meliva.ee

Gripi vastu vaktsineerimine

Gripivastane vaktsineerimine aitab vähendada haigestumise riski ja leevendada sümptomeid. Kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi, mis on tavapäraselt oktoobrist jaanuarini. Kuna gripiviiruse tüved muutuvad, on vajalik gripi vastu igal aastal uuesti vaktsineerida.

Teksti on üle vaadanud spetsialist:

Valeria Boitsova

Õde

Avaldatud

Teksti uuendatud

Millal vaktsineerida end gripi vastu?

  • Soov kaitsta end hooajalise gripiviiruse eest
  • Kuulumine gripi riskirühma (nt vanemaealised, krooniliste haigustega patsiendid)
  • Töö valdkonnas, kus on suur kokkupuude inimestega (nt meditsiinitöötajad, teenindajad)
  • Reisimine piirkondadesse, kus gripp on laialt levinud

Millised on grippi haigestumise sümptomid?

Enamlevinumad grippi haigestumise sümptomid on:

  • Äkiline haiguse algus

    Gripp algab sageli kiiresti ja enesetunne halveneb lühikese ajaga.

  • Hingamisraskused

    Õhupuudus, püsiv köha või valu rinnus.

  • Köha

    Kui köha on püsiv või süveneb, kuiv ja ärritav või kui kaasneb röga.

  • Kõhulahtisus

    Kõhulahtisus on püsiv, korduv või sellega kaasnevad teised seedetrakti vaevused.

Kuidas visiidiks valmistuda?

  • ID-kaart või muu isikut tõendav dokument: Võtke kaasa kehtiv isikut tõendav dokument.
  • Vaktsineerimispass: Kui teil on olemas vaktsineerimispass, võtke see kaasa eelmiste vaktsineerimiste andmete kontrollimiseks.
  • Terviseinfo: Mõelge läbi oma tervislik seisund, allergiad ja kasutatavad ravimid, et saaksite neid arstile täpselt edastada.
  • Mugav riietus: Kandke mugavaid riideid, mis võimaldavad hõlpsasti paljastada õlavarre süstimiseks.
  • Sööge ja jooge tavapäraselt: Enne visiiti ei ole vaja paastuda, sööge ja jooge tavapäraselt.

Kuidas visiit kulgeb?

Registreerimine ja vastuvõtt

Saabumisel registreerite end ja teid suunatakse õe või arsti vastuvõtule.

Tervisekontroll ja nõustamine

Õde või arst hindab teie tervislikku seisundit, küsib allergiate ja varasemate haiguste kohta ning annab vajalikku infot vaktsiini kohta.

Vaktsineerimine

Vaktsiin süstitakse tavaliselt õlavarre lihasesse.

Järelinfo ja soovitused

Saate juhised võimalike kõrvaltoimete ja edasise vaktsineerimiskuuri kohta.
Info tehtud vaktsiinide kohta saadetakse Terviseportaali.

Tasumine ja vastuvõtu info

Maksemeetodid

Meliva Tervisekaitse katab seda teenust Vaktsineerimine kaitsega. Personaalseid limiite näete Ergo äpist.

Suunamine

Tasulise teenuse saate broneerida ilma arsti saatekirja või suunamiseta.

Seotud teenused

Korduma kippuvad küsimused

Miks on gripivaktsineerimine oluline?

Gripivaktsineerimine aitab ennetada gripi nakatumist ja vähendab haiguse rasket kulgu ning tüsistuste riski, kaitstes nii vaktsineeritut kui ka tema lähedasi.

Millal on parim aeg gripivaktsineerimiseks?

Parim aeg gripivaktsineerimiseks on sügisel, enne gripihooaja algust (oktoober-november), et immuunsus jõuaks välja kujuneda.

Kas gripivaktsiin kaitseb kõigi gripitüvede eest?

Gripivaktsiin sisaldab kõige tõenäolisemalt levivate gripiviiruste tüvesid. Kuigi see ei pruugi kaitsta kõigi tüvede eest, vähendab see oluliselt haigestumise ja raske haiguse riski.

Kas gripivaktsiin võib põhjustada grippi?

Ei, gripivaktsiin ei saa põhjustada grippi, kuna see sisaldab inaktiveeritud (elutuid) viiruse osakesi või viiruse geneetilist materjali, mis ei ole võimelised haigust tekitama.

Kas gripivaktsineerimisel on kõrvaltoimeid?

Nagu iga vaktsiini puhul, võivad ka gripivaktsiinil esineda kerged kõrvaltoimed, nagu süstekoha valu, punetus, turse, peavalu või kerge palavik. Tõsised kõrvaltoimed on haruldased.

Kes peaks kindlasti gripivaktsiini saama?

Vaktsineerimine on eriti soovitatav riskirühmadele: vanemaealised, krooniliste haigustega patsiendid, rasedad, väikelapsed ja tervishoiutöötajad.

Kas ma pean igal aastal gripivaktsiini saama?

Jah, gripiviirused muteeruvad pidevalt ja igal aastal ringlevad erinevad tüved. Seetõttu on soovitatav end igal aastal uuesti vaktsineerida.

Seotud artiklid