Toome välja, mis uuringud kuuluvad Tervisekassa rahastuse alla, kus kliinikutes on võimalik neid teha ning milliseid erisusi tuleks meeles pidada. 

See on laialdaselt kasutatav kujutisuuring, mis on kättesaadav Meliva Jalgpalli, Rävala, Ülemiste Tervisemaja ja Tartu kliinikutes. Röntgenuuring on esmatähtis luude ja liigeste seisundi hindamisel, aidates diagnoosida luumurde, liigesehaigusi või kopsuprobleeme, nagu näiteks kopsupõletik. Uuring on kiire ja sellele suunab patsienti tavaliselt perearst või eriarst diagnoosi täpsustamise vajadusel. 

Meliva Jalgpalli, Rävala ja Tartu kliinikutes pakutavad ultraheliuuringud on ohutu ja kiirgusvaba meetod siseorganite ja pehmete kudede hindamiseks. Nende abil saab uurida kõhuõõne organeid, kilpnääret, veresooni ja liigeseid. Ultraheli on sageli esimene diagnostiline samm valu, turse või muude kaebuste põhjuste selgitamisel ning uuringule suunab arst vastavalt patsiendi sümptomitele. 

Südame ultraheliuuring (ehhokardiograafia ehk EHHO) 

Spetsiifiline ultraheliuuring, mida teostatakse Rävala ja Tartu kliinikutes. See võimaldab hinnata südame ehitust ja funktsiooni, sealhulgas südameklappide seisundit, südamelihase tööd ja verevoolu. Uuring on vajalik südamepuudulikkuse, klapirikete või seletamatu õhupuuduse korral ning sellele suunab tavaliselt kardioloog või perearst. 

Jalgpalli, Rävala, Ülemiste Tervisemaja ja Tartu kliinikutes pakutav uuring, mis hindab südame tööd füüsilise koormuse ajal. Patsient sõidab statsionaarsel rattal, samal ajal jälgitakse südamerütmi ja vererõhku. See on oluline koormusel tekkiva rindkerevalu või südame isheemiatõve kahtluse korral, et hinnata südame koormustaluvust. Uuringule suunab enamasti arst. 

EKG ööpäevane monitooring (Holteri uuring) 

Rävala ja Tartu kliinikutes kättesaadav uuring, mis jälgib südamerütmi 24 tunni jooksul igapäevaste tegevuste käigus. See aitab avastada rütmihäireid, mis tavalisel EKG-l ei pruugi ilmneda, ning on kasulik südamekloppimise, pearingluse või minestuse põhjuste selgitamisel. Suunamise teeb tavaliselt perearst või kardioloog. 

Endoskoopilised uuringud (koloskoopia, gastroskoopia) 

Need uuringud on Melivas kättesaadavad Rävala kliinikus. Koloskoopia võimaldab uurida jämesoolt, gastroskoopia aga ülemist seedetrakti (söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool). Need on vajalikud kõhuvalu, verejooksu, aneemia või seedetrakti haiguste kahtluse korral. Uuringule suunab patsienti perearst või eriarst, sageli gastroenteroloog. 

Rävala kliinikus teostatav kaasaegne ja väga täpne kujutisuuring, mis annab detailse ülevaate pehmetest kudedest, närvisüsteemist, liigestest ja siseorganitest. MRT aitab selgitada erinevate kaebuste põhjused, nagu näiteks seljavalud, neuroloogilised sümptomid või kasvajakahtlus. Uuring ei kasuta ioniseerivat kiirgust, kuid on ajamahukam kui röntgen või ultraheli. MRT-le suunab arst, kui on vaja täpsemat ja põhjalikumat diagnostikat. 

Tervisekassa poolt kaetud teenuste puhul tuleb tasuda tavaliselt vaid visiiditasu. Patsientidel on mitu võimalust veendumaks, kas vajalik uuring või teenus Melivas kuulub Tervisekassa rahastuse alla. 

 Melivasse tasub alati pöörduda, kui teil on perearstilt või mõnest teisest kliinikust saatekiri uuringule või protseduurile. 

 Täpseima info selle kohta, kas konkreetne teenus on Tervisekassa poolt rahastatav või tasuline, saab oma perearstilt. Perearst saab suunata ka tasulistele teenustele, näiteks MRT-uuringule. 

Asjakohane teave lepinguga kaetud erialade ja teenuste kohta on kättesaadav nii Tervisekassa kui ka Meliva kodulehtedel. 

Oluline on meeles pidada, et kõik uuringud ei ole automaatselt Tervisekassa rahastatud – need peavad olema arsti hinnangul meditsiiniliselt põhjendatud ja nõuavad saatekirja. Alati tasub uuringute eest tasumise vajadus üle küsida suunavalt perearstilt, kes oskab täpsustada, kas teenus kuulub Tervisekassa rahastuse alla või tuleb kulu kanda patsiendil. Tervisekassa rahastab teenuseid ainult siis, kui kogu ravitee – alates arsti vastuvõtust kuni uuringuni –  toimub Tervisekassa süsteemis. 

Ooteaeg sõltub konkreetsest uuringust ja kliiniku hetkekoormusest. Tavaliselt varieerub see mõnest päevast kuni kuuni. Näiteks röntgenisse saab juba samal päeval, kuid MRT-uuringule pääseb reeglina 1-2 nädala jooksul. 

Milliseid uuringuid saab Melivas teha Tervisekassa rahastusega? 

Meliva pakub Tervisekassa lepingupartnerina patsientidele ligipääsu laiale valikule diagnostilistele uuringutele, mis on meditsiiniliselt põhjendatud ja millele on väljastatud saatekiri.

Kuigi enamikel meestest võib tekkida uroloogi sõna kuuldes refleksiivne ebamugavustunne, siis hilistes kolmekümnendates regulaarselt uroloogi vastuvõttudel käimine võib olla üks targemaid otsuseid, mida mees oma tervise heaks teeb. Mitte hirmu pärast, vaid et elada täisväärtuslikult ja tervena veel järgmised aastakümned. 

Tänapäevane auto ei anna sulle teada, et kütus otsas, alles siis, kui mootor seiskub. Indikaator süttib vara just selleks, et saaksid reageerida õigel hetkel. Inimkeha töötab samamoodi, ainult et meie armatuurlaud on palju keerukam ja nutikam. 

Meliva uroloogi dr Märt Mikkali sõnul on meeste seksuaaltervis tegelikult üks selgemaid tervise peegeldusi, mis mehel olemas on. "Vaagnapiirkonna veresooned on südame veresoontest oluliselt peenema läbimõõduga. See tähendab, et kui vereringes hakkavad tekkima esimesed, veel väga väikesed muutused, annavad just need veresooned märku esimesena. Teisisõnu, keha räägib sulle millestki olulisest ammu enne, kui tekivad tõsisemad probleemid," rääkis dr Mikkal. 

Meliva arsti sõnul on selline lähenemine aidanud muuta patsientidel vaatenurka oma tervisesse. „Erektsioonifunktsiooni muutus ei ole häbiasi ega lõplik diagnoos. See on keha varajane signaal, mis kutsub sind lähemalt uurima üldist vereringet, ainevahetust ja elustiili. Uuringute järgi võib erektsioonihäire olla kuni viis aastat varasem märk südame-veresoonkonna tõsisematest probleemidest. Mees, kes selle signaali ära tabab ja sellele tuleb lahendust otsima, hoiab ära palju enamat kui ühe konkreetse probleemi,“ selgitas dr Mikkal. 

Dr Mikkali sõnul on nii uni, liikumine, toitumine kui ka stressitase kliiniliselt tõestatud mõjutegurid, mis muudavad tervist mõõdetavalt. Regulaarne aeroobne treening parandab veresoonte elastsust ja südame löögimahtu. Kvaliteetne uni reguleerib testosterooni tootmist, enamik meessuguhormoonist sünteesitaksegi just sügava une faasis. Toitumine mõjutab otseselt põletikumarkereid ja veresoonte seisundit. Kõik see koos moodustab vundamendi, millele tugev tervis ehitatakse. 

Sellele lisaks tasub aga regulaarselt küastada uroloogi enne, kui midagi valutab. Regulaarne kontroll võimaldab tuvastada muutused varases faasis, kui korrektuurid on lihtsad ja tulemused kiired. 

Oma tervisesse tasub suhtuda uudishimulikkusega 

Mehed räägivad hambavalu, põlveprobleemidest ja selja pingest vabalt. Aga erektsioonihäired ja muud sellised teemad jäävad sageli isegi perearstikabinetis mainimata. Vahel isegi aastateks. See vaikimine maksab kätte. 

"Mida kauem oodatakse, seda kitsamaks lähevad valikud," ütleb dr Mikkal. "See ei tähenda, et olukord muutub lootustuks, aga sekkumised muutuvad keerulisemaks ja tulemused aeglasemaks. Varane reaktsioon on alati kasulikum." 

Uuringud näitavad, et mehed külastavad eriarste naistest keskmiselt kolmandiku võrra vähem. Ja kui lähevad, teevad seda pigem hiljem. Ometi on ennetuse mõtteviis hakanud tasapisi muutuma. Nooremad põlvkonnad suhtuvad tervise jälgimisse juba oluliselt pragmaatilisemalt. 

"Mina soovitan minna arsti vastuvõtule alati uudishimuga, mitte hirmuga,“ sõnas dr Mikkal. "Et soovida teada, kuidas asjad töötavad, mida saab paremaks teha ja milliseid valikuid on. See on õige hoiak ja sellise hoiakuga tuleb reeglina ka parim tulemus." 

Uroloog: esmaseid erektsioonihäireid tasub käsitleda mehe üldtervise varajase hoiatusena 

Kuigi enamikel meestest võib tekkida uroloogi sõna kuuldes refleksiivne ebamugavustunne, siis hilistes kolmekümnendates regulaarselt uroloogi vastuvõttudel käimine võib olla üks targemaid otsuseid, mida mees oma tervise heaks teeb.

Milline õietolmuhooaeg meid sel kevadel ees ootab? 

Eestis algab õietolmuhooaeg tavaliselt juba märtsi lõpus või aprilli alguses – sageli enne, kui taimed silmaga nähtavalt õitsevad. Esimestena tolmlevad lepp ja sarapuu, kuid kõige intensiivsem periood jääb aprilli lõppu ja maisse, mil õitseb kask, mis on meie piirkonna peamine allergiat põhjustav puu. 

Suve poole lisanduvad kõrrelised ning hiljem puju, mistõttu võib tundlikel inimestel allergiaperiood kesta märtsist kuni septembrini. 

Pikaajalised seireandmed näitavad, et õietolmu hulk õhus on aastate jooksul suurenenud ning hooaeg pikenenud. See tähendab, et sümptomid võivad alata varasemalt ja kesta kauem kui varem. 

Allergikutel tasub jälgida igapäevaseid õietolmuandmeid (www.ohuseire.ee) ning arvestada, et sümptomid ei pruugi kattuda kalendrikevadega. 

Mis on õietolmuallergia ja miks organism sellele reageerib? 

Õietolmuallergia ehk pollinoos on immuunsüsteemi liigne reaktsioon tegelikult kahjututele ainetele, taimede õietolmule. Organism peab õietolmu ekslikult ohuks ning käivitab kaitsemehhanismid, mis põhjustavad allergia sümptomid. 

Oluline on eristada kahte mõistet: 
sensibiliseerumine ja allergia. 

Sensibiliseerumine tähendab, et organism on allergeeni „ära tundnud” ja tootnud selle vastu antikehi, kuid sümptomeid ei pruugi veel olla. Allergia tekib siis, kui kokkupuude allergeeniga põhjustab ka vaevusi. 

Seetõttu ei tähenda positiivne allergiatest veel tingimata haigust. Diagnoos põhineb alati sümptomite ja uuringute koosmõjul. 

Millised on kõige tüüpilisemad õietolmuallergia sümptomid? 

Õietolmuallergia mõjutab eelkõige nina, silmi ja hingamisteid. 

Vesine nohu, aevastamine ja ninakinnisus 

Silmade sügelus, punetus ja pisaravool 

Lisaks esineb sageli väsimust, keskendumisraskusi ja une halvenemist. 

Mõnel juhul võib esineda ka nn ristallergiat – näiteks kaseallergikul võib suu sügeleda õuna või pähkli söömisel. 

Kuidas teha vahet allergial ja kevadisel külmetusel? 

Sümptomid võivad olla sarnased, kuid on mõned olulised erinevused. 

sümptomid kestavad nädalaid ja korduvad igal kevadel 

Kui vaevused süvenevad soojal ja tuulisel ilmal ning korduvad igal kevadel, on tõenäolisem tegemist allergiaga. 

Kas õietolmuallergia võib tekkida ka täiskasvanuna? 

Jah, allergia võib tekkida ka täiskasvanueas, isegi kui varem pole probleeme olnud. 

Uuringud näitavad, et osa inimestel kujuneb allergiline tundlikkus välja alles hiljem. Sageli on organism allergeeni suhtes tundlikuks muutunud juba varem, kuid sümptomid ilmnevad alles aastate pärast. 

Kui kevadel tekivad esmakordselt korduvad nohu, aevastamine ja silmade ärritus, tasub allergiat kindlasti kahtlustada. 

Mida saab inimene ise teha sümptomite leevendamiseks? 

Igapäevased harjumused aitavad oluliselt vähendada kokkupuudet allergeenidega. 

Jälgige õietolmu taset – kõrge taseme korral vältige pikki õues viibimisi 

Valige õige aeg õues käimiseks – kõige rohkem õietolmu on varahommikul ja tuulise ilmaga 

Loputage nina soolaveega – aitab eemaldada allergeene limaskestadelt 

Vahetage õueriided ja peske nägu ning juukseid pärast õues viibimist 

Need ei ravi allergiat, kuid aitavad sümptomeid märgatavalt leevendada. 

Kas ja millal peaks kasutama allergiaravimeid? 

Kergemate sümptomite korral piisab sageli antihistamiinikumidest 

Tugevamate või püsivate sümptomite puhul on kõige tõhusamad ninaspreid (kortikosteroidid) 

Parima tulemuse annab see, kui raviga alustatakse juba enne sümptomite teket, mitte alles siis, kui kaebused on tugevad. 

Paljud ravimid on saadaval käsimüügis, kuid vajadusel aitab sobiva ravi valida arst. 

Millal pöörduda arsti poole ja kuidas allergiat diagnoositakse? 

tekivad hingamisraskused või astmasümptomid 

vestlusel sümptomite ja nende ajastuse kohta 

Õige diagnoos aitab valida kõige tõhusama ravi. 

Kas kohalik mesi aitab allergiat leevendada? 

Levinud uskumus, et kohalik mesi aitab allergiat ravida, ei ole teaduslikult kinnitust leidnud. 

Õietolmuallergiat põhjustavad peamiselt tuultolmlevad taimed (nt kask ja kõrrelised), mille õietolmu mesilased ei kogu. Seetõttu ei sisalda mesi neid allergeene piisavas koguses, et organismi “harjutada”. 

Tõhusaim põhjuslik ravi on allergeen-spetsiifiline immunoteraapia, mida tehakse arsti järelevalve all. 

Kolm kõige olulisemat soovitust allergikule 

Alustage raviga varakult 
Ärge oodake, kuni sümptomid muutuvad tugevaks – ennetav ravi toimib paremini. 

Vähendage kokkupuudet allergeenidega 
Jälgige õietolmu taset ja kohandage oma igapäevaseid harjumusi. 

Ärge alahinnake allergiat 
Õietolmuallergia võib märkimisväärselt mõjutada igapäevaelu ning ravimata kujul suurendada astma tekkeriski. Kui sümptomid püsivad või süvenevad, ei tasu piirduda vaid käsimüügiravimitega. Allergoloogi vastuvõtul saab hinnata ravi tõhusust ja vajadusel alustada immunoteraapiaga – raviga, mis ei leevenda ainult sümptomeid, vaid võib muuta haiguse kulgu.

Õietolmuhooaeg on alanud: kuidas allergiat ära tunda ja leevendada? 

Vastab allergoloog-immunoloog dr Kristiina Tamm

„Ju siis olen nende hulgas, kellel ongi raskemad päevad,“ mõtles ta. Iga kuu saatsid tema tsüklit tugev valu ja väga vererohked menstruatsioonid. Valu kiirgas sageli alaselga ja jalgadesse, alakõhus oli pidev raskus- ja pingetunne ning kurnatus oli suur olenemata unetundidest. „Menstruatsiooni esimesed kaks päeva sõin hommiku-, lõuna,- ja õhtusöögiks valuvaigisteid ning enda jaoks mugava asendi leidmine oli väljakutse,” meenutab ta. 

Üks hetk aga hakkas Laura teadvustama endale, et menstruatsioonitsükkel mõjutab tema elukvaliteeti häirivalt palju.  

“Hakkasin rohkem uurima günekoloogiliste haiguste kohta ning kõige levinumaid sümptomeid lugedes leidsin enda kogemusega väga palju paralleele. Sain aru, et minu suurtel valudel ja veritsustel peab olema selge põhjus,” märgib ta.   

Diagnoosini jõudmiseni läks tal aga aega mitu aastat ning korduvalt tuli ka günekolooge vahetada.  

“Kui arstikabinetis oma vaevused ette lugesin, sain tihti vastuseks, et mul lihtsalt ongi valulikumad menstruatsioonid. Kirjutati välja nii kangemaid valuvaigisteid kui ka beebipille, aga mitte miski ei toonud soovitud leevendust,” ütleb ta.  

Kuna Laura sisetunne avastamata diagnoosi osas ei andnud järele, otsis ta endale taaskord uue günekoloogi.  

“Kui esimesel visiidil jälle algusest peale oma mured ette ladusin, kahtlustas arst kohe adenomüoosi,” meenutab ta. Ka läbiviidud uuringud kinnitasid seda. “Mäletan, kuidas diagnoosi saamine tõi mulle hetkega tohutu kergenduse. Ühest küljest see muidugi hirmutas, et tegemist on kroonilise seisundiga, kuid rohkem tundsin selle üle head meelt, et mu vaevustel siiski on nimi. Ma ei olnud seda kõike endale ette kujutanud ja mul oli enda tervise osas õigus,” ütleb ta. 

Meliva naistearst Ronja Liis Õun selgitab, et Laura kogemus on väga tüüpiline adenomüoosile. Umbes 20-30% väga valulike ja vererohkete menstruatsioonidega naistel avastatakse adenomüoos. Haiguse puhul paikneb emaka limaskesta kude emaka lihaskihi sees, põhjustades tugevaid ja valulikke menstruatsioone, rohket ja pikemat veritsust ning sageli ka kroonilist vaagnavalu. 

„Kuna sümptomid kujunevad välja aastate jooksul, harjuvad paljud naised nendega ja peavad neid ekslikult normaalseks. Sageli jõutakse arsti juurde alles siis, kui elukvaliteet on juba oluliselt langenud,“ ütleb ta. Diagnoos pannakse enamasti ultraheli või MRT alusel ning raviga on võimalik vältida aneemiat, kroonilist valu ja muid tüsistusi.  

Laura seisundi leevendamine algas hormonaalse raviga. „Algus ei olnud ausalt öeldes lihtne. Keha vajas kohanemist ja suurte valude keskel tekkis vahepeal küsimus, kas see kõik ikka viib kuhugi,“ ütleb ta. „Aga kolme kuu pärast hakkas organism paigaldatud võõrkehaga harjuma. Valu taandus, veritsused muutusid talutavamaks ja tsükkel ei dikteerinud enam kogu elu.” lisab Laura. 

Naistearst Õuna sõnul on adenomüoosi ravi alati individuaalne. „Ravivõimalused ulatuvad hormonaalsest ja valuravist kuni kirurgiliste lahendusteni. Eesmärk ei ole ainult sümptomite vähendamine, vaid naise igapäevase toimetuleku ja elukvaliteedi taastamine.“   

Täna tunneb Laura, et tema elu ei keerle enam tsükli ümber. „Ma ei muretse enam mentruatsiooni ajale plaane tehes ette, kas mu tervis on piisavalt hea, et ei peaks tühistama mõnda kokkusaamist või mõnel üritusel osalemist,“ ütleb ta. „Mul on rohkem energiat ja meelerahu. Ja mis kõige olulisem – mul on tunne, et mu keha ei tööta enam minu vastu.“  

Tema sõnum teistele naistele on lihtne: „Kui menstruatsioonivalu või vererohkus segab su elu, siis sellega ei peaks vaikides leppima. Abi otsimine ei ole liialdamine ega nõrkus – see on hool enda tervise eest.“ Sama rõhutab ka naistearst: tugev ja kurnav menstruatsioon ei ole normaalne ning püsivate sümptomite korral tasub kindlasti pöörduda spetsialisti poole.  

Tugev menstruatsioonivalu ei pea olema normaalsus: Laura lugu adenomüoosi diagnoosini jõudmisest 

Laura on üks neist naistest, kes arvas aastaid, et tugev menstruatsioonivalu on lihtsalt tema keha eripära

Reedel, 20. märtsil, kohtusid Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liidu ja Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi esindajad, et kaardistada ühised töötervishoiu valdkonna arengusuunad, koostöövõimalused ning analüüsida valdkonna väljakutseid ja leida potentsiaalsed lahendused. 

Lähtepunktiks oli riigi, arstide ja teenuseosutajate ühine eesmärk hoida tööealised inimesed tervemana ja töövõimelisena ning toetada nende püsimist tööturul võimalikult kaua, väärtustades töötervishoiu rolli tervishoiusüsteemi süsteemse ennetuse ja varajase sekkumise vaatest. 

Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liidu juhatuse esimees Ain Aaviksoo ütles, et kuna Sotsiaalministeerium on ette võtnud töötervishoiu arengusuundade kaasajastamise, on ka erialaliidud valmis valdkonna arengus aktiivselt kaasa rääkima. “Eesti tööealine elanikkond ootab tervishoiusüsteemilt tervikuna rohkemat: varasemat märkamist, vajadusel kiiremat sekkumist ja seda, et inimene ei jääks oma tervisemurega üksi eri osapoolte vahele. Peame andma inimestele rohkem võimalusi ja teadmisi oma tervise eest hoolitsemiseks, aga looma ka selguse, kust ja kellelt inimene vajalikul hetkel tuge saab, ning ka kindlustunde, et talle pakutava abi kvaliteet on usaldusväärne.“  

ETTOLi juhatuse liige Ulla Ilisson märkis, et kui igal aastal jõuab töötervishoiukontrolli ligikaudu 160 000 inimest, siis on selgelt tegemist esmatasandi ühe suurima ennetusmeetmega. “Eesti elanikud peavad töötervishoidu oma tervise hoidmisel tegelikult väga oluliseks. Kantar Emori uuring Eesti elanike rahulolu kohta töötervishoiuga näitab, et paljude jaoks asendab see isegi regulaarset tervisekontrolli, eriti on see nii meeste seas,” sõnas ta. 

Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi juhatuse esimees Jaanika Sass jagas, et töötervishoiuarstid on põhjaliku väljaõppega arstid, kelle pädevust saaks Eesti tervishoius täna senisest paremini rakendada. “Töötervishoiu suur väärtus on, et me märkame inimese terviseriske sageli varem, kui need jõuavad tõsisemalt igapäevast töövõimet ja elukvaliteeti mõjutada. Kui loome töötervishoiule tugevama koha tervishoiusüsteemis, võidab sellest eelkõige inimene, kes saab oma tervisemurele varem tähelepanu ja vajadusel ka kiirema jätkuva toe.” 

Päeva jooksul käsitleti mitmeid töötervishoiu tulevikku mõjutavaid teemasid nagu näiteks töötervishoiu roll kogu tervishoiusüsteemis, valdkonna kvaliteedi ühtlustamine ja andmete ristkasutatavus eri osapoolte vahel ning töötervishoiu positsioon ennetuses.  

Töötervishoiu riiklikest arengusuundadest ja 2026. aasta tegevusplaanist andis ülevaate Sotsiaalministeeriumi esindaja Kätlin Jahi. Tervisekontrolli otsuste digitaliseerimise hetkeseisu tutvustasid Eva Põldis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ning Marilin Prants TEHIKust. 

Kohtumisel kinnitasid nii ETTOL kui ka ETTAS, et oodata on senisest veelgi tihedamat koostööd, et toetada töötervishoiu valdkonna arengut ning seista ühiselt selle eest, et töötervishoiust kujuneks esmatasandil strateegiline ennetuspartner, mis aitab hoida Eesti inimesi töövõimelisena, vähendada haiguspäevi ja töölt väljalangemist. 

Fotol vasakult: Jaanika Sass, Ain Aaviksoo ja Ulla Ilisson (foto: ETTOL)

Töötervishoiu teenuseosutajad ja töötervishoiuarstid kujundasid ühist vaadet Sotsiaalministeeriumi koostatavate arengusuundade kontekstis

Hambaimplantaat on tänapäeval üks enim uuritud protseduure hambaravis, kuid ometi jõuab konsultatsioonile veel patsiente, kes on aastatepikkuseid kahtlusi ja vastuseta küsimusi kaasas kandnud. Meliva hambaarst-implantoloog dr Ivan Tšernõšev toob välja seitse küsimust, mida ta vastuvõtul kõige sagedamini kohtab.

1. Kas hambakaotus puudutab ka noori täiskasvanuid? 

Levinud on eksiarvamus, et hambaid kaotavad eeskätt eakad inimesed. Tegelikkuses ei küsi vigastused, krooniline haigus ega pärilikkus passi. Sportlased, noored täiskasvanud pärast hambaõnnetust ja muud tervisemurede põdejad kaotavad hambaid kõikides vanusegruppides ning probleemid, mida lahendamata hambakoht tekitab, algavad kiiresti. Nimelt võib juba kolme kuuga hakkata luu seal kohas kahanema.  

Dr Tšernõšev selgitab: "Hammas on luu ankur. Kui seda pole, hakkab luu kaduma kolme kuuga ja iga aastaga muutub ravi keerulisemaks. Seepärast soovitan pöörduda konsultatsioonile kohe, mitte oodata." 

2. Mida teha, kui arst on öelnud, et luu on liiga nõrk? 

Pärast pikaajalist hambakaotust on luukadu tõepoolest sage leid, kuid see ei tähenda automaatselt, et implantaat pole võimalik. Kaasaegne implantoloogia kasutab luumahtu taastava protseduuride valikut, mille arst valib sõltuvalt patsiendi olukorrast. 

Luusiirdamine. Patsiendi enda luust, doonorluust või sünteetilistest materjalidest 

Suunatud luuregenereerimine membraanidega 

Sinus lift ülemise lõualuu tõstmiseks 

Kiirimplantaadid, mis ei nõua täielikku luumahtu 

Mõnel juhul kasutatakse ka PRF-tehnoloogiat (Platelet-Rich Fibrin). See meetod põhineb patsiendi enda verel. Selle protseduuri käigus võetakse väike kogus verd, millest eraldatakse kasvufaktoriterikas fibrinimaterjal. Tegemist on 100% bioloogiliselt ühilduva materjaliga, mis toetab kudede paranemist, vähendab põletikuriski ning kiirendab taastumist, aidates saavutada paremaid ja prognoositavamaid ravitulemusi. 

Dr Tšernõšev sõnul on luu nõrkus lahendatav probleem. "Hindame luu seisundit 3D-röntgenuuringu abil ning koostame igale patsiendile individuaalse raviplaani. Enamikul juhtudel leiame sobiva lahenduse ka siis, kui olukord esmapilgul tundub keeruline. 

Meliva hambaarsti sõnul on kogu implantatsioon eelnevalt digitaalselt planeeritud. „Modelleerime implantaadi asukoha arvutis ning seejärel paigaldatame implantaadi täpselt planeeritud positsiooni kirurgilise šablooni abil. See tagab maksimaalse täpsuse, ohutuse ja prognoositava tulemuse. 

„Lähenen implantatsioonile mitte ainult kirurgina, vaid ka hambatehnikuna. Minu jaoks ei ole oluline pelgalt implantaadi paigaldamine, vaid ideaalse lõpptulemuse saavutamine. Planeerime juba alguses tulevase krooni — selle kuju, asendi ja koormuse — nii, et oleks piisavalt luud ja iget ning uus hammas näeks välja loomulik ega eristuks kõrvalolevatest hammastest.Tulemuseks ei saa patsient lihtsalt implantaati, vaid täisväärtusliku, funktsionaalse ja esteetilise hamba, mis tundub ja näeb välja nagu oma hammas.“ Kirjeldas dr Tšernõšev. 

3. Kas krooniline haigus, nagu diabeet, südameprobleem või kõrgvererõhk välistab implantatsiooni? 

Kaasaegne hambaarstiteadus ei käsitle seda enam kas-küsimusena, vaid kuidas-küsimusena. Hästi kompenseeritud diabeet, stabiliseeritud vererõhk ja regulaarse järelevalve all olev südamepatoloogia ei ole implantatsioonile vältimatud vastunäidustused. Arst hindab haiguse kompensatsiooni astet, kasutatavaid ravimeid ning vajaduse korral teeb koostööd kardioloogi või endokrinoloogiga. 

"Südamehaige patsiendiga töötamine ei tähenda loobumist. See tähendab hoolikamat planeerimist," selgitab dr Tšernõšev. "Väga paljudel juhtudel jõuame tulemuseni, milleni patsiendid ei uskunud jõudvat." 

4. Kui valulik protseduur tegelikult on? 

Implantatsioon tehakse lokaalanesteesia all. Protseduuril tunneb patsient survet, kuid mitte valu. Pärast protseduuri on 1–3 päeva kerget kuni mõõdukat ebamugavust, mida leevendab tavalise tugevusega valuvaigisti. Turse taandub 3–5 päevaga ja enamik patsiente saab normaalse eluga jätkata juba järgmisel päeval. 

Dr Tšernõševi sõnul on patsiendi tavaline reaktsioon pärast protseduuri, et see oli palju lihtsam, kui oli kartus. "Hirm on sageli suurem kui tegelikkus ja see hirm ei tohiks olla põhjus, miks inimene kannatab puuduva hambaga aastaid,“ ütles Meliva hambaarst. 

Keskmiselt 3–6 kuud, sõltuvalt juhtumi keerukusest. Lihtne implantatsioon ilma lisaprotseduurideta kestab 3–4 kuud; kui on vajalik luusiirdamine, siis 6–9 kuud. Kiirimplantaadid võimaldavad teatud juhtudel hamba suhu paigaldada juba mõne nädalaga. 

Teatud juhtudel on võimalik teostada kohene implantatsioon, kus hammas eemaldatakse ja implantaat paigaldatakse samal visiidil. Samuti on mõnel juhul võimalik valmistada ajutine kroon ja paigaldada see kohe implantaadi asetamise ajal. 

"Kolm kuud tundub pikk, kuid pikemas perspektiivis tasub see end igati ära," rääkis dr Tšernõšev.  

Kaasaegsed hambaimplantaadid on valmistatud titaanist või tsirkooniumist ehk samadest materjalidest, mida kasutatakse liigeseprosteesides ja kirurgilistes instrumentides. Need on bioühilduvad: organism ei lükka neid tagasi, vaid luu kasvab aktiivselt implantaadi ümber. Selle protsessi edukuse määr ulatab tänapäeval üle 95%. 

Implantaadi ebaõnnestumise peamised põhjused on halb suuhügieen, suitsetamine, kontrollimata krooniline haigus ning implantaadi ülekoormus varases paranemisfaasis, mitte keha reaktsioon materjalile. 

"Üle 95% õnnestumise määr on kõrgem kui paljudel teistel meditsiinilistel protseduuridel," märkis dr Tšernõšev. "See eeldab õiget paigaldust, head suuhügieeni ja regulaarseid kontrolle," lisas ta. 

7. Kas proteesiga saab samavõrd hakkama ja see on odavam? 

Eemalduvad proteesid on madalamad algkuludes, kuid pikemas vaates võib pilt olla teistsugune. Proteesid koormavad ebaühtlaselt lõualuid ja naaberhambaid, kiirendavad luukadu seal, kus hammas puudub, vajavad väljavahetamist iga 5–10 aasta järel ning piiravad söömist ja rääkimist. Implantaat, mis kestab 15–25 aastat ilma asenduseta, on sageli lõpuks odavam lahendus. 

"Palun patsientidel tavaliselt mõelda kogumaksumusele 10 aasta perspektiivis," ütleb dr Tšernõšev. "Lisaks tasub arvestada, mida tähendab süüa, rääkida ja naerda täie enesekindlusega. Implantaat annab tagasi selle vabaduse." 

Seitse küsimust, mida patsiendid kõige sagedamini implantoloogia puhul esitavad 

Meliva hambaarst-implantoloog dr Ivan Tšernõšev toob välja seitse küsimust, mida ta vastuvõtul kõige sagedamini kohtab. 

Kontoritöö on mõtlemist nõudev maraton: ekraanid, koosolekud ja tähtaegade jada hoiavad pea “sisse lülitatuna” ka siis, kui keha on tunde liikumatult toolil. See kombinatsioon kurnab nii vaimset kui ka füüsilist tervist, mis avaldub psüühilistesmuredes nagu ärevus, stress ja depressioon, mõjutades otseselt meeskonna jõudlust ja organisatsioonikultuuri.  

Kuid nagu füüsilise tervise puhul, siis ka vaimse tervise puhul on ennetus ja varajane sekkumine see, mis aitab ära hoida halvimast. Lisaks saavad palju ära teha tööandjad tervisliku töökeskkonna loomisel. 

Proaktiivne vs reageeriv: mida töökohal päriselt teha 

Üks olulisemaid samme on psühhosotsiaalsete riskide - nagu liigne töökoormus, vähene kontroll töö üle, selgusetud rollid või diskrimineerimine - tuvastamine ja maandamine. Tööandjad saavad siinkohal kasutada uuringuid ja fookusgruppe, et leida stressiallikad ja need kõrvaldada. 

Oluline on ka juhtide ja töötajate harimine, mis tõstab inimeste enesekindlust vaimse tervise teemadega tegelemisel ja vähendab stigmasid. Lisaks aitab pingeid leevendada paindlik töökorraldus, mis võimaldab inimestel leida parema tasakaalu töö ja eraelu vahel. Kuna inimeste vajadused aga ajas muutuvad, on kriitiline hoida oma töötajatega pidevat kontakti ja küsida, kas praegune korraldus neid ikka veel toetab. 

Vabatahtlik ravikindlustus aitab murda barjääre 

Üks tõhusamaid viise vaimse tervise toetamiseks on pakkuda töötajatele reaalseid ressursse ja hüvesid, sealhulgas nõustamist ja tervisehüvesid. Siinkohal mängib kasvavat rolli tööandja ravikindlustus, mis muudab abi kättesaadavaks ka olukorras, kus riiklik süsteem on koormatud. 

Teadmine, et abi on vajadusel kättesaadav ja rahaliselt kaetud, on iseenesest toetav meetod ja seeläbi osa ennetusest. See võimaldab töötajal pöörduda spetsialisti poole enne, kui mured süvenevad, soodustades kiiret taastumist ja ennetades suuremaid probleeme. 

Kui ennetavad meetodid aitavad hoida ära vaimse tervise probleeme või märgata riske varakult, siis juba süvenenud või välja kujunenud murede korral on vaja rakendada reaktiivseid meetodeid.  

„Selleks, et kiirelt ja asjakohaselt reageerida, peaks organisatsioonil eelnevalt olemas olema selge strateegia, kuidas sellistes olukordades käituda. See tähendab, et töötajal on selged juhised, kelle poole vaimse tervise murega pöörduda, kuidas juht või kolleeg saab toetavalt reageerida, kuidas tagatakse tundliku info konfidentsiaalsus ning milliseid vaimse tervise toetamise võimalusi saab ettevõte pakkuda,“ selgitas Meliva vaimse tervise valdkonna tootejuhi Dagmar Rahula. 

Juhid võiksid olla koolitatud pakkuma tuge, luues usaldusliku suhte, mis soodustab varajast sekkumist. Oluline on olla osa töötajat ümbritsevast võrgustikust, kuhu kuuluvad ka tervishoiuspetsialistid ja vajadusel pereliikmed. Sageli piisab sellest, kui tööandja on lihtsalt olemas ja pakub võimalusi tööülesannete või graafiku muutmiseks, et töötaja saaks oma tööd ohutult ja efektiivselt jätkata. 

Kuidas saab töötaja tulla Melivasse tööandja ravikindlustusega? 

Meliva kliinikutes on võimalik saada terviseabi oma tööandja ravikindlustusega sõltumata kindlustusseltsist. Teenusele pöördumiseks tuleb broneerida aeg Meliva iseteeninduses või kõnekeskuse telefonil 1525 . Eelnevalt võiks kontrollida kindlustuskaitse tingimusi, kuna erinevad poliisid võivad katta teenuseid erinevas mahus. 

Melival on otsearvelduse lepingud Eesti suuremate kindlustusandjatega (ERGO, IF, Seesam, PZU). See tähendab, et kui ravikindlustuse pakett katab valitud teenuse, esitab Meliva arve otse kindlustusseltsile ning inimese tasuda jääb kohapeal vaid poliisikohane omavastutus. Kui otsearveldus konkreetse teenuse või seltsiga puudub, väljastab kliinik nõuetekohased dokumendid, mille alusel saab kulude hüvitamist taotleda oma kindlustusandjalt. 

Vaimne tervis ja kaasaegsed terviseriskid kontoritöös: kuidas luua toetavat töökeskkonda? 

Kontoritöö on mõtlemist nõudev maraton: ekraanid, koosolekud ja tähtaegade jada hoiavad pea “sisse lülitatuna” ka siis, kui keha on tunde liikumatult toolil.

Eriarstiabiteenuste valiku märkimisväärse laienemise kõrval oli mullu märgiliseks sündmuseks vaimse tervise teenuseid pakkuva Katriito kliiniku liitumine, mille tulemusel tõusis Meliva üheks suurimaks vaimse tervise teenuse osutajaks. 

Meliva juhatuse esimehe Marja-Liisa Alopi sõnul oli 2025. aasta alguses patsientide aktiivsus eratervishoiuteenuste kasutamisel selgelt madalam, kuid koos üldise majandusolukorra paranemise esimeste märkidega kasvas aasta teises pooles ka eratervishoiuteenuste kasutamine. „Oleme seadnud oma fookuse kliinilise kvaliteedi kõrval eristuvalt hea patsiendikogemuse pakkumisele ning seetõttu oli meie tulemustes suur roll Melivale lojaalsete patsientide suures osakaalus,“ selgitas Alop. 

Katriito vaimse tervise kliiniku omandamise tulemusel liitus eelmisel aastal Melivaga ligikaudu 40 spetsialisti, kes pakkusid mullu kokku ligi 10 000 vastuvõtuaega. Kokku kasvas patsiendiaktiivsus Melivas eelmisel aastal ligikaudu 395 000 visiidini, mida on 6 protsenti rohkem kui aasta varem.  

Uute teenustena pakub Meliva alates eelmisest aastast muu hulgas unemeditsiini, nahahaiguste ravi, kontrastainega MRT-uuringute ja uue põlvkonna geneetiliste uuringute teenuseid. Päevakirurgiliste teenuste valik laienes lülisambakirurgia, kõrva-nina-kurguhaiguste ja günekoloogia valdkondadesse, võimaldades Tallinnas Rävala kliinikus operatsioone pakkuda kokku kaheksas valdkonnas. 

Meliva püsiv fookus kõrge patsiendikogemuse hoidmisele peegeldus 2025. aasta kõrgetes rahulolunäitajates, kus ettevõtte teenuste soovitusindeks (NPS) oli 88. Digitaalsete lahenduste osas uuendas Meliva iseteeninduskanali broneerimissüsteemi ja lõi uue ärikliendi portaali. Samuti alustati ettevõttes tehisintellekti tööriistade piloteerimist meditsiinipersonali administratiivse koormuse vähendamiseks. 

„Sel aastal jätkame patsientidele Meliva teenuste kättesaadavuse laiendamist, keskendudes ambulatoorsete teenuste ja päevakirurgilise tegevuse kasvule, milles oluline osa saab tulevikus olema sel aastal Tervisekassa poolt hangitavatel raviteenuste mahtudel. Märtsis avasime ka uue igemeravile spetsialiseerunud hambakliiniku Tallinnas Vanasadama piirkonnas ning arendame edasi esmatasandi tervishoiuteenuste valdkonda,“ rääkis Alop. 

Tema sõnul mõjutab kogu tervishoiuvaldkonda jätkuvalt arutelud tervishoiu pikaajalise rahastamise lahendamiseks. „Kõikide patsientide huvides on see, kui riik annaks rohkem võimalusi erarahastuse osakaalu suurendamiseks kogu süsteemis. Näiteks on pikalt oodatud tööandja poolt tervisele tehtavate kulutuste maksusoodustuse ülempiiri tõstmist, mille tulemusel tekiks suuremad ja mitmekülgsemad võimalused inimeste raviks ning tervena elatud aastate pikendamiseks,“ lisas ta. 

Meliva on Eesti juhtiv tervishoiuettevõte, mis pakub laiapõhjalist valikut terviseteenuseid era- ja äriklientidele. Ettevõttel on kolmekümneaastane kogemus, üle 800 spetsialisti (kellest 80% on arstid ja muu meditsiiniline personal) ning üle-eestiline võrgustik 22 asukoha, viie meditsiinilise erivarustusega tervisebussi ja kaugvastuvõtte võimaldava Digikliinikuga. Meliva kuulub enam kui sajandipikkuse kogemusega Soome tervishoiuettevõttele Mehiläinen, mis tegutseb lisaks Soomele ja Eestile veel Rootsis, Saksamaal, Leedus, Rumeenias ja Serbias. 

Meliva suurendas tervishoiuteenuste laiendamise tulemusel nii käivet kui ka kasumit 

Eesti suurim eratervishoiuettevõte Meliva kasvatas 2025. aastal teenuste lisandumise ja mahu suurendamise toel oma käivet 11 protsendi võrra 62,3 miljoni euroni, jõudes 2,2 miljoni eurose puhaskasumini. 

Märtsi alguses taasavas Meliva Tallinna kesklinnas sadama piirkonnas hambakliiniku, mille fookus on täielikult parodontoloogial ehk igemeravil

Meliva avas Tallinnas igemeravile spetsialiseerunud hambakliiniku

Levinud on müüt, et professionaalne hambapuhastus kahjustab emailikihti või et seda on vaja vaid siis, kui mure on juba käes. See on aga ohtlik eksiarvamus, mis võib viia tõsiste terviseprobleemideni. Meliva Rävala kliiniku suuhügieeni assistent Veronika Tšepurnaja selgitab, kus läheb piir koduse hoolduse võimaluste ja meditsiinilise sekkumise vajaduse vahel. 

Kodune harjamine: tõhus kontroll pehme katu üle 

Igapäevane hambapesu on suutervise esimene kaitsebarjäär. Selle peamine eesmärk on eemaldada hammaste nähtavatelt pindadelt toidujäägid ja värske pehme katt. Regulaarne ja õige tehnikaga harjamine hoiab kontrolli all bakterite üldarvu suuõõnes, mis on kriitiline kaariese ja igemepõletiku ennetamiseks. 

„Kuid hambaharjal on füüsilised piirid. See on loodud puhastama hamba krooniosa ehk seda piirkonda, mis jääb igemepiirist ülespoole. Isegi kõige kvaliteetsem hambahari ei ulatu puhastama piirkondi, kuhu süljes leiduvate mineraalide toimel on juba moodustunud kõva hambakivi või kuhu on tekkinud bakteriaalsed kolded sügaval igemepiiri all,“ selgitas Tšepurnaja. 

Nähtamatu oht: mis toimub igemetaskutes? 

Suutervise seisukohalt on kriitilise tähtsusega piirkond hamba ja igeme ühenduskoht. Tervete igemete puhul on igeme ja hamba vahelised vaod ehk igemetaskud madalad ja ligipääsetavad. Kui aga pehme katt jääb igemepiiril puhastamata, see mineraliseerub ja muutub kõvaks hambakiviks, mida koduste vahenditega eemaldada ei saa. 

Kivine ladestus hakkab suruma iget hambast eemale, tekitades sügavamaid taskuid. See on suletud ja hapnikuvaene keskkond, kus hakkavad vohama spetsiifilised bakterid. Just seal tekib krooniline põletik, mis võib kulgeda pikalt ilma valuta, kuid hävitab järjekindlalt hammast toetavat luud. Tulemuseks on gingiviit ja selle edasiarenenud vorm parodontiit, mis on täiskasvanute peamine hammaste kaotuse põhjus. 

Professionaalne sekkumine: sügavpuhastus igemepiiri all 

Professionaalne suuhügieen ei ole lihtsalt hammaste esteetiline puhastamine, vaid meditsiiniline protseduur igemepiiri aluste kollete eemaldamiseks. Suuhügieeni spetsialist kasutab tehnoloogiaid, mis on suunatud just nendesse kohtadesse, kuhu hambahari ei ulatu. 

„Need on disainitud selliselt, et on agressiivsed katu ja kivi suhtes, kuid jäävad äärmiselt õrnaks hambaemailile. Hirm emaili kulumise ees on tänapäeva tehnoloogia juures seetõttu alusetu,“ rääkis Melivasuuhügieeni spetsialist. 

Protseduur eemaldab biokihi ja põletikutekitajad sealt, kus need on kõige ohtlikumad, võimaldades igemel uuesti hamba ümber tihedalt kinnituda. 

Miks on regulaarne kontroll hambatervisele kriitiline? 

Professionaalne puhastus on ennetava meditsiini lahutamatu osa. See ei aita vaid sümptomeid leevendada, vaid hoiab ära tõsiste haiguste tekke. Regulaarne visiit on oluline mitmel põhjusel: 

Bakterite eemaldamine süvataskutest hoiab ära lõualuu atrofeerumise. 

Ravimata igemepõletik on seotud mitmete üldtervislike probleemidega, sealhulgas südame-veresoonkonna haigustega. 

Halva lõhna peamine põhjus on sageli igemetaskutesse kogunenud ja lagunevad bakterid. 

Spetsialist märkab algavaid muresid (näiteks mikromõrad või hiiliv kaaries) palju varem, kui patsient ise neid tunnetama hakkab. 

Hambahari on teie parim liitlane igapäevases hoolduses, kuid professionaalne puhastus on garantii, et teie suu tervis on tagatud ka nendes piirkondades, mis jäävad peegli ees nähtamatuks.  

Miks kodune hooldus ja professionaalne sügavpuhastus on üksteisest lahutamatud? 

Levinud on müüt, et professionaalne hambapuhastus kahjustab emailikihti või et seda on vaja vaid siis, kui mure on juba käes. See on aga ohtlik eksiarvamus, mis võib viia tõsiste terviseprobleemideni. 

Märtsi alguses taasavas Meliva Tallinna kesklinnas sadama piirkonnas hambakliiniku, mille fookus on täielikult parodontoloogial ehk igemeravil. Kliiniku juhi dr Andrei Morozovi eesmärk on muuta Eesti inimeste ja teiste hambaarstide lähenemist igemehaigustesse ning pakkuda lahendusi ka kõige keerukamate murede korral.

Meliva hambaarsti dr Morozovi hinnangul on igemeravi valdkond, mida on Eestis sageli aladiagnoositud või peetud teisejärguliseks. „Paljud arvavad, et igemeravi on lihtsalt hambakivi eemaldamine või hügienisti töö, kuid tegelikult on see märksa laiem valdkond,“ selgitas dr Morozov.

Hambad, mis varem eemaldati, saavad uue võimaluse

Uue kliiniku peamine missioon on pakkuda tipptasemel abi neile, kelle igemehaigused on kaugele arenenud. Tänapäevane tehnoloogia ja meetodid lubavad dr Morozovi sõnul säilitada päris hambaid ka olukordades, kus varem nähti ainsa lahendusena hamba eemaldamist.

„Kasutame luu taastamise tehnikaid isegi ulatusliku luukao või hammaste juurtevaheliste kahjustuste korral,“ märgib ta. Lisaks tegeletakse kliinikus igemete taandumise katmise, igemaplastika ja limaskesta muutustega. Fookuses on patsiendid, kellel on risk parodontiidi tekkeks. Olgu põhjuseks diabeet, suitsetamine või puudulik suuhügieen. Samuti oodatakse neid, kellel igemed veritsevad, hambad liiguvad või esineb püsiv halb hingeõhk.

Parodontoloog kui partner teistele hambaarstidele

Sadama kliinik ei soovi konkureerida tavapäraste hambaravikliinikutega, vaid pakkuda neile tuge. Tegemist on spetsialiseerunud keskusega, kuhu teised hambaarstid saavad oma patsiendid spetsiifiliseks igemeraviks suunata.

„Lahendame parodontoloogilise probleemi ja suuname patsiendi seejärel tagasi tema raviarsti juurde, et jätkata näiteks proteesimise või juureraviga,“ selgitab dr Morozov. Oluline on mõista, et parodontiit on krooniline haigus, mis nõuab elukestvat jälgimist. Just järjepidevus on see lüli, mis on Eestis sageli puudu jäänud. Ravi küll tehakse, kuid ilma korraliku järelkontrollita on probleem mõne aasta pärast tagasi. Uus kliinik on mõeldud seda tühimikku täitma.

Lisaks dr Morozovile on Meliva Sadama hambakliiniku meeskonnaga liitunud ka dr Artur Vaino ning plaanis on meeskonda järk-järgult laiendada, koolitades hambaraviõdesid ja värvates uusi spetsialiste.

„Meie peamine eesmärk on viia igemeravi tase Eestis võimalikult kõrgele,“ kinnitab dr Morozov. „Soovime tõsta teadlikkust parodontiidist kui tõsisest haigusest, mis on tihedalt seotud inimese üldtervisega. See ei möödu iseenesest, vaid vajab asjatundlikku sekkumist,“ lisas ta.

Asume Tallinna sadama piirkonnas aadressil Lootsi 3a.

Rohkem infot ja aja broneerimine: https://meliva.ee/teenused/igemete-tervis 

Märtsi alguses taasavas Meliva Tallinna kesklinnas sadama piirkonnas hambakliiniku, mille fookus on täielikult parodontoloogial ehk igemeravil.

Sirge naeratus ei ole ainult esteetika küsimus. See on investeering tervisesse ja igapäevasesse heaolusse. Sirge naeratus tõstab küll enesekindlust, kuid veelgi olulisem on funktsionaalsus. Sirges reas hambad on kergemini puhastatavad, kuluvad ühtlasemalt ning toetavad nii alalõualiigese kui ka kogu suu tervist.

Kui sageli lükatakse esmast visiiti edasi hirmust pikkade ootejärjekordade ees, siis hea uudis on see, et täna on ortodontide vastuvõtuaegu piisavalt, et esmasele konsultatsioonile tulla endale sobival ajal.