Eesti tööealiste tervisemured algavad juba 30. eluaastates ning süvenevad läbi kogu tööea. Lisaks on viimastel aastatel suurenenud vaimse tervise probleemid. Tõsisele olukorrale lahenduste leidmisel näevad endal suurt rolli ka tööandjad.  

Eesti tööealise elanikkonna ehk 20–64-aastaste levinumad terviseprobleemid on südame- ja veresoonkonnahaigused: kõrge vererõhk ja kolesterool, ülekaal ning südame arterite ummistumine. Meliva töötervishoiuarsti Toomas Põllu sõnul on viimastel aastatel suurenenud töötajate vaimse tervise probleemid: stress, ärevus, läbipõlemine ja unehäired. Lisaks kimbutavad paljusid selja-, kaela- ja liigesevalud, mis on sageli põhjustatud istuva töö või füüsilise ülekoormuse tõttu.  

Põllu sõnul hakkavad meestel ilmnema terviseprobleemid juba 30. eluaastates. „Tervisekaotus avaldub esmalt töövõime languses, väsimuses, vaimse tervise probleemides ja alles seejärel krooniliste haigustena,“ ütles Põld. Tema sõnul on palju neid, kes ei pöördu õigel ajal arsti poole või ei pea oma tervist prioriteediks enne, kui probleemid muutuvad tõsiseks.  

Ehkki põhiroll oma tervise eest hoolitsemisel lasub inimestel endil, on üha enam tööandjaid võtnud südameasjaks aidata suuremaid probleeme ennetada, suunates inimesi regulaarselt töötervishoiu kontrollidesse. Võimalust tööajast ja tööandja kuludega töötervishoiuarstil käia kasutab igal aastal üle 160 000 inimese. „Meie jaoks on töötajate tervisesse ja heaolusse panustamine loomulik osa kultuurist ning usume, et kui töötajate heaolu eest on hoolitsetud, kajastub see ka paremates töötulemustes,“ selgitas tehnoloogiaettevõtte ABB töötervishoiu, tööohutuse ja keskkonnajuht Kaspar Kreek.

Tema sõnul on võimalusi töötaja tervisesse panustada veelgi, olgu selleks laiaulatusliku ravikindlustuse pakkumine, mis katab nii pere- kui ka eriarstiabi, uuringud, psühholoogilise nõustamise ja hambaravi. Või näiteks ergonoomilise töökeskkonna loomine, tagades töötajatele vajalikud tugivahendid: alustades spetsiaalsetest sisetaldadest ja lõpetades kontoritöötajate ergonoomiliste hiirte ja käetugedega. Kreek rõhutab, et mida kättesaadavamaks ennetavad ja taastavad teenused muuta, seda aktiivsemalt töötajad neid ka kasutavad. „Seda ilmestavad hästi ettevõttes kohapeal korraldatud ja seetõttu aktiivse osavõtu saanud vaktsineerimised,“ sõnas Kreek.  

Suur mõju tõsisemate tervisemurede ennetamisel on ka regulaarsel liikumisel. „Toetame töötajate liikumisharjumusi ja meeskonnavaimu ning lisaks aktiivsele liikumisele on olulisel kohal ka ennetustegevus ja taastumine. Näiteks käib ettevõttes kaks korda nädalas massöör – kohapeal teenuse kasutamine on eriti mugav ning nii ei jää töötervishoiuarstilt saadud soovitus pelgalt paberile,“ lisas Kreek.

Ettevõtted tunnetavad üha enam oma rolli töötajate vaimse tervise toetamisel. Swedbanki tööheaolu juht Katrin Meos rõhutas, et kõigepealt tuleks tagada töötingimused, mis toetavad rahulolu ja tasakaalu. „Oluline on, et töötajatel oleksid selged eesmärgid, võimalus töökorralduses paindlikkuseks ning juht, kes on toetav ja mõistev. Samuti peame tähtsaks inimeste teadlikkuse ja toimetulekuoskuste arendamist erinevates olukordades. Oleme veendunud, et just õnnelikud ja rahulolevad töötajad on iga organisatsiooni edu alus,“ selgitas Meos.

Nii ABBs kui ka Swedbankis toimuvad regulaarsed seminarid, kus jagatakse töötajatele häid nippe vaimse tervise eest hoolitsemiseks. Mõlemad ettevõtted võimaldavad tervisekindlustuse kaudu kiiremat vastuvõttu psühholoogi või terapeudi juurde. „Keegi ei tohi jääda raskes olukorras üksi oma murega,“ rõhutas Meos.  

Ettevõtete sõnul saaks ka riik senisest rohkem tööealise elanikkonna tervisesse panustada. Täna investeerivad ettevõtted töötaja kohta tervisekontrollidesse keskmiselt 40 eurot aastas, lisaks pakub 10% tööandjatest töötajatele ravikindlustust, mille kulu on töötaja kohta aastas umbes 350 eurot. ABB esindaja sõnul on praegu Eestis kehtiv maksuvaba tervisehüvitise piirmäär 400 eurot töötaja kohta aastas selgelt piirav.  

„Kasutame ABB-s selle limiidi täielikult ära ja maksame ületatavalt osalt erisoodustusmaksu. Oleme seisukohal, et suurem paindlikkus ja piirmäära tõstmine võimaldaks meil ja paljudel teistel ettevõtetel töötajate tervisesse veelgi enam panustada ja vähendada seeläbi survet riiklikule tervishoiusüsteemile,“ sõnas Kreek.  

Ka Swedbanki esindaja sõnul on järjest rohkem olnud olukordi, kus töötajatele lahendusi välja mõeldes on maksuvaba piirmäär suurimaks võimaluste piirajaks. „Võib oletada, et iga ühe euro suuruse investeeringu kohta töötajate tervisesse võiks tulla tagasi umbes kaks kuni neli eurot. See on kindlasti oluline mõttekoht otsustajatele,“ sõnas Swedbanki tööheaolu juht Katrin Meos.  

Ettevõtete esindajad rõhutavad, et mida kättesaadavamad on tervisemuresid ennetavad ja taastavad teenused, seda aktiivsemalt töötajad neid ka kasutavad. See aitab omakorda tagada töötajate pikaajalisemat töövõimet, vähendada haiguspäevi ning panustada seeläbi ka rohkem Eesti majandusse.   

7 soovitust, kuidas ise tervist paremaks muuta  

Selleks, et igaüks ise saaks oma tervist parandada ja ennetada suuremaid tervisemuresid, on Meliva töötervishoiuarst Toomas Põld välja toonud seitse soovitust:   

Liigu regulaarselt. Vajalik on päevas vähemalt 30 minutit mõõdukalt liikuda (nt jalutamine, rattasõit, ujumine). 

Söö mitmekülgselt ja tasakaalustatult. Vähenda suhkrut, soola, töödeldud toite ja söö rohkem köögi- ja puuvilju. 

Hoolitse vaimse tervise eest. Puhka piisavalt, piira ületöötamist, õpi stressiga toime tulema, vajadusel kasuta nõustamisteenuseid. 

Väldi kahjulikke harjumusi. Suitsetamine, liigne alkohol ja une puudus kahjustavad pikaajaliselt töövõimet. 

Jälgi tööergonoomikat. Õige tööasend, liikumispausid ja sobivad töövahendid aitavad vältida lihas- ja liigesevaevusi. 

Käi regulaarselt tervisekontrollis. Töötervishoiuarst või perearst aitab avastada probleemid enne, kui need süvenevad. 

Loo tasakaal töö ja eraelu vahel. See on oluline nii vaimse kui füüsilise tervise hoidmiseks.

Tervisemured kimbutavad üha nooremaid töötajaid. Mida saavad ettevõtted teha?

Kantar Emori uuringuekspert Kaisa Esko sõnas, et Eesti elanikud soovivad tervisemurede lahendamise teekonnal rohkem sujuvust. „Tulemused näitavad, et 86% töötervishoiu visiidil käinud inimestest tahaksid, et selle käigus avastatud tervisemurega tegeleks teenusepakkuja edasi: suunates inimest täiendavatele uuringutele, andes ravisoovitusi või pakkudes muid lahendusi,“ kommenteeris ta.  

Uuringuekspert lisas, et kuna Kantar Emori varasem uuring meditsiinibrändide kohta on ilmestanud, et eriarstiabi on inimeste jaoks raskesti kättesaadav, oleks tarvis, et terviseabi antaks viisil, mis ei tekita inimesele juurde ajakulukaid lisavisiite või tõrkeid ühe teenusepakkuja juurest teiseni liikumisel. 

Uuringu tellinud tervishoiuettevõtte Meliva ärikliendi valdkonna juht Ulla Ilisson ütles, et uuring kinnitab veendumust, et töötervishoiul on terviseedenduses kandev roll, sealhulgas haiguste varajases avastamises. “Eesti tervishoiusüsteemi ja selle väljakutseid vaadates on selge, et peame varasemast rohkem panustama kogu süsteemi sidusamaks muutmisesse ja sellesse, et patsiendi raviteekond oleks sujuv. Patsient peab tervisemure avastamise järel kohe saama õiget ravi, sh jõudma õigel ajal ka õige eriarsti juurde,” sõnas ta. 

Eesti inimesed hindavad töötervishoidu kõrgelt

¾ Eesti elanikest on nõus sellega, et töötervishoiuteenus on väärtuslik, kuna arvestab töö iseloomu, ⅔ leiab, et teenus aitab terviseprobleeme varakult avastada. Üle ⅖ inimestest nõustus väitega, et töötervishoiuvisiit asendab nende jaoks regulaarset tervisekontrolli. Selle väitega nõustuvad sagedamini mehed (50%) kui naised (39%). 

Ligi 88% Eesti elanikest peab oluliseks, et tööandjal on kohustus võimaldada töötajal käia regulaarselt tervise ülevaatusel.  

Lisaks nähtub uuringust, et 26% inimestest ei ole kunagi töötervishoiuvisiidil käinud (sealhulgas palgatöötajate hulgast 13% ning iseendale tööandjate seast 44%).  

Samuti tuleb uuringust välja, et kuigi valdavalt on töötervishoiu visiidil käinud inimesed jäänud pakutud abiga väga rahule (81%), siis on 12% vastanutest väljendanud teenuse osas mõningast rahulolematust. Rahul ei olda teenuse osutaja suhtumise, abi kättesaadavuse ning teenuseosutaja antud nõuannete ja juhistega.  

Töötervishoiuteenust tervikuna vaadeldes sooviksid Eesti elanikud, et selle abil oleks neil juurdepääs veelgi rohkematele teenustele nagu näiteks eriarsti teenused, täiendavad uuringud ja vereanalüüsid. 

Uuringu sihtrühm olid vähemalt 18-aastased Eesti alalised elanikud ning uuringu põhjal saab teha üldistusi Eesti täisealise elanikkonna kohta. Uuring viidi läbi selle aasta augustis. 

Meliva on Eesti tervishoiuettevõte, pakkudes turul kõige laiapõhjalisemat valikut eratervishoiu teenuseid eriarstiabist hambaravi ja -laborite, vaimse tervise ja töötervishoiuni. Meliva kuulub enam kui sajandipikkuse kogemusega Soome tervishoiuettevõttele Mehiläinen. 

Uuringutulemustega on võimalik tutvuda: https://meliva.ee/tootervishoid 

Uuring: 2/3 Eesti elanikest leiab, et töötervishoiuteenus aitab terviseprobleeme ennetada ja neid varakult avastada

Uuringufirma Kantar Emori läbiviidud Eesti elanike rahulolu-uuring töötervishoiu teenusega näitab, et enamik Eesti elanikke (88%) peab regulaarseid kohustuslikke tervisekontrolle oluliseks, sest see annab neile oma tervise osas kindlustunde ning asendab nende jaoks regulaarset tervisekontrolli (44%). Samas leiavad inimesed, et töötervishoiu kvaliteedi tõstmiseks on veel ruumi. 

Perfektsionism on omadus, mille puhul inimene keskendub liialt tulemustele ja täiuslikkuse saavutamisele. See võib tunduda motiveeriva jõuna, aidates raskusi ületada ja edu saavutada, kuid võib muutuda ka ebatervislikuks, tuues kaasa negatiivseid tagajärgi ja kujunedes vaimset tervist ohustavaks teguriks.

Perfektsionism on rohkem kui lihtsalt soov teha asju hästi ja põhjalikult. See on püüd täiuslikkuse poole – kalduvus seada endale ja teistele ülemäära kõrgeid standardeid ning hirm vigade tegemise ees.

Kohanev perfektsionist erineb mittekohanevast selle poolest, kuhu on suunatud ta fookus. Kohanev perfektsionist püüdleb kõrgete standardite poole, on oma saavutuste üle rahul, ei heitu vigadest, vaid õpib neist. Mittekohanev perfektsionist seevastu kardab vigu, süüdistab end kõiges, mis näib puudulik, ja kaotab rahulolu ning uhkuse selle üle, mis on juba hästi tehtud.

Kohanevad perfektsionistid võivad nautida eesmärgi poole püüdlemise protsessi sama palju või isegi rohkem kui eesmärgi saavutamist. Mittekohanevad perfektsionistid seevastu näevad ainult eesmärki ega midagi muud – nad on nii keskendunud läbikukkumise vältimisele, et ei suuda nautida kasvamise ja pingutamise protsessi. Kui kohanev perfektsionist võib olla rahul teadmisega, et ta andis endast parima, siis mittekohanev ei lepi millegi muuga kui täiuslikkusega. “Peaaegu täiuslikku” või “piisavalt hästi” nähakse läbikukkumisena.

Mittekohanevad perfektsionistid on sageli kriitilised ja hirmust juhitud, seavad endale ebarealistlikke ootusi ning kardavad läbikukkumist. Nad võivad muutuda äärmiselt valivaks ja liigselt keskendunuks sellele, et kõik oleks laitmatu, mis võib viia kontrollivuse ja rahulolematuse kasvuni.

Mittekohaneva perfektsionismiga võivad kaasneda muu hulgas:

Madal enesehinnang: kui ei suudeta oma kõrgeid standardeid täita, võib tekkida tunne, et ollakse ebapiisav.

Ärevus ja stress: pidev püüdlus täiuslikkuse poole tekitab pinget ja ärevust.

Läbipõlemine: kui pidev pingutus ja enesekriitika kestab kaua, võib see viia energiakulu ja emotsionaalse kurnatuseni.

Kui tunned, et perfektsionism mõjutab su elu, saad selle mõju vähendada mõne lihtsa, kuid järjepideva sammuga.

Märka oma mustreid. Teadvusta, kui sageli hindad end liiga karmilt. Pane perfektsionistlikud mõtted kirja kohe, kui need tekivad – see aitab neid paremini märgata ja muuta.

Harjuta positiivset sisekõnet. Enesekriitilisus võib soodustada ebatervislikke mõtteid ja vähendada enesehinnangut. Proovi endaga rääkida nii, nagu räägiksid hea sõbraga.

Sea realistlikke ja saavutatavaid eesmärke. Suured eesmärgid jaga väiksemateks sammudeks ja kasuta SMART-tehnikat, et neid selgemalt sõnastada.

Sea ülesannetele ajapiirang. Väldi olukorda, kus kulutad liigselt aega täiuslikkuse tagaajamisele – määra ülesandele kindel aeg ja pea sellest kinni.

Väldi edasilükkamist. Perfektsionism ja prokrastineerimine käivad sageli käsikäes.

Keskendu protsessile, mitte ainult tulemusele.

Pea meeles, et vead ei ole halvad – me õpime neist.

Kohanev perfektsionism võib motiveerida ja aidata eesmärke saavutada, kuid mittekohanev perfektsionism toob kaasa stressi, ärevuse, madala enesehinnangu ja lõpuks ka läbipõlemise.

Kui tunned endas neid jooni, ära heida meelt. Teadlikkus on esimene samm muutuse suunas. Mõistes, kuidas perfektsionism sind mõjutab, saad hakata looma tervislikumat suhet oma ootuste ja eesmärkidega. Täiuslikkusest lahtilaskmine ei tähenda allaandmist – see võib aidata sul saavutada rohkem, kogedes samal ajal suuremat rahulolu ja sisemist tasakaalu.

Kui tunned, et perfektsionism mõjutab sinu heaolu, võid julgelt pöörduda Meliva psühholoogide poole. Broneeri aeg meie kodulehel.

Täiuslikult või piisavalt hästi?

Täiuslikkuse poole püüdlemine võib olla innustav, kuid ka kurnav. Psühholoog Beatrice Ernest selgitab, kuidas eristada tervislikku sihikindlust liigsest enesekriitikast.

Pia Pedanik, töö- ja organisatsioonipsühholoog 

Läbipõlemine ei ole lihtsalt väsimus. See on mitmetahuline psühholoogiline sündroom, mis tekib kroonilise tööstressi tagajärjel – ainult töökontekstis. Läbipõlemissündroomiks saab seisundit nimetada, kui esinevad kõik kolm tunnust: kurnatus, emotsionaalne võõrdumine oma tööst, vähenenud töövõime (WHO, 2019).  

Töö- ja organisatsioonipsühholoogina näen, et hoolimata läbipõlemise levimusest tunnevad paljud inimesed, et peavad oma läbipõlemist varjama, kuna sellega seotud stigmad on tugevad ja hirmud on suured. Stigma tähendab sotsiaalset häbimärki või negatiivset hoiakut, millega üldjuhul kaasneb ebaõiglane kohtlemine. Seetõttu tunneb inimene, et teda hinnatakse vähem väärtuslikuks mõne omaduse või kogemuse pärast. 

Paljud inimesed (nii töötajad kui juhid) kardavad, et läbipõlemise tunnistamine tähendab, et nad on haprad, laisad või "ei suuda survet taluda". Eriti töökohtadel, kus hinnatakse vastupidavust ja kõrget tulemuslikkust, tundub läbipõlemine pigem isikliku probleemina kui kroonilise stressi ja süsteemse ebasobivuse loogilise tagajärjena. 

Psühholoogide, personalispetsialistide, arstide, õpetajate — tegelikult kõigi abistavate või juhtivate rollide täitjate — seas võib stigma tunduda eriti terav. On vaikiv uskumus, et “sa peaksid teadma paremini” või “sa peaksid omama tööriistu, et seda vältida.” Neis ametites ei peeta läbipõlemist mitte ainult nõrkuseks, vaid peaaegu professionaalseks ebaõnnestumiseks. 

Tööandjate või juhtide jaoks võib oma läbipõlemisest rääkimine tunduda nagu tunnistus sellest, et nad on ebaõnnestunud juhtimises, töö jätkusuutlikus korraldamises või oma inimeste toetamises. Seda enam tundub võimatu oma probleemidest rääkida ja tuge küsida. 

Mõnikord ei seisne stigma otseses hinnangus, vaid avatuse puudumises. Inimesed väldivad teemat, alahindavad sümptomeid või teevad nalja, öeldes, et on lihtsalt “väsinud.” See vähendab kogemuse tõsidust ja aina süvendab reaalse olukorra peitmise vajadust. 

Selge on see, et antud loetelu paraku pole lõplik. Me võime ise olla kogenud hoopis teistsuguseid olukordi, teistsuguseid stigmasid, mis tekitavad meis tugevaid negatiivseid tundeid. Meil on oma vaimse tervise probleemi tõttu halb olla, kogeme läbipõlemist. Ja veel enam,  võime leida ennast olukorrast, kus tajume, et ei saa kolleegidele või juhile sellest rääkida. Kui kahju! 

Läbipõlemisega seotud stigmadest rääkimine on oluline, et muuta narratiivi. Läbipõlemise mõistmine tõsise probleemina oli esimene samm. Nüüd on aeg järgmiseks sammuks – määratleda probleemi tegelik allikas. Kasutades kliinilisi termineid läbipõlemise kontekstis: organisatsioon on haige ja läbipõlemine on selle sümptom. 

Läbipõlemine on märk organisatsiooni puudulikest ressurssidest – negatiivsed või konfliktsed suhted kollektiivis, ebapiisav juhipoolne tugi, ebarealistlikud eesmärgid, arusaamatud või puudulikud protsessid ja ebaselgus tööülesannetes, informatsioonipuudus või -katkendlikkus, ebainimlik tööintensiivsus ja justkui lõputult kuhjuvad tööülesanded, liigselt varieeruvad töölõigud ja pidev tähelepanu ümberlülitamine ühelt tegevuselt-teemalt teisele, ebavõrdne kohtlemine ja diskrimineerimine... taaskord ei ole see loetelu paraku lõplik. 

Läbipõlemine on märk sinu kui töötaja hoolivusest ja pidevast panustamisest, mida ei ole piisavalt tunnustatud või märgatud.  

Proovime siis läbipõlemisest rääkida, avatult ja ilma hinnanguteta.  

Läbipõlemisest räägime, aga stigmadest mitte

Töö- ja organisatsioonipsühholoogina näen, et hoolimata läbipõlemise levimusest tunnevad paljud inimesed, et peavad oma läbipõlemist varjama, kuna sellega seotud stigmad on tugevad ja hirmud on suured.

Meliva uuendatud iseteeninduskeskkond teeb selle kõige haldamise varasemast oluliselt mugavamaks. Tööandja esindaja saab keskkonnas hallata töötajate andmeid, suunata neid tervisekontrolli ja tellida lisateenuseid – kõik vajalik on ühes kohas kiiresti kättesaadav.

Saint-Gobain 
„Saame olla kursis, kuidas meie töötajatel läheb ja veenduda, et kellegi tervist ei kahjustata. Uus keskkond oli alguses veidi harjumatu, aga nüüd on see palju mugavam kui vana. Väga hea on, et näeme aeguvate tervisekontrollide infot ja saame töötaja tervisekontrolli siduda tema konkreetse töökohaga.“ 

Reeli Raudsepp, EHS and Sustainability Manager 
 

Lasita 
„Töötajate regulaarne tervisekontroll on tööandjale väga vajalik kinnitamaks, et töötaja tervislik seisund on tehtavale tööle sobilik. Uus iseteenindus on muutnud kogu töötajate halduse palju mugavamaks ja ülevaatlikumaks.“ 

Evelin Martin, töökeskkonnaspetsialist 
 

Rimi 
„Meliva uus iseteeninduskeskkond annab üksuse juhtidele tervikliku ülevaate töötajate tööalaste tervisedokumentide osas – dokumendid on kergesti leitavad ja nende kehtivusaeg lihtsasti jälgitav. Visii­di­le suunamine ja aja broneerimine on kiire ja kaasaegne nii juhile kui ka töötajale. See aitab ka administratiivtööle kuluvat aega oluliselt vähendada.“ 
Liis Küppas, vanempersonalispetsialist 
 

Pidev arendus koos tööandjate tagasisidega 

Meliva iseteeninduse lahendused on personalitöö lahutamatu osa, mistõttu täiendame süsteemi pidevalt. Meie eesmärk on lihtsustada tööandjate igapäevatööd ning pakkuda lahendust, mis toetab nii töötajate tervist kui ka tööandja töökorraldust.

Uus Meliva iseteenindus: lihtsam, kiirem ja tööandjale suurema väärtusega

Töötajate tervise eest hoolitsemine on tööandja igapäevatöös oluline osa. Sinna hulka kuulub ka töötajate tervisekontrolli suunamine – see aitab hoida töötajate tervist, ennetada kutsehaigusi ja tööõnnetusi ning tagada, et töötaja tervis võimaldab murevabalt tööülesandeid täita. 

Eesti juhtiv eratervishoiuettevõte Meliva omandab pikaajalise kogemusega vaimse tervise teenusepakkuja Katriito, et laiendada teenuste valikut ning tugevdada meeskonda vaimse tervise tippspetsialistidega.

Rohkem kui 40 tippspetsialisti liitumine tänase meeskonnaga teeb Melivast erasektori suurima vaimse tervise abi pakkuja Eestis. Teenuste valikusse lisandub uusi konsultatsioone, uuringuid ja koolitusi, seda nii era- kui äriklientidele.

„Katriito liitumine on oluline samm veelgi terviklikuma terviseteenuse poole,“ kinnitas Meliva juhatuse esimees Marja-Liisa Alop. „Ühiskonna kasvavad vaimse tervise väljakutsed nõuavad, et vastavad teenused oleksid tervishoiu lahutamatu osa. Integreeritud tervishoid tähendab, et patsient ei pea abi otsima mitmest kohast – see on talle lihtsam ja mugavam,” sõnas Alop.

Melivaga liituvad ka Katriito võtmetöötajad – tegevjuht Anna Helena Ursula Malkovskaja, kes hakkab juhtima vaimse tervise valdkonda ka Melivas, ning Katriito üks asutajatest Triinu Niiberg-Pikksööt. Viimane sõnas, et eesmärk on ühendada Katriito ja Meliva tugevused. „Katriito praegustele patsientidele ei muutu otseselt midagi, kuid liitumine suurema tervishoiuorganisatsiooniga parandab ka nende ligipääsu erinevatele spetsialistidele ja teenustele,“ lisas ta.

Tehing jõustub 15. septembril ning teenuseportfellide liitmine viiakse lõpule 2026. aasta jaanuariks; seni jätkub klientide teenindamine senisel moel. Täiendavat infot jagame jooksvalt nii Meliva kui ka Katriito kodulehtedel ning sotsiaalmeedias.

2008. aastal asutatud Katriito kliinikus töötab ligikaudu 40 vaimse tervise spetsialisti. 2024. aastal pakuti kliinikus ligi 10 000 vastuvõtuaega. Kliinik tegeleb tõenduspõhise ravi ja psühholoogilise nõustamisega Tallinnas, Tartus ning veebi teel üle kogu Eesti, omades ka koolituskeskust. Katriito on Tervisekassa ja Eesti Töötukassa psühholoogilise nõustamise teenuste lepingupartner.  

Meliva on Eesti juhtiv eratervishoiuettevõte, pakkudes turul kõige laiapõhjalisemat valikut eratervishoiu teenuseid eriarstiabist hambaravi ja -laborite, vaimse tervise ja töötervishoiuni. Meliva kuulub enam kui sajandipikkuse kogemusega Soome tervishoiuettevõttele Mehiläinen.

Meliva ostab Katriito vaimse tervise kliinikud

Eesti juhtiv eratervishoiuettevõte Meliva omandab pikaajalise kogemusega vaimse tervise teenusepakkuja Katriito.

Eesti juhtiv eratervishoiuettevõte Meliva omandab pikaajalise kogemusega vaimse tervise teenusepakkuja Katriito, et laiendada teenuste valikut ning tugevdada meeskonda vaimse tervise tippspetsialistidega. 

Meliva ostab Katriito vaimse tervise kliinikud 

Tervisekassa reservide kasutamine näitab, et tervishoius ei piisa enam üksnes lisaraha juurde andmisest. Lisaeurode kõrval peab ära tegema vajalikud reformid ja ümberkorraldused, mida on aastaid edasi lükatud, rõhutab tööandjate keskliidu tervise töörühma juht ja volikogu liige Marja-Liisa Alop.

Koalitsioonileping ütleb, et tervishoiu rahastamine peab muutuma jätkusuutlikuks. See tähendab raha hulga kõrval ka selle raha parimat kasutamist, et selle eest saaks võimalikult palju ehk tervena elatud aastaid lisanduks ja eluiga pikeneks. Vastasel juhul riskime terviseteenuste kättesaadavuse edasise halvenemisega, millel on mõju inimeste töövõimele ja võimalusele elada täisväärtuslikku elu.

Hea meel on näha, et sotsiaalminister Karmen Joller räägib ausalt tervisesüsteemi muredest ja on valmis ka keerukaid ning mitte populaarseid teemasid lauale võtma. Eesti suuremaid tööandjaid esindav tööandjate keskliit sõnastas oma liikmetega võimalused, kuidas tuua tervishoidu lisaraha ja millised muutused aitaksid seda raha paremini kasutada.

Praegune haiglate rahastamise süsteem soosib n-ö tükkide tootmist - teenuse osutaja saab tasu vastavalt sellele kui palju ta teeb uuringuid, analüüse, protseduure, operatsioone ja pakub voodipäevi. Patsiendile, aga ka tervishoiutöötajale ja ühiskonnale, on oluline hoopis terviseteenuse tulemus – kas ja kui kiiresti patsient paranes, kas taastumine oli täielik või osaline, kas esines tüsistusi ja taas hospitaliseerimist. 

Näitlikustamiseks – täna liigub rahastus selle järgi, kui palju puusaproteesimisi ja sellega seotud teenuseid (diagnostikat, analüüse, füsioteraapiat) osutati. Rahastust tuleks aga suunata nii, et see sõltuks vähemalt osaliselt patsiendi taastumisest – kas ta sai pärast liikuma, kui kaua võttis taastumine ja kas see oli täielik ning kas töövõime taastus. Praegune rahastamisloogika annab ka äraspidiseid tulemusi – näiteks tehakse Eestis haiglaravi korras operatsioone, mida Soomes ja Rootsis tehakse juba ammu päevakirurgias.

Samale probleemile on tähelepanu juhtinud hiljuti tervishoidu analüüsinud riigikontroll, mis rõhutas oma järeldustes, et senisest enam tuleks koguda ja kasutada patsientide teenusekogemusi ja tervisetulemeid ehk ravi tulemusi tervishoiuteenuste kujundamisel ning rahastamisel. See tähendab andmeid ja nende analüüsi.

Eestis on küll palju digitaalseid terviseandmeid, kuid alati ei ole need masinloetavad, seega on kasutamata terviseandmete potentsiaal ennetuses ja õigeaegses sekkumises. Tervishoiu infosüsteemide killustatus tähendab, et aegkriitiline terviseinfo ei pruugi olla kättesaadav ja erinevate süsteemide arendamine toob kaasa suuremaid IT arenduskulusid. 

Digitaliseerimise mahajäämuse hind muutub aga üha kallimaks. Seetõttu peaksid olema tervishoiu digiarendused tähtsustatud valitsuste üleselt.

Lisaks kvaliteedi hindamisele ja teenuse parandamisele aitavad andmetel põhinevad otsused sama raha eest ka rohkem tervist luua - näiteks topeltuuringuid vältides.

Samuti tasub ära kasutada tööandjate huvi ja valmisolekut oma töötajate tervisesse panustada ning suurendada tervisega seotud kulude maksuvabastust. Maksuvabastuse määr on püsinud seitse aastat samal tasemel – 400 eurot aastas – ehk on lootusetult hinnatõusule alla jäänud ja võiks kerkida 1000 euroni.

Kuna Tervisekassa reserve juba kasutatakse ja tervishoiu rahastamine on SKP suhtes Euroopa keskmisest palju madalam, oleks loogiline soosida tööandjate poolset tervisennetust, mitte selle vastu võidelda. Kindlustuse abil teenust kasutanud patsiendid leevendavad järjekorda ka riiklikult rahastatud teenustele, mis parandab seega kõigi inimeste - nii erakindlustust omavate kui mitteomavate – ligipääsu tervishoiule. 

Tööandjad soovitavad muuta töötajate tervisesse panustamine lihtsamaks, võimaldades erisoodustusmaksu vabastust kõigile terviseteenustele, sealhulgas apteegiravimitele ja meditsiiniseadmetele ka kindlustust kasutamata.

Töötervishoiu potentsiaal jääb täies mahus kasutamata

Eestis on hästi toimiv töötervishoiu süsteem, mis võimaldab tööealiste elanike regulaarset tervise jälgimist. See on suurim terviseennetuse programm, kuid puudub mehhanism, kuidas kiiresti uurida ja ravida töötervishoiu kontrollis leitud kõrvalekaldeid või tuvastatud haigusseisundeid.

20-30% patsientidest tuvastatakse tervisekontrollis selline olukord ja patsiendi vaates oleks mõistlik vajalikud uuringud sealsamas ära teha, sest paraku jääb omal algatusel terviseküsimusega edasine tegelemine paljudel muidu soiku. Õigeaegselt sekkudes on võimalik ära hoida näiteks südame-veresoonkonna haiguste ja teiste tervisekaotust põhjustavate haiguste raskemad seisundid, mis halvendavad patsiendi elukvaliteeti ja tähendavad palju suuremaid ravikulusid.

Töötervishoiu süsteemi parem integreerimine ülejäänud tervishoiuga seega mitte ainult ei vähendaks patsiendi jooksutamist ja ajakulu, vaid hoiaks kokku raviraha järgmistes raviettapides.

Terve konkurents annab parema teenuse ja hinna

Viimaks märksõna eratervishoid. Riik ei peaks kulutama ressurssi kõikide teenuste arendamisele või osutamisele, vaid hankima neid erasektorist, kus on vastavad võimalused ja kogemus olemas. Eesti eratervishoiu valdkond on konkurentsivõimeline ja innovaatiline majandusharu ning töötab parema tervise nimel. 

Samas kandideerivad eratervishoiuettevõtted vaid umbes kümnendikule riigi ravirahast. Selle osakaalu suurendamine parandaks konkurentsi kaudu nii teenuseid ja klienditeenindust, aidates sama raha eest rohkem tervist saada.

Artikkel ilmus esmakordselt ERR portaalis.

Marja-Liisa Alop: lisarahast jääb väheks, tervishoid vajab reforme

Eesti suuremaid tööandjaid esindav tööandjate keskliit sõnastas oma liikmetega võimalused, kuidas tuua tervishoidu lisaraha ja millised muutused aitaksid seda raha paremini kasutada.

Juba aastaid on hoiatatud, et Eesti tervishoiu rahastamine pole jätkusuutlik. Eelmisel sügisel jõudis see probleem uuele tasemele, kui esmakordselt kinnitati Tervisekassa eelarve, mille kulud ületasid tulusid.

Puuduva osa katmiseks kasutatakse sel aastal Tervisekassa reserve. Kui igal aastal kulutatakse reserve umbes 170 miljoni euro eest, jätkub seda raha veel 2-3 aastaks. Pärast seda on reservid otsas.

Arvestades olukorra tõsidust, tervitab Eesti tööandjate keskliit valitsuse otsust analüüsida tervishoiu rahastamise tulevikuvõimalusi, sealhulgas eraraha kaasamist. On oluline, et seda arutelu peetaks andmete ja tõendite põhjal, mitte senise usu ega ideoloogiliste arvamuste alusel.

Eelmisel nädalal ilmunud Kadri Ibruse artikkel on hea meeldetuletus tervishoiu rahastamise avaliku debati vajalikkusest. Samas kõlas seal stamparusaamasid ja väiteid, millel lahendusi otsivas arutelus kohta olema ei peaks.

Valearusaam 1: omast taskust või kindlustuse abil vastuvõtu eest tasuv patsient vajab seda vähem

Eesti terviseteemalises arutelus väidetakse aeg-ajalt, et tasulised teenused pole nii vajalikud või olulised kui need, mida rahastab Tervisekassa. Ma ei nõustu sellega.

Arsti juurde minnakse siis, kui on tervisemure või küsimus, mitte ajaviiteks. Keskmine inimene ei kuluta oma väärtuslikku aega ega raha arsti vastuvõtule põhjuseta. Kes seda väidab, peab põhjendama seda andmetega.

Kaasaegses tervishoius peaksime usaldama inimesi oma tervise eest vastutama ega jagama arstide tööd vajalikuks ja mittevajalikuks. Arvamus, et „süsteem“ teab paremini, kas mul on vaja arstiga nõu pidada, ja teeb selle kohta otsuseid, meenutab ühte teist riigikorda.

Valearusaam 2: eraraha kaasamine halvendab teiste patsientide olukorda

Ülalnimetatud artiklis väidetakse, et ühe patsiendi valmisolek teenuse eest maksta halvendab teiste ligipääsu. See oleks tõsi, kui Tervisekassa suudaks tasuda kõigi Eestis tegutsevate arstide kõigi töötundide eest. Ja need töötunnid ei saaks suureneda. Tegelik olukord on aga teistsugune.

Mõnedel erialadel on tõesti suur spetsialistide puudus, kuid paljudel juhtudel ei suuda me arstidele täiskoormust pakkuda. Osa arste on tervishoiu valdkonnas töötamisest loobunud ja mõned praktiseerivad väljaspool Eestit, sest kodumaal puudub neile sobiv roll.

Sellises olukorras tähendavad oma raha eest vastuvõtul käivad patsiendid hoopis lühemaid järjekordi Tervisekassa patsientidele ja paremat ligipääsu teenustele.

Valearusaam 3: konkurents on tervishoius halb

Hoolimata üle 30-aastasest kogemusest turumajandusel põhinevas ühiskonnas, on tervishoiupoliitika kujundajate seas endiselt levinud kahtlev suhtumine konkurentsi.

Sageli väidetakse, et konkurents ei sobi tervishoidu. Samas ei esitata seejuures põhjendusi, miks tervishoid erineb teistest keerukatest valdkondadest nagu teadus, haridus, kaitsetööstus või taristu, kus eri pakkujate olemasolu ja konkurents on andnud positiivseid tulemusi. Selline dogma vajab ümbermõtestamist ja hindamist, kas sel väitel on ka tegelikult tõepõhja.

Valearusaam 4: on kas era- või on riiklik

Tervishoiudiskussioonis takerdume liialt sageli vastandusse: era vs. riiklik. Kindlasti ei saa kogu tervishoiusüsteemi viia erasektorisse või arvata, et erakindlustus katab kõiki teenuseid. Küll on see lisatugi.

Eratervishoid ja eraraha võib olla vananevas ühiskonna tervishoius olevate probleemide lahenduse üks osa ning paljudes olukordades teevad spetsialistid edukalt koostööd, olenemata omandivormist.

Tervishoiuteenuseid rahastab niikuinii Eesti inimene. Kas maksude kaudu või vajaduse korral oma lisapanusega ehk kas ise tasudes või kasutades tööandjapoolset tervisekulude katmist.

Seetõttu võiks pigem mõelda ja arutada seda, kuidas kasutada kõige targemini tööandjate valmisolekut panustada oma töötajate tervisekulude katmisse, sealhulgas ennetusse ja õigeaegsesse sekkumisse.

Näiteks suurendada seitse aastat samal tasemel püsinud ja hinnatõusule jalgu jäänud tervisekulude maksuvabastuse määra 400 eurolt 1000 euroni. Samuti laiendada erisoodustusmaksust vabastust kõigile terviseteenustele, apteegiravimitele ja meditsiiniseadmetele, tehes seda ka kindlustust kasutamata.

Artikkel ilmus Eesti Päevalehes 10.07.2025.

Marja-Liisa Alop: mõtteviis „era vs. riiklik“ on aegunud ega muuda tervishoiu olukorda paremaks

Pia Pedanik, Meliva töö- ja organisatsioonipsühholoog

Tänapäeva tööelus ei saa enam mööda vaadata vaimsest tervisest. Kui peaaegu pooled töötajatest tajuvad töökeskkonda oma vaimset tervist kahjustavana, on selge, et muutused on vajalikud. Tööl veedame suure osa oma päevast ja tööst tingitud vaimse heaolu probleemid mõjutavad meid ka väljaspool tööaega.

Kuigi vaimse tervise valdkonnas on märgata teadlikkuse kasvu, on ettevõtete lähenemine endiselt ebaühtlane. On tööandjaid, kes peavad vaimset heaolu isiklikuks mureks, ent üha enam tekib ka neid, kes näevad selles jagatud vastutust – töötaja ja tööandja ühist pingutust.

Melivas näeme, et tööandjate huvi ennetava tegevuse vastu on tõusuteel. Üha rohkem organisatsioone soovib mitte ainult seadust täita, vaid ka päriselt mõista, kuidas töökorraldus, juhtimiskultuur ja töökeskkond mõjutavad töötajate heaolu. Psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamised, vaimse tervise koolitused ja individuaalsed nõustamised on muutumas tavapäraseks osaks organisatsioonide kultuurist.

Töötamine võib olla oluline vaimset tervist toetav tegur, kuid ainult juhul, kui töökeskkond on turvaline ja toetav. Seetõttu on oluline, et nii tööandjad kui ka töötajad panustaksid teadlikult vaimse heaolu edendamisse. Usaldusväärne juhtimine, avatud suhtlus ja spetsialistide kaasamine on võtmetegurid.

Meie kogemus Melivas kinnitab, et järjest enam organisatsioone otsib süsteemseid lahendusi: vaimse tervise spetsialistide vastuvõttude korraldamine tööandja kulul, regulaarne ennetustegevus ja riskide kaardistamine on sammud, mis viivad vaimselt tugevama töökeskkonnani.

Tulemuseks on mitte ainult tervemad töötajad, vaid ka tugevam ja jätkusuutlikum organisatsioon.

Soovid toetada oma töötajate vaimset heaolu?

Meliva töö- ja organisatsioonipsühholoogid aitavad teil kaardistada töökeskkonna ohukohad, pakkuda ennetavaid koolitusi ja korraldada nõustamisteenust organisatsioonis.

Rohkem infot oma töötajate vaimse tervise toetamise kohta

Vaimne tervis tööelus: milline on olukord ja kuhu edasi?

Töö- ja orgnanisatsioonipsühholoog selgitab: tööandjad näevad vaimse tervise rolli, aga vajavad tuge

Ekspert selgitab: tööandjad näevad vaimse tervise rolli, aga vajavad tuge

Töökius ei mõjuta vaid ohvri tervist ja heaolu, vaid muudab töökeskkonna pealtvaatajatelegi toksiliseks. Probleemide ennetamine on kordades odavam kui tagajärgedega tegelemine.

Meliva töö- ja organisatsioonipsühholoogi Riina Tellingu sõnul aitab töökiusu ennetamisele kaasa see, kui organisatsioonis on sõnastatud väärtused. “Mitte lihtsalt ei sõnastata või maalita seinale, et need siis unustada ja keegi ei täida neid, vaid töötajatega peab läbi arutama, kuidas need peaks väljenduma,” ütleb ta. Näitena võiks tuua märksõna “hoolivus”. See ei tähenda vaid seda, et suhtutakse klientidesse hoolivalt, vaid laieneb ka kollegiaalsetesse suhetesse, näiteks sellesse, kuidas antakse teineteisele tagasisidet ja tehakse koostööd.

Tellingu arvates on väärtuste sõnastamine heaks kompassiks inimeste õigel rajal hoidmiseks. “Kui keegi käitub oodatud viisist väljapoole, saavad kõik anda tagasisidet, et nii pole okei,” räägib ta. 

Kui inimest teavitatakse tööle võttes väärtuste kohta, on tal juba olemas raamistik, milles käituda ja kuidas ootustele vastata. Asjakohane on ka teave, kuidas ja mis kanalites saab töötaja anda infot ning leiab abi, kui peaks sattuma ebamugavasse ning häirivasse olukorda, millele ei näe lahendust. 

“Ta saab kohe tööle asudes teada, et kui tunnebki end ebameeldivalt, on tal kanalid, kuhu pöörduda,” ütleb Telling. “Paljudes organisatsioonides on võimalik ka anonüümselt n-ö vilet puhuda, kui inimene kardab teha seda enda nime alt.”

Kuidas saada aru, et tegemist on töökiusuga?

Kui töötaja kogeb sihilikku madaldamist, ignoreerimist, info varjamist, ebakonstruktiivset kritiseerimist, enda kohta kuulujuttude levimist või muud väärikust alandavat käitumist, võib ta tajuda töökiusu.

Siinkohal ei piisa üksikust korrast, kui keegi nähvab kolleegile väsimusest, sest seda võib paraku kõigil ette tulla – töökius on pikaajaline, süstemaatiline ja alandav käitumine töötaja suhtes, kes võib kiusajaga olla ebavõrdses positsioonis ja on seetõttu sattunud kaitsetusse olukorda. Ehk teisisõnu iseloomustavad töökiusu ebameeldivad olukorrad, mille tõttu tunneb inimene end kehvasti.

Selleks, et ettevõttes oleks ühine teadmine ja arusaam selle kohta, mida peetakse kiusuks, on hea tuua inimesed ühisesse inforuumi ning neid koolitada.  

Selleks on Telling käinud asutustes koostööseminare andmas. “Peale selgelt töökiusamiseks kvalifitseeruvate käitumisviiside on ebamääraseid olukordi, kus inimesed tajuvad situatsioone erinevalt,” räägib ta. Näiteks võib mõjuda mõne kolleegi otsekohene käitumine ründavana. Ka tajutakse erinevalt personaalset ruumi, kui keegi soovib näiteks igapäevaselt tervituseks kallistada. “Me olemegi erinevad ja paljud ettevõtted on multikultuursed. Siinkohal on kõige olulisem see, et organisatsioonis või tiimis tunneksid inimesed end psühholoogiliselt turvaliselt, kolleegide vahel valitseks usaldus ja nad julgeks anda tagasisidet.”

Sellisel juhul on inimesel endal kergem lahendada olukorda, kui näeb kolleegi reaktsioonist, et haavas teda käitumise, nalja või kommentaariga või saab inimene, kes tundis end suhtlussituatsioonis ebamugavalt, seda turvaliselt teisele peegeldada. “Siis saab minna ja rääkida omavahel, paluda vabandust, kui läksid liiale,” kommenteerib Telling. “Kui asju omavahel ära ei klaari ja pinged kuhjuvad, võib see hakata koostööd segama.”

Tihtipeale jäävadki kõige pisemad konfliktid juba algstaadiumis lahendamata. “Konflikt annab võimaluse arenguks, kui see ühiselt lahendada ja võtta sellest kaasa õppetund tulevikuks,” ütleb Telling. “Lahendamata konflikt on aga heaks kasvulavaks töökiusule, kus kolleeg näiteks ignoreerib teist ega taha temaga infot jagada ja koostööd teha.” 

Siin tulebki mängu juhi roll: ta peab leidma piisavalt aega enda inimeste juhtimiseks, toetades vajadusel arusaamatuse või konflikti lahendamisel ja monitoorides üldist meeleolu ning suhteid – ega keegi tiimist pole tõrjutud, eemale jäetud. “Juhid viivad läbi 1:1 vestluseid, kus soovitan pühendada aega ka sellele, kuidas töötaja tunneb ennast töökeskkonnas, mitte keskenduda liigselt vaid sellele, mis on tehtud või tegemata jäänud,” jutustab Telling.

Paraku on juht tihti spetsialistitööga nii ülekoormatud, et tal pole piisavalt aega inimeste juhtimisega tegeleda. “See on aga tegelikult oluline töö osa,” sõnab Telling. Ka juhtidel on tuge vaja. “Soovitan selleks võtta aega coachinguks ja supervisioonideks, et töötada läbi oma kogemusi, saada uusi vaatenurki, ennetada rööprähklemist ja läbipõlemist.”

Tellingu teatel aitab töökiusu ennetada ka koostöösidemete tugevdamine organisatsioonis. Inimesed on omavahel rohkem kontaktis ja märkavad kolleegide meeleolusid. Siinkohal julgustab Telling kolleegi käekäigul silma peal hoidma: “Kui näed, et tiimiliige on millegipärast väga mures, tema töövõime on langenud ega taha suhelda nagu varem, on see üheks märgiks, mida tähele panna. Kui inimesed usaldavad üksteist, neil on koostöösuhe all, saab selle jutuks võtta.” 

Tellingu sõnul on uuringud näidanud, et kui kedagi kiusatakse, muudab see töökeskkonna ka pealtvaatajatele toksiliseks, neil on seal halb olla. 

Iga inimene mõjutab oma töökeskkonda – kui näiteks kolleeg kirub teist kolleegi või levitab kuulujuttu, aitab kõrvalseisja mittereageerimine (ka vaikimine) kaasa töökiusu säilimisele. Telling lisab, et ohver võib olla sellises seisus, et tal on end raske kaitsta. “Reageerides ja tagasisidet andes, et selline käitumine on kiusav, võtad kõrvalseisjana küll teatava riski, aga tead, et käitud vastavalt enda ja organisatsiooni väärtustele,” räägib ta.

See annab ka kiusajale võimaluse ennast korrigeerida. “Vahel ei julge inimene sekkuda, tundes end näiteks kiusajaga võrreldes ebavõrdses positsioonis ja tal on hirm, et sel juhul hakatakse tedagi kiusama või satub põlu alla,” ütleb Telling. “Sel juhul on oluline anda info edasi ettevõtte ametlikesse kanalitesse, mis on ettenähtud töökiusust teavitamiseks, et neutraalsed ja vastava ettevalmistusega inimesed selle olukorraga ikkagi edasi tegeleks ja kiusamine lõppeks.”

Kuidas saada aru, kuidas inimesed end tööl tunnevad?

Et saada terviklik pilt sellest, kuidas inimesed ennast töökeskkonnas tunnevad, on tööandjal kohustus hinnata ettevõttes psühhosotsiaalseid ohutegureid ehk tööstressoreid – näiteks seda, kas ja mil määral tuntakse töökiusu või ülekoormust. Telling soovitab tööandjatel ühenduda eelnevalt töö- ja organisatsioonipsühholoogiga, kes konsulteerib pädeva mõõdiku valikul ja aitavad partnerina kogu protsessi läbi viia. 

Tööstressorite hindamisel ja tööpingete ennetamisel ning leevendamisel on samuti oluline roll koostööl. Kui töötaja on protsessi kaasatud ja usaldab tööandjat, vastab ta ausalt küsimustele, kirjeldades aruteluringides ka stressiolukordi, et leida lahendusi ja tegevusi, mis vastavad töötajate vajadustele ja ettevõtte võimalustele, et töö saaks parimal võimalikul viisil tehtud ja töötaja tunneks end hästi, motiveeritult ja turvaliselt. 

Lisaks eelnevale soovitab Telling tagada tööandja kulul vaimse tervise spetsialisti vastuvõtud. “Õigeaegne abi aitab ennetada sügavamaid probleeme ja hoida töötajate kallimat vara – vaimset tervist,” sõnab ta. “Terve vaimse tervisega töötaja on õnnelikum ja oma töös edukam, panustades suuremal määral organisatsiooni eesmärkidesse.”

Artikkel ilmus esmakordselt Personaliuudistes

Psühholoog: usaldusväärse suhtluse tagamine aitab ennetada töökiusu

Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas Kertu Kuusik   

Eesti juhtiva eratervishoiuettevõtte Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas mitmekülgse kogemustepagasiga Kertu Kuusik. Uus juhtkonnaliige toob endaga kaasa strateegilise turundusjuhtimise kogemuse Teliast ja agiilsed töövõtted väiksematest tehnoloogiaettevõtetest.  

„Mul on väga hea meel, et leidsime oma tiimi nii tugeva täienduse Kertu näol, kellel on muljetavaldav erialane kompetents ja siiras soov Eesti inimeste tervisesse panustada. Usun, et Kertu kogemused juhtida lai teenustevalik ühe tugeva brändi alla, aitab Melival veel tempokamalt kasvada Eesti inimeste eelistatuimaks tervisepartneriks. Ta toob endaga kaasa põhjalikud teadmised kliendikommunikatsioonist, samuti kasvab meie digipädevus,“ ütles Meliva juhatuse esimees Marja-Liisa Alop.   

Kertu Kuusiku sõnul sai Melivaga liitumisel määravaks võimalus juhtida turundust tähendusrikkas valdkonnas ja teha seda ettevõttes, mis usub, et tehnoloogia abil on võimalik pakkuda parimat patsiendikogemust. “Tervishoius pole kommunikatsiooni eesmärgiks pelgalt brändituntus – pingutame, et luua usaldust ja selgust, et inimesed saaksid teha paremaid valikuid. Esimesed nädalad on olnud põnevad ning usun, et mul on nii anda kui ka õppida,“ ütles Kuusik.  

Kertu Kuusik on varem juhtinud turundust ja kommunikatsiooni Euroopa turul äriklientide suunal, seda pakiroboteid tootvas tehnoloogiaettevõttes Cleveron. Lisaks on ta töötanud üle 8 aasta telekommunikatsiooni ja IT valdkonnas erinevates rollides, sealhulgas juhtinud turundus- ja brändiüksust Telias. Kertu Kuusikul on kaks magistrikraadi: kommunikatsioonijuhtimises ajakirjanduse suunal ning teenuste disainis ja juhtimises (cum laude). 

Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas Kertu Kuusik

Eesti juhtiva eratervishoiuettevõtte Meliva uus juhtkonnaliige on mitmekülgse kogemustepagasiga Kertu Kuusik.

Eesti juhtiva eratervishoiuettevõtte Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas mitmekülgse kogemustepagasiga Kertu Kuusik

Radioloogia on meditsiinis üks kiiremini arenevaid valdkondi, mis mängib olulist rolli nii haiguste diagnoosimisel kui ka raviprotsessis. Diagnostilised kujutised annavad arstidele põhjaliku ülevaate patsiendi seisundist, aidates teha täpseid diagnoose ja määrata sobivaid ravimeetodeid. Meliva radioloogia juhtivarst dr Gert Mikkal räägib lähemalt radioloogia juhtimisega seotud väljakutsetest, Melivas pakutavatest diagnostikavõimalustest ning lähemalt MRT-uuringust.

Hea koostöö ja kommunikatsioon on võtmetähtsusega

Kuna meditsiinivaldkonnas toimuvad pidevad arengud, siis ei piirdu radioloogia tänapäeval enam ainult piltide tegemise ja nende tõlgendamisega. „Radioloogia muutub järjest enam kliiniliseks erialaks, kus meie ülesanne ei ole mitte ainult pildi kirjeldamine, vaid ka selle põhjal patsiendi seisundi hindamine ning vajadusel täpsustavate uuringute või raviprotseduuride soovitamine ja läbiviimine,” selgitab dr Mikkal.

Kuna radioloogia on seotud tihedalt teiste kliiniliste erialadega, on hea ja sujuv koostöö oluline.  „Radioloog ei saa alati anda täpset ja informeeritud arvamust, kui saatekiri ei sisalda vajalikke kliinilisi andmeid,“ märgib dr Mikkal. „Kui saatekirjad ei ole korrektselt täidetud, siis ei kasuta me kogu tänapäeva radioloogia potentsiaali, mis võib lõppkokkuvõttes mõjutada negatiivselt patsiendi raviteekonda,“ lisab ta.

Meliva pakub kaasaegseid diagnostikavõimalusi, sealhulgas röntgenograafiat luude uurimiseks, ultraheli pehmete kudede hindamiseks ja magnetresonantstomograafiat (MRT), mis sobib luude, liigeste, pea- ja seljaaju ning mõningate eranditega ka kõhu ja vaagna organite uurimiseks. „Kuna olemas on ultraheli, saab vajadusel teostada ka biopsiaid ja mõningaid raviprotseduure, nagu liigesesisesed injektsioonid,“ märgib dr Mikkal.

MRT-uuring peab olema korralikult planeeritud

MRT-masin võimaldab väga täpselt uurida erinevaid kehapiirkondi, pakkudes väärtuslikku teavet tervisemurede kohta. Küll aga on oluline, et uuring oleks korralikult planeeritud, mis tähendab, et saatekiri ja diagnoosihüpotees peavad olema selged ja täpsed. "Uuringud kestavad kaua ning lähtuvalt esitatud küsimusest on uuringuid võimalik erinevalt planeerida," selgitab arst. Ilma piisava kliinilise info ja õigete küsimusteta võivad MRT-leiud olla mittespetsiifilised. "Selleks, et patsient saaks oma kulutatud aja ja raha eest sobiva uuringu, mis loodetavasti seletab kaebused või välistab kõige olulisemad mittesoovitud diagnoosid, on hästi koostatud saatekiri ülioluline," toob dr Mikkal välja.

MRT-uuringud ei kasuta ioniseerivat kiirgust, seega on need tänapäevaste teadusuuringute kohaselt patsiendile ohutud. Siiski tuleb meeles pidada, et uuring kestab sageli 30–60 minutit ja selle aja jooksul peab patsient suutma olla liikumatult kitsas torus. Kõigele vaatamata pakuvad arstid paanikanuppu, mille vajutamisel uuring katkestatakse. „Klaustrofoobia all kannatavatele inimestele see uuring tõesti ei sobi," märgib dr Mikkal. Sellistel juhtudel tuleks kaaluda alternatiivseid uuringumeetodeid.

Dr Gert Mikkal: Radioloogia on tänapäeval järjest selgemalt kujunemas kliiniliseks erialaks

Dr Gert Mikkal räägib lähemalt radioloogia juhtimisega seotud väljakutsetest, Melivas pakutavatest diagnostikavõimalustest ning lähemalt MRT-uuringust.