Kliiniline psühholoog: AI-vestlusrobot võib vaimse tervise teemadel aidata, kuid ka eksitada
Meliva vaimse tervise valdkonna juht ja kliiniline psühholoog Triinu Niiberg-Pikksööt selgitab, kuidas AI-vestlusrobotid võivad vaimse tervise teemadel abiks olla, millised on nende piirangud ja millal on oluline pöörduda spetsialisti poole.
ChatGPT ja teised AI-vestlusrobotid on paljude jaoks muutunud igapäevaseks abivahendiks. Neilt küsitakse nõu, otsitakse ideid, õpitakse uusi asju ja mõtestatakse lahti keerulisi olukordi. Tehisaru poole pöördutakse ka väga isiklike küsimustega, sealhulgas oma vaimse tervise ja heaoluga seotud teemadel.
AI kasutamise teeb lihtsaks selle madal lävend: vestlust saab alustada kohe, aega ei pea broneerima ning oma mõtteid saab avada endale sobivas tempos. Mõne inimese jaoks võib tehisintellektiga olla lihtsam rääkida teemadest, mida on teise inimesega ebamugav või raske jagada. Nii võib AI aidata teha esimese sammu, kuid ei paku samaväärset tuge nagu teine inimene või vaimse tervise spetsialist.
Vaimse tervise teemadel vestlusroboteid kasutades on oluline mõista nii selle võimalusi kui ka piire. Tasub teada, millistes olukordades võib vestlusrobot olla hea abivahend, kuidas seda enda toetamiseks kasutada ja millal küsida abi päris inimeselt.
Kuidas saab AI olla abivahend?
Vaimse tervise raskustega ei ole alati lihtne teada, mida teha või kelle poole pöörduda. Vahel on keeruline isegi sõnastada, mis täpselt toimub. Tehisintellektiga võib vestlust alustada ka siis, kui oma kogemusele ei oska veel nime anda või ei tea, millest täpselt alustada. Võibki kirjutada: „Mul on viimasel ajal kuidagi raske ja ma ei saa päris hästi aru, miks.“ AI võib aidata mõtteid sõnadesse panna, neid süstematiseerida ning pakkuda küsimusi või erinevaid vaatenurki, mille üle edasi mõelda.
Mõne inimese jaoks on oluline ka see, milliseid emotsioone juturobotiga vestlemine tekitab. Vastused võivad tunduda soojad ja toetavad ning juba oma kogemuse sõnadesse panemine võib pakkuda lohutust. Vestlusrobot ei kiirusta ega katkesta ning sama teema juurde saab tagasi tulla nii mitu korda kui vaja. Samas tasub meeles pidada, et toetavalt või mõistvalt kõlav vastus ei tähenda tingimata, et AI on sinu olukorrast õigesti aru saanud.
Vaimset tervist kurnavas olukorras võib olla lihtsam rääkida AI-ga teemadest, mida on teise inimesega piinlik või ebamugav jutuks võtta. Vestluses puudub teise inimese vahetu reaktsioon või hinnang, mistõttu võib olla lihtsam sõnastada mõtteid ja tundeid, mida oled seni enda teada hoidnud. Tehisaru abil saab läbi mõelda või harjutada, kuidas tundlikust teemast lähedase või spetsialistiga rääkida. See võib olla sillaks päris vestluse juurde, aidates sõnastada seda, mida on raske öelda, kuid mitte asendada vestlust teise inimesega.
Juturobotiga vestlemine võib kasuks tulla ka siis, kui vaja ei ole niivõrd oma kogemust mõtestada, vaid leida praktilisi ideid, mida proovida. Näiteks võib küsida lihtsaid mõtteid, mis võivad aidata äreval hetkel rahuneda, otsida pärast pikka tööpäeva võimalusi töömõtetest välja tulemiseks või valmistuda keeruliseks vestluseks. Sellistes olukordades võib AI olla abiks ideede, võimalike sammude ja sobiva sõnastuse leidmisel.
Tehisintellekt näeb sinust ainult osa
AI saab sinu olukorrast lähtuda ainult selle info põhjal, mis on talle vestluses sinuga kättesaadav. Seejuures ei pruugi me ise teada, milline info on kindla olukorra mõistmiseks päriselt oluline. Mõni detail, mis tundub meile ebaoluline, võib tervise või vaimse tervise kontekstis muuta olukorra tähendust märkimisväärselt. Seetõttu võib AI kujundada sinu kirjeldustest küll usutavana kõlava tervikpildi, kuid oluline osa kontekstist võib sellest puududa.
Teise inimesega suheldes anname enda kohta palju edasi ka ilma seda teadlikult sõnadesse panemata, mitteverbaalse suhtlemise teel. Hääletoon ja kõnetempo, pausid, näoilmed, kehakeel ja emotsionaalsed reaktsioonid annavad lisaks öeldule täiendavat olulist infot. Vahel võib olla tähenduslik seegi, millest me ei räägi, millise teema juures muutume ebakindlaks või mille juurde ikka ja jälle tagasi jõuame. Tekstipõhises vestluses jääb suur osa sellest infost kättesaamatuks.
Vaimse tervise spetsialist võib märgata, et räägid väga raskest kogemusest naeratades, muutud mõne teema juures äkitselt vaikseks või väldid järjekindlalt teatud küsimust. Oluline ei ole ainult nende märkide nägemine. Spetsialist saab juurde küsida, kontrollida oma oletusi, seostada saadud infot laiema tervise- ja elukontekstiga ning jälgida muutusi ajas. Professionaalse abi puhul kaasneb sellega vastutus hinnata, millist tuge inimene vajab ja kas olukord võib vajada täiendavat sekkumist.
Oluline piirang on ka see, et AI ei tunne inimest ajas. Spetsialist saab märgata muutusi enesetundes, käitumises ja toimetulekus ning seostada neid laiema tervise- ja elukontekstiga. Tehisaru näeb enamasti vaid konkreetset vestlust või kasutaja enda antud kokkuvõtet. Seetõttu ei saa ta usaldusväärselt hinnata näiteks suitsiidi- või vägivallariski, psühhoosi, maniakaalsust, sõltuvusprobleemi raskust ega seda, kas olukord vajab kiiret sekkumist.
Pane oma vaatenurk proovile
AI vastuseid tasub käsitleda ühe võimalusena, mitte tervikliku hinnanguna sinu olukorrale ning hoida meeles, et tema vastus lähtub sinu antud infost ja viisist, kuidas oled ise olukorda kirjeldanud. Kui kasutad seda eneserefleksiooniks või oma kogemuse mõtestamiseks, võid paluda tal teadlikult otsida ka teisi võimalikke seletusi. Esita küsimusi, mis aitavad sul näha olukorda ka teistest vaatenurkadest või oma esialgset tõlgendust kontrollida. Näiteks: „Ära piirdu minu tõlgenduse kinnitamisega. Too välja ka teised võimalikud viisid, kuidas seda olukorda mõista, ja küsi minult küsimusi, mis aitavad neid võimalusi kaaluda.“
Kui kirjeldad näiteks konflikti partneri või kolleegiga, saab AI olukorda vaadata ainult talle sinu poolt antud kirjelduse põhjal. Ta ei tea, mida teine inimene koges, milline oli olukorra varasem kontekst või millised olulised detailid võivad sinu enda vaatenurgast märkamatuks jääda. Paluda võib küll teisi võimalikke käsitlusviise, kuid neid tasub võtta kui võimalusi, mitte kui fakte sellest, mida teine inimene tegelikult mõtles, tundis või koges. Näiteks võid küsida:
„Millised võimalikud vaatenurgad või küsimused võivad mul selle olukorra juures praegu tähelepanuta jääda?“
Samuti võib paluda AI-l eristada sinu antud infot enda tehtud järeldustest või oletustest. Näiteks:
„Erista oma vastuses, milline info pärineb minu kirjeldusest, mida ainult oletame, millised on võimalikud tõlgendused ja mille kohta pole meil piisavalt infot“. See aitab vähendada ohtu, et AI pakutud võimalik seletus hakkab vestluse käigus tunduma faktina.
AI võib aidata oma kogemust uurida ja erinevaid lähenemisi kaaluda, kuid tema vastuseid tasub käsitleda võimalike tõlgenduste, mitte tervikliku hinnanguna sinu olukorrale. Isegi hästi sõnastatud küsimused ei kaota seda piirangut täielikult, sest juturobot töötab alati ainult selle info põhjal, mis on talle parasjagu kättesaadav.
AI võib eksida, isegi kui vastus kõlab veenvalt
AI võib anda ebatäpset või ka täiesti vale infot ning esitada seda sama enesekindlalt ja veenvalt nagu õiget vastust. Seetõttu ei näita vastuse detailsus, ladusus ega kindel kõneviis seda, et info on usaldusväärne. Eriti ettevaatlik tasub olla siis, kui küsid sümptomite, diagnoosi, ravimite või ravi kohta. Arvuti ei võta vastutust sinu tervisliku seisundi hindamise ega tehtud otsuste eest. Olulised terviseotsused tuleb alati teha usaldusväärse terviseinfo ja vastava spetsialisti toel.
AI-ga peetud vestluse põhjal ei tasu panna diagnoosi endale ega kellelegi teisele. Sarnased sümptomid või käitumisviisid võivad olla seotud väga erinevate põhjustega ning nende hindamiseks on vaja laiemat tervise- ja elukonteksti, mida tehisintellektil ei ole. Sama ettevaatlik tasub olla ka siis kui püüad mõtestada teiste inimeste käitumist. Näiteks otsustada kas partner on nartsissistlik või kolleegil on mõni psüühikahäire. AI võib aidata sul sõnastada, milline käitumine sind häirib või milliseid piire sa vajad, kuid ta ei saa vestluse põhjal usaldusväärselt panna “diagnoosi”.
Mida olulisem on küsimus sinu tervise, ravi või turvalisuse seisukohalt, seda olulisem on faktid üle kontrollida ning otsused päris inimesega läbi arutada, kellel on selleks vajalikud teadmised ja oskused.
Pea meeles, et võid jagada väga tundlikku infot
Vaimsest tervisest rääkides võime kiiresti jõuda väga isikliku infoni ning jagada oma tervise, suhete, töö või keeruliste elusündmuste kohta detaile, mida me muidu igaühele ei räägiks. Vestlus võib tunduda privaatne, kuid teenusesse sisestatud info on digitaalne teave, mida teenusepakkuja töötleb. See, kuidas ja kui kaua andmeid säilitatakse, milleks neid kasutatakse ning kellel võib olla neile ligipääs, sõltub konkreetsest teenusest, konto tüübist ja privaatsusseadetest.
Ka suurte AI teenuste puhul on esinenud andmekaitsejuhtumeid. Näiteks põhjustas 2023. aastal ChatGPT tarkvaraviga olukorra, kus osa kasutajaid võis näha teiste kasutajate vestluste pealkirju ja teatud juhtudel ka vestluse sisu. Samuti võis piiratud hulgal kasutajatel muutuda teistele nähtavaks osa nende isiku- ja makseandmetest. Juhtum parandati, kuid see näitab hästi, miks väga tundliku info jagamisel tasub olla ettevaatlik.
Tehisaruga peetud vestlus ei ole mitte kunagi konfidentsiaalne samal viisil nagu vestlus tervishoiutöötaja või vaimse tervise spetsialistiga, ehkki ta võib seda tunduda. Kui räägid robotiga isiklikel või tervisega seotud teemadel, tasub tutvuda kasutatava teenuse privaatsusseadete ja tingimustega ning vaadata üle, millised võimalused on sul oma andmete kasutamist piirata või vestlusi kustutada.
Kasulik põhimõte on jagada nii vähe isiklikku infot kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Hea vastuse saamiseks ei ole enamasti vaja sisestada enda, kolleegi, kliendi või lähedase pärisnime, täpset töökohta, kontaktandmeid ega muid detaile, mille järgi inimest saab tuvastada. Eriti ettevaatlik tasub olla teiste inimeste terviseinfo ja muu tundliku info jagamisel. Teiste inimeste andmete jagamise üle ei tohi me otsustada nende eest.
Kas AI päriselt aitab sind?
AI kasutamise juures on hea orientiir see, kas vestlus aitab sul oma olukorda paremini mõista ja toetab sind ka väljaspool vestlust. Pärast head vestlust võiks sul olla veidi selgem, mida tunned ja vajad, millised võimalused sul on ning mida tahad edasi teha. Oluline ei ole see kui pikalt või hästi vestlus jätkub, vaid see kas see aitab sul päriselus edasi liikuda.
Tasub tähele panna ka seda, et AI võib liiga kergesti kaasa minna sellega, kuidas sina olukorda kirjeldad. Kui küsimus sisaldab mõnda oletust või esitad küsimuse kindlast vaatenurgast, võib vastus seda tõlgendust pigem kinnitada kui pakkuda teisi võimalikke vaatenurki. Näiteks küsimus: “Mu juht ei väärtusta mind ja kohtleb mind meelega halvasti. Miks ta nii teeb?” sisaldab juba oletust nii juhi suhtumise kui ka kavatsuste kohta. AI võib sellise küsimuse põhjal pakkuda väga usutavana kõlavaid seletusi, kuigi tal ei ole tegelikult piisavalt infot, et teada, kas need oletused vastavad tõele. Nii võib see tahtmatult võimendada meie loomulikku kalduvust märgata ja uskuda rohkem seda infot, mis toetab meie senist arusaama.
Seda riski saab vähendada, kui palud teadlikult otsida oma vastusele alternatiive. Aeg-ajalt võib olla kasulik paluda tal senisele vestlusele kriitiliselt tagasi vaadata, et kontrollida, kas mõni võimalik vaatenurk on jäänud tähelepanuta: „Vaata meie senine vestlus üle. Kas oled mõnes kohas minu oletuste või tõlgendustega liiga kergesti kaasa läinud? Too välja, milliseid teisi vaatenurki või võimalusi tasuks mul kaaluda“.
AI kasutamine võib mõnikord toetada vältimist: sama teemat arutatakse üha uuesti, kuid päriselus vajalik samm jääb tegemata. Vestlus võib pakkuda ajutist leevendust, kuid kui see asendab lähedase või spetsialistiga rääkimist, abi küsimist või otsuse tegemist, ei pruugi see aidata edasi liikuda. Pidev tunnete, suhete või sümptomite analüüsimine võib mõnel juhul suurendada ka ärevust, mõtete keerutamist või vajadust saada järjest uut kinnitust.
Aeg-ajalt tasub endalt küsida, kas AI kasutamine sind päriselt toetab
Kas saan vestluste järel paremini aru, mida tunnen ja vajan?
- Kas vestlus avardab mu vaatenurka või peamiselt kinnitab seda, mida juba arvasin?
- Kas vestlus aitab mul märgata uusi võimalusi?
- Kas vestlus aitab mul päriselus vajalikke samme astuda?
- Kas AI aitab mul vajadusel päris inimesega rääkida või hakkab ta neid vestlusi asendama?
Millal on oluline rääkida päris inimesega?
Tasub märgata, millise koha AI sinu elus võtab. Kui otsid üha uuesti kinnitust, pöördud sama murega korduvalt tagasi või vajad vestlust peamiselt rahunemiseks, võib olla aeg rääkida päris inimesega. Eriti oluline on seda teha siis, kui AI hakkab asendama vestlusi lähedastega, abi küsimist või päriselus vajalike sammude astumist.
Professionaalse abi poole tasub pöörduda, kui halb enesetunne püsib või süveneb, hakkab mõjutama und, tööd, suhteid või igapäevast toimetulekut või kui tunned, et üksi on olukorraga raske toime tulla. Kui tunned, et võid endale või kellelegi teisele viga teha või ei suuda oma turvalisust tagada, ei ole AI sobiv koht kriisiabi saamiseks. Sellises olukorras on vaja päris inimest, kes saab olukorda hinnata ja vajadusel kohe sekkuda.
Erinevalt tehisarust on spetsialistil professionaalne vastutus, eetilised raamid ja kohustus reageerida, kui inimese tervis või turvalisus võib olla ohus. Spetsialist saab hinnata, kas tegemist võib olla tavapärase reaktsiooniga raskele olukorrale või märgiga seisundist, mis vajab täpsemat hindamist ja tuge. Näiteks võivad lein, stress, läbipõlemine, ärevus või trauma kogemus mõnes osas sarnased välja näha, kuid nende tähendus ja vajalik abi võivad olla väga erinevad.
Päris inimesega rääkimine ei ole oluline ainult siis, kui olukord on muutunud väga raskeks. Mõnikord saad juba hästi aru, mis sulle muret valmistab või mida tahaksid muuta, kuid ei tea, kuidas muutusega alustada või seda hoida. Lähedane võib pakkuda tuge ja teistsugust vaatenurka ning spetsialist saab aidata mõista, mis muutust takistab, hinnata olukorda laiemas kontekstis ja leida sobivaid viise edasi liikumiseks.
AI võib lihtsustada vaimse tervise abi otsimist
Professionaalse abi poole pöördumine võib tunduda keeruline, eriti kui sa ei tea, kust alustada või kuidas oma kogemust sõnadesse panna. Siin võib AI olla heaks sillaks järgmise sammuni. See ei pea asendama vestlust päris inimesega vaid võib aidata selleni jõuda. Näiteks võid küsida:
„Aita mul kokku võtta, mida olen viimastel nädalatel kogenud ja millest võiksin psühholoogile rääkida.“
või
„Ma ei tea, millise spetsialisti poole oma murega pöörduda. Aita mul võimalused läbi mõelda.“
AI võib aidata sul oma mõtteid korrastada, küsimusi sõnastada, erinevaid vaatenurki kaaluda ja järgmist sammu ette valmistada. Kõige olulisem on aga see, kas saadud selgus aitab sul midagi päriselt ette võtta, kellegagi rääkida, abi otsida või proovida midagi, mis sinu heaolu toetab.
AI võib olla hea sild, aga ta ei peaks olema sihtpunkt. Eriti vaimse tervise ja tervisega seotud murede puhul võiks tehisintellekt aidata meil jõuda lähemale päris vestlustele, päris suhetele ja vajadusel professionaalsele abile, mitte neid asendada.
