Aasta jooksul Meliva töötervishoiu visiitidel täidetud emotsionaalse enesetunde küsimustikule (EEK-2) on vastanud enam kui 50 000 töötajat erinevatest tegevusvaldkondadest. Nii mahukas valim annab harukordse võimaluse vaadata Eesti töötajate vaimse tervise seisundit mitte üksikjuhtumite, vaid mustrite ja trendide kaudu. 

Kuigi EEK-2 ei võimalda panna kliinilisi diagnoose, näitab see usaldusväärselt, millistes sektorites kogetakse sagedamini vaimset kurnatust, uneprobleeme, ärevust ning meeleolulangust – ehk seisundeid, mis viitavad suurenenud riskile tõsisemate vaimse tervise häirete kujunemiseks. 

Tulemused osutavad selgelt: vaimse koormuse ja vaimse tervise riskide jaotus tööelus ei ole juhuslik. Eriti haavatavad on valdkonnad, kus töö on emotsionaalselt nõudlik, vastutusrikas, pideva vaimse pingega või kus oodatakse samaaegselt kõrget tulemuslikkust ja suurt paindlikkust. 

See on oluline teadmine igale tööandjale – sõltumata sektorist. Töötervishoiuspetsialistide regulaarne kaasamine ei ole üksnes füüsilise töövõime hindamine, vaid ka võimalus märgata varakult vaimse tervise riske, enne kui need kujunevad töövõimet mõjutavaks probleemiks. 

EEK-2 kasutab mõistet vaimne kurnatus ehk asteenia, mis kirjeldab seisundit, kus inimene kogeb püsivat jõuetust, emotsionaalset pidurdamatust ja vaimset väsimust.  

Kõrgeim vaimse kurnatuse risk on kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (37,3%), kunsti, meelelahutuse ja vaba aja sektoris (35%) ning info ja side valdkonnas (34,6%). Neid ühendavad intellektuaalselt nõudlik töö, pikk vaimne pingeseisund ja suur vastutus. 

Madalamad, kuid siiski probleemi ulatuslikkust ilmestavad tulemused töötlevas tööstuses (15,6%), ehituses (20,6%) ning veonduses ja laonduses (21,1%).  

Üks sagedasemaid vaimse tervisega seotud kaebusi on unehäired, mis võivad viidata ka suuremale depressiooni- ja ärevusriskile. 

Kõige enam kogevad uneprobleeme kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonna (26,4%), hariduse (26,3%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse (25,3%) töötajad. Need on alad, kus töö eeldab pidevat vaimset kohalolu, loomingulist pinget, otsustusvastutust või emotsionaalset kaasatust. 

Madalamad, kuid siiski märkimisväärsed näitajad ilmnevad töötlevas tööstuses (13,9%), ehituses (15,9%) ning veonduses ja laonduses (17,8%), kus töö on sagedamini füüsiline ja tööpäeva struktuur selgemini piiritletud, samuti esineb rohkem öötööd. 

Meeleolulangusele ja suurenenud depressiooniriskile viitavad vastused koonduvad eriti selgelt tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonda (23%). Tegemist on sektoriga, kus emotsionaalne koormus, vastutus teiste inimeste heaolu eest ning krooniline ajasurve on igapäevased. 

Järgnevad kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (17,3%) ning info ja side (17,2%). 
Madalaimad riskinäitajad on töötlevas tööstuses (8,1%), ehituses (8,2%) ning veonduses ja laonduses (10,6%). 

Ülemäärane üldine ärevus ning sotsiaalärevuse soodumus on enam levinud valdkondades, kus töö tähendab pidevat hindamist, suhtlemist, esinemist või kiiret otsustusvastutust. 

Kõrgeim üldise ärevuse risk on kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (18,2%), sellele järgnevad kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkond (16,9%) ning info ja side sektor (15%). 

Sotsiaalärevus: surve suhelda ja olla pidevalt nähtav 

Sotsiaalärevuse soodumus – hirm hinnangute, eksimise või avaliku esinemise ees – ilmneb EEK-2 vastustest sagedamini valdkondades, kus töö eeldab pidevat suhtlemist, enese eksponeerimist või professionaalset esinemist. 

Kõrgeimad näitajad on kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (12,6%), info ja side sektoris (11,8%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas (10,8%). Need on keskkonnad, kus töö tulemusi ja sooritust hinnatakse pidevalt ning kus sooritus toimub tihti avaliku tähelepanu all. 

Madalam sotsiaalärevuse risk ilmneb ehituses (6%), töötlevas tööstuses (6,4%) ning veonduses ja laonduses (7,7%), kus töö on sagedamini tehniline, meeskonnasisene ja vähem avaliku tähelepanu all. 

Paanikahäirete risk: intensiivsed olukorrad ja kontrollitunde kaotus 

Paanikahoogudele ja agorafoobiale viitavad vastused on üldiselt harvemad, kuid teatud sektorites siiski märkimisväärsed. 

Kõrgem risk ilmneb kunsti, meelelahutuse ja vaba aja sektoris (3,6%) ning hulgi- ja jaekaubanduses (3,1%), kus töö on seotud suure inimhulga, ettearvamatute olukordade, ajasurve ja pideva emotsionaalse reageerimise vajadusega. 

Mida peaksid tööandjad sellest järeldama? 

Rohkem kui 50 000 töötervishoiu visiidi andmestik näitab, et vaimse tervise riskid ei ole individuaalne nõrkus, vaid tihti töökeskkonna ja tööiseloomu loogiline tagajärg. 

Eriti tähelepanelik tuleb olla valdkondades, kus töö on: 

seotud inimeste, teadmiste või avaliku tähelepanuga. 

Samas kinnitavad tulemused ka seda, et vaimse tervise riskid esinevad kõigis sektorites. Just seetõttu on töötervishoiu roll kriitiline – see võimaldab süstemaatiliselt märgata varajasi ohumärke, hinnata riske ning toetada töötajaid enne, kui vaimne kurnatus, ärevus või meeleolulangus hakkavad mõjutama töövõimet ja elukvaliteeti. 

Vaimsest tervisest on saanud tööohutuse ja töövõime keskne osa igas valdkonnas. 

Vaimse tervise koormus Eesti tööelus: mida näitab üle 50 000 töötervishoiu visiidi kogemus? 

Vaimset tervist saame mõtestada kui heaoluseisundit, mis hõlmab inimese võimet realiseerida oma tugevusi ja võimeid. Seega, kui meie vaimne tervis kannatab, kannatab ka kogu meie ülejäänud toimimine, seda nii kodus kui ka tööl. Vaimse tervise alla kuulub ka meie oskus ja suutlikkus tulla toime igapäevaelu tavapäraste pingetega. Kui oleme koormatud ja meie vaimne tervis on närtsimas, siis oleme tavapärasest ärrituvamad ja kogeme stressi veelgi tugevamalt. 

Hea vaimne tervis võimaldab meil igapäevaselt õitseda. See tähendab, et naudime oma tegevusi rohkem ja suudame olla tulemuslikud ja viljakad. Oleme valmis rohkem panustama oma kogukonda ja end ümbritsevasse. Meil kõigil on vaimne tervis ning see on oluline teema iga inimese jaoks: vaimne tervis ei tähenda vaid probleemide esinemist või nende puudumist. 

Kahjuks on aga vaimse tervise probleemid levinud ning võivad kaasa tuua tõsiseid tagajärgi nii töötajatele kui ka tööandjatele. Levinumad vaimse tervisega seotud mured töökohal on läbipõlemine, ärevus, stress ja depressioon, mis kõik mõjutavad inimese töövõimet ja karjääriarengut, aga ka kogu meeskonna tulemuslikkust ja organisatsioonikultuuri, mõjutades seeläbi ka ettevõtte finantstulemusi. 

Kui vaadata, mida saab teha vaimse tervise edendamiseks töökohal, võib tegevused laias laastus jagada kahte kategooriasse: 

proaktiivsed meetodid probleemide ennetamiseks 

reaktiivsed meetodid probleemidele reageerimiseks. 

Proaktiivsed meetodid nagu ka nimi vihjab, on suunatud just probleemide ennetamisele ja vaimse tervise toetamisele. Nende hulka kuuluvad näiteks: 

Psühhosotsiaalsete riskide hindamine ja maandamine töökeskkonnas. Psühhosotsiaalsed riskid on näiteks liigne töökoormus, vähene kontroll oma töö üle, kehvad füüsilised töötingimused, vägivald, ahistamine, diskrimineerimine, ebaselged rollid, töö ebakindlus ja vastuolulised ootused. 
Tööandja saab tuvastada stressi ja rahulolematuse allikaid ning rakendada meetmeid nende vähendamiseks või kõrvaldamiseks.  

Vaimse tervise teadlikkust, probleemide ennetust ja toimetulekut käsitlevate koolituste pakkumine nii juhtidele kui ka töötajatele. 
Nii saab tõsta teadmisi ja oskusi vaimse tervise teemadel, vähendada stigmat ja diskrimineerimist ning julgustada abi otsimist ja pakkumist. Sellisel viisil püsib vaimne tervis fookuses. 
Hea on koolituste planeerimisel jälgida, millist sihtrühma soovitakse kõnetada ja millist eesmärki täita. Kui üldistest teadmistest on kõigil kasu, siis oma rollidest tulenevalt on juhtidel ja spetsialistidel teinekord tarvis erinevaid oskusi.   

Positiivse organisatsioonikultuuri edendamine, mis väärtustab mitmekesisust, kaasatust, lugupidamist, usaldust, koostööd ja avatud suhtlemist.  

Paindliku töökorralduse tagamine, mis aitab töötajatel tasakaalustada töö- ja eraelu. 
Nii aitame vähendada stressi, suurendada autonoomiat, rahulolu ja produktiivsust ning arvestame erinevate töötajate vajaduste ja eelistustega. Tasub meeles pidada, et see, mis töötas kaks aastat tagasi, ei pruugi töötada täna – seega hoia oma inimestega kontakti ja küsi, kas nad vajavad muutusi.  

Vaimset tervist ja heaolu toetavate ressursside ja võimaluste pakkumine, nagu nõustamine, coaching, mentorlus, kolleegide vaheline tugi, heaoluprogrammid, tervisekindlustus, töötajate tugiprogrammid ning ligipääs infole ja teenustele. 
Teadmine abi olemasolust on iseenesest juba toetav, sest annab kindlustunnet, et kui midagi juhtub, on abi mulle käeulatuses. Kui tööandja ütleb selgelt ja nähtavalt, et me oleme su seljataga, siis tõstab see usaldust!  

Reaktiivsed meetodid on suunatud nende töötajate toetamisele, kes juba kogevad probleeme. Nende meetodite hulka kuuluvad näiteks: 

Selge strateegia ja tegevuskorra kehtestamine ning kommunikeerimine vaimse tervisega seotud olukordade käsitlemiseks töökohal, sealhulgas teavitamine, avatus, konfidentsiaalsus, suunamine, tööle naasmine ja mõistlikud kohandused. 
Nii aitame tagada järjepidevuse, õigluse, läbipaistvuse ja vastutuse ning kaitseme nii tööandjate kui ka töötajate õigusi ja kohustusi.  

Juhtide ja vahetute juhendajate koolitamine ja toetamine, et nad oskaksid märgata, toetada ja juhtida töötajaid, kellel esineb vaimse tervise probleeme. 
See aitab luua toetava ja usaldusliku suhte, võimaldab varajast sekkumist ja ennetust, annab sobivat juhendamist ja tagasisidet ning aitab koordineerida vajalike ressursside ja teenuste kasutamist.  

Koostöö vaimse tervise raskustes olevate töötajate ning nende esindajate, töötervishoiuspetsialistide, tervishoiutöötajate ja vajadusel ka pereliikmetega. 
Ole osa töötajat ümbritsevast tugivõrgustikust. Sa ei pea tegema palju – piisab, kui oled olemas siis, kui sind vajatakse.  

Töökorralduse kohandamise võimaluste pakkumine, sh muutused tööülesannetes, tööajas, töökeskkonnas, vahendites, ootustes ja eesmärkides. 
See aitab vähendada takistusi ja raskusi ning võimaldab töötajal oma tööd teha tõhusalt ja turvaliselt.  

Nõustamise, coachingu ja mentorluse pakkumine, et toetada töötajate vaimset tervist ja heaolu. 
Nii aitame ennetada vaimse tervise probleemide süvenemist aga saame aidata ka oma inimesi tagasi õitsengu poole. Nõustamise käigus saab inimene arendada toimetulekuoskusi ja vastupidavust ning toetada enesehoidu ja taastumist.  

Tähelepanelik lugeja pani juba ilmselt tähele, et nõustamisteenused on siin nimekirjas liigitatud nii proaktiivseks kui ka reaktiivseks meetodiks. Teadmine abi kättesaadavusest on, nagu ka enne viitasime, ennetava toimega ning varajane toe otsimine aitab vältida suuremate probleemide teket. Samas on nõustamisvõimaluste pakkumine eriti oluline siis, kui probleem on juba olemas: professionaalse psühholoogilise abi kättesaadavus ei ole alati kõigile lihtne (see võib olla liiga suur kulu ning riiklikus süsteemis võib ooteaeg osutuda liiga pikaks), kuid taastumise toetamine on äärmiselt oluline. 

Rakendatud meetmete regulaarne hindamine ja ülevaatamine, sh tagasiside ning mõju töötajate sooritusele, rahulolule, heaolule ja taastumisele. 
See aitab mõista, mis töötab hästi ja kus on vaja teha muudatusi või parandusi. 

Selleks, et hoida terviklikku ülevaadet vaimset tervist edendavatest tegevustest, on soovituslik koostada vaimse tervise tegevuskava. Vaimse tervise tegevuskava kirjeldab eesmärke, strateegiaid, konkreetseid tegevusi ja mõõdikuid vaimse tervise parandamiseks organisatsioonis ning toetab sind selles, et olla oma töötajate jaoks olemas. 

Kui vajad abi hindamise läbiviimisel, vaimse tervise tegevuskava koostamisel või soovid partnerit oma töötajate toetamiseks, võta meiega ühendust. 

Tutvu meie vaimse tervise teenustega ja küsi pakkumist siit.  

Kuidas edendada vaimset tervist töökohal? 

Vaimset tervist saame mõtestada kui heaoluseisundit, mis hõlmab inimese võimet realiseerida oma tugevusi ja võimeid.

Mõne päeva möödudes lisandusid palavikule kõrvavalu ja ebamugavustunne. Kuid kõige enam tekitas vanemates küsimusi muutus lapse kuulmises. Kolmanda päeva õhtuks märkasid nad, et poiss ei reageeri enam tavalisele kõnele. Joosep ise kirjeldas olukorda kui pidevat kuminat peas. Isegi lähedal rääkivate inimeste juttu oli raske eristada. 

Et saada selgust, kas tegu on tüsistusega ja kuidas edasi toimetada, pöördus pere nõu saamiseks arsti poole. 

Arst selgitab: miks tekib vee all olemise tunne? 

Meliva kõrva-nina-kurguarst dr Risto Vaikjärv kirjeldas, et äge keskkõrvapõletik on lastel ülemiste hingamisteede viiruste puhul üsna sagedane tüsistusest kaaslane. 

Mis aga paljudele vanematele muret teeb, ongi just kuulmise ajutine halvenemine. Dr Vaikjärve sõnul on sellele loogiline selgitus, mis aitab mõista kehas toimuvat.  

"Ägeda keskkõrvapõletiku puhul tekib vedelik keskkõrvaruumi. Vedelikust liiguvad helilained kehvemini läbi ja see põhjustab kuulmislangust. Kujutage ette olukorda, kus olete sukeldunud vee alla ja keegi püüab teiega kaldalt rääkida. Heli on summutatud ja kumisev. Täpselt sama toimib sel hetkel lapse kõrvas," selgitas arst. 

"Vedelik keskkõrvaruumis ei põhjusta püsivat kuulmislangust. Kuulmisnärviga on kõik korras, lihtsalt heli ei pääse hetkel n-ö ukse taha kogunenud vee tõttu läbi," kinnitas arst. 

Pere sai arstilt vajaliku raviplaani, sealhulgas antibiootikumikuuri. Ravi toimis kiiresti. Palavik alanes ja poisi enesetunne paranes märgatavalt juba paari päevaga. Küll aga pani vanemaid proovile ootus kuulmise taastumise osas. 

Siinkohal oli vanematele toeks nõuanne varuda kannatust. „Kui valu ja palavik kaovad kiiresti, siis vedeliku taandumine kõrvast on aeglasem protsess. Kuulmise taastumine võtabki aega ega tähenda ravi ebaõnnestumist,“ ütles Meliva arst.  

Joosepi kuulmine taastus täielikult ravikuuri lõpuks, umbes nädal hiljem, täpselt nii nagu arst oli prognoosinud. 

Kuigi Joosepi lugu lõppes kiire paranemisega, soovitab dr Vaikjärv kõrvapõletike järgselt siiski valvsust mitte kaotada. 

"Isegi kui laps tunneb end hästi, on mõistlik pärast ravikuuri lõppu tulla kontrolli. Me saame lihtsa uuringuga veenduda, et vedelik on kõrvast täielikult kadunud ja kuulmine on sajaprotsendiliselt taastunud. See annab südamerahu, et järgmistele viirustele minnakse vastu terve organismiga," lisas Meliva arst. 

Millal pöörduda kõrvavaluga arsti poole? 

Kui kodune ravi ei aita: Valuvaigisti (parartsetamool/ibuprofeen) mõju kadudes valu naaseb ja kestab üle 2–3 päeva. 

Kui tekib eritis: Kõrvast hakkab tulema vedelikku või mäda. See viitab, et kuulmekile võib olla purunenud (see paraneb, aga vajab kontrolli). 

Kui kuulmine ei taastu: On normaalne, et haiguse ajal kuulmine veidi lukustub, kuid kui see püsib muutumatuna ka nädal pärast tervenemist, tuleks tulla kontrolli. 

Miks laps pärast kõrvapõletikku hästi ei kuule?

Vahetult enne pere planeeritud väljasõitu jäi 7-aastane Joosep haigeks. Algul tundus see tavalise viirusena, kuid kõrgem palavik (üle 38,5 kraadi) püsis jonnakalt mitu päeva, muutes poisi loiuks ja uniseks. 

Digikliinikus on üld- ja perearstid lihtsasti kättesaadavad – reaalajas, seitse päeva nädalas. Vestle Digikliiniku arstiga ilma eelneva broneeringuta ja saa vastus oma tervisemurele vaid mõne minutiga.

Digikliinik

Meliva vaimse tervise spetsialistid on abiks igale pöördujale vaimse tervise hoidmise, psühholoogilise ravi ja vaimse tervise probleemide ennetamisega seotud küsimustes.

Hoolitse oma vaimse tervise eest

Regulaarne hambaravi kontroll on oluline, sest see võimaldab märgata hamba- ja igemeprobleeme juba varajases staadiumis, mil ravi on lihtsam, kiirem ja vähem kulukas.

Regulaarne hammaste kontroll

Naistearsti vastuvõtule on oodatud igas vanuses naised erinevate günekoloogiliste küsimuste ja muredega.

Külasta naistearsti regulaarselt

Ootame Meliva meeskonnaga liituma meditsiinivaldkonna spetsialiste, kes soovivad koos meiega panustada Eesti inimeste tervise ja rahulolu parendamisse.

Tule meile tööle!

Oleme Eesti inimeste tervisepartner läbi terve elukaare. Meie terviseeksperdid aitavad igas terviseküsimuses kõikjal üle Eesti. Oleme Sinu jaoks olemas hambaravist, töötervishoiu, vaimse tervise, eriarstiabi ja esteetilise meditsiinini. Meliva kliinikud asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Põlvas, Võrus, Keilas, Sakus, Kärdlas ja Kuressaares ning igale poole mujale jõuavad meie tervisebussid.

Suurim üle-eestiline katvus

Uudised ja teated

Meie Melivas väärtustame tervena elatud elu. Leiame ühiselt lahenduse igale Sinu terviseküsimusele – ennetusest ravini. Sinu tervis on meie jaoks oluline ning hoolitseme selle eest, et väiksest murest ei kasvaks suur.

Tervele elule pühendunud

Meie tugevus on meie inimesed, keda hoiame samamoodi, nagu nemad hoiavad Sind.

Parimad arstid ja spetsialistid

Oleme Sinu partner kõikides tervisega seotud küsimustes, eriarstiabist suutervise ja töötervishoiuni.

Lai valik terviseteenuseid

Teenused

Arstid ja spetsialistid

Eriarst

Usaldusväärne, hooliv ja terviklik hambaravi kogu perele.

Hambaravi

Parim lahendus, kui terviseküsimus ei vaja ilmtingimata füüsilist konsultatsiooni.

Digitaalne kaugvastuvõtt

Digikliiniku kasutamine

Tutvu vajalike materjalidega enne tervisekontrolli

Töö ja tervisega seotud teenused

Töötervishoid

Oleme Eesti inimeste tervisepartner läbi terve elukaare. Meie terviseeksperdid aitavad igas terviseküsimuses kõikjal üle Eesti. Oleme Sinu jaoks olemas hambaravist, töötervishoiu, vaimse tervise, eriarstiabi ja esteetilise meditsiinini.

Meliva - abiks igas terviseküsimuses.

Hoolitse oma vaimse tervise eest

Regulaarne hammaste kontroll

Külasta naistearsti regulaarselt

Suurim üle-eestiline katvus

Tervele elule pühendunud

Tervele elule pühendunud

aastat kogemust

Parimad arstid ja spetsialistid

Parimad arstid ja spetsialistid

Arsti ja spetsialisti

Lai valik terviseteenuseid

Lai valik terviseteenuseid

erinevat terviseteenust

Uudised ja teated

Tule meile tööle!