Töökius ei mõjuta vaid ohvri tervist ja heaolu, vaid muudab töökeskkonna pealtvaatajatelegi toksiliseks. Probleemide ennetamine on kordades odavam kui tagajärgedega tegelemine.

Meliva töö- ja organisatsioonipsühholoogi Riina Tellingu sõnul aitab töökiusu ennetamisele kaasa see, kui organisatsioonis on sõnastatud väärtused. “Mitte lihtsalt ei sõnastata või maalita seinale, et need siis unustada ja keegi ei täida neid, vaid töötajatega peab läbi arutama, kuidas need peaks väljenduma,” ütleb ta. Näitena võiks tuua märksõna “hoolivus”. See ei tähenda vaid seda, et suhtutakse klientidesse hoolivalt, vaid laieneb ka kollegiaalsetesse suhetesse, näiteks sellesse, kuidas antakse teineteisele tagasisidet ja tehakse koostööd.

Tellingu arvates on väärtuste sõnastamine heaks kompassiks inimeste õigel rajal hoidmiseks. “Kui keegi käitub oodatud viisist väljapoole, saavad kõik anda tagasisidet, et nii pole okei,” räägib ta. 

Kui inimest teavitatakse tööle võttes väärtuste kohta, on tal juba olemas raamistik, milles käituda ja kuidas ootustele vastata. Asjakohane on ka teave, kuidas ja mis kanalites saab töötaja anda infot ning leiab abi, kui peaks sattuma ebamugavasse ning häirivasse olukorda, millele ei näe lahendust. 

“Ta saab kohe tööle asudes teada, et kui tunnebki end ebameeldivalt, on tal kanalid, kuhu pöörduda,” ütleb Telling. “Paljudes organisatsioonides on võimalik ka anonüümselt n-ö vilet puhuda, kui inimene kardab teha seda enda nime alt.”

Kuidas saada aru, et tegemist on töökiusuga?

Kui töötaja kogeb sihilikku madaldamist, ignoreerimist, info varjamist, ebakonstruktiivset kritiseerimist, enda kohta kuulujuttude levimist või muud väärikust alandavat käitumist, võib ta tajuda töökiusu.

Siinkohal ei piisa üksikust korrast, kui keegi nähvab kolleegile väsimusest, sest seda võib paraku kõigil ette tulla – töökius on pikaajaline, süstemaatiline ja alandav käitumine töötaja suhtes, kes võib kiusajaga olla ebavõrdses positsioonis ja on seetõttu sattunud kaitsetusse olukorda. Ehk teisisõnu iseloomustavad töökiusu ebameeldivad olukorrad, mille tõttu tunneb inimene end kehvasti.

Selleks, et ettevõttes oleks ühine teadmine ja arusaam selle kohta, mida peetakse kiusuks, on hea tuua inimesed ühisesse inforuumi ning neid koolitada.  

Selleks on Telling käinud asutustes koostööseminare andmas. “Peale selgelt töökiusamiseks kvalifitseeruvate käitumisviiside on ebamääraseid olukordi, kus inimesed tajuvad situatsioone erinevalt,” räägib ta. Näiteks võib mõjuda mõne kolleegi otsekohene käitumine ründavana. Ka tajutakse erinevalt personaalset ruumi, kui keegi soovib näiteks igapäevaselt tervituseks kallistada. “Me olemegi erinevad ja paljud ettevõtted on multikultuursed. Siinkohal on kõige olulisem see, et organisatsioonis või tiimis tunneksid inimesed end psühholoogiliselt turvaliselt, kolleegide vahel valitseks usaldus ja nad julgeks anda tagasisidet.”

Sellisel juhul on inimesel endal kergem lahendada olukorda, kui näeb kolleegi reaktsioonist, et haavas teda käitumise, nalja või kommentaariga või saab inimene, kes tundis end suhtlussituatsioonis ebamugavalt, seda turvaliselt teisele peegeldada. “Siis saab minna ja rääkida omavahel, paluda vabandust, kui läksid liiale,” kommenteerib Telling. “Kui asju omavahel ära ei klaari ja pinged kuhjuvad, võib see hakata koostööd segama.”

Tihtipeale jäävadki kõige pisemad konfliktid juba algstaadiumis lahendamata. “Konflikt annab võimaluse arenguks, kui see ühiselt lahendada ja võtta sellest kaasa õppetund tulevikuks,” ütleb Telling. “Lahendamata konflikt on aga heaks kasvulavaks töökiusule, kus kolleeg näiteks ignoreerib teist ega taha temaga infot jagada ja koostööd teha.” 

Siin tulebki mängu juhi roll: ta peab leidma piisavalt aega enda inimeste juhtimiseks, toetades vajadusel arusaamatuse või konflikti lahendamisel ja monitoorides üldist meeleolu ning suhteid – ega keegi tiimist pole tõrjutud, eemale jäetud. “Juhid viivad läbi 1:1 vestluseid, kus soovitan pühendada aega ka sellele, kuidas töötaja tunneb ennast töökeskkonnas, mitte keskenduda liigselt vaid sellele, mis on tehtud või tegemata jäänud,” jutustab Telling.

Paraku on juht tihti spetsialistitööga nii ülekoormatud, et tal pole piisavalt aega inimeste juhtimisega tegeleda. “See on aga tegelikult oluline töö osa,” sõnab Telling. Ka juhtidel on tuge vaja. “Soovitan selleks võtta aega coachinguks ja supervisioonideks, et töötada läbi oma kogemusi, saada uusi vaatenurki, ennetada rööprähklemist ja läbipõlemist.”

Tellingu teatel aitab töökiusu ennetada ka koostöösidemete tugevdamine organisatsioonis. Inimesed on omavahel rohkem kontaktis ja märkavad kolleegide meeleolusid. Siinkohal julgustab Telling kolleegi käekäigul silma peal hoidma: “Kui näed, et tiimiliige on millegipärast väga mures, tema töövõime on langenud ega taha suhelda nagu varem, on see üheks märgiks, mida tähele panna. Kui inimesed usaldavad üksteist, neil on koostöösuhe all, saab selle jutuks võtta.” 

Tellingu sõnul on uuringud näidanud, et kui kedagi kiusatakse, muudab see töökeskkonna ka pealtvaatajatele toksiliseks, neil on seal halb olla. 

Iga inimene mõjutab oma töökeskkonda – kui näiteks kolleeg kirub teist kolleegi või levitab kuulujuttu, aitab kõrvalseisja mittereageerimine (ka vaikimine) kaasa töökiusu säilimisele. Telling lisab, et ohver võib olla sellises seisus, et tal on end raske kaitsta. “Reageerides ja tagasisidet andes, et selline käitumine on kiusav, võtad kõrvalseisjana küll teatava riski, aga tead, et käitud vastavalt enda ja organisatsiooni väärtustele,” räägib ta.

See annab ka kiusajale võimaluse ennast korrigeerida. “Vahel ei julge inimene sekkuda, tundes end näiteks kiusajaga võrreldes ebavõrdses positsioonis ja tal on hirm, et sel juhul hakatakse tedagi kiusama või satub põlu alla,” ütleb Telling. “Sel juhul on oluline anda info edasi ettevõtte ametlikesse kanalitesse, mis on ettenähtud töökiusust teavitamiseks, et neutraalsed ja vastava ettevalmistusega inimesed selle olukorraga ikkagi edasi tegeleks ja kiusamine lõppeks.”

Kuidas saada aru, kuidas inimesed end tööl tunnevad?

Et saada terviklik pilt sellest, kuidas inimesed ennast töökeskkonnas tunnevad, on tööandjal kohustus hinnata ettevõttes psühhosotsiaalseid ohutegureid ehk tööstressoreid – näiteks seda, kas ja mil määral tuntakse töökiusu või ülekoormust. Telling soovitab tööandjatel ühenduda eelnevalt töö- ja organisatsioonipsühholoogiga, kes konsulteerib pädeva mõõdiku valikul ja aitavad partnerina kogu protsessi läbi viia. 

Tööstressorite hindamisel ja tööpingete ennetamisel ning leevendamisel on samuti oluline roll koostööl. Kui töötaja on protsessi kaasatud ja usaldab tööandjat, vastab ta ausalt küsimustele, kirjeldades aruteluringides ka stressiolukordi, et leida lahendusi ja tegevusi, mis vastavad töötajate vajadustele ja ettevõtte võimalustele, et töö saaks parimal võimalikul viisil tehtud ja töötaja tunneks end hästi, motiveeritult ja turvaliselt. 

Lisaks eelnevale soovitab Telling tagada tööandja kulul vaimse tervise spetsialisti vastuvõtud. “Õigeaegne abi aitab ennetada sügavamaid probleeme ja hoida töötajate kallimat vara – vaimset tervist,” sõnab ta. “Terve vaimse tervisega töötaja on õnnelikum ja oma töös edukam, panustades suuremal määral organisatsiooni eesmärkidesse.”

Artikkel ilmus esmakordselt Personaliuudistes

Psühholoog: usaldusväärse suhtluse tagamine aitab ennetada töökiusu

Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas Kertu Kuusik   

Eesti juhtiva eratervishoiuettevõtte Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas mitmekülgse kogemustepagasiga Kertu Kuusik. Uus juhtkonnaliige toob endaga kaasa strateegilise turundusjuhtimise kogemuse Teliast ja agiilsed töövõtted väiksematest tehnoloogiaettevõtetest.  

„Mul on väga hea meel, et leidsime oma tiimi nii tugeva täienduse Kertu näol, kellel on muljetavaldav erialane kompetents ja siiras soov Eesti inimeste tervisesse panustada. Usun, et Kertu kogemused juhtida lai teenustevalik ühe tugeva brändi alla, aitab Melival veel tempokamalt kasvada Eesti inimeste eelistatuimaks tervisepartneriks. Ta toob endaga kaasa põhjalikud teadmised kliendikommunikatsioonist, samuti kasvab meie digipädevus,“ ütles Meliva juhatuse esimees Marja-Liisa Alop.   

Kertu Kuusiku sõnul sai Melivaga liitumisel määravaks võimalus juhtida turundust tähendusrikkas valdkonnas ja teha seda ettevõttes, mis usub, et tehnoloogia abil on võimalik pakkuda parimat patsiendikogemust. “Tervishoius pole kommunikatsiooni eesmärgiks pelgalt brändituntus – pingutame, et luua usaldust ja selgust, et inimesed saaksid teha paremaid valikuid. Esimesed nädalad on olnud põnevad ning usun, et mul on nii anda kui ka õppida,“ ütles Kuusik.  

Kertu Kuusik on varem juhtinud turundust ja kommunikatsiooni Euroopa turul äriklientide suunal, seda pakiroboteid tootvas tehnoloogiaettevõttes Cleveron. Lisaks on ta töötanud üle 8 aasta telekommunikatsiooni ja IT valdkonnas erinevates rollides, sealhulgas juhtinud turundus- ja brändiüksust Telias. Kertu Kuusikul on kaks magistrikraadi: kommunikatsioonijuhtimises ajakirjanduse suunal ning teenuste disainis ja juhtimises (cum laude). 

Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas Kertu Kuusik

Eesti juhtiva eratervishoiuettevõtte Meliva uus juhtkonnaliige on mitmekülgse kogemustepagasiga Kertu Kuusik.

Eesti juhtiva eratervishoiuettevõtte Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas mitmekülgse kogemustepagasiga Kertu Kuusik

Radioloogia on meditsiinis üks kiiremini arenevaid valdkondi, mis mängib olulist rolli nii haiguste diagnoosimisel kui ka raviprotsessis. Diagnostilised kujutised annavad arstidele põhjaliku ülevaate patsiendi seisundist, aidates teha täpseid diagnoose ja määrata sobivaid ravimeetodeid. Meliva radioloogia juhtivarst dr Gert Mikkal räägib lähemalt radioloogia juhtimisega seotud väljakutsetest, Melivas pakutavatest diagnostikavõimalustest ning lähemalt MRT-uuringust.

Hea koostöö ja kommunikatsioon on võtmetähtsusega

Kuna meditsiinivaldkonnas toimuvad pidevad arengud, siis ei piirdu radioloogia tänapäeval enam ainult piltide tegemise ja nende tõlgendamisega. „Radioloogia muutub järjest enam kliiniliseks erialaks, kus meie ülesanne ei ole mitte ainult pildi kirjeldamine, vaid ka selle põhjal patsiendi seisundi hindamine ning vajadusel täpsustavate uuringute või raviprotseduuride soovitamine ja läbiviimine,” selgitab dr Mikkal.

Kuna radioloogia on seotud tihedalt teiste kliiniliste erialadega, on hea ja sujuv koostöö oluline.  „Radioloog ei saa alati anda täpset ja informeeritud arvamust, kui saatekiri ei sisalda vajalikke kliinilisi andmeid,“ märgib dr Mikkal. „Kui saatekirjad ei ole korrektselt täidetud, siis ei kasuta me kogu tänapäeva radioloogia potentsiaali, mis võib lõppkokkuvõttes mõjutada negatiivselt patsiendi raviteekonda,“ lisab ta.

Meliva pakub kaasaegseid diagnostikavõimalusi, sealhulgas röntgenograafiat luude uurimiseks, ultraheli pehmete kudede hindamiseks ja magnetresonantstomograafiat (MRT), mis sobib luude, liigeste, pea- ja seljaaju ning mõningate eranditega ka kõhu ja vaagna organite uurimiseks. „Kuna olemas on ultraheli, saab vajadusel teostada ka biopsiaid ja mõningaid raviprotseduure, nagu liigesesisesed injektsioonid,“ märgib dr Mikkal.

MRT-uuring peab olema korralikult planeeritud

MRT-masin võimaldab väga täpselt uurida erinevaid kehapiirkondi, pakkudes väärtuslikku teavet tervisemurede kohta. Küll aga on oluline, et uuring oleks korralikult planeeritud, mis tähendab, et saatekiri ja diagnoosihüpotees peavad olema selged ja täpsed. "Uuringud kestavad kaua ning lähtuvalt esitatud küsimusest on uuringuid võimalik erinevalt planeerida," selgitab arst. Ilma piisava kliinilise info ja õigete küsimusteta võivad MRT-leiud olla mittespetsiifilised. "Selleks, et patsient saaks oma kulutatud aja ja raha eest sobiva uuringu, mis loodetavasti seletab kaebused või välistab kõige olulisemad mittesoovitud diagnoosid, on hästi koostatud saatekiri ülioluline," toob dr Mikkal välja.

MRT-uuringud ei kasuta ioniseerivat kiirgust, seega on need tänapäevaste teadusuuringute kohaselt patsiendile ohutud. Siiski tuleb meeles pidada, et uuring kestab sageli 30–60 minutit ja selle aja jooksul peab patsient suutma olla liikumatult kitsas torus. Kõigele vaatamata pakuvad arstid paanikanuppu, mille vajutamisel uuring katkestatakse. „Klaustrofoobia all kannatavatele inimestele see uuring tõesti ei sobi," märgib dr Mikkal. Sellistel juhtudel tuleks kaaluda alternatiivseid uuringumeetodeid.

Dr Gert Mikkal: Radioloogia on tänapäeval järjest selgemalt kujunemas kliiniliseks erialaks

Dr Gert Mikkal räägib lähemalt radioloogia juhtimisega seotud väljakutsetest, Melivas pakutavatest diagnostikavõimalustest ning lähemalt MRT-uuringust.

Dr Gert Mikkal: „Radioloogia on tänapäeval järjest selgemalt kujunemas kliiniliseks erialaks."

Pia Pedanik, Meliva töö- ja organisatsioonipsühholoog

Tänapäeva tööelus ei saa enam mööda vaadata vaimsest tervisest. Kui peaaegu pooled töötajatest tajuvad töökeskkonda oma vaimset tervist kahjustavana, on selge, et muutused on vajalikud. Tööl veedame suure osa oma päevast ja tööst tingitud vaimse heaolu probleemid mõjutavad meid ka väljaspool tööaega.

Kuigi vaimse tervise valdkonnas on märgata teadlikkuse kasvu, on ettevõtete lähenemine endiselt ebaühtlane. On tööandjaid, kes peavad vaimset heaolu isiklikuks mureks, ent üha enam tekib ka neid, kes näevad selles jagatud vastutust – töötaja ja tööandja ühist pingutust.

Melivas näeme, et tööandjate huvi ennetava tegevuse vastu on tõusuteel. Üha rohkem organisatsioone soovib mitte ainult seadust täita, vaid ka päriselt mõista, kuidas töökorraldus, juhtimiskultuur ja töökeskkond mõjutavad töötajate heaolu. Psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamised, vaimse tervise koolitused ja individuaalsed nõustamised on muutumas tavapäraseks osaks organisatsioonide kultuurist.

Töötamine võib olla oluline vaimset tervist toetav tegur, kuid ainult juhul, kui töökeskkond on turvaline ja toetav. Seetõttu on oluline, et nii tööandjad kui ka töötajad panustaksid teadlikult vaimse heaolu edendamisse. Usaldusväärne juhtimine, avatud suhtlus ja spetsialistide kaasamine on võtmetegurid.

Meie kogemus Melivas kinnitab, et järjest enam organisatsioone otsib süsteemseid lahendusi: vaimse tervise spetsialistide vastuvõttude korraldamine tööandja kulul, regulaarne ennetustegevus ja riskide kaardistamine on sammud, mis viivad vaimselt tugevama töökeskkonnani.

Tulemuseks on mitte ainult tervemad töötajad, vaid ka tugevam ja jätkusuutlikum organisatsioon.

Soovid toetada oma töötajate vaimset heaolu?

Meliva töö- ja organisatsioonipsühholoogid aitavad teil kaardistada töökeskkonna ohukohad, pakkuda ennetavaid koolitusi ja korraldada nõustamisteenust organisatsioonis.

Rohkem infot oma töötajate vaimse tervise toetamise kohta

Vaimne tervis tööelus: milline on olukord ja kuhu edasi?

Töö- ja orgnanisatsioonipsühholoog selgitab: tööandjad näevad vaimse tervise rolli, aga vajavad tuge

Ekspert selgitab: tööandjad näevad vaimse tervise rolli, aga vajavad tuge

Vaimne tervis tööelus: milline on olukord ja kuhu edasi?

Jaga artiklit:

Vaata ka teisi uudiseid