Psühholoog-nõustaja: ka meie isiklikud tugevused võivad vajada piire
Meliva psühholoog-nõustaja Anneli Lillepea selgitab, kuidas tööelus hinnatud tugevused võivad teatud olukordades muutuda koormuseks ning kuidas märgata hetke, mil hea omadus hakkab võtma rohkem, kui annab.
Tõenäoliselt tunned tööelus kedagi, kelle peale saab alati loota – võib-olla oled see sina ise. Teed asjad lõpuni, aitad kolleegi ja püüad anda endast parima. Need on väärtuslikud tugevused. Kuid kui kohusetunne, põhjalikkus või abivalmidus ei arvesta enam sinu enda piiridega, võivad need hakata hoopis koormust kasvatama.
Kuidas saab tugevusest koormus?
Meie tugevuste mõju sõltub sellest, kuidas ja millistes olukordades neid kasutame. Kui tugevusest saab ainus tegutsemisviis, mis ei arvesta konteksti või meie enda piire, hakkab see meilt nõudma rohkem, kui see annab. Kui mõne tugevuse tõttu hakkad oma vajadusi ja piire eirama, võib see märkamatult sinu koormust suurendada.
Tunne end ära: millal võib tugevus hakata sind koormama?
| Tugevus | Kui see hakkab koormama |
| Kohusetunne | „Pean selle ära tegema, isegi kui mul pole enam aega ega energiat.“ |
| Kõrged standardid | „Piisavalt hea“ ei tundu kunagi päriselt piisav. |
| Põhjalikkus ja korrektsus | Ka väike ülesanne saab rohkem aega ja energiat, kui see tegelikult vajab. |
| Abivalmidus | Ütlen „jah“ ka siis, kui enda koormus on juba liiga suur. |
| Iseseisvus | Püüan kõigega ise hakkama saada ka siis, kui abi küsimine vähendaks koormust. |
| Vastutustunne | Võtan enda kanda ka probleemid ja ülesanded, mis ei ole tegelikult minu vastutada. |
| Paindlikkus Empaatiavõime Kohanemisvõime | Püüan lõputult kohanduda, isegi kui minu enda vajadused ja piirid jäävad tagaplaanile. Võtan ka teiste emotsioonid ja mured enda kanda, kuigi ma ei saa kõiki aidata. Püüan pidevalt muutuvate olude või infoga kohaneda, kuid ei jää aega millegagi harjuda |
Miks on seda raske märgata?
Piiri, kus tugevusest hakkab saama koormus, ei ole alati lihtne ära tunda. Üks põhjus on see, et just needsamad käitumisviisid on meid sageli varem hästi teeninud.
Kui võtad keerulises olukorras vastutuse, saavad asjad tehtud. Kui aitad kolleegi, oled hea meeskonnakaaslane. Kui kontrollid töö veel korra üle, võib tulemus saada parem. Kiirel ajal rohkem panustamine võib aidata meeskonnal keerulisest perioodist läbi tulla.
Ka teised võivad sellist käitumist märgata ja tunnustada. Nii võibki kujuneda harjumus teha veel üks ülesanne, öelda veel üks „jah“ või kontrollida töö enne saatmist veel kord üle.
Ülekoormus ei anna endast alati märku ühe suure probleemina. Sageli tasub tähele panna mitut väikest muutust igapäevas.
Pane tähele, kui…
• tööpäevad venivad regulaarselt pikemaks;
• puhkepausid jäävad vahele;
• töö tuleb mõtetes koju kaasa;
• sul on raske uuele palvele „ei“ öelda ka siis, kui koormus on juba suur;
• ka väikesed ülesanded tunduvad ülitähtsad või vajavad sinu meelest ideaalset tulemust.
Küsi endalt: mis hinnaga?
Piir tugevuse kasuliku kasutamise ja ülepingutamise vahel ei ole alati selge. Sarnane käitumine ei saa sobida erinevatesse olukordadesse. Seetõttu tasub lisaks tulemusele tähele panna ka seda, millise hinnaga see tulemus tuleb.
Kui põhjalikkus aitab teha olulise töö väga hästi, võib lisapingutus olla põhjendatud. Kui aga suhtume sama perfektsionistlikult igasse ülesandesse, võtab iga väikese asja tegemine või lõpetamine liiga kaua aega. Kui tööpäev venib, muud asjad jäävad tegemata, on tasakaal paigast nihkunud. Kõrged standardid võivad olla väga olulised ülesande puhul, kus eksimusel on tõsised tagajärjed, kuid iga e-kiri või esitlus ei vaja tingimata sama taset.
Ka suurem pingutus kuulub vahel tööelu juurde. Mõni nädal ongi intensiivsem ja mõni tähtaeg nõuab tavapärasest rohkem. Kuid kui kiired ajad ei lõpegi, saab sellisest tempost igapäevane tööviis.
Peatu korraks ja küsi endalt:
- Mida see mulle praegu annab?
- Mida see minult praegu võtab?
- Kas see ülesanne vajab minult praegu just sellist panust?
Ära loobu tugevusest – lisa sellele tasakaalustav oskus
Tugevusest ei pea loobuma. Sageli aitab, kui lisad selle kõrvale oskuse, mis aitab koormust paremini tasakaalustada.
Kohusetunne + piiride seadmine
Enne uuele ülesandele „jah“ ütlemist vaata üle oma koormus. Kui töö tuleb juurde, lepi juhiga kokku, mille arvelt see tuleb.
Kõrged standardid + „piisavalt hea“
Mõtle enne alustamist läbi, millist kvaliteeditaset ülesanne tegelikult vajab. Kõik ei pea olema täiuslik; mõnikord on tehtud ja piisavalt hea parem kui ideaalne, aga lõpetamata.
Abivalmidus + enda vajaduste märkamine
Enne „jah“ ütlemist küsi, kas sul on selleks päriselt aega ja energiat. Vajadusel paku väiksemat abi, teist aega või aita leida keegi, kellel on rohkem võimalust panustada.
Iseseisvus + abi küsimine
Kui ülesanne venib või koormus kasvab, küsi abi. Kellegi teise teadmine või kogemus võib olla kõige mõistlikum viis oma aega ja energiat kasutada.
Vastutustunne + vastutuse piirid
Küsi endalt, kas see on päriselt sinu vastutus või oled lihtsalt harjunud vastutust enda peale võtma. Probleemi märkamine ei tähenda, et pead selle ise lahendama.
Piiride seadmine ei tähenda, et sa loobud vastutustundest või abivalmidusest. See aitab otsustada, millal ja kui palju panustada.
Eesmärk ei ole teha vähem, vaid kasutada oma tugevusi nii, et need püsiksid tugevustena.
Proovi: märka oma tugevust
Oma harjumuspäraseid tegutsemisviise ei ole alati lihtne igapäevaelus tähele panna. Proovi järgmise nädala jooksul jälgida üht enda tugevust ja märgata, millistes olukordades see sind toetab ning millal hakkab sinult rohkem nõudma.
Vali üks omadus, mida pead enda tugevuseks, ning mõtle:
- Millal see tugevus mind aitas?
Mis läks tänu sellele paremini?
- Millal nõudis see minult liiga palju?
Kas oleksin saanud selles olukorras teha midagi teisiti?
Oma tugevuste märkamine ja nendega seotud käitumise lahti mõtestamine aitab paremini aru saada, millal need sind toetavad ja millal hakkavad liigselt aega või energiat võtma. Küsi ka kolleegidelt või lähedastelt, milliseid tugevusi nad sinus näevad ja millega sa nende hinnangul piiri kehtestada ei oska. See teadlikkus aitab aja jooksul oma harjumuspäraseid tegutsemisviise paremini tasakaalustada ning märgata, millal võiks mõne tugevuse kõrvale vaja olla teist oskust või lähenemist.
