Pidev muretsemine
Muretsemine on korduv mõtlemine võimalike probleemide, ohtude või ebakindlate olukordade üle.
Võimalikud põhjused
- Pidev stress ja suur vaimne koormus
- Ebakindlus tuleviku või muutuste ees
- Vajadus kontrolli ja kindlustunde järele
- Väsimus ja vähene taastumine
- Kõrged ootused iseendale või hirm eksida
- Varasemad negatiivsed kogemused
Kas peaksin arsti poole pöörduma?
Kui muremõtted on mööduvad ega häiri igapäevast toimetulekut, aitab piisav puhkus, liikumine ja meeldivad tegevused.
Spetsialisti poole võib pöörduda ennetavalt või siis, kui soovite õppida paremaid viise pingete, ebakindluse ja mõtetega toimetulekuks.
Kui muretsemine muutub pidevaks, raskesti kontrollitavaks või hakkab mõjutama und, keskendumist, suhteid või enesetunnet, tasub pöörduda spetsialisti poole. Abi tasub otsida ka siis, kui muremõtted tekitavad tugevat ärevust või tunne, et meel ei saa enam puhata.
Korduma kippuvad küsimused
Miks inimesed muretsevad?
Inimesed muretsevad sageli soovist olla võimalikeks olukordadeks valmis ja hoida toimuvat kontrolli all. Mõnikord on muretsemine seotud ka varasemate kogemustega ning sooviga vältida tulevikus sarnaseid raskusi või nendega paremini toime tulla.
Millal muutub muretsemine probleemiks?
Muretsemine võib muutuda probleemiks siis, kui see on pidev, raskesti kontrollitav ja hakkab mõjutama und, keskendumist või igapäevast enesetunnet.
Kas muretsemine võib põhjustada kehalisi sümptomeid?
Jah. Muretsemisest tekkiv pidev pingeseisund võib põhjustada näiteks lihaspingeid, peavalu, südamekloppimist, rahutust või unehäireid.
Miks ma muretsen ka siis, kui kõik tundub korras?
Mõnikord harjub närvisüsteem olema pidevas valmisolekus ning meel otsib võimalikke ohte või probleeme ka siis, kui otsest põhjust ei ole.
Kuidas ma saan ise muretsemist vähendada?
Muretsemist aitab vähendada tähelepanu teadlik suunamine teistele tegevustele või muretsemise planeerimine kindlale ajale päevas. Abi võib olla ka mõtete kirjapanekust, mis aitab neid selgemini märgata ja vajadusel lahendustele keskenduda. Oluline on teadvustada, et pidev muretsemine ei lahenda olukorda, vaid võib hoopis hoida pinget ja ärevust alal.
Millal peaksin pöörduma spetsialisti poole?
Spetsialisti poole tasub pöörduda siis, kui muretsemine kestab kaua, tekitab tugevat pinget või hakkab mõjutama igapäevast elu ja toimetulekut. Kasulik on vastuvõtule pöörduda ka ennetavalt, et õppida vaimset tervist toetavaid toimetulekuviise.
