Proteeside parandus: millal see on vajalik ja kuidas tagada täpne tulemus?
Oluline on aga see, et parandustöö aluseks olev info ja proteesi käsitlus oleksid korrektsed juba algusest peale.
Millal on aeg pöörduda proteesi parandamiseks?
Kui proteesi tekib mõra või murd, ei tohiks seda mingil juhul ise liimida ega edasi kasutada. Kodused parandused muudavad sageli proteesi asendit ning võivad muuta professionaalse paranduse keerulisemaks või isegi võimatuks.
Sama kehtib olukordade kohta, kus protees hakkab suus loksuma või kaotab oma stabiilsuse. Sellisel juhul ei ole soovitatav proteesi ise kohandada ega klambreid painutada, sest see võib rikkuda proteesi sobivust veelgi, samuti võivad klambrid iseseisval painutamisel sootuks murduda.
Kui proteesile on kogunenud tugev hambakatt või see vajab põhjalikumat puhastust, on mõistlik pöörduda hambaarsti poole, kes saab hinnata, kas piisab puhastusest või on vajalik ka konstruktsiooni kontroll ja võimalik parandus.
Korrektne ettevalmistus enne hambalaborisse saatmist:
- Proteesi paranduse kvaliteet sõltub suuresti sellest, millises seisukorras töö laborisse jõuab. Enne saatmist tuleb protees põhjalikult puhastada toidujääkidest, proteesiliimist ja muudest ladestustest. See on oluline nii töö täpsuse kui ka materjalide käitlemise seisukohast.
- Kui proteesiga võetakse jäljend, tuleb veenduda, et see ei ole nihkunud ega deformeerunud jäljendi sees. Samuti tuleb veenduda, et jäljendmaterjali on piisavalt anatoomiliste piirkondade jäljendamiseks.
- Oluline on kontrollida, et proteesi murdunud osad sobiksid omavahel täpselt kokku – see lihtsustab oluliselt labori taastamisprotsessi. Isegi väike ebatäpsus selles etapis võib mõjutada lõpptulemust ja pikendada töö valmimise aega.
Mida peab arst lisama proteesiparanduse juurde?
Täpse tulemuse saavutamiseks on oluline, et hambalaborile jõuaks kogu vajalik kliiniline informatsioon. Kui proteesile on vaja lisada hambaid, on soovitatav võtta ka antagonist jäljend ning vajadusel hambumuse registratsioon. Lisaks tuleb määrata hamba toon, et uus lisatav hammas sobituks esteetiliselt olemasoleva proteesiga.
Mida keerukam on olukord, seda olulisem on selge ja üheselt mõistetav info. See aitab vähendada ümbertegemiste vajadust ning tagab sujuvama töövoo kliiniku ja hambalabori vahel.
Milliseid proteesiparandusi tehakse?
Hambalaboris teostatavad parandustööd sõltuvad kahjustuse iseloomust ja ulatusest. Levinumad tööd on proteesi mõrade ja murdude parandamine, hammaste või klambrite lisamine, baasise osa taastamine või ümberbaseerimine ning kulunud hammaste väljavahetamine. Samuti kuulub siia proteesi üldine puhastamine ja funktsionaalse seisundi taastamine.
Iga juhtumit hinnatakse individuaalselt, et leida kõige mõistlikum ja vastupidavam lahendus.
Kokkuvõte
Proteesi parandus on sageli kiire ja tõhus viis taastada patsiendi mugavus ja mälumisfunktsioon ilma uue proteesi valmistamiseta. Edukas tulemus sõltub aga suuresti sellest, kuidas töö kliinikus ette valmistatakse ja millises seisukorras see laborisse jõuab.
Korrektselt käsitletud ja hästi dokumenteeritud protees võimaldab saavutada täpse, esteetilise ja vastupidava paranduse, mis teenib patsienti edasi veel pikka aega.
Välja lülitamise kunst: kuidas pärast tööpäeva päriselt puhata?
Väga levinud on teadmine, et peab puhkama ja lõõgastuma. See tuttav teadmine kahjuks ei aita...
Püsivate harjumuste psühholoogia: miks on oma käitumist nii raske muuta?
Me teame enamasti hästi, mida võiksime oma heaolu nimel teha: rohkem liikuda, piisavalt magada,...
Mida teeb sotsiaalmeedia meie vaimse tervisega?
Avad telefoni, et vastata ühele sõnumile. Mõni minut hiljem avastad, et oled vaadanud kümneid...
Psühholoog-nõustaja: ka meie isiklikud tugevused võivad vajada piire
Meliva psühholoog-nõustaja Anneli Lillepea selgitab, kuidas tööelus hinnatud tugevused võivad...
Kliiniline psühholoog: AI-vestlusrobot võib vaimse tervise teemadel aidata, kuid ka eksitada
Meliva vaimse tervise valdkonna juht ja kliiniline psühholoog Triinu Niiberg-Pikksööt selgitab,...
Psühholoog Reet Labe: stressiga toimetulekut saab õppida nagu iga teist oskust
Kiire elutempo, pidev infovoog ning töö- ja puhkeaja piiride hägustumine tähendavad, et paljude...
Milliste haiguste ja tervisemurede suhtes tuleb suvel eriti tähelepanelik olla?
Meliva töötervishoiuarst dr Liisi Luht selgitab, millised tervisemured võivad suvel...
Allergoloog-immunoloog: kõige sagedasem toiduallergia põhjus on õietolmu ristreaktsioon
Meliva allergoloog-immunoloog Maria Mikkali selgitusel ei ole patsientide arusaam ristuvast...
Spordipsühholoog: harjumuse arhitektuur kaalub üles tahtejõu
Meliva spordipsühholoog Dagmar Rahula selgitab, miks tervisekäitumise muutmisel on kõige...
Stressist tasakaaluni – praktiliste oskuste grupp täiskasvanutele
Kas tunned, et igapäevane pinge, ülemõtlemine või pidev tegutsemine võtab üha rohkem...