Mida teeb sotsiaalmeedia meie vaimse tervisega?
Avad telefoni, et vastata ühele sõnumile. Mõni minut hiljem avastad, et oled vaadanud kümneid videoid, lugenud kommentaare ja jõudnud kellegi puhkusereisist päevauudiste ning sealt järgmise naljaka videoni. Vahepeal ununes isegi ära, miks telefoni kätte võtsid.
Sotsiaalmeedia on muutunud nii loomulikuks osaks igapäevaelust, et sageli ei pane me selle kasutamist enam tähelegi. See aitab hoida ühendust inimestega, leida uusi ideid, õppida, naerda ja saada osa kogukondadest, kuhu meil muidu ligipääsu poleks. Samas konkureerivad sotsiaalmeedia platvormid meie tähelepanu pärast. Infovoog ei saa kunagi otsa ning algoritmid õpivad järjest paremini, milline sisu paneb just meid peatuma, vaatama või edasi kerima.
Seetõttu pole kõige kasulikum küsida ainult, kui palju aega me sotsiaalmeedias veedame, vaid mida see aeg meiega teeb.
Miks on nii raske lihtsalt telefon käest panna?
Sotsiaalmeedia kasutamine ei nõua meilt peaaegu mingit pingutust. Järgmine video, postitus või uudis on ühe sõrmeliigutuse kaugusel – ja me ei tea kunagi päris täpselt, mis järgmisena tuleb. Vahel on see naljakas video, vahel sõbra postitus, vahel midagi üllatavat või ärritavat. Just see ettearvamatus aitab tähelepanu hoida.
Lisaks ei ole sotsiaalmeedial loomulikku lõpp-punkti. Raamatul saab peatükk läbi ja filmil tulevad lõputiitrid, kuid sotsiaalmeedia voog jätkub seni, kuni ise lõpetame. Kõige lihtsam on sinna jääda sageli just hetkedel, mil meie enda ressursse on vähe. Kui oleme väsinud, tüdinud, stressis või tahame mõneks minutiks ebamugavatest mõtetest eemalduda, pakub telefon väga lihtsat võimalust tähelepanu mujale viia.
See ei tähenda, et iga pikem kerimine oleks probleem. Mõnikord tahamegi lihtsalt meelt lahutada ja selles pole midagi halba. Olulisem on märgata, millal teadlikust valikust saab automaatne harjumus: haaran telefoni iga kord, kui tekib hetk vaikust, igavust või ebamugavust, vahel isegi enne, kui jõuan märgata, mida ma sel hetkel tegelikult vajasin.
Võrdleme enda argipäeva teiste väljavalitud hetkedega
Sotsiaalmeedia mõju ei sõltu ainult sellest, kui automaatselt me seda kasutame. Sama oluline on see, mida me seal näeme ja millega ennast päevast päeva võrdleme. Sotsiaalmeedia annab meile erakordselt palju võimalusi näha, mida teised inimesed teevad, saavutavad, ostavad, söövad, kannavad ja kuidas nad välja näevad.
Võrdlemine iseenesest on inimlik. Teiste järgi hindame, kuidas meil läheb ja kuhu me kuulume. Sotsiaalmeedias on võrdlusmaterjali lihtsalt palju rohkem kui kunagi varem. Seejuures ei näe me teise inimese elu tervikuna. Näeme uut töökohta, aga mitte sellele eelnenud kümmet kandideerimist. Näeme korras kodu, aga mitte seda, mis jäi kaadrist välja. Näeme puhkusereisi, treeningut või perega veedetud ilusat hetke, kuid mitte tingimata tavalist teisipäeva ega selle inimese enda isiklikke raskusi.
Nii võib juhtuda, et võrdleme enda elu tervikpilti selle osaga teiste inimeste elust, mida nad soovivad näidata. Kui selline võrdlus jätab korduvalt tunde, et teised näevad paremad välja, saavutavad rohkem või elavad huvitavamat elu, võib see süvendada rahulolematust enda välimuse, saavutuste või eluga ning mõjutada enesehinnangut ja meeleolu.
Kõik võrdlused ei mõju meile halvasti. Kellegi tegemised võivad inspireerida, anda ideid või näidata, et teatud saavutused on võimalikud. Seetõttu pole vaja püüda enda võrdlemist täielikult lõpetada. Kasulikum on märgata, millise tundega pärast sisu vaatamist jääd. Kas tunned inspiratsiooni ja ühendust või hoopis tunnet, et sinu enda elu, välimus või saavutused pole piisavad?
Siin tuleb mängu veel üks oluline asi: me ei vali ise kaugeltki kõike, mida võrdlusmaterjalina enda ette saame.Ja kõike seda, mida võrdlusmaterjalina enda ette saame, ei vali me ise.
Sinu infovoog ei ole neutraalne pilt maailmast
Suur osa sellest, mida sotsiaalmeedia voos näeme, on algoritmide valitud. Platvormid õpivad sellest, mille juures peatume, mida lõpuni vaatame ja millele reageerime. Nii kujundab meie varasem käitumine seda, mida järgmisena näeme.
Pikem vaatamine ei tähenda tingimata, et sisu meile meeldib. Tähelepanu köidab ka see, mis ärritab, hirmutab või tekitab ebakindlust. Kui jääme sellise sisu juurde korduvalt pidama, võib algoritm seda rohkem pakkuda ning hoida üleval muret ja pinget.
Sama kehtib välimuse, treeningu, suhete või eduga seotud sisu kohta. Kui näeme päevast päeva väga sarnaseid kehasid, karjääre või eluviise, võib see märkamatult mõjutada seda, mida peame tavaliseks ja mida endalt ootame.
Seetõttu tasub oma infovoogu vaadata ka kui keskkonda, mida saab vähemalt osaliselt ise kujundada.
Kõik ekraaniaeg ei ole ühesugune
Kaks inimest võivad veeta sotsiaalmeedias mõlemad tund aega ja saada sellest täiesti erineva kogemuse.
Üks võib veeta selle aja sõpradega suheldes, leida sarnaste kogemustega inimesi või saada tuge kogukonnast, kuhu ta kuulub. Pärast sotsiaalmeedia kasutamist võib ta tunda end teistega rohkem ühenduses, mõistetuna või lihtsalt paremas tujus. Teine võib veeta sama aja järjest sisu kerides, võrrelda enda keha, tööd või elu teistega ning lahkuda sotsiaalmeediast hoopis kehvema enesetundega.
Ka kasutamise aeg ja olukord loevad. Pool tundi sõbraga sõnumeid vahetades ei pruugi mõjuda samamoodi nagu pool tundi enne magamaminekut automaatselt videoid kerides. Kui kerimine lükkab magamaminekut edasi või raskendab uinumist, võib mõju enesetundele tulla ka kehvema une kaudu – järgmisel päeval võib olla raskem keskenduda ning väsimus võib muuta meid ärrituvamaks ja emotsionaalselt tundlikumaks.
Seetõttu ei pruugi ainult ekraaniaja number öelda, kas sinu sotsiaalmeediakasutus toetab või kurnab sind. Ka kaks tundi ei ole iseenesest tingimata „halb“ ja 20 minutit „hea“. Kasulikum on märgata mida sa seal teed, miks sa sinna läksid ja millise tundega sealt lahkud.
Need küsimused aitavad vaadata sotsiaalmeedia kasutamist natuke laiemalt kui ainult telefonis kuvatud tundide ja minutite kaudu.
Vaata, mida sotsiaalmeedia sulle annab – ja mida võtab
Sotsiaalmeedia kasutamise muutmine ei pea tähendama rakenduste kustutamist või ranget digipaastu. Alustada võib lihtsalt oma automaatsete harjumuste märkamisest.
5 küsimust, mida endalt sotsiaalmeedia kasutamise kohta küsida
- Miks ma praegu telefoni avasin? Kas tahtsin midagi konkreetset teha või haarasin selle automaatselt?
- Kuidas ma ennast pärast sotsiaalmeedia kasutamist tunnen? Rahulikuma, rõõmsama ja rohkem ühenduses või rahutuma, ärritunuma ja enda suhtes kriitilisemana?
- Milline sisu kipub minu enesetunnet halvendama?
- Kas sotsiaalmeedia võtab aega millegi arvelt, mida ma tegelikult rohkem vajan? Näiteks uni, liikumine, keskendumine, puhkus või teiste inimestega koos olemine.
- Kas ma valin praegu sotsiaalmeediat või valib harjumus minu eest?
Viimane küsimus on oluline, sest eesmärk ei pea olema kasutada sotsiaalmeediat võimalikult vähe, vaid saada tagasi rohkem valikut selle üle, millal ja kuidas seda kasutame. Ainuüksi märkamisest ei pruugi aga alati piisata. Kui telefon on pidevalt käeulatuses, märguanded kutsuvad tagasi ja rakendus avaneb juba peaaegu automaatselt, nõuab iga kord teadlikult teisiti valimine palju enesekontrolli. Siin saab enda kasuks tööle panna ka keskkonna.
Muuda keskkonda, mitte ainult tahtejõudu
Kui märkad harjumust, mida tahaksid muuta, ei pea lahendus olema lihtsalt „pean ennast rohkem kontrollima“. Sageli on lihtsam muuta natuke neid tingimusi, milles harjumus tekib.
Proovi alustuseks mõnda lihtsat muudatust:
- Lülita välja märguanded, mida sa tegelikult ei vaja.
- Tõsta kõige sagedamini automaatselt avatav rakendus telefoni avakuvalt ära.
- Ära võta telefoni magamistuppa.
- Lepi endaga kokku mõni olukord, kus sa sotsiaalmeediat ei ava – näiteks söömise ajal või päeva esimese poole tunni jooksul.
Mõte pole kehtestada endale võimalikult palju reegleid. Vahel piisab ühest väikesest takistusest automaatse harjumuse teel, et tekiks hetk, mil saad otsustada, kas sa päriselt tahad rakenduse avada.
Sama teadlikult saab kujundada ka seda, mida sa näed. Lõpeta selliste kontode jälgimine või vaigista sisu, mille järel tunned end järjepidevalt halvemini. Otsi juurde inimesi ja kogukondi, mille sisu annab sulle midagi väärtuslikku – teadmisi, rõõmu, inspiratsiooni, kuuluvust või päris kontakti. Nii ei pea kogu vastutus olema sellel, kuidas sa nähtule reageerid – saad muuta ka seda, millega end iga päev ümbritsed.
Ja vahel tasub enne rakenduse avamist küsida väga lihtne küsimus:
Mida ma praegu tegelikult vajan?
Sotsiaalmeedia võib olla üks võimalik valik, kui vajad puhkust, kontakti või vaheldust. Oluline on, et see oleks võimalikult sageli teadlik valik, mitte automaatne reaktsioon.
Silver Mäoma, Meliva psühholoog
