Mõtteid Arvamusfestivalilt Tööelu alalt. Osalesid dr Toomas Põld ja dr Liisi Luht
Võtame kokku selleaastase Arvamusfestivali mõtted tööelu alalt, kus osalesid Meliva arstid dr Toomas Põld ja dr Liisi Luht.
Arvamusfestival, fotograaf Eerik Maalmann💬 Meliva peaarst dr Toomas Põld osales arutelus „Haiguslehega ja tööl!?“
Pikaajalisi ehk üle kahe kuu kestvaid haiguslehti kasutab aastas ca 18 000 inimest. See on suur number. Alates 15.05.2024 jõustus seadusemuudatus, mis võimaldab inimesel asuda kohandatud tingimustel/osakoormusega tööle pikaajalise ehk üle kahe kuu kestva haiguslehe ajal. Selle muudatuse eesmärk on ennetada püsivate tervisemurede väljakujunemist ja ka töökaotust.
Seadusemuudatuse üks suurimaid väljakutseid on töötaja vaates võimalik ebakindlus oma tervise või hüvitise maksmise jätkuvuse puhul. Tööandja vaates aga mure, et võetakse endale vastutus turvalise ja inimese tervist mittekahjustavate tööülesannete ja töökeskkonna kujundamise eest. Milline on töötervishoiuarsti roll selles olukorras? Töötervishoiuarst saab omalt poolt nii raviarsti kui ka tööandjat nõustada.
Seadusemuudatuse sisust:
- Alates 61. päevast võib töötaja asuda haiguslehe ajal osalise koormusega tööle - seda peab kinnitama raviarst, kes vastava haiguslehe väljastas ning kus ta kirjutab tööandjale, milliseid kohandusi inimene vajaks (sh tööaja, tööökoormuse, töökeskkonna, aga ka tööülesannete osas, mida inimene saab teha, mida mitte).
- Tööandja peab olema nõus ja kinnitama, et ta saab inimesele pakkuda võimalust tulla tagasi tööle kohandatud tingimustel.
- Lisaks pakub Töötukassa omalt poolt erinevaid teenuseid tervisepiiranguga töötajale ja tema tööandjale (sh abivahend, kohandus, tööalane rehabilitatsioon, nõustamine, aga ka töötaja ümberõppe võimalused).
- Samal ajal haiguslehe alusel töötamisega on võimalik saada Tervisekassalt palgavahe hüvitist – tööandja peab säilitama vähemalt 50% töötasust ning Tervisekassa hüvitab siis vastavalt 50% inimesele haiguslehele jäämise eelnevale päevale kokkulepitud palgast. Ehk kokku peaks inimene saama 100% varasemast töötasust (kuigi ta töötab osalise koormusega) ehk hüvitis võiks motiveerida inimest tööle kiiremini tagasi asuma. Ja ka tööandja peaks tasuma ainult selle koormuse eest, mida inimene tegelikult on võimeline töötama.
💬 Meliva töötervishoiuarst ja pulmonoloog dr Liisi Luht osales arutelus „Haigus, puue? Vahet pole, tööle tahame kõik“
Arutelust jäi kõlama mõte, et tööandja ei saa vähenenud töövõimega töötajat aidata, kui tööandja ei ole töötaja vähenenud töövõimest või puudest teadlik. Sageli töötaja ei räägi ja tööandja ise ei oska küsida. Töötaja ei julge rääkida, sest kardab töökoha kaotamist. Tööandja vaatest jäi kõlama, et töötaja on tööandja jaoks suur väärtus ka siis, kui tal tekivad ootamatult tervisest tulenevad piirangud töötamisel ja tööandja sooviks kindlasti ka edaspidi sellist töötajat tööl hoida.
Selleks, et mõlemad osapooled oleksid rahul ja õnnelikud, peaks neil aga olema võimalus koos uue olukorraga kohaneda. Vähenenud töövõimega töötaja ja tööandja vahel võib info vahendajaks olla töötervishoiuarst tööandja partnerina, et hinnata töötaja tervisest tulenevaid piiranguid ja seeläbi aidata tööandjal töökeskkonda töötajale sobivaks kohandada.
