Puukentsefaliidi vaktsineerimine
Puukentsefaliiti ehk ajupõletikku tekitab viirus, mida eritavad puugid oma süljega. Puukentsefaliit on ohtlik ning võib tekitada tõsiseid tüsistusi. Viirust kandva puugi võib leida nii pargist kui kodumurult.
Puukborrelioos ja puukentsefaliit on Eestis endeemiliselt ehk pidevalt levinud haigused, millest puukentsefaliidi vastu on võimalik end vaktsineerida. Teame, et “puugihooaeg” kestab peamiselt aprillist oktoobrini, ent viimaste aastate pehmed talveilmad on puugile erakordselt meeltmööda. Terviseameti andmetel muutub puuk aktiivseks juba siis, kui maapinna temperatuur on +5 kuni +7 kraadi.
Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Vaevused kestavad kuni nädal, seejärel enamik inimesi tervenevad. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse ning tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja/või üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe pöörduda arsti poole. Pärast puukentsefaliidi läbipõdemist tekib eluaegne immuunsus.
Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine
Puukentsefaliidivastast vaktsineerimist teostatakse aastaringselt ning põhivaktsinatsioon koosneb kolmest annusest. Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest üheks hooajaks piisava immuunsuse andvat süsti tehakse 1–3 kuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem. Seejärel on vaja kaitset iga 3–5 aasta tagant kordussüstiga uuendada. Kordusvaktsineerimise osas tuleb pidada nõu arstiga.
Vaktsineerimine on ennekõike vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkondades elavatele püsielanikele, eriti lastele, kes on aktiivse eluviisiga ja viibivad rohkem looduses. Laste vaktsineerimisega soovitatakse algust teha juba esimesest eluaastast alates.
Riskirühma kuuluvad ka üle 60 aasta vanused inimesed, kes käivad metsas seenel ja marjul ning kes on viimastel aastatel rohkem haigestunud. Lisaks neile on riskirühmas metsatöölised, kaitseväelased, piirivalvurid, jahimehed ja suvel ohupiirkondades liikuvad puhkajad. Eestis on enim puukentsefaliiti nakatunud inimesi Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal.
