Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine

Vaktsineerimine puukentsefalidi vastu pakub pikaajalist kaitset puukide poolt levitatava ajupõletikku tekitava viirushaiguse eest. Puukentsefaliidivastast vaktsineerimist pakume aastaringselt ning põhivaktsinatsioon koosneb kolmest annusest, millest kaks esimest süsti tehakse 1–3 kuulise vahega ning kolmas süst tehakse 5 kuud kuni aasta hiljem.

Teksti on üle vaadanud spetsialist:

Avaldatud

Teksti uuendatud

Puukentsefaliidi riskirühmad

  • Vaktsineerimine on ennekõike vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkondades elavatele püsielanikele, eriti lastele, kes on aktiivse eluviisiga ja viibivad rohkem looduses. Laste vaktsineerimisega soovitame algust teha juba esimesest eluaastast alates.
  • Riskirühma kuuluvad ka üle 60 aasta vanused inimesed, kes käivad metsas seenel ja marjul ning kes on viimastel aastatel rohkem haigestunud.
  • Lisaks on riskirühmas metsatöölised, kaitseväelased, piirivalvurid, jahimehed ja suvel ohupiirkondades liikuvad puhkajad.
  • Eestis on enim puukentsefaliiti nakatunud inimesi Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal.

Millal vaktsineerida end puukentsefaliidi vastu?

  • Elate või reisite riskipiirkonnas. Kui teie elukoht või sagedased reisisihtkohad asuvad puukentsefaliidi endeemilistes piirkondades, on vaktsineerimine tungivalt soovitatav.
  • Veedate tihit aega looduses. Aktiivne eluviis metsas, aias või pargis suurendab puugihammustuse ja seega ka nakatumise riski.
  • Teil on plaanis suvine puhkus looduses. Enne suvehooaja algust on oluline tagada piisav kaitse puukentsefaliidi vastu.
  • Olete unustanud oma eelmise vaktsineerimiskuuri. Kontrollige oma vaktsineerimispassi ja vajadusel uuendage kaitset.

Kuidas visiidiks valmistuda?

  • ID-kaart või muu isikut tõendav dokument: Võtke kaasa kehtiv isikut tõendav dokument.
  • Vaktsineerimispass: Kui teil on olemas vaktsineerimispass, võtke see kaasa eelmiste vaktsineerimiste andmete kontrollimiseks.
  • Terviseinfo: Mõelge läbi oma tervislik seisund, allergiad ja kasutatavad ravimid, et saaksite neid arstile täpselt edastada.
  • Mugav riietus: Kandke mugavaid riideid, mis võimaldavad hõlpsasti paljastada õlavarre süstimiseks.
  • Vältige alkoholi: Vältige alkoholi tarbimist vähemalt 24 tundi enne vaktsineerimist.
  • Sööge ja jooge tavapäraselt: Enne visiiti ei ole vaja paastuda, sööge ja jooge tavapäraselt.

Kuidas visiit kulgeb?

Registreerimine ja vastuvõtt

Saabumisel registreerite end ja teid suunatakse õe või arsti vastuvõtule.

Tervisekontroll ja nõustamine

Õde või arst hindab teie tervislikku seisundit, küsib allergiate ja varasemate haiguste kohta ning annab vajalikku infot vaktsiini kohta.

Vaktsineerimine

Vaktsiin süstitakse tavaliselt õlavarre lihasesse.

Järelinfo ja soovitused

Järelinfo ja soovitused: Saate juhised võimalike kõrvaltoimete ja edasise vaktsineerimiskuuri kohta. Info tehtud vaktsiinide kohta saadetakse Terviseportaali.

Teenust pakkuvad spetsialistid

Tasumine ja vastuvõtu info

Hinnad

Tallinn

Eriarst
Teenus Hind
Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine täiskasvanule 43 €
B-hepatiidi vastu vaktsineerimine täiskasvanule 39 €
A-hepatiidi vastu vaktsineerimine lapsele 32 €
A- ja B-hepatiidi vastu vaktsineerimine täiskasvanule 64 €
A-hepatiidi vastu vaktsineerimine täiskasvanule 52 €

Mujal Eestis

Eriarst
Teenus Hind
Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine täiskasvanule 43 €
B-hepatiidi vastu vaktsineerimine täiskasvanule 39 €
A-hepatiidi vastu vaktsineerimine lapsele 32 €
A- ja B-hepatiidi vastu vaktsineerimine täiskasvanule 64 €
A-hepatiidi vastu vaktsineerimine täiskasvanule 52 €
Maksemeetodid

Meliva Tervisekaitse katab seda teenust Vaktsineerimine kaitsega. Personaalseid limiite näete Ergo äpist.

Suunamine

Tasulise teenuse saate broneerida ilma arsti saatekirja või suunamiseta.

Teenust pakkuvad kliinikud

Korduma kippuvad küsimused

Kas puukentsefalidi vaktsiin kaitseb ka borrelioosi eest?

Ei, vaktsiin on mõeldud ainult puukentsefalidi ennetamiseks. Borrelioosi vastu vaktsiini veel ei ole, seega on oluline pärast looduses viibimist end alati kontrollida.

Mitu doosi on vaja täieliku kaitse saavutamiseks?

Esmase kaitse saavutamiseks teeme kolm süsti: teine doos manustatakse 1–3 kuud pärast esimest ja kolmas doos 5–12 kuud hiljem.

Kui tihti peab tegema kordussüste (revaktsineerimist)?

Esimene kordusdoos tehakse 3 aasta möödumisel. Edasised intervallid sõltuvad vanusest:
• kuni 50. eluaastani – iga 10 aasta järel
• vanuses 50–60 aastat – iga 5 aasta järel
• alates 60. eluaastast – iga 3 aasta järel.

Millised on sagedasemad kõrvaltoimed pärast vaktsineerimist?

Mõnikord võib esineda süstekoha punetust või valulikkust, harvem lühiajalist väsimust või kerget palavikku.

Millal on parim aeg vaktsineerimisega alustada?

Kaitse saavutamiseks on soovitatav alustada talvel või varakevadel, kuid vaktsineerida saame aastaringselt.