DIVA ehk ATH-intervjuu

DIVA (Diagnostic Interview for ADHD in Adults) on põhjalik struktureeritud intervjuu, millega hinnatakse täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomeid. Uuring keskendub nii lapsepõlve kui ka täiskasvanuea kogemustele ning toetab psühhiaatrilist hindamist.

Teksti on üle vaadanud spetsialist:

Triinu Niiberg-Pikksööt

Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut

Avaldatud

Teksti uuendatud

Tervisemured, millega pöörduda

Uuringule soovitame pöörduda spetsialisti suunamisel. Palun arutage oma kahtlusi ja küsimusi esmalt oma spetsialistiga ning kaaluge vajadusel uuringu läbiviimist. Suunamise võimalikud põhjused:

  • Kahtlus aktiivsus- ja tähelepanuhäirele (ATH): tähelepanu, impulsiivsuse või aktiivsusega seotud raskused, mis mõjutavad igapäevaelu, õpinguid või tööelu
  • Soov hinnata ravimravi mõju ATH diagnoosi korral

Enamlevinud sümptomid

  • Impulsiivsus

    Otsused tehakse kiiresti ilma kõiki tagajärgi läbi mõtlemata.
  • Keskendumisraskused

    Keskendumisraskused väljenduvad tähelepanu hajumises, unustamises või raskuses mõtteid koondada.
  • Organiseerimisraskused

    Ülesannete planeerimine ja prioriteetide seadmine on keeruline.
  • Rahutus

    On raske pikalt paigal istuda või rahulikult keskenduda.

Kuidas visiidiks valmistuda?

  • Mõelge enne kohtumist oma tähelepanu ja käitumisega seotud raskustele nii lapsepõlves kui ka täiskasvanueas.
  • Võimalusel koguge infot lapsepõlve kohta, näiteks vanematelt või varasematest dokumentidest.
  • Võtke kaasa isikut tõendav dokument.

Kuidas visiit kulgeb?

Sissejuhatus ja intervjuu

Spetsiaalse väljaõppega spetsialist selgitab visiidi eesmärki ning viib läbi struktureeritud DIVA intervjuu.

Sümptomite hindamine

Vestluse käigus hinnatakse tähelepanu, hüperaktiivsuse ja impulsiivsusega seotud sümptomeid nii lapsepõlves kui ka täiskasvanueas.

Mõju hindamine igapäevaelule

Arutatakse, kuidas sümptomid mõjutavad igapäevaelu, tööd või õpinguid, suhteid, organiseerimist ja toimetulekut.

Täiendava info kogumine

Vajadusel kasutatakse hinnangu täpsustamiseks lapsepõlve andmeid või kaasatakse lisainfot lähedastelt.

Kokkuvõte ja soovitused

Visiidi lõpus saate spetsialisti kokkuvõtte ja soovitused, mis toetavad edasist psühhiaatrilist hindamist ning raviplaani koostamist.

Tasumine ja vastuvõtu info

Hinnad

Tallinn

Eriarst
Teenus Hind
Visiiditasu Lisandub vastuvõtu hinnale. 20 €
ATH-interjuu ehk DIVA-intervjuu Intervjuu kestab 1 kuni 2 tundi. 190 € Hinnale lisandub visiiditasu.
Vaimse tervise tõendi, väljavõtte või spetsialisti hinnangu koostamine ravidokumentatsiooni põhjal patsiendi soovi korral 15-60min 25–75 €

Mujal Eestis

Eriarst
Teenus Hind
Visiiditasu Lisandub vastuvõtu hinnale. 13 €
ATH-interjuu ehk DIVA-intervjuu Intervjuu kestab 1 kuni 2 tundi. 190 € Hinnale lisandub visiiditasu.
Vaimse tervise tõendi, väljavõtte või spetsialisti hinnangu koostamine ravidokumentatsiooni põhjal patsiendi soovi korral 15-60min 25–75 €
Maksemeetodid

Meliva Tervisekaitse katab seda teenust Ambulatoorne kaitsega. Personaalseid limiite näete Ergo äpist.

Korduma kippuvad küsimused

Kas DIVA uuring annab ATH diagnoosi?

Intervjuu on üks osa diagnostilisest hindamisest ning aitab psühhiaatril diagnoosi täpsustada.

Kas uuringule peab tulema spetsialisti suunamisega?

Uuringule on soovitatav tulla spetsialisti suunamisel. Samas ei piisa uuringust üksi aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoosimiseks – tulemusi tuleb tõlgendada koos kliinilise hindamisega ning diagnoosi kinnitab psühhiaater.

Mida uuringust saab?

Uuringu tulemusena saate kirjaliku kokkuvõtte ATH sümptomite hindamisest ning soovitused edasisteks sammudeks, mida saab kasutada psühhiaatrilise hindamise toetamiseks.

Kui kaua DIVA intervjuu tavaliselt kestab?

Intervjuu kestus võib varieeruda, kuid üldjuhul on see põhjalikum ja ajamahukam kui tavapärane vastuvõtt.

Kas DIVA intervjuud saab kasutada ka ATH ravimravi mõju hindamiseks?

Jah. Mõnel juhul aitab DIVA intervjuu hinnata sümptomite muutusi ja ravimravi mõju aja jooksul.

Kas täiskasvanul võib diagnoosida ATH-d ka siis, kui seda lapsepõlves ei diagnoositud?

Jah. Paljud inimesed jõuavad ATH hindamisele alles täiskasvanueas, kui märkavad pikaajalisi tähelepanu-, organiseerimis- või toimetulekuraskusi.

Miks keskendutakse intervjuus lapsepõlvekogemustele?

ATH sümptomid algavad tavaliselt lapsepõlves, mistõttu on varasemate kogemuste ja arenguloo kaardistamine oluline osa hindamisest.

Kas hindamisse võivad olla kaasatud ka pereliikmed?

Mõnel juhul võib sümptomite ja arenguloo täpsustamiseks olla abi pereliikmete või teiste lapsepõlves inimest hästi tundnud lähedaste infost.

Mis siis, kui ma ei ole kindel, kas minu sümptomid on seotud ATHga?

See on täiesti normaalne. Hindamise eesmärk on uurida teie sümptomeid ja selgitada välja, kas edasine ATH hindamine võib olla asjakohane.