Vaimse tervise kuu: Autopiloodilt teadlike valikuteni
Suur osa meie igapäevastest tegevustest toimub harjumuspäraselt, ilma et peaksime iga sammu teadlikult läbi mõtlema. Vahel võivad aga automaatsed tegutsemisviisid võtta liiga palju energiat, suurendada stressi või töötada meie heaolule vastu. Selle aasta vaimse tervise kuul uurime viie aktuaalse teema kaudu, kuidas neid mustreid märgata ja teha teadlikumaid valikuid oma heaolu toetamiseks.
Mida tähendab liikuda autopiloodilt teadlike valikuteni?
Meie automaatsed käitumisviisid on igapäevaelu loomulik ja vajalik osa. Harjumused, rutiinid ja tuttavad tegutsemismustrid aitavad säästa vaimset energiat ning teha paljusid asju ilma, et peaksime iga sammu eraldi läbi mõtlema. Vahel jätkame aga harjumuspäraselt ka siis, kui meie vajadused või olukord on muutunud ning senised tegutsemisviisid võtavad liiga palju energiat, suurendavad stressi või ei toeta enam meie heaolu.
Autopiloodil tegutsedes ei pruugi me neid muutusi kohe märgata. Võime jätkata töötamist, kuigi vajaksime puhkust, haarata automaatselt telefoni, kuigi vajaksime hoopis hetke vaikust, või püüda kõigega ise hakkama saada, kuigi abi küsimine teeks olukorra lihtsamaks. Nii võivad väikesed igapäevased valikud aja jooksul mõjutada seda, kui hästi me puhkame, taastume ning kuidas end tunneme.
Sel vaimse tervise kuul kutsume sind korraks autopiloodilt maha astuma – uurima oma harjumusi, avastama, mis sind toetab, ja proovima teha teadlikumaid valikuid.
Triinu Niiberg-Pikksööt “AI vaimse heaolu toetamisel”
AI-vestlusrobotitest otsitakse üha sagedamini nõu, tuge ja vastuseid ka vaimse tervise küsimustele. Uurime, millal võib AI-st eneseabis kasu olla ning millised on selle piirangud ja riskid. Vaatame ka, kuidas meie antud sisend mõjutab nii AI vastuseid kui ka seda, kuidas me ise oma olukorda mõistame.
Proovi kohe:
Järgmine kord, kui küsid AI-lt nõu, lisa oma küsimuse lõppu: „Too välja ka teised võimalikud vaatenurgad ja ära piirdu minu tõlgenduse kinnitamisega.“
Anneli Lillepea “Kui isiklikest tugevustest saavad nõrkused”
Kõrged standardid, kohusetunne ja soov kõigega hakkama saada võivad olla meie tugevused, kuid suurendada ka ülekoormuse riski. Uurime, millal meie tugevused toetavad toimetulekut ja millal võivad need hakata meie enda vastu töötama.
Proovi kohe:
Vali üks oma tugevus, näiteks kohusetunne või abivalmidus. Mõtle ühele hiljutisele olukorrale, kus sellest oli sulle kasu, ja ühele olukorrale, kus sa selle tõttu eirasid oma vajadusi. Pane enda jaoks kirja, mida tahaksid järgmine kord sarnases olukorras teisiti teha.
Silver Mäoma “Sotsiaalmeedia ja vaimne heaolu“
Sotsiaalmeedia aitab hoida ühendust ja pakub meelelahutust, kuid mõjutab ka vaimset tervist. Uurime, millist mõju avaldavad algoritmid ja lõputu kerimine ning kuidas sotsiaalmeedia kasutamine võib muutuda harjumuspäraseks.
Proovi kohe:
Tõsta üks sotsiaalmeediarakendus täna telefoni avakuvalt ära. Järgmine kord, kui seda otsima hakkad, märka: miks tahtsid selle just sel hetkel avada?
Dagmar Rahula “Püsivate harjumuste psühholoogia”
Me kõik teame paljusid asju, mida võiksime oma heaolu nimel teha, kuid teadmisest ei piisa alati oma käitumise muutmiseks. Uurime, kuidas harjumused kujunevad, miks kipume vanade mustrite juurde tagasi pöörduma ning mis aitab teha muutusi, mis jäävad püsima.
Proovi kohe:
Vali üks harjumus, mida tahaksid kujundada, ja seo see tegevusega, mida juba iga päev teed. Näiteks „tahan rohkem liikuda“ asemel „pärast lõunasööki lähen 10 minutiks jalutama“.
Laura Malm “Välja lülitamise kunst”
Tööpäev võib lõppeda, aga mõtted tööst ei pruugi koos arvutiga välja lülituda. Uurime, mis hoiab meid tööga ühenduses ka pärast tööpäeva ning mis aitab tööst vaimselt eemalduda, päriselt puhata ja taastuda.
Proovi kohe:
Loo endale väike tööpäeva lõpetamise rituaal ja proovi seda täna. See võib olla näiteks paar minutit sirutamist, jalutuskäik või mõni muu tegevus, mis aitab sul töörežiimist välja tulla ning loob töö ja vaba aja vahele selgema piiri.
Kui tunned, et vajad rohkem tuge
Oma vajaduste märkamine, toetavate harjumuste kujundamine ja teadlikumate valikute tegemine võivad vaimset heaolu palju toetada. Vahel aga ei piisa ainult sellest, mida saame ise oma igapäevaelus muuta.
Kui mure või koormus püsib, hakkab võtma järjest rohkem energiat või mõjutab igapäevast toimetulekut, võib olla hea sellest kellegagi rääkida. Professionaalne tugi aitab olukorda kõrvalt vaadata, toimunut paremini mõista, ja leida viise edasi liikumiseks. Abi küsimiseks ei pea ootama hetkeni, mil enam ise hakkama ei saa.
Melivas töötavad erineva tausta ja kogemusega vaimse tervise spetsialistid. Sõltuvalt sinu vajadusest võib abi olla nõustamisest, psühhoteraapiast või mõnest muust teenusest. Kui sa ei tea, kust alustada või millise spetsialisti poole pöörduda, aitame leida sulle sobiva võimaluse.
Vastuvõtule saad tulla nii kliinikusse kui ka veebi teel. Kaugvastuvõtt võimaldab spetsialistiga kohtuda mugavalt ja asukohast sõltumata.
Teenuste eest saab tasuda ka tööandja ravikindlustusega. Kui sinu tööandja pakub ravikindlustust, vaata oma kindlustuspaketist järele, kas ja millises ulatuses on vaimse tervise teenused kaetud.
Loe lähemalt, kuidas kasutada Meliva vaimse tervise teenuseid tööandja ravikindlustusega.