Breketid
Breketid on ortodontias üks enim kasutatud abivahendeid. Kuna breketitega on võimalik kontrollida hamba liikumist kõigis kolmes suunas, saavutatakse nendega parim ravitulemus. Breketite abil saab muuta üksikute hammaste asendit, reastada ruumipuuduses olevaid hambaid, sulgeda hammaste vahesid, parandada hammaste kontakte ehk hambumust ning teha vajadusel ettevalmistusi edasiseks proteesimiseks. Igale joondamist vajavale hambale kinnitatakse oma breket ja kogu rivi ühendatakse spetsiaalse kaarega.
Sobiv lahendus selgub konsultatsioonil
Patsiendid pöörduvad meie ortodontide poole mitmesuguste probleemidega – näiteks sooviga saada endale ilus sirge hambarivi või hoopis mõne tõsisema probleemiga nagu valu lõualiigeses või hammaste valedest kontaktidest tingitud ebamugavustunne süües. Esmase konsultatsiooni käigus kuulab ortodont ära patsiendi mure, hindab hammaskonna üldist seisukorda ja ravi näidustust ning teeb vastavalt vajadusele lisauuringud.
Seejärel tutvustab arst patsiendile konkreetset ravivajadust, erinevaid ravivõimalusi, riske, maksumust ja prognoositud ajakulu. Raviplaani koostamisel võetakse arvesse ka patsiendi enda eelistusi – näiteks, et ravi oleks võimalikult märkamatu. Lähtudes kogutud diagnostilisest infost otsustab arst, millised ravivahendid (breketid või teised ortodontilised aparaadid) sobivad konkreetsele patsiendile kõige paremini. Patsient peab sõltuvalt raviplaanist ja valitud breketisüsteemist külastama ortodonti iga 4–8 nädala tagant.
Kahe hambakaare breketravi puhul kestab raviprotsess keskmiselt 1,5–2 aastat. Ravi sobib nii suurtele kui väikestele, vanusepiiri breketite kasutamisel ei ole. Unimedi ortodondid kasutavad raviks klassikalisi metallist ja keraamilisi breketid, iseligeeruvaid metallist ja keraamilisi breketeid ning lingvaalseid breketeid.
Ortodontilise ravi tulemus
Ortodontilise ravi lõpus eemaldatakse raviaparaadid ning paigaldatakse tulemuse stabiliseerimiseks suhu hoide- ehk retensiooniaparaadid.
Hea suuhügieeni tähtsus
Breketite kandmisel on oluline hoida väga head suuhügieeni, kuid alguses võib see vajada pisut harjutamist. Ortodont annab selleks mitmeid soovitusi, samuti on Unimedis suuhügienistid, kes aitavad ja õpetavad, kuidas breketite kandmise ajal suu tervist hoida. Kõige olulisem on meeles pidada, et hambaid tuleb puhastada kaks korda päevas, abiks pehme ehk soft hambahari ja fluoriidi sisaldav hambapasta. Hammaste pesuks sobivad nii elektrilised, mehaanilised kui ortodontilised hambaharjad. Heaks vahendiks breketivahede puhastamisel ja toidujääkide eemaldamisel on pisikesed vaheharjakesed, mida saab soetada Unimedi kliinikutest ja apteekidest. Igemete tervise hoidmiseks on soovitatav kasutada igapäevaselt ka hambaniiti või suu irrigaatorit ehk survepritsi.
Mitterahuldava suuhügieeni esimeseks ilminguks on üldjuhul igemepõletik, millele viitavad punetavad ja hammaste pesul veritsevad igemed. Nende märkide ignoreerimisel võib põletik areneda hammaste tugikudede põletikuks ehk parodontiidiks. Puudulik suuhügieen võib põhjustada ka hambaemaili pöördumatuid kahjustusi ehk dekaltsifikatsiooni (piimjasvalged laigud hammastel, mis aja jooksul võivad värvuda kollakas-pruuniks). Seepärast on suuhügienisti juures hammaste kontrollis soovitatav käia 1–2 korda aastas.
