikkal.


Eesnäärmevähk on Eestis 50. eluaastates meestel kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja, kuid samas ka väga hästi ravitav, kui see avastatakse varakult. Ometi ei pea dr Mikkal tarvilikuks meestel iga-aastast kontrolli. “Uroloogi võiks esimest korda külastada 35–40aastaselt, et saada ülevaade oma tervisest ja teada, millele tähelepanu pöörata. Tähelepanelikum peab olema, kui perekonnas ja suguvõsas on varasemalt esinenud eesnäärme- või muid vähkkasvajaid,” rõhutab arst.

Dr Mikkali sõnul kardavad mehed uroloogi vastuvõttu lihtsal põhjusel – nad ei tea, mida visiidilt oodata. “Paljud patsiendid arvavad, et iga vastuvõtt tähendab eesnäärme kontrolli, kuid see pole tõsi. Läbivaatus sõltub kaebustest ja kui midagi pole vaja teha, siis me ka ei tee,” selgitab ta. Meliva uroloog võrdleb seda hambaarsti juures käimisega – esimene kord võib tunduda hirmutav, kuid mida rohkem arsti külastada, seda loomulikum see tundub.

“Julgustan patsiente ütlema, kui nad on esimest korda vastuvõtul. See aitab arstil olukorda paremini selgitada ja loob usalduslikuma suhte. Tähtis on ka mõista, et kõik arstid ei sobi igaühele – olulisim on, et mehed ei jääks probleemiga üksi ning leiaksid spetsialisti, keda usaldavad,” ütleb dr Mikkal. 

Millal peaks viivitamatult arstile pöörduma?

On sümptomeid, mille korral ei tohiks arsti visiiti edasi lükata. “Kui urineerimine on muutunud sagedasemaks, selles esineb verd või on munandite suurus muutunud, tuleb kindlasti pöörduda spetsialisti poole,” rõhutab dr Mikkal. Samuti ei tohiks ignoreerida püsivat valu või muid ilmnenud tervisemuresid, mis tunduvad ebatavalised.

Kõige olulisem on siiski teadlikkuse tõstmine. “Kui mees teab, milliseid muutusi oma kehas jälgida ja millal arsti juurde minna, siis on suur osa tööst juba tehtud,” ütleb dr Mikkal. “90% meestest läheb pärast esimest visiiti koju teadmisega, et protseduurid polnud sugugi nii hullud, kui internetist loetud juttude järgi tundus. Seega tuleb lihtsalt astuda esimene samm ja tulla vastuvõtule.”

Dr Märt Mikkal: Eesti mehed kardavad asjata uroloogi vastuvõttu

Uroloogia tegeleb meeste tervisega laiemalt, aga kõige sagedamini pöörduvad mehed arstile seksuaalprobleemide, munandivalu või urineerimisraskuste pärast.