Töötervishoiu teenuseosutajad ja töötervishoiuarstid kujundasid ühist vaadet Sotsiaalministeeriumi koostatavate arengusuundade kontekstis
Reedel, 20. märtsil, kohtusid Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liidu ja Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi esindajad, et kaardistada ühised töötervishoiu valdkonna arengusuunad, koostöövõimalused ning analüüsida valdkonna väljakutseid ja leida potentsiaalsed lahendused.
Reedel, 20. märtsil, kohtusid Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liidu ja Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi esindajad, et kaardistada ühised töötervishoiu valdkonna arengusuunad, koostöövõimalused ning analüüsida valdkonna väljakutseid ja leida potentsiaalsed lahendused.
Lähtepunktiks oli riigi, arstide ja teenuseosutajate ühine eesmärk hoida tööealised inimesed tervemana ja töövõimelisena ning toetada nende püsimist tööturul võimalikult kaua, väärtustades töötervishoiu rolli tervishoiusüsteemi süsteemse ennetuse ja varajase sekkumise vaatest.
Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liidu juhatuse esimees Ain Aaviksoo ütles, et kuna Sotsiaalministeerium on ette võtnud töötervishoiu arengusuundade kaasajastamise, on ka erialaliidud valmis valdkonna arengus aktiivselt kaasa rääkima. “Eesti tööealine elanikkond ootab tervishoiusüsteemilt tervikuna rohkemat: varasemat märkamist, vajadusel kiiremat sekkumist ja seda, et inimene ei jääks oma tervisemurega üksi eri osapoolte vahele. Peame andma inimestele rohkem võimalusi ja teadmisi oma tervise eest hoolitsemiseks, aga looma ka selguse, kust ja kellelt inimene vajalikul hetkel tuge saab, ning ka kindlustunde, et talle pakutava abi kvaliteet on usaldusväärne.“
ETTOLi juhatuse liige Ulla Ilisson märkis, et kui igal aastal jõuab töötervishoiukontrolli ligikaudu 160 000 inimest, siis on selgelt tegemist esmatasandi ühe suurima ennetusmeetmega. “Eesti elanikud peavad töötervishoidu oma tervise hoidmisel tegelikult väga oluliseks. Kantar Emori uuring Eesti elanike rahulolu kohta töötervishoiuga näitab, et paljude jaoks asendab see isegi regulaarset tervisekontrolli, eriti on see nii meeste seas,” sõnas ta.
Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi juhatuse esimees Jaanika Sass jagas, et töötervishoiuarstid on põhjaliku väljaõppega arstid, kelle pädevust saaks Eesti tervishoius täna senisest paremini rakendada. “Töötervishoiu suur väärtus on, et me märkame inimese terviseriske sageli varem, kui need jõuavad tõsisemalt igapäevast töövõimet ja elukvaliteeti mõjutada. Kui loome töötervishoiule tugevama koha tervishoiusüsteemis, võidab sellest eelkõige inimene, kes saab oma tervisemurele varem tähelepanu ja vajadusel ka kiirema jätkuva toe.”
Päeva jooksul käsitleti mitmeid töötervishoiu tulevikku mõjutavaid teemasid nagu näiteks töötervishoiu roll kogu tervishoiusüsteemis, valdkonna kvaliteedi ühtlustamine ja andmete ristkasutatavus eri osapoolte vahel ning töötervishoiu positsioon ennetuses.
Töötervishoiu riiklikest arengusuundadest ja 2026. aasta tegevusplaanist andis ülevaate Sotsiaalministeeriumi esindaja Kätlin Jahi. Tervisekontrolli otsuste digitaliseerimise hetkeseisu tutvustasid Eva Põldis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ning Marilin Prants TEHIKust.
Kohtumisel kinnitasid nii ETTOL kui ka ETTAS, et oodata on senisest veelgi tihedamat koostööd, et toetada töötervishoiu valdkonna arengut ning seista ühiselt selle eest, et töötervishoiust kujuneks esmatasandil strateegiline ennetuspartner, mis aitab hoida Eesti inimesi töövõimelisena, vähendada haiguspäevi ja töölt väljalangemist.
Fotol vasakult: Jaanika Sass, Ain Aaviksoo ja Ulla Ilisson (foto: ETTOL)
