Karl Eriku sõnul tuleks kõigepealt murda müüt, et kui laps mängib videomänge, on ta antisotsiaalne. „Tegelikkus on õnneks hoopis teistsugune. Mängukultuur on tänapäeval vägagi sotsiaalne – isegi kui mäng pole koos teistega mängitav, leiavad noored internetistkogukondi, kellega mängudest ja muudest hobidest rääkida.“ 

Palu lapsel kirjeldada mängu žanri ja eesmärki 

Karl Erik soovitab alustada sellest, et vanem viib end lapsega vesteldes mängu sisuga kurssi. Klassikaline küsimus „Mis selles mängus tegema peab?“ võib jääda pinnapealseks ega aita mõista, millega ta päriselt tegeleb. Karl Erik soovitab esmalt paluda lapsel selgitadamängu žanri, tüüpi ja eesmärke oma sõnadega. Seejärel küsi, kuidas laps mängust teada sai – kas keegi sõpradest tutvustas seda või leidis ta mängu ise. Viimane küsimus aitab teada saada, kas laps järgib trende, mängib ainult teatud tüüpi mänge või otsib erinevaidelamusi. 

Abiks tuleb ka, kui selgitad välja, miks laps soovib mängida. Näiteks võid küsida, kas mäng on talle narratiivne elamus nagu film või raamat või pigem meelelahutus ja puhkus ning kas tal tekivad mängides omad lood. 

Keskendu videomängude positiivsetele külgedele, aga puuduta ka ohte 

Videomängudel on rohkelt positiivseid külgi, millest üks olulisemaid on sotsialiseerumine. Uuri lapselt, kas ta mängib kellegagi koos – kas need on päris sõbrad või internetist leitud tutvused? „Kui ta mängib võõrastega, tasub uurida, kas ta on teadlik võimalikest ohtudest. Näiteks sellest, et võõrad ei pruugi olla sellised, nagu nad end esitlevad. Vestelge ka teemal, kuidas nad võiksid lapselt raha välja pressida,“ julgustab Karl Erik. 

Nõustaja soovitab lapselt uurida, kuidas ja mis toonis ta teistega mängus suhtleb. Kas kirjalikult või mikrofoni ja kaamera kaudu? Kas mängijate omavaheline stiil on toetav või pigem nokkiv ja kiuslik? „Need vestlused võivad luua turvatsooni, tänu millele julgeb laps pöörduda sinu poole, kui internetisuhtluses läheb midagi valesti.“ 

Paljud mängijad otsivad lemmikmängu üle arutlemiseks kogukondi või vestlusportaale nagu Discord. „Sellised kohad võivad olla väärtuslikud sotsiaalsete suhete loomiseks, eriti neile, kellel on raskem tavaelus sõpru leida. Internet ja mängud annavad hea platvormi, kussaab harjutada sõprade leidmist ja nendega suhtlemist,“ tõdeb Karl Erik. 

Nõustaja hinnangul on oluline mõista, kuidas mängud lapse tundeid mõjutavad. „Paljud vanemad on kogenud, kuidas mängija muutub ärrituvaks, kui tal ei lähe hästi või mänguaeg katkestatakse äkki. Esimene samm oma mänguharjumuste üle kontrolli saavutada on teadvustada, kuidas erinevad mängud meid mõjutavad,“ sõnab Karl Erik. Ta lisab, et tähtis on julgustada last ka negatiivsetest tunnetest rääkima. 

Samuti võiks uurida, mida laps teeb, kui jääb mängus jänni – kas annab alla või otsib lahendusi? Videomängud treenivad ka vastupanuvõimet ja aitavad päriselus katsumustega paremini silmitsi seista. 

Videomängud pakuvad Karl Eriku sõnul head võimalust finantstarkust õpetada. „Küsi lapselt, kas ta arvab, et tema tehtud ost mängus on seda raha väärt. Lase tal välja mõelda, mida ta sama raha eest mänguväliselt osta saaks,“ soovitab nutinõustaja. 

Erilist tähelepanu tuleb pöörata mängusisestele maksetele. Mõned mängud muudavad pärisraha väärtuse abstraktsemaks mitme virtuaalvaluuta kaudu. „Niiviisi võib asjade tegelik väärtus kahe silma vahele jääda ning on kergem teha rohkem kulutusi,“ hoiatab Karl Erik. „Isegi kui mängusisesed maksed ei anna lapsele eeliseid, võivad need olla disainitud viisil, mis tekitab survet raha kulutada FOMO – hirm millestki ilma jääda – kaudu.“ 

Karl Erik rõhutab, et tänapäeval veedavad paljud inimesed suure osa päevast ekraanide taga, kuid ei satu sellest sõltuvusse. Mängud võivad olla aga nii kaasahaaravad, et mängija ei panegi tähele, kuidas tunnid mööduvad või mil viisil see enesetunnet mõjutab. „Endale piiride seadmine ja oma mänguaja märkamine on ülivajalikud oskused, mida tuleb õpetada kõikidele lastele, kes alustavad nutiseadmete kasutamist.“ 

Artikkel avaldati veebiajakirjas Pere ja Kodu 11.12.2025.

Videomängud on lapse elu lahutamatu osa. Neid küsimusi esitades saad aimu, mida ta mängib ja kuidas see talle mõjub.

Kuna vanemad ei tea täpselt, mida lapsed ekraani ees teevad, tekitab see sageli hirmu. Meliva kogemusnõustaja Karl Erik Saks jagab soovitusi, kuidas „oma mängurit“ mõistma õppida lihtsate, ent põhjalike küsimuste abil, luues vanema ja lapse vahele usaldusliku suhte. 

Kuidas kõrvapõletik välja võib näha?

Kõrvapõletiku äratundmine ei ole alati lihtne, eriti väikelaste puhul, kelle sõnavara ei võimalda valu täpselt kirjeldada. Sümptomid võivad olla üsna üldised ja meenutada nohu või muud viirushaigust. Kõrvavalu on siiski üks sagedasemaid tunnuseid — see võib olla torkiv või tuikav ning kipub öösel tugevnema. Paljud lapsed muutuvad ärritunumaks, magavad halvasti, kaotavad söögiisu või võivad ka oksendada.

Kõrvaeritis, palavik ja ajutine kuulmise langus on samuti sagedased, eriti kui põletik on ulatuslikum. Kuna kõik need sümptomid võivad esineda ka muude haiguste korral, on kindla diagnoosi panek siiski arsti ülesanne.

Kui laps kaebab kõrvavalu või on öösel eriliselt rahutu, on vanematel võimalik paljuski kodus aidata. Kõige olulisem on pakkuda lapsele mugavust ja leevendada valu.

•    Valuvaigistid (paratsetamool või ibuprofeen), mis leevendavad valu ja palavikku.

•    Tuimestavad kõrvatilgad, mis võivad pakkuda lühiajalist leevendust.

•    Ninasprei või soolalahus, mis aitab vähendada ninakinnisust ja seeläbi parandada kuulmetõrve tööd.

Kui lapse seisund 48 tunni jooksul ei parane või palavik tõuseb üle 38,5 kraadi, on soovitatav pöörduda arsti poole.

Tänapäeval ei ole antibiootikumid enam kõrvapõletiku esimene ravivalik. Enamus kõrvapõletik on ise paranevad ja antibiootikum ravi rakendamine ei kiirenda seda protsessi. Kuid teatud juhtudel võib antibakteriaalne ravi olla ikkagi näidustatud.

Antibiootikumravi soovitatakse kasutada, kui:

•    kõrvast tuleb (mädast) eritist,

•    laps on alla kuue kuu vana ja kahtlustatakse kõrvapõletikku,

•    alla 2 lapse, kellel on mõlemapoolne kõrvapõletik,

•    Tugev valu ei möödu 48 h jooksul,

Kui esineb kolm keskkõrvapõletiku poole aasta jooksul või neli aasta jooksul, siis võib arst soovitada kõrvadešunteerimist. Sellel juhul paigaldatakse üldnarkoosis kuulmekilesse väikesed torud, mis aitavad keskkõrvaruumi ventileerida ja vähendavad põletike tekke riski. Lisaks on siis võimalik kasutada keskkõrvapõletiku tekkimise korral antibakteriaalseid kõrvatilkasid ja vältida suukaudse antibiootikumide kasutamist. Erinevalt laialdasele levinud valest arusaamisele on tegelikult alates 2012 aastast lubatud šuntidega ujumine ja kõrvasid ei pea selleks eraldi kaitsma. Sageli eemaldatakse koos šuntide panemisega ka lastel ninaneelust adenoid ehk ninaneelumandel. Enamikel juhtudel eemalduvad šundid kuulmekilest ise 1-2 aasta jooksul.

Kuigi kõrvapõletikke ei ole võimalik täielikult vältida, saab põletiku tekke riski oluliselt vähendada. Hea kätehügieen ja haiguste leviku vältimine on olulised igapäevased abinõud. Samuti mängivad rolli teatud vaktsiinid ja lapse elukeskkond.

•    Vanemate suitsust loobumine ja tubakasuitsu vältimine lapse läheduses

Need lihtsad sammud võivad oluliselt vähendada ülemiste hingamisteede viirushaiguste teket, mis on sageli kõrvapõletiku algpõhjuseks.

Millal peaks kindlasti pöörduma arsti poole?

Kõrvavalu algab sageli öösel, kuid enamasti ei ole vaja erakorralist arstiabi. Kui laps on hommikuks siiski endiselt väga hädas, tasub arstiga ühendust võtta. Kiiremini tuleks reageerida siis, kui tekib mädaeritis, palavik püsib mitu päeva või laps muutub loiuks ning tema enesetunne halveneb.

Kõrva läbivaatus on täiesti valutu ja ohutu protseduur, mis annab arstile kõige täpsema ülevaate lapse seisundist. Nii saab otsustada, kas piisab jätkuvalt kodusest hooldusest või vajab laps täiendavat ravi

1.) Rosenfeld RM, Tunkel DE, Schwartz SR, Anne S, Bishop CE, Chelius DC, Hackell J, Hunter LL, Keppel KL, Kim AH, Kim TW, Levine JM, Maksimoski MT, Moore DJ, Preciado DA, Raol NP, Vaughan WK, Walker EA, Monjur TM. Clinical Practice Guideline: Tympanostomy Tubes in Children (Update). Otolaryngol Head Neck Surg. 2022 Feb;166(1_suppl):S1-S55. doi: 10.1177/01945998211065662. PMID: 35138954.

2.) NICE Guideline: National Institute for Health and Care Excellence. (2022). Otitis media (acute): antimicrobial prescribing (NG91)

3.) Lieberthal AS, Carroll AE, Chonmaitree T, Ganiats TG, Hoberman A, Jackson MA, Joffe MD, Miller DT, Rosenfeld RM, Sevilla XD, Schwartz RH, Thomas PA, Tunkel DE. The diagnosis and management of acute otitis media. Pediatrics. 2013 Mar;131(3):e964-99. doi: 10.1542/peds.2012-3488. Epub 2013 Feb 25. Erratum in: Pediatrics. 2014 Feb;133(2):346. Dosage error in article text. PMID: 23439909.

Keskkõrvapõletik lastel: kuidas seda märgata ja õigesti reageerida?

Keskkõrvapõletik on laste seas väga sagedane tervisemure. 80% alla viieaastastest lastest kogeb vähemalt ühte kõrvapõletiku episoodi. Kuigi enamasti on tegemist ajutise ja ohutu seisundiga, võib see lapsele põhjustada märkimisväärset ebamugavust ning vanematele palju muret.

Eesti tööealiste tervisemured algavad juba 30. eluaastates ning süvenevad läbi kogu tööea. Lisaks on viimastel aastatel suurenenud vaimse tervise probleemid. Tõsisele olukorrale lahenduste leidmisel näevad endal suurt rolli ka tööandjad.  

Eesti tööealise elanikkonna ehk 20–64-aastaste levinumad terviseprobleemid on südame- ja veresoonkonnahaigused: kõrge vererõhk ja kolesterool, ülekaal ning südame arterite ummistumine. Meliva töötervishoiuarsti Toomas Põllu sõnul on viimastel aastatel suurenenud töötajate vaimse tervise probleemid: stress, ärevus, läbipõlemine ja unehäired. Lisaks kimbutavad paljusid selja-, kaela- ja liigesevalud, mis on sageli põhjustatud istuva töö või füüsilise ülekoormuse tõttu.  

Põllu sõnul hakkavad meestel ilmnema terviseprobleemid juba 30. eluaastates. „Tervisekaotus avaldub esmalt töövõime languses, väsimuses, vaimse tervise probleemides ja alles seejärel krooniliste haigustena,“ ütles Põld. Tema sõnul on palju neid, kes ei pöördu õigel ajal arsti poole või ei pea oma tervist prioriteediks enne, kui probleemid muutuvad tõsiseks.  

Ehkki põhiroll oma tervise eest hoolitsemisel lasub inimestel endil, on üha enam tööandjaid võtnud südameasjaks aidata suuremaid probleeme ennetada, suunates inimesi regulaarselt töötervishoiu kontrollidesse. Võimalust tööajast ja tööandja kuludega töötervishoiuarstil käia kasutab igal aastal üle 160 000 inimese. „Meie jaoks on töötajate tervisesse ja heaolusse panustamine loomulik osa kultuurist ning usume, et kui töötajate heaolu eest on hoolitsetud, kajastub see ka paremates töötulemustes,“ selgitas tehnoloogiaettevõtte ABB töötervishoiu, tööohutuse ja keskkonnajuht Kaspar Kreek.

Tema sõnul on võimalusi töötaja tervisesse panustada veelgi, olgu selleks laiaulatusliku ravikindlustuse pakkumine, mis katab nii pere- kui ka eriarstiabi, uuringud, psühholoogilise nõustamise ja hambaravi. Või näiteks ergonoomilise töökeskkonna loomine, tagades töötajatele vajalikud tugivahendid: alustades spetsiaalsetest sisetaldadest ja lõpetades kontoritöötajate ergonoomiliste hiirte ja käetugedega. Kreek rõhutab, et mida kättesaadavamaks ennetavad ja taastavad teenused muuta, seda aktiivsemalt töötajad neid ka kasutavad. „Seda ilmestavad hästi ettevõttes kohapeal korraldatud ja seetõttu aktiivse osavõtu saanud vaktsineerimised,“ sõnas Kreek.  

Suur mõju tõsisemate tervisemurede ennetamisel on ka regulaarsel liikumisel. „Toetame töötajate liikumisharjumusi ja meeskonnavaimu ning lisaks aktiivsele liikumisele on olulisel kohal ka ennetustegevus ja taastumine. Näiteks käib ettevõttes kaks korda nädalas massöör – kohapeal teenuse kasutamine on eriti mugav ning nii ei jää töötervishoiuarstilt saadud soovitus pelgalt paberile,“ lisas Kreek.

Ettevõtted tunnetavad üha enam oma rolli töötajate vaimse tervise toetamisel. Swedbanki tööheaolu juht Katrin Meos rõhutas, et kõigepealt tuleks tagada töötingimused, mis toetavad rahulolu ja tasakaalu. „Oluline on, et töötajatel oleksid selged eesmärgid, võimalus töökorralduses paindlikkuseks ning juht, kes on toetav ja mõistev. Samuti peame tähtsaks inimeste teadlikkuse ja toimetulekuoskuste arendamist erinevates olukordades. Oleme veendunud, et just õnnelikud ja rahulolevad töötajad on iga organisatsiooni edu alus,“ selgitas Meos.

Nii ABBs kui ka Swedbankis toimuvad regulaarsed seminarid, kus jagatakse töötajatele häid nippe vaimse tervise eest hoolitsemiseks. Mõlemad ettevõtted võimaldavad tervisekindlustuse kaudu kiiremat vastuvõttu psühholoogi või terapeudi juurde. „Keegi ei tohi jääda raskes olukorras üksi oma murega,“ rõhutas Meos.  

Ettevõtete sõnul saaks ka riik senisest rohkem tööealise elanikkonna tervisesse panustada. Täna investeerivad ettevõtted töötaja kohta tervisekontrollidesse keskmiselt 40 eurot aastas, lisaks pakub 10% tööandjatest töötajatele ravikindlustust, mille kulu on töötaja kohta aastas umbes 350 eurot. ABB esindaja sõnul on praegu Eestis kehtiv maksuvaba tervisehüvitise piirmäär 400 eurot töötaja kohta aastas selgelt piirav.  

„Kasutame ABB-s selle limiidi täielikult ära ja maksame ületatavalt osalt erisoodustusmaksu. Oleme seisukohal, et suurem paindlikkus ja piirmäära tõstmine võimaldaks meil ja paljudel teistel ettevõtetel töötajate tervisesse veelgi enam panustada ja vähendada seeläbi survet riiklikule tervishoiusüsteemile,“ sõnas Kreek.  

Ka Swedbanki esindaja sõnul on järjest rohkem olnud olukordi, kus töötajatele lahendusi välja mõeldes on maksuvaba piirmäär suurimaks võimaluste piirajaks. „Võib oletada, et iga ühe euro suuruse investeeringu kohta töötajate tervisesse võiks tulla tagasi umbes kaks kuni neli eurot. See on kindlasti oluline mõttekoht otsustajatele,“ sõnas Swedbanki tööheaolu juht Katrin Meos.  

Ettevõtete esindajad rõhutavad, et mida kättesaadavamad on tervisemuresid ennetavad ja taastavad teenused, seda aktiivsemalt töötajad neid ka kasutavad. See aitab omakorda tagada töötajate pikaajalisemat töövõimet, vähendada haiguspäevi ning panustada seeläbi ka rohkem Eesti majandusse.   

7 soovitust, kuidas ise tervist paremaks muuta  

Selleks, et igaüks ise saaks oma tervist parandada ja ennetada suuremaid tervisemuresid, on Meliva töötervishoiuarst Toomas Põld välja toonud seitse soovitust:   

Liigu regulaarselt. Vajalik on päevas vähemalt 30 minutit mõõdukalt liikuda (nt jalutamine, rattasõit, ujumine). 

Söö mitmekülgselt ja tasakaalustatult. Vähenda suhkrut, soola, töödeldud toite ja söö rohkem köögi- ja puuvilju. 

Hoolitse vaimse tervise eest. Puhka piisavalt, piira ületöötamist, õpi stressiga toime tulema, vajadusel kasuta nõustamisteenuseid. 

Väldi kahjulikke harjumusi. Suitsetamine, liigne alkohol ja une puudus kahjustavad pikaajaliselt töövõimet. 

Jälgi tööergonoomikat. Õige tööasend, liikumispausid ja sobivad töövahendid aitavad vältida lihas- ja liigesevaevusi. 

Käi regulaarselt tervisekontrollis. Töötervishoiuarst või perearst aitab avastada probleemid enne, kui need süvenevad. 

Loo tasakaal töö ja eraelu vahel. See on oluline nii vaimse kui füüsilise tervise hoidmiseks.

Tervisemured kimbutavad üha nooremaid töötajaid. Mida saavad ettevõtted teha?

Digikliinikus on üld- ja perearstid lihtsasti kättesaadavad – reaalajas, seitse päeva nädalas. Vestle Digikliiniku arstiga ilma eelneva broneeringuta ja saa vastus oma tervisemurele vaid mõne minutiga.

Digikliinik

Meliva kliinikud on suletud 24-26. detsember. Laupäeval, 27.12 on Tallinna Rävala kliinik avatud ning pakume üldarsti-, günekoloogi-, psühholoogi-, ja õendusteenuseid.

Hoolitse enda või lähedase mehe tervise eest! Melivas pakume meestele erihinnaga põhjalikku vereanalüüside paketti koos digikliiniku arsti konsultatsiooniga kuni aasta lõpuni.

Meeste tervisepakett aasta lõpuni erihinnaga

Meliva vaimse tervise spetsialistid on abiks igale pöördujale vaimse tervise hoidmise, psühholoogilise ravi ja vaimse tervise probleemide ennetamisega seotud küsimustes.

Hoolitse oma vaimse tervise eest

Naistearsti vastuvõtule on oodatud igas vanuses naised erinevate günekoloogiliste küsimuste ja muredega.

Külasta naistearsti regulaarselt

Ootame Meliva meeskonnaga liituma meditsiinivaldkonna spetsialiste, kes soovivad koos meiega panustada Eesti inimeste tervise ja rahulolu parendamisse.

Tule meile tööle!

Oleme Eesti inimeste tervisepartner läbi terve elukaare. Meie terviseeksperdid aitavad igas terviseküsimuses kõikjal üle Eesti. Oleme Sinu jaoks olemas hambaravist, töötervishoiu, vaimse tervise, eriarstiabi ja esteetilise meditsiinini. Meliva kliinikud asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Põlvas, Võrus, Keilas, Sakus, Kärdlas ja Kuressaares ning igale poole mujale jõuavad meie tervisebussid.

Suurim üle-eestiline katvus

Uudised ja teated

Meie Melivas väärtustame tervena elatud elu. Leiame ühiselt lahenduse igale Sinu terviseküsimusele – ennetusest ravini. Sinu tervis on meie jaoks oluline ning hoolitseme selle eest, et väiksest murest ei kasvaks suur.

Tervele elule pühendunud

Meie tugevus on meie inimesed, keda hoiame samamoodi, nagu nemad hoiavad Sind.

Parimad arstid ja spetsialistid

Oleme Sinu partner kõikides tervisega seotud küsimustes, eriarstiabist suutervise ja töötervishoiuni.

Lai valik terviseteenuseid

Teenused

Arstid ja spetsialistid

Eriarst

Usaldusväärne, hooliv ja terviklik hambaravi kogu perele.

Hambaravi

Parim lahendus, kui terviseküsimus ei vaja ilmtingimata füüsilist konsultatsiooni.

Digitaalne kaugvastuvõtt

Digikliiniku kasutamine

Tutvu vajalike materjalidega enne tervisekontrolli

Töö ja tervisega seotud teenused

Töötervishoid

Oleme Eesti inimeste tervisepartner läbi terve elukaare. Meie terviseeksperdid aitavad igas terviseküsimuses kõikjal üle Eesti. Oleme Sinu jaoks olemas hambaravist, töötervishoiu, vaimse tervise, eriarstiabi ja esteetilise meditsiinini.

Meliva - abiks igas terviseküsimuses.

Meeste tervisepakett aasta lõpuni erihinnaga

Hoolitse oma vaimse tervise eest

Külasta naistearsti regulaarselt

Suurim üle-eestiline katvus

Tervele elule pühendunud

Tervele elule pühendunud

aastat kogemust

Parimad arstid ja spetsialistid

Parimad arstid ja spetsialistid

Arsti ja spetsialisti

Lai valik terviseteenuseid

Lai valik terviseteenuseid

erinevat terviseteenust

Uudised ja teated

Tule meile tööle!