Uneapnoe ja unehäirete uuring

Uneapnoe  ehk obstruktiivne uneapnoe sündroom on kõige sagedasem uneaegne hingamishäire, mida iseloomustab ülemiste hingamisteede ahenemine või sulgus, hingamispausid une ajal, millega sageli kaasneb vere hapnikusisalduse langus ja unehäired.

Uneapnoe põhjuseks on neelu piirkorras kudede kokkuvajumisel tekkiv hingamistee ahenemine või sulgus. Uni muutub pindmiseks ning inimene võib öö jooksul korduvalt ärgata. Hingamisteede sulguse ajal tekib organismi hapnikuga varustamise häire ning seetõttu tõuseb kompensatoorselt pulsisagedus ja vererõhk. Ülekaalulistel inimestel esineb uneapnoed sagedamini. Häiritud unega ei puhka inimene ennast välja, tema töövõime langeb ja ilmnevad mitmed tervisehäired.

Sagedasemad sümptomid, mille korral kahtlustada uneapnoed:

• suur päevane unisus,
• vali norskamine,
• uneaegsed hingamisseisakud,
• korduvad ärkamised lämbumistunde tõttu,
• ärgates suu kuivus ja/või valus kurk,
• hommikused peavalud.

Ülal kirjeldatud sümptomite ja uneapnoe kahtluse korral soovitame Melivas esmaselt pöörduda kopsuarsti (pulmonoloogi) vastuvõtule, et kaebuseid täpsustada ja planeerida lisauuringuid. Vajadusel saab kopsuarst konsulteerida ka teiste erialaspetsialistidega.

Uneapnoed diagnoositakse uneuuringu abil. Melivas kasutatakse kodustes tingimustes läbiviidavat uneuuringut. Teile antakse koju kaasa vastav aparaat. Eelnevalt juhendab õde täpsemalt, kuidas uuringut teostada.

Hingamise polügraafiline uuring ehk ApneaLink

ApneaLink on uneaegsete hingamishäirete uuring, mis sobib hästi sõeluuringuks, et hinnata uneapnoe olemasolu või puudumist. Uuringu käigus registreeritakse üheaegselt oksühemoglobiini saturatsiooni (SpO2), pulsisagedust, õhuvoolu kiirust ninas, hingamisliigutuste amplituuti rindkerel ja norskamist. Uuringu abil saab hinnata uneaegsete hingamishäirete olemasolu. Uuring toimub kodus ja uuringuseade antakse Teile kliinikust kaasa. Eelneva vastuvõtu käigus õpetatakse, kuidas seda iseseisvalt kasutada. Magate seadmega ühe öö vältel tavapärases koduses keskkonnas, misjärel tagastate seadme kliinikusse. Aparaadile salvestatud andmete abil analüüsib arst uneaegset hapnikutaset veres ja südame löögi- sagedust. Arst annab uneuuringu tulemuste kohta teavet kordusvisiidil.

Uuringuks valmistumine:

• tarvitage Teile määratud ravimeid vastavalt arsti korraldusele;
• ärge tarvitage kohvi ega alkohoolseid jooke alates kella 15st uuringuöö eelsel päeval;
• käige eelnevalt duši all;
• heitke magama tavapärases ööriietuses.

Lisateave

• Palun täitke kodus Teile antud küsimustikud ja võtke need aparatuuri tagastamisel kaasa.
• Tagastage aparaat pärast uuringut kliinikusse Teile teatatud ajaks.
• Uuringute tulemustest ja ravivõimalustest teavitab Teid raviarst.

Uneapnoe ravi

Uneapnoe ja unehäirete puhul on oluline langetada kaalu, ravida kaasuvaid haigusi, vältida alkoholi ja unerohtusid ning järgida unehügieeni 

Keskmise ja raske uneapnoe raviks kasutatakse CPAP-aparaati (CPAP = continuous positive airway pressure). CPAP hoiab hingamisteedes pidevat rõhku ning ei lase hingamisteedel kokku vajuda ja leevendab seeläbi uneapnoe sümptomeid.

CPAP-ravi vajadust hindab arst uneuuringu tulemuste põhjal. CPAP-ravi alustades tehakse esmalt kuni 2 nädala pikkune prooviperiood CPAP-aparaadiga, määratakse hingamisteede lahtihoidmiseks vajalik rõhk ning Teile sobiv mask. Valida saab nina-, näo- ja ninasõõrmemaskide vahel. Prooviperioodi põhjal hinnatakse ravi sobivust ja vajadusel määrab arst püsiva ravi CPAP-aparaadiga.

Eesti Tervisekassa kompenseerib CPAP-ravi, kui patsiendil on raske uneapnoe või keskmise raskusega uneapnoe koos kindlate kaasuvate haigustega. Prooviperioodi järel on kogu CPAP-komplekti hinnast Tervisekassa soodustus 90% ja patsiendi omaosalus 10%.

Meliva kaudu on Teil võimalik läbida kogu eelpool kirjeldatud teekond diagnostikast kuni vajadusel Tervisekassa soodustusega CPAP-aparaadi saamiseni. Uneapnoe kahtlusel soovitame esmaselt Melivas pöörduda pulmonoloogi dr Anneli Poola (Tartu) ja kõrva-nina-kurguarsti dr Risto Vaikjärve (Tallinn) vastuvõtule.