meliva.ee

Laste vaktsineerimine

Laste vaktsineerimine kaitseb lapsi tõsiste nakkushaiguste eest. Pakume nii riikliku immuniseerimiskava vaktsiine kui ka lisavaktsiine – lapsesõbralikus ja turvalises keskkonnas, arvestades iga lapse individuaalseid vajadusi.

Teksti on üle vaadanud spetsialist:

Valeria Boitsova

Õde

Avaldatud

Teksti uuendatud

Laste vaktsineerimisega aitame järgmiste murede ja olukordade puhul:

  • Riiklikku immuniseerimiskavasse kuuluvad vaktsiinid (rotaviirus, pneumokokk, difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus, leetrid, mumps, punetised, tuulerõuged, HPV ja teised riiklikku kavasse kuuluvad vaktsiinid)
  • Lisavaktsiinid reisimiseks – A- ja B-hepatiit, koolera, kollapalaviku, tüüfuse ning meningokoki vastased vaktsiinid
  • Puukentsefaliit vaktsiin – aktiivsetele õues liikujatele ja perekondadele, kes veedavad aega puugipiirkondades
  • Gripivaktsiin – imikutele alates 6. kuust, väikelastele ja kooliealistele lastele igaaastaselt
  • Imikute ja vastsündinute esmane vaktsineerimine alates 2. elukuust
  • Vaktsineerimisgraafiku kontroll ja puuduolevate vaktsiinide täiendamine
  • Vaktsiinireaktsioonide hindamine ja nõustamine pärast vaktsineerimist
  • Vaktsineerimisalane nõustamine – küsimused ohutuse, kõrvaltoimete ja vaktsineerimisaegade kohta
  • Välismaal saadud vaktsineerimiste hindamine ja edasise plaani koostamine
  • Haige, allergilise või erivajadusega lapse vaktsineerimise planeerimine koos lastearstiga

Millal on lapse vaktsineerimine oluline?

Vaktsineerimisõe vastuvõtule tuleks pöörduda, kui laps vajab vaktsineerimist või kui märkate järgmist:

  • Puudulik vaktsineerimine.
    Laps ei ole saanud kõiki vanusele vastavaid vaktsiine või mõni vaktsiin on jäänud vahele. Vaktsineerimisgraafiku taastamine on alati võimalik.
  • Korduv kopsupõletik või kõrvapõletik.
    Sagedased hingamisteede või kõrvapõletikud võivad viidata nõrgenenud immuunsusele, mille puhul on pneumokoki- või gripivastvaktsiinimisel oluline kaitseväärtus.
  • Plaanitav välisreis koos lapsega.
    Enne reisimist eksootilistesse sihtkohtadesse tuleb kontrollida, kas lapsel on olemas kõik vajalikud reisivaktsiinid, sh A-hepatiit, koolera ja teised regioonispetsiifilised kaitsed.
  • Imiku esmane vaktsineerimisvisiit.
    Esimene vaktsineerimine toimub tavaliselt 2. elukuul.
  • Teadmata vaktsineerimisajalugu.
    Kui lapse varasem vaktsineerimisinfo on teadmata hindame koos laste-, pere- või üldarstiga vajaliku kaitse ulatuse.
  • Vaktsiinireaktsioon pärast eelmist süsti.
    Kui lapsel esines eelmise vaktsineerimise järel tugev reaktsioon (kõrge palavik, allergiline reaktsioon, pikaajaline nutmine), tuleks enne järgmist vaktsineerimist konsulteerida arstiga.
  • Allergiline laps või krooniline haigus.
    Erihaigustega (nt astma, immuunpuudulikkus, neuroloogiline haigus) lastel on vaktsineerimine eriti oluline, kuid vaktsineerimiskava koostab lastearst individuaalselt.
  • Puugihammustus.
    Kui laps on saanud puugihammustuse ega ole puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud, on soovitatav vaktsiin ja vajadusel arsti konsultatsioon.

Kuidas visiidiks valmistuda?

  • Võtke kaasa lapse ID-kaart või muu isikut tõendav dokument.
  • Pange kirja lapse varasemad vaktsineerimised ja võimalikud allergiad.
  • Mõelge läbi küsimused, mida soovite vaktsineerimise kohta küsida.
  • Eraldi ettevalmistus (nt paastumine) ei ole vajalik; laps võib süüa ja juua tavapäraselt.
  • Riietage laps mugavalt, et vaktsineerimiskoha (tavaliselt õlavars või reie) paljastamine oleks lihtne.
  • Imikuid on soovitatav imetada või toita veidi enne või pärast vaktsineerimist – see rahustab last.
  • Võtke kaasa lapse lemmiklelud, nukk või lutt – tuttav ese aitab lapsel rahulikumaks jääda.
  • Kui lapsel on teadaolevad allergia, teavitage sellest kindlasti meditsiinipersonali.
  • Kui laps on hiljuti põdenud haigust või tal on parasjagu palavik, võtke ühendust ja leppige uus aeg kokku.
  • Ravimite võtmine (nt astmaravimid) jätkub tavapäraselt ega ole vaktsineerimisel takistuseks – teavitage arsti kasutatavatest ravimitest.

Kuidas visiit kulgeb?

Registreerimine ja vastuvõtt

Saabumisel registreerige end. Võtke kaasa lapse ID-kaart või muu isikut tõendav dokument.

Tervisekontroll ja nõustamine

Õde uurib allergiate ja varasemate haiguste kohta ning annab vajalikku infot vaktsiini ja võimalike kõrvaltoimete kohta.

Vaktsineerimine

Vaktsiin süstitakse tavaliselt õlavarre lihasesse. Saate info edasise vaktsineerimiskuuri vajalikkuse kohta. Info tehtud vaktsiinide kohta saadetakse Terviseportaali.

Teenust pakkuvad spetsialistid

Tasumine ja vastuvõtu info

Hinnad

Tallinn

Eriarst
Teenus Hind
Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine lapsele 40 €

Mujal Eestis

Eriarst
Teenus Hind
Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine lapsele 40 €
Maksemeetodid

Antud teenus ei kuulu Meliva Tervisekaitse poolt hüvitamisele. Personaalseid limiite näete Ergo äpist.

Suunamine

Tasulise teenuse saate broneerida ilma arsti saatekirja või suunamiseta.

Teenust pakkuvad kliinikud

Seotud teenused

Korduma kippuvad küsimused

Kas laste vaktsineerimisele on vaja saatekirja?

Ei, vaktsineerimisele ei ole vaja saatekirja. Vastuvõtule saab tulla omal soovil, broneerides aja veebis või telefoni teel.

Kas korraga saab teha mitu vaktsiini?

Jah, mitme vaktsiini samaaegne manustamine on ohutu ja tavaline praktika. Paljud kasutatavad vaktsiinid on kombineeritud (nt 5-komponentne vaktsiin kaitseb korraga viie haiguse vastu), mis vähendab süstide arvu.

Mis reaktsioonid võivad pärast vaktsineerimist tekkida?

Kerged kõrvalreaktsioonid on tavalised ja tavaliselt mööduvad 1–2 päeva jooksul. Nende hulka kuuluvad punetus ja hellus süstekohal, kerge palavik, väsimus, ärrituvus ning harva pehme väljaheide (eriti rotaviiruse vaktsiin). Pöörduge arsti poole, kui tekib kõrge palavik, tugev reaktsioon süstekohas, raske allergiline reaktsioon, püsiv oksendamine või kõhulahtisus. Kahtluse korral on alati parem arstiga nõu pidada.

Kas laps võib vaktsineerimise päeval käia lasteaias või koolis?

Jah, enamasti võib laps samal päeval jätkata tavapäraseid tegevusi. Kui lapsel tekib pärast vaktsineerimist palavik või ta tunneb ennast halvasti, on soovitatav jääda päevaks koju.

Kas vaktsiinid on ohutud?

Jah, vaktsiinid on kliiniliselt testitud ja ranget ohutuskontrolli läbinud. Rahvusvaheline kogemus näitab, et vaktsineerimine on oluliselt turvalisem kui haiguse põdemine. Vaktsiinide ohutust jälgitakse pidevalt ka pärast turule laskmist.

Kas välismaalt tulnud lapsele saab Eestis jätkata vaktsineerimist?

Jah. Välismaal alanud vaktsineerimiskava saab enamasti Eestis jätkata. Vaatame üle lapse vaktsineerimisandmed ja koostame koos edasise kava. Kui dokumendid puuduvad, koostame individuaalse plaani lähtudes lapse vanusest.

Kas gripi vastu on lastele saadaval valutu vaktsiin?

Jah, üle 2-aastastele lastele on enamjaolt saadaval ninasprei kujul gripivaktsiin, mis on valutu alternatiiv süstile. Ninasprei ei sobi kõikidele patsientidele, nt immuunpuudulikkuse puhul.

Kas allergilisele lapsele saab vaktsiini teha?

Enamikul allergilistel lastel on vaktsineerimine täiesti võimalik. Munavalgu allergia ei ole enam enamiku vaktsiinide puhul vastunäidustus. Kui teie lapsel on teadaolevad rasked allergilised reaktsioonid, konsulteerige eelnevalt lastearstiga, kes hindab sobivust.

Mis on lisavaktsiinid ja kas need on vajalikud?

Riiklik immuniseerimiskava katab peamised ohtlikud haigused, kuid teatud olukorras võib lisavaktsiinidest olla täiendavat kasu. Näiteks puugivaktsiin kaitseb puukentsefaliidi eest aktiivsetele õues liikujatele ning A- ja B-hepatiidi vaktsiinid on soovitatavad enne pikemaid reise troopilistesse piirkondadesse. Arutame teie perekonna vajadustest lähtudes, millised lisavaktsiinid on mõistlikud.

Seotud artiklid