Eesti tööealiste tervisemured algavad juba 30. eluaastates ning süvenevad läbi kogu tööea. Lisaks on viimastel aastatel suurenenud vaimse tervise probleemid. Tõsisele olukorrale lahenduste leidmisel näevad endal suurt rolli ka tööandjad.  

Eesti tööealise elanikkonna ehk 20–64-aastaste levinumad terviseprobleemid on südame- ja veresoonkonnahaigused: kõrge vererõhk ja kolesterool, ülekaal ning südame arterite ummistumine. Meliva töötervishoiuarsti Toomas Põllu sõnul on viimastel aastatel suurenenud töötajate vaimse tervise probleemid: stress, ärevus, läbipõlemine ja unehäired. Lisaks kimbutavad paljusid selja-, kaela- ja liigesevalud, mis on sageli põhjustatud istuva töö või füüsilise ülekoormuse tõttu.  

Põllu sõnul hakkavad meestel ilmnema terviseprobleemid juba 30. eluaastates. „Tervisekaotus avaldub esmalt töövõime languses, väsimuses, vaimse tervise probleemides ja alles seejärel krooniliste haigustena,“ ütles Põld. Tema sõnul on palju neid, kes ei pöördu õigel ajal arsti poole või ei pea oma tervist prioriteediks enne, kui probleemid muutuvad tõsiseks.  

Ehkki põhiroll oma tervise eest hoolitsemisel lasub inimestel endil, on üha enam tööandjaid võtnud südameasjaks aidata suuremaid probleeme ennetada, suunates inimesi regulaarselt töötervishoiu kontrollidesse. Võimalust tööajast ja tööandja kuludega töötervishoiuarstil käia kasutab igal aastal üle 160 000 inimese. „Meie jaoks on töötajate tervisesse ja heaolusse panustamine loomulik osa kultuurist ning usume, et kui töötajate heaolu eest on hoolitsetud, kajastub see ka paremates töötulemustes,“ selgitas tehnoloogiaettevõtte ABB töötervishoiu, tööohutuse ja keskkonnajuht Kaspar Kreek.

Tema sõnul on võimalusi töötaja tervisesse panustada veelgi, olgu selleks laiaulatusliku ravikindlustuse pakkumine, mis katab nii pere- kui ka eriarstiabi, uuringud, psühholoogilise nõustamise ja hambaravi. Või näiteks ergonoomilise töökeskkonna loomine, tagades töötajatele vajalikud tugivahendid: alustades spetsiaalsetest sisetaldadest ja lõpetades kontoritöötajate ergonoomiliste hiirte ja käetugedega. Kreek rõhutab, et mida kättesaadavamaks ennetavad ja taastavad teenused muuta, seda aktiivsemalt töötajad neid ka kasutavad. „Seda ilmestavad hästi ettevõttes kohapeal korraldatud ja seetõttu aktiivse osavõtu saanud vaktsineerimised,“ sõnas Kreek.  

Suur mõju tõsisemate tervisemurede ennetamisel on ka regulaarsel liikumisel. „Toetame töötajate liikumisharjumusi ja meeskonnavaimu ning lisaks aktiivsele liikumisele on olulisel kohal ka ennetustegevus ja taastumine. Näiteks käib ettevõttes kaks korda nädalas massöör – kohapeal teenuse kasutamine on eriti mugav ning nii ei jää töötervishoiuarstilt saadud soovitus pelgalt paberile,“ lisas Kreek.

Ettevõtted tunnetavad üha enam oma rolli töötajate vaimse tervise toetamisel. Swedbanki tööheaolu juht Katrin Meos rõhutas, et kõigepealt tuleks tagada töötingimused, mis toetavad rahulolu ja tasakaalu. „Oluline on, et töötajatel oleksid selged eesmärgid, võimalus töökorralduses paindlikkuseks ning juht, kes on toetav ja mõistev. Samuti peame tähtsaks inimeste teadlikkuse ja toimetulekuoskuste arendamist erinevates olukordades. Oleme veendunud, et just õnnelikud ja rahulolevad töötajad on iga organisatsiooni edu alus,“ selgitas Meos.

Nii ABBs kui ka Swedbankis toimuvad regulaarsed seminarid, kus jagatakse töötajatele häid nippe vaimse tervise eest hoolitsemiseks. Mõlemad ettevõtted võimaldavad tervisekindlustuse kaudu kiiremat vastuvõttu psühholoogi või terapeudi juurde. „Keegi ei tohi jääda raskes olukorras üksi oma murega,“ rõhutas Meos.  

Ettevõtete sõnul saaks ka riik senisest rohkem tööealise elanikkonna tervisesse panustada. Täna investeerivad ettevõtted töötaja kohta tervisekontrollidesse keskmiselt 40 eurot aastas, lisaks pakub 10% tööandjatest töötajatele ravikindlustust, mille kulu on töötaja kohta aastas umbes 350 eurot. ABB esindaja sõnul on praegu Eestis kehtiv maksuvaba tervisehüvitise piirmäär 400 eurot töötaja kohta aastas selgelt piirav.  

„Kasutame ABB-s selle limiidi täielikult ära ja maksame ületatavalt osalt erisoodustusmaksu. Oleme seisukohal, et suurem paindlikkus ja piirmäära tõstmine võimaldaks meil ja paljudel teistel ettevõtetel töötajate tervisesse veelgi enam panustada ja vähendada seeläbi survet riiklikule tervishoiusüsteemile,“ sõnas Kreek.  

Ka Swedbanki esindaja sõnul on järjest rohkem olnud olukordi, kus töötajatele lahendusi välja mõeldes on maksuvaba piirmäär suurimaks võimaluste piirajaks. „Võib oletada, et iga ühe euro suuruse investeeringu kohta töötajate tervisesse võiks tulla tagasi umbes kaks kuni neli eurot. See on kindlasti oluline mõttekoht otsustajatele,“ sõnas Swedbanki tööheaolu juht Katrin Meos.  

Ettevõtete esindajad rõhutavad, et mida kättesaadavamad on tervisemuresid ennetavad ja taastavad teenused, seda aktiivsemalt töötajad neid ka kasutavad. See aitab omakorda tagada töötajate pikaajalisemat töövõimet, vähendada haiguspäevi ning panustada seeläbi ka rohkem Eesti majandusse.   

7 soovitust, kuidas ise tervist paremaks muuta  

Selleks, et igaüks ise saaks oma tervist parandada ja ennetada suuremaid tervisemuresid, on Meliva töötervishoiuarst Toomas Põld välja toonud seitse soovitust:   

Liigu regulaarselt. Vajalik on päevas vähemalt 30 minutit mõõdukalt liikuda (nt jalutamine, rattasõit, ujumine). 

Söö mitmekülgselt ja tasakaalustatult. Vähenda suhkrut, soola, töödeldud toite ja söö rohkem köögi- ja puuvilju. 

Hoolitse vaimse tervise eest. Puhka piisavalt, piira ületöötamist, õpi stressiga toime tulema, vajadusel kasuta nõustamisteenuseid. 

Väldi kahjulikke harjumusi. Suitsetamine, liigne alkohol ja une puudus kahjustavad pikaajaliselt töövõimet. 

Jälgi tööergonoomikat. Õige tööasend, liikumispausid ja sobivad töövahendid aitavad vältida lihas- ja liigesevaevusi. 

Käi regulaarselt tervisekontrollis. Töötervishoiuarst või perearst aitab avastada probleemid enne, kui need süvenevad. 

Loo tasakaal töö ja eraelu vahel. See on oluline nii vaimse kui füüsilise tervise hoidmiseks.

Tervisemured kimbutavad üha nooremaid töötajaid. Mida saavad ettevõtted teha?

Missioon sai alguse Soome kolleegide kaudu, kes osalesid rindemeedikute väljaõppes ja otsisid traumatoloogia spetsialiste, kes oleks valmis Ukrainasse appi minema. 
„Trauma- ja infektsioonikirurgia on mulle südamelähedane teema,“ räägib dr Pais. „Sõjavigastused puudutavad just neid valdkondi – ja see kogemus andis võimaluse aidata seal, kus abi on tõesti vaja.” 

„Kõik patsiendid olid kahekümnendates noored mehed“ 

Lutsk asub suhteliselt rahulikus piirkonnas, kuid sõja reaalsus on igapäevaselt tajutav. 
„Meie sealoleku ajal olid õhuhäired kahel ööl järjest,“ meenutab ta. „Kui Vene poolelt tõuseb õhku 30–40 hävitajat, antakse üle riigi õhuhäire, sest keegi ei tea, kuhu raketid jõuavad.“ 

Haigla töö ise kulges siiski järjekindlas rütmis. 
„Osakonnas oli umbes 25–30 voodikohta ja hommikuti nägime visiidil, et kõik patsiendid on kahekümnendates noored mehed,“ ütleb dr Pais vaikselt. „See ei olnud niivõrd ootamatu, kuid siiski raske tõdemus.“ 

Haiglates käib lõputu töö rindel kannatanute raviks 

Volõõnia keskhaigla kirurgid tegelevad keeruliste luumurdude, põletuste ja infektsioonidega. Varustus on piiratud, sageli kasutatakse annetatud seadmeid. 
„Üks põhilisi töövahendeid – aspiraator, millega haavu loputatakse oli operatsioonitoas üle 20 aasta vana rootslaste annetatud seade,“ kirjeldab dr Pais. „Juhe püsis kinni vaid vaevu ja tuli loota, et see ei katkeks keset protseduuri.“ 

Ta meenutab üht patsienti, kes oli saanud droonirünnakus raske jalavigastuse. 
„Tal tuli eemaldada 16 sentimeetrit sääreluud. Luu asendati ajutiselt antibiootikumi sisaldava tsemendiga, et hiljem sinna uus luu kasvatada. See on pikk ja keeruline ravi,“ räägib arst. 
Suurimad mured on aga seotud antibiootikumide kättesaadavuse ja multiresistentsete bakteritega, mis muudavad ravi veelgi raskemaks. 

„Seda, mis toimub kohapeal, ei anna piltide kaudu edasi“ 

Dr Pais ütleb, et ükski foto ega uudis ei suuda edasi anda seda, mida ta Ukrainas kohapeal koges. „Ükskõik kui palju me näeme pilte või loeme lugusid, see ei anna edasi seda, milline on tegelik elu seal — kuidas inimesed tegelikult toime tulevad,“ räägib ta. „Alles vahetus kontaktis saad aru, mida sõda päriselt tähendab.“ 

Ta meenutab ka osakonnajuhatajat, kes polnud nelja aasta jooksul kordagi puhkepäeva saanud. „See näitab, millise koormusega inimesed seal töötavad,“ lisab ta. 

Dr Paisi sõnul on ukrainlaste tänulikkus siiras ja soe. „Iga kord, kui keegi kuulis, et olen Eestist tulnud appi, öeldi lihtsalt: aitäh, et te siin olete.“ 
Ta plaanib Ukrainasse naasta juba uue aasta alguses. „See töö ei saa seal niipea otsa. Ka pärast sõja lõppu jätkub taastusravi ja operatsioone tehakse veel aastaid,“ ütleb ta. 

Lutskis kogetu jättis temasse sügava veendumuse, et Ukraina toetamine peab jätkuma. 
„Meditsiinis on seal puudus pea kõigest – alates antibiootikumidest kuni lihtsate tarvikuteni, nagu niisutavad kreemid nahaplastikapatsientidele,“ räägib dr Pais. „Kui keegi soovib aidata, saab seda teha otse – kontaktid ja koostöökanalid on olemas.“ 

Soovid toetada Volõõnia keskhaiglat? 
Dr Paisi kaudu on võimalik korraldada otsekontakti haiglaga Lutskis. Küsi lisainfot Meliva sotsiaalmeedia kanalite kaudu või kirjuta mart.pais@meliva.ee. 

Meliva ortopeed dr Mart Pais: Ukraina haiglates käib igapäevane töö rindel haavatutega

Oktoobri alguses töötas Meliva ortopeed dr Mart Pais nädala Lutskis, Volõõnia oblasti keskhaiglas Loode-Ukrainas. Seal ravitakse rindelt evakueeritud sõdureid, kes on jõudnud piisavalt stabiilsesse seisundisse, et jätkata edasise raviga tagalas. 

Kantar Emori uuringuekspert Kaisa Esko sõnas, et Eesti elanikud soovivad tervisemurede lahendamise teekonnal rohkem sujuvust. „Tulemused näitavad, et 86% töötervishoiu visiidil käinud inimestest tahaksid, et selle käigus avastatud tervisemurega tegeleks teenusepakkuja edasi: suunates inimest täiendavatele uuringutele, andes ravisoovitusi või pakkudes muid lahendusi,“ kommenteeris ta.  

Uuringuekspert lisas, et kuna Kantar Emori varasem uuring meditsiinibrändide kohta on ilmestanud, et eriarstiabi on inimeste jaoks raskesti kättesaadav, oleks tarvis, et terviseabi antaks viisil, mis ei tekita inimesele juurde ajakulukaid lisavisiite või tõrkeid ühe teenusepakkuja juurest teiseni liikumisel. 

Uuringu tellinud tervishoiuettevõtte Meliva ärikliendi valdkonna juht Ulla Ilisson ütles, et uuring kinnitab veendumust, et töötervishoiul on terviseedenduses kandev roll, sealhulgas haiguste varajases avastamises. “Eesti tervishoiusüsteemi ja selle väljakutseid vaadates on selge, et peame varasemast rohkem panustama kogu süsteemi sidusamaks muutmisesse ja sellesse, et patsiendi raviteekond oleks sujuv. Patsient peab tervisemure avastamise järel kohe saama õiget ravi, sh jõudma õigel ajal ka õige eriarsti juurde,” sõnas ta. 

Eesti inimesed hindavad töötervishoidu kõrgelt

¾ Eesti elanikest on nõus sellega, et töötervishoiuteenus on väärtuslik, kuna arvestab töö iseloomu, ⅔ leiab, et teenus aitab terviseprobleeme varakult avastada. Üle ⅖ inimestest nõustus väitega, et töötervishoiuvisiit asendab nende jaoks regulaarset tervisekontrolli. Selle väitega nõustuvad sagedamini mehed (50%) kui naised (39%). 

Ligi 88% Eesti elanikest peab oluliseks, et tööandjal on kohustus võimaldada töötajal käia regulaarselt tervise ülevaatusel.  

Lisaks nähtub uuringust, et 26% inimestest ei ole kunagi töötervishoiuvisiidil käinud (sealhulgas palgatöötajate hulgast 13% ning iseendale tööandjate seast 44%).  

Samuti tuleb uuringust välja, et kuigi valdavalt on töötervishoiu visiidil käinud inimesed jäänud pakutud abiga väga rahule (81%), siis on 12% vastanutest väljendanud teenuse osas mõningast rahulolematust. Rahul ei olda teenuse osutaja suhtumise, abi kättesaadavuse ning teenuseosutaja antud nõuannete ja juhistega.  

Töötervishoiuteenust tervikuna vaadeldes sooviksid Eesti elanikud, et selle abil oleks neil juurdepääs veelgi rohkematele teenustele nagu näiteks eriarsti teenused, täiendavad uuringud ja vereanalüüsid. 

Uuringu sihtrühm olid vähemalt 18-aastased Eesti alalised elanikud ning uuringu põhjal saab teha üldistusi Eesti täisealise elanikkonna kohta. Uuring viidi läbi selle aasta augustis. 

Meliva on Eesti tervishoiuettevõte, pakkudes turul kõige laiapõhjalisemat valikut eratervishoiu teenuseid eriarstiabist hambaravi ja -laborite, vaimse tervise ja töötervishoiuni. Meliva kuulub enam kui sajandipikkuse kogemusega Soome tervishoiuettevõttele Mehiläinen. 

Uuringutulemustega on võimalik tutvuda: https://meliva.ee/tootervishoid 

Uuring: 2/3 Eesti elanikest leiab, et töötervishoiuteenus aitab terviseprobleeme ennetada ja neid varakult avastada

Uuringufirma Kantar Emori läbiviidud Eesti elanike rahulolu-uuring töötervishoiu teenusega näitab, et enamik Eesti elanikke (88%) peab regulaarseid kohustuslikke tervisekontrolle oluliseks, sest see annab neile oma tervise osas kindlustunde ning asendab nende jaoks regulaarset tervisekontrolli (44%). Samas leiavad inimesed, et töötervishoiu kvaliteedi tõstmiseks on veel ruumi. 

Digikliinikus on üld- ja perearstid lihtsasti kättesaadavad – reaalajas, seitse päeva nädalas. Vestle Digikliiniku arstiga ilma eelneva broneeringuta ja saa vastus oma tervisemurele vaid mõne minutiga.

Digikliinik

Hoolitse enda või lähedase mehe tervise eest! Melivas pakume meestele erihinnaga põhjalikku vereanalüüside paketti koos digikliiniku arsti konsultatsiooniga kuni aasta lõpuni.

Meeste tervisepakett aasta lõpuni erihinnaga

Naistearsti vastuvõtule on oodatud igas vanuses naised erinevate günekoloogiliste küsimuste ja muredega.

Külasta naistearsti regulaarselt

Vaktsineeri end gripi vastu. Riskirühmadele on vaktsineerimine tasuta.

Hoia end ja oma lähedasi gripi eest

Ootame Meliva meeskonnaga liituma meditsiinivaldkonna spetsialiste, kes soovivad koos meiega panustada Eesti inimeste tervise ja rahulolu parendamisse.

Tule meile tööle!

Oleme Eesti inimeste tervisepartner läbi terve elukaare. Meie terviseeksperdid aitavad igas terviseküsimuses kõikjal üle Eesti. Oleme Sinu jaoks olemas hambaravist, töötervishoiu, vaimse tervise, eriarstiabi ja esteetilise meditsiinini. Meliva kliinikud asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Põlvas, Võrus, Keilas, Sakus, Kärdlas ja Kuressaares ning igale poole mujale jõuavad meie tervisebussid.

Suurim üle-eestiline katvus

Uudised ja teated

Meie Melivas väärtustame tervena elatud elu. Leiame ühiselt lahenduse igale Sinu terviseküsimusele – ennetusest ravini. Sinu tervis on meie jaoks oluline ning hoolitseme selle eest, et väiksest murest ei kasvaks suur.

Tervele elule pühendunud

Meie tugevus on meie inimesed, keda hoiame samamoodi, nagu nemad hoiavad Sind.

Parimad arstid ja spetsialistid

Oleme Sinu partner kõikides tervisega seotud küsimustes, eriarstiabist suutervise ja töötervishoiuni.

Lai valik terviseteenuseid

Teenused

Arstid ja spetsialistid

Eriarst

Usaldusväärne, hooliv ja terviklik hambaravi kogu perele.

Hambaravi

Parim lahendus, kui terviseküsimus ei vaja ilmtingimata füüsilist konsultatsiooni.

Digitaalne kaugvastuvõtt

Digikliiniku kasutamine

Tutvu vajalike materjalidega enne tervisekontrolli

Töö ja tervisega seotud teenused

Töötervishoid

Oleme Eesti inimeste tervisepartner läbi terve elukaare. Meie terviseeksperdid aitavad igas terviseküsimuses kõikjal üle Eesti. Oleme Sinu jaoks olemas hambaravist, töötervishoiu, vaimse tervise, eriarstiabi ja esteetilise meditsiinini.

Meliva - abiks igas terviseküsimuses.

Meeste tervisepakett aasta lõpuni erihinnaga

Külasta naistearsti regulaarselt

Hoia end ja oma lähedasi gripi eest

Suurim üle-eestiline katvus

Tervele elule pühendunud

Tervele elule pühendunud

aastat kogemust

Parimad arstid ja spetsialistid

Parimad arstid ja spetsialistid

Arsti ja spetsialisti

Lai valik terviseteenuseid

Lai valik terviseteenuseid

erinevat terviseteenust

Uudised ja teated

Tule meile tööle!