Ehkki Eesti inimeste teadlikkus vaimse tervise probleemidest on aastatega kasvanud, ei tajuta neid võrdväärsetena füüsiliste muredega. Miks tasub psühholoogi juures regulaarselt kontrollis käia, kuidas leida tee õige spetsialistini ja mida jälgida töökeskkonnas vaimse tervise hoidmiseks?

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu (RVTU) kohaselt on eestlaste seas kõige levinumad vaimse tervise probleemid depressioon ja ärevushäired – kõige suurema riskiga on seejuures noorukid ja noored täiskasvanud. Vanusega riskitase väheneb, ent hakkab jälle kasvama pärast 74ndat eluaastat. Aja jooksul on depressiooni esmase kogemise vanus nihkunud järjest varasemaks.  

Eesti käib selles osas muu maailmaga sama jalga. Rahvusvaheliste uuringute kohaselt kogeb kolmandik naistest ja viiendik meestest enne 65ndat eluaastat vähemalt ühte depressiooni episoodi. “Kindasti on siin oma osa ühiskonnal: järjest suurem surve olla edukas ja populaarne, teha asju mis on in ja näidata näpuga sellele, mis on out. See kõik paneb inimesed suure surve alla juba varajasest lapsepõlvest. Kui siia lisada veel vähene toetus ja lähedaste mõistmatus, saamegi ebasoodsa keskkonna, kus noor peab toime tulema koormaga, mis osutub sageli üle jõu käivaks,” nendib Maksimov. 

Kõige valusamalt lööb lähedaste mõistmatus  

Psühholoog kinnitab, et kui füüsilisi probleeme oleme õppinud märkama, sest need annavad meile tavaliselt valusalt teada, siis vaimse tervise märkide lugemine on paljude jaoks keeruline. “Kui silmaga ei näe ja käega ei tunne, siis seda justkui ei eksisteeri. Sageli teeb olukorra veelgi keerulisemaks see, kui kõige lähedasemad ei mõista,” märgib Maksimov. Seetõttu soovitab ta sarnaselt hambaarstile külastada regulaarselt ka psühholoogi, et vaadata aeg-ajalt endasse ja arutada vajadusel spetsialistiga tekkinud muremõtteid.  

Meliva psühholoogi hinnangul on hoiakud ühiskonnas vaimse tervise küsimustes muutuma hakanud ja teadlikkus kasvanud. “Tasapisi jõuab kohale mõistmine, et sarnaselt füüsilisele tervisele vajab ka meie vaimne pool pidevat tähelepanu. Nii nagu kõikide probleemidega: on hea, kui neid ennetatakse, mitte ei oodata, kuniks olukord keeruliseks muutub. Vaimne tervis on osa tervikust – pole head tervist ilma korras vaimse terviseta.”  

Maksimovi sõnul on psühholoogi eesmärk aidata inimesel leida tasakaalu nii oma mõtetes ja tunnetes kui suhtes ümbritseva keskkonnaga. “See võib tähendada, et mingil hetkel on vaja inimene lihtsalt ära kuulata, aga teine kord aidata luua selgust pingelises olukorras või leida lahendusi pikka aega kestnud probleemirägastikus. Igal inimesel võiks olla n-ö oma psühholoog, kellega aeg-ajalt maha istuda ja mõtteid peegeldada. Ent mõistan, et reaalsus selgelt nii roosiline ei ole. „Inimeste valmisolek spetsialisti poole pöörduda on jätkuvalt üks suurim väljakutse meie valdkonnas,“ avab Maksimov ja lisasb, et loomulikult ei saa ära unustada ka vaimse tervise valdkonna üldist seisu, kus vaimse tervise spetsialisti leidmine on kohati keeruline.

Võtmekohaks spetsialisti ja patsiendi omavaheline klapp 

“Täna on pigem küsimus selles, kuhu kõige kiiremini oleks võimalik aeg saada. Kriitiliseks teguriks on ka kliendi ja teda toetava spetsilisti omavaheline klapp. Kui inimene ei tunne ennast mugavalt, siis on väga keeruline end ka avada – probleemide olemust mõistmata on spetsialistil aga raske aidata,“ ütleb Maksimov. Ta lisab, et näiteks Melivas on võimalik näost-näkku toimuvate vastuvõttude kõrval saada abi ka läbi veebi Digikliiniku rakenduses. “See annab võimaluse valida rohkemate spetsialistide vahel ning kiiremini vastuvõtule jõuda.“ 

Alustuseks võiks mõelda sellele, millistele küsimustele lahendusi otsitakse. Kui mure on seotud otseselt tööga, aitab töö- ja organisatsioonipsühholoog. Kui tegemist on probleemidega lähisuhetes, võib abi olla pereterapeudist või vastava väljeõppega psühholoogist. “Oma mure tasub esimeses järjekorras ära rääkida vaimse tervise õele, kes oskab abivajaja kindlasti õige spetsilistini viia,“ julgustab Maksimov. Kartma ei peaks seda, et mure ei ole spetsialisti juurde pöördumiseks piisavalt suur – hoopis vastupidi, Meliva psühholoogi sõnul tasub spetsialistilt abi otsida enne, kui probleem on lumepallina suureks kasvanud. “Mida pikemalt on mure õhus, seda keerukam on seda lahti harutada.“ 

Ettevõtte edu sõltub töötajate tervisest  

“Töö- ja organisatsioonipsühholoogilt otsitakse sageli tuge alles siis, kui suhted organisatsioonis on muutunud nii keerukaks, et need takistavad töö tegemist. Või on koormus kasvanud nii suureks, et ei suudeta enam tekkinud pingega  toime tulla,“ toob Maksimov näite levinud probleemist.  

“Ettevõttesisestele probleemidele viitavad näiteks inimeste sage vahetumine ja haigused, suhtlemise problemaatilisus, kuulujutud ja tagarääkimine, pidev süüdlaste otsimine, üksteisele vastandumine,“ selgitab Maksimov. “Teadlikumad tööandjad on loonud töötajatele võimalused vaimse tervise spetsialistide poole pöördumiseks, kasutades selleks pikaajalisi koostöölepinguid. See annab töötajatele arusaamise, kuhu ja kelle poole pöörduda ning tööandjale kindluse, et vajadusel on tugi saadaval.” 

Psühholoogi sõnul on oluline ühiskonnas üksteist toetada ja üheskoos teadlikkust tõsta. “Õnneks on viimastel aegadel asjad veidi paremuse poole liikunud: järjest rohkem räägitakse vaimse tervise tähtsusest ja sellega seonduvast. Tasapisi on hakanud ka tööandjate arusaamine muutuma ning üha enam on tööandjaid, kes teadvustavad, et organisatsiooni edu sõltub sellest, kuidas inimesed ennast nende juures tunnevad, milline on õhkkond, kui hea vaimse ja füüsilise tervisega on töötajad,” ütleb Maksimov.  

Ekspert: psühholoogi juures käimine peaks olema sama tavaline kui hambaarsti külastus

Miks tasub psühholoogi juures regulaarselt kontrollis käia, kuidas leida tee õige spetsialistini ja mida jälgida töökeskkonnas vaimse tervise hoidmiseks?

Vaimse tervise probleeme ei tajuta sageli füüsiliste muredega võrdväärsetena

Õunad on tervislikud ja maitsvad puuviljad, mida paljud inimesed igapäevaselt söövad, kuid nende mõju ulatub ka hammaste terviseni. Meliva Kaarli ja Saku kliinikute hambaarst dr Helen Rosenfeld jagab põhjalikku ülevaadet õunte kasulikkusest ja võimalikest kahjulikest mõjudest hammastele, selgitades, kuidas see populaarne puuvili mõjutab suuõõne üldist seisundit.

Kiudainerikkad toidud aitavad hambaid ja igemeid puhtana hoida

Õunte söömine ei ole mitte ainult maitsev tegevus, vaid ka hammaste tervisele kasulik harjumus. Üks olulisemaid positiivseid mõjusid on sülje tootmise suurenemine. „Sülg loputab hammaste vahelt toiduosakesed ja hambakatu tükid ning aitab vähendada hambaaukude, igemepõletiku ja halva hingeõhu teket“, selgitab dr Rosenfeld. Lisaks aitab sülg ka hambaid remineraliseerida, mis omakorda tugevdab emaili, et kaitsta seda lagunemise eest.

Õunad on rikkalik C-vitamiini allikas, mis mängib olulist rolli igemete tervise säilitamises. Piisav C-vitamiini tarbimine aitab ennetada igemepõletikku ja igemete verejooksu. Lisaks on õuntes rohkesti ka kiudaineid, mis võib toimida loodusliku puhastusvahendina. „Kiudainerikkad toidud aitavad hambaid ja igemeid puhtana hoida. Õunte kiuline koor võib aidata hambaid puhastada ning mõjuda igemetele stimuleerivalt.“

Iga toidukorraga järgneb suus happerünnak

Kuigi õuntes on palju kasulikke tegureid, peidavad need endas ka hammastele teatud ohte. Õunad sisaldavad looduslikke süsivesikuid, mida nimetatakse fruktoosiks (puuviljasuhkur). Hamba pinnal olevad kahjulikud bakterid kasutavad puuviljasuhkrut toiduks ja muudavad selle kahjulikuks happeks. „Bakterite elutegevuse lõppsaadusena erituv hape söövitab hambakude, mille tagajärjeks on hambas auk,“ ütleb dr Rosenfeld.

Uute õunasortide suurenenud suhkrusisaldus muudab need maitse poolest meeldivamaks, kuid on hammastele kahjulik. Õunte happelisus nõrgestab hambaemaili, mis võib põhjustada dentiini paljastumist. Seetõttu võib sage õunte ja õunamahla tarbimine kahjustada hambaemaili, põhjustada hammaste tundlikkust ja kulumist ning suurendada kaariese riski. „Lisaks ei tohi ära unustada, et iga väike amps või toit on mikroobide jaoks toidukord ja sellele järgneb suus happerünnak,“ rõhutab hambaarst.

Dr Helen Rosenfeld jagab nõuandeid, kuidas saaksime õunte söömisel vähendada negatiivset mõju hammastele:

Sööge õunu ainult söögi ajal, mitte vahepalana. Pidage meeles, et toidukordade vahele peaksid jääma vähemalt kolmetunnised pausid.

Eelistage janujoogina vett. Kui on soov juua õunamahla, kasutage kõrt.

Sööge õuna koos koorega, kuna see on rohkem täis olulisi toitaineid, nagu näiteks C-vitamiini, K-vitamiini, A-vitamiini, kaltsiumi ja kaaliumi.

Pärast õunte söömist loputage suud veega. Loputamine võib ära pesta suure osa suhu jäänud happest, suhkrust ja toidujääkidest.

Kas õunte söömine on hammastele kasulik või kahjulik? Dr Helen Rosenfeld selgitab

Meliva Kaarli ja Saku kliinikute hambaarst dr Helen Rosenfeld teeb ülevaate, kuidas mõjutab õunte söömine hambaid.

Meliva Kaarli ja Saku hambaarst dr Helen Rosenfeld

Meliva üldarst dr Keilin Turjakas tuletab meelde, et sügiseste seeneretkede lähenedes on oluline seenemürgistuste ennetamine. Kodusele söögilauale tuleks viia vaid neid seeni, mille tuvastamises on korjaja täiesti kindel. Mitmed mürgiseened, näiteks valge kärbseseen ja vöödiku perekonna liikmed võivad mõnele söögiseenele väga sarnaneda. Igasuguse kahtluse korral tasub jätta seen metsaalust kaunistama ning õpetada ka lastele varakult tundmatuid metsaande mitte proovima. Lisaks tuleb veenduda saaduste õiges töötlemises, kas piisab praadimisest või on vajalik kupatamine. Mõnel liigil on mürgine koostoime alkoholiga.

Dr Turjakas ütleb, et kõige sagedamini esineb mürgistuse sümptomitena seedevaevuseid, näiteks kõhuvalu, kõhulahtisust, oksendamist. On ka seeni, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi. Kaasneb higistamine, segasusseisund, nägemishäired.

Mürgistuse esmased sümptomid võivad tekkida minutite kuni tundide jooksul. Mida hiljem sümptomid tekivad, seda ohtlikuma mürgiseenega võib tegu olla. Eluohtliku seenemürgistuse sümptomid avalduvad keskmiselt 4-6h, maksimaalselt 24h pärast. Tekivad tõsised süsteemsed nähud ja organkahjustus ning igal juhul on vajalik meditsiiniline abi.

Dr Turjakas soovitab: ”Kui on kahtlus mürgise seene söömisest, tuleks kindlasti helistada ööpäevaringsele mürgistuse infotelefonile numbril 16662. Seal jagatakse nii üldist infot kui ka nõuandeid konkreetse mürgistusjuhtumi tuvastamiseks ning edasisteks sammudeks. Tervisekaebuste ilmnemisel peaks pöörduma erakorralise meditsiini asutusse või vajadusel kutsuma kiirabi. Osadele seenemürkidele on olemas antidoodid ehk vastumürgid. Parima abi saamiseks on kasulik teada söödud seene välimust võimalikult detailselt.

Kokkupuute järgselt on esmaseks soovituseks suu korralikult loputada. Seejärel võib proovida lonksude kaupa vett juua. Oksendamise esilekutsumine pole soovitatav. Koduses esmaabikapis võiks hoida valmis aktiivsöe varusid. Siiski tuleks enne aktiivsöe tarvitamist konsulteerida eelnevalt spetsialistiga.”

Mürgistuse ennetamine algab hoolsast seenevalikust.

Mida teha seenemürgistuse korral? Dr Keilin Turjakas annab nõu

Igaks juhuks võiks koduses esmaabikapis hoida aktiivsöe varusid. Mürgise seene kahtluse korral, helista mürgistuse infotelefonile.

Dr Keilin Turjakas - Üldarst - Meliva

Digikliinikus on üld- ja perearstid lihtsasti kättesaadavad – reaalajas, seitse päeva nädalas. Vestle Digikliiniku arstiga ilma eelneva broneeringuta ja saa vastus oma tervisemurele vaid mõne minutiga.

Digikliinik

Naistearsti vastuvõtule on oodatud igas vanuses naised erinevate günekoloogiliste küsimuste ja muredega.

Külasta naistearsti regulaarselt

Oleme Tervisekassa partner ja hambaravihüvitist saab kasutada kõikides Meliva hambakliinikutes üle Eesti.

Käi kord aastas hambaarsti juures kontrollis

Nüüd on õige aeg end gripi vastu vaktsineerida. Kohale on jõudnud ka riskirühmadele mõeldud tasuta vaktsiinid.

Vaktsineeri gripi vastu

Ootame Meliva meeskonnaga liituma meditsiinivaldkonna spetsialiste, kes soovivad koos meiega panustada Eesti inimeste tervise ja rahulolu parendamisse.

Tule meile tööle!

Oleme Eesti inimeste tervisepartner läbi terve elukaare. Meie terviseeksperdid aitavad igas terviseküsimuses kõikjal üle Eesti. Oleme Sinu jaoks olemas hambaravist, töötervishoiu, vaimse tervise, eriarstiabi ja esteetilise meditsiinini. Meliva kliinikud asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Põlvas, Võrus, Keilas, Sakus, Kärdlas ja Kuressaares ning igale poole mujale jõuavad meie tervisebussid.

Suurim üle-Eestiline katvus

Uudised ja teated

Meie Melivas väärtustame tervena elatud elu. Leiame ühiselt lahenduse igale Sinu terviseküsimusele – ennetusest ravini. Sinu tervis on meie jaoks oluline ning hoolitseme selle eest, et väiksest murest ei kasvaks suur.

Hoitud terve elu

Meie tugevus on meie inimesed, keda hoiame samamoodi, nagu nemad hoiavad Sind.

Parimad arstid ja spetsialistid

Oleme Sinu partner kõikides tervisega seotud küsimustes, eriarstiabist suutervise ja töötervishoiuni.

Lai valik terviseteenuseid

Teenused

Arstid ja spetsialistid

Eriarst

Usaldusväärne, hooliv ja terviklik hambaravi kogu perele.

Hambaravi

Tutvu vajalike materjalidega enne tervisekontrolli

Töö ja tervisega seotud teenused

Töötervishoid

Oleme Eesti inimeste tervisepartner läbi terve elukaare. Meie terviseeksperdid aitavad igas terviseküsimuses kõikjal üle Eesti. Oleme Sinu jaoks olemas hambaravist, töötervishoiu, vaimse tervise, eriarstiabi ja esteetilise meditsiinini.

Meliva

Külasta naistearsti regulaarselt

Käi kord aastas hambaarsti juures kontrollis

Vaktsineeri gripi vastu

Suurim üle-Eestiline katvus

Hoitud terve elu

Hoitud terve elu

aastat kogemust

Parimad arstid ja spetsialistid

Parimad arstid ja spetsialistid

Arsti ja spetsialisti

Lai valik terviseteenuseid

Lai valik terviseteenuseid

erinevat terviseteenust

Uudised ja teated

Tule meile tööle!