Korraldame 13.-14. mail esmase esmaabikoolituse (16 akadeemilist tundi) ning 15. mail täiendõppe esmaabikoolituse (8 akadeemilist tundi) Meliva Ülemiste Tervisemaja ruumides.

Kui soovite oma töötajaid suunata esmaabikoolitusele, võtke palun ühendust.

Korraldame maikuus Tallinnas töötajatele esmaabikoolitusi

Omandage põhiteadmised ja praktilised oskused kannatanu elu päästmiseks õnnetusjuhtumi korral ja esmaabi osutamiseks.

Töötajad on ettevõtte suurim varandus ning selle vara eest parimal moel hoole kandmine võiks olla iga tööandja põhiväärtuste alustala. Pika ajalooga rahvusvahelises ettevõttes Bassadone just nii see ongi ning oma inimestest hoolimise üheks väljundiks on töötajatele Meliva Terviseplaani pakkumine. 

Bassadone grupp on 121-aastase ajalooga pereettevõte. Autode maaletoomise ja edasimüügiga tegelev ettevõte on üks suuremaid sel alal tegutsejatest Balti riikides ja Soomes. Kokku töötab Bassadones Automotive Nordic grupis 600 inimest, neist 155 Eestis. Bassadone Automotive Nordic People & Culture Direktor Essi Ketopaikka selgitab, et ettevõte on väga inimesekeskne. „Me teame, et äri taga on inimesed ja nende töövõime eest hoolitsemine on ülimalt tähtis. See põhimõte on sügaval meie ettevõtte DNAs,“ selgitab Ketopaikka. „Töötajate tervishoid pole meie jaoks mitte ainult haigete töötajate ravimine, vaid need on ka tegevused, mida ettevõte teeb haigestumiste vältimiseks ja haigeks jäänud inimeste võimalikult kiireks tööle naasmiseks. Meie eesmärk on olla omal alal parim töökoht.“ 

Bassadone Eesti ettevõtete koostöö Melivaga sai alguse samalaadsest partnerlusest Soomes, kus Bassadone töötajate tervise eest hoolitseb juba alates 2021. aastast sealne tervishoiuettevõte Mehiläinen, kuhu gruppi Meliva kuulub. Loogiline jätk oli sarnane koostöö Eestis Melivaga. 

Essi Ketopaikkal jagub Mehiläineni kohta vaid häid sõnu. „Me väga hindame selget, avatud ja läbipaistvat suhtlust tervishoiuteenuse pakkujaga. Kiiduväärt on ka Meliva poolne proaktiivsus ja ettepanekud töötajate heaolu toetamiseks, näiteks kuidas vähendada haiguspäevade arvu või tagada töötaja sujuv tööle naasmine pärast pikka haiguslehte. Aina olulisemaks muutub vaimse tervise toetamine ja ka sellel alal saame teenusepakkuja kohta öelda vaid kiidusõnu,“ märgib ta. 

Eesti töötajad kasutavad Terviseplaani usinalt

Meliva Terviseplaaniga liitunud Bassadone Grupi (gruppi kuulub 3 ettevõtet: Auto-Bon Baltic OÜ, Bassadone Baltic OÜ ja Auto Bassadone OÜ – toim.)

Gripihooajal on suur väärtus paketis sisalduval tasuta gripivaktsiinil, samuti kuuluvad paketti mitmed protseduurid ja analüüsid,“ räägib Maarika Pill (pildil paremal), Bassadone Grupi ettevõte People & Culture Baltikumi personalijuht.

Pill kiidab laiendatud ja väga põhjalikku töötervishoiu tervisekontrolli, mille käigus tehtud koormustestil on toonud välja nii mõnegi probleemi, millest töötajad ise teadlikud ei olnud. Bassadone Terviseplaani osaks on ka hambaravi 250 euro väärtuses lepinguaasta jooksul. Samuti aitab Meliva Tervisekassa pakutavate hüvitiste kasutamisega. Hästi mugav on Terviseplaan sellistel juhtudel, kui abi oleks vaja kiiresti – näiteks liigesevalude korral on töötajad saanud kohe  arsti jutule, maksta on tulnud ainult ravimi, mitte visiidi ega süstimise eest. „Kiidan väga Meliva arste, kes on koostööaltid ja annavad ka sisulist tagasisidet, teevad oma tööd südamega ja aitavad igati,“ ütleb Maarika Pill.  

Millist väärtust Meliva Terviseplaan loob?

„Oleme Bassadones Terviseplaaniga väga rahul – Digikliiniku äpp on lihtne ja mugav, kiiresti saab konsulteerida arstiga, vajadusel saab avada haiguslehe, Meliva kliinikud asuvad üle Eesti ja Terviseplaani kehtib neis kõikjal. Meile meeldib, et Terviseplaaniga kõik sujub ja kui tekibki küsimusi, siis kliendihaldurid aitavad alati. Teenuse hinnaklass on taskukohane ja väärt pakutavaid teenuseid.“ 

Bassadone töötajate poolt enimkasutatavad teenused: 

Hambaravi. „Positiivne on see, et kuna hambaravil on ka tööandja poolne panus, siis ei jäeta ravi kergekäeliselt pooleli,“ selgitab Pill.

Massaažid, mis olid paketis enne, kui tekkis võimalus seda teenust läbi Stebby kasutada.

Füsioterapeudi vastuvõtt. Paljud teevad usinasti sporti ja füsioterapeudi teenused on teretulnud. 

Vaimse tervise tugi. Vaimsele tervisele ja heaolule pööratakse aina enam tähelepanu ning on väga hea, ka need spetsialistid on Melivas kättesaadavad. 

Tasuta puugi- ja gripivaktsiin. Suveperioodil tasuta puugi eemaldus


Vaata Terviseplaani kohta lisainfot ja küsi oma ettevõttele pakkumist SIIT.

Kuidas hoolitseda oma töötajate tervise eest? Bassadone Eesti kogemus

Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas Kertu Kuusik   

Eesti juhtiva eratervishoiuettevõtte Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas mitmekülgse kogemustepagasiga Kertu Kuusik. Uus juhtkonnaliige toob endaga kaasa strateegilise turundusjuhtimise kogemuse Teliast ja agiilsed töövõtted väiksematest tehnoloogiaettevõtetest.  

„Mul on väga hea meel, et leidsime oma tiimi nii tugeva täienduse Kertu näol, kellel on muljetavaldav erialane kompetents ja siiras soov Eesti inimeste tervisesse panustada. Usun, et Kertu kogemused juhtida lai teenustevalik ühe tugeva brändi alla, aitab Melival veel tempokamalt kasvada Eesti inimeste eelistatuimaks tervisepartneriks. Ta toob endaga kaasa põhjalikud teadmised kliendikommunikatsioonist, samuti kasvab meie digipädevus,“ ütles Meliva juhatuse esimees Marja-Liisa Alop.   

Kertu Kuusiku sõnul sai Melivaga liitumisel määravaks võimalus juhtida turundust tähendusrikkas valdkonnas ja teha seda ettevõttes, mis usub, et tehnoloogia abil on võimalik pakkuda parimat patsiendikogemust. “Tervishoius pole kommunikatsiooni eesmärgiks pelgalt brändituntus – pingutame, et luua usaldust ja selgust, et inimesed saaksid teha paremaid valikuid. Esimesed nädalad on olnud põnevad ning usun, et mul on nii anda kui ka õppida,“ ütles Kuusik.  

Kertu Kuusik on varem juhtinud turundust ja kommunikatsiooni Euroopa turul äriklientide suunal, seda pakiroboteid tootvas tehnoloogiaettevõttes Cleveron. Lisaks on ta töötanud üle 8 aasta telekommunikatsiooni ja IT valdkonnas erinevates rollides, sealhulgas juhtinud turundus- ja brändiüksust Telias. Kertu Kuusikul on kaks magistrikraadi: kommunikatsioonijuhtimises ajakirjanduse suunal ning teenuste disainis ja juhtimises (cum laude). 

Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas Kertu Kuusik

Eesti juhtiva eratervishoiuettevõtte Meliva uus juhtkonnaliige on mitmekülgse kogemustepagasiga Kertu Kuusik.

Eesti juhtiva eratervishoiuettevõtte Meliva turundus- ja kommunikatsioonijuhina alustas mitmekülgse kogemustepagasiga Kertu Kuusik

Radioloogia on meditsiinis üks kiiremini arenevaid valdkondi, mis mängib olulist rolli nii haiguste diagnoosimisel kui ka raviprotsessis. Diagnostilised kujutised annavad arstidele põhjaliku ülevaate patsiendi seisundist, aidates teha täpseid diagnoose ja määrata sobivaid ravimeetodeid. Meliva radioloogia juhtivarst dr Gert Mikkal räägib lähemalt radioloogia juhtimisega seotud väljakutsetest, Melivas pakutavatest diagnostikavõimalustest ning lähemalt MRT-uuringust.

Hea koostöö ja kommunikatsioon on võtmetähtsusega

Kuna meditsiinivaldkonnas toimuvad pidevad arengud, siis ei piirdu radioloogia tänapäeval enam ainult piltide tegemise ja nende tõlgendamisega. „Radioloogia muutub järjest enam kliiniliseks erialaks, kus meie ülesanne ei ole mitte ainult pildi kirjeldamine, vaid ka selle põhjal patsiendi seisundi hindamine ning vajadusel täpsustavate uuringute või raviprotseduuride soovitamine ja läbiviimine,” selgitab dr Mikkal.

Kuna radioloogia on seotud tihedalt teiste kliiniliste erialadega, on hea ja sujuv koostöö oluline.  „Radioloog ei saa alati anda täpset ja informeeritud arvamust, kui saatekiri ei sisalda vajalikke kliinilisi andmeid,“ märgib dr Mikkal. „Kui saatekirjad ei ole korrektselt täidetud, siis ei kasuta me kogu tänapäeva radioloogia potentsiaali, mis võib lõppkokkuvõttes mõjutada negatiivselt patsiendi raviteekonda,“ lisab ta.

Meliva pakub kaasaegseid diagnostikavõimalusi, sealhulgas röntgenograafiat luude uurimiseks, ultraheli pehmete kudede hindamiseks ja magnetresonantstomograafiat (MRT), mis sobib luude, liigeste, pea- ja seljaaju ning mõningate eranditega ka kõhu ja vaagna organite uurimiseks. „Kuna olemas on ultraheli, saab vajadusel teostada ka biopsiaid ja mõningaid raviprotseduure, nagu liigesesisesed injektsioonid,“ märgib dr Mikkal.

MRT-uuring peab olema korralikult planeeritud

MRT-masin võimaldab väga täpselt uurida erinevaid kehapiirkondi, pakkudes väärtuslikku teavet tervisemurede kohta. Küll aga on oluline, et uuring oleks korralikult planeeritud, mis tähendab, et saatekiri ja diagnoosihüpotees peavad olema selged ja täpsed. "Uuringud kestavad kaua ning lähtuvalt esitatud küsimusest on uuringuid võimalik erinevalt planeerida," selgitab arst. Ilma piisava kliinilise info ja õigete küsimusteta võivad MRT-leiud olla mittespetsiifilised. "Selleks, et patsient saaks oma kulutatud aja ja raha eest sobiva uuringu, mis loodetavasti seletab kaebused või välistab kõige olulisemad mittesoovitud diagnoosid, on hästi koostatud saatekiri ülioluline," toob dr Mikkal välja.

MRT-uuringud ei kasuta ioniseerivat kiirgust, seega on need tänapäevaste teadusuuringute kohaselt patsiendile ohutud. Siiski tuleb meeles pidada, et uuring kestab sageli 30–60 minutit ja selle aja jooksul peab patsient suutma olla liikumatult kitsas torus. Kõigele vaatamata pakuvad arstid paanikanuppu, mille vajutamisel uuring katkestatakse. „Klaustrofoobia all kannatavatele inimestele see uuring tõesti ei sobi," märgib dr Mikkal. Sellistel juhtudel tuleks kaaluda alternatiivseid uuringumeetodeid.

Dr Gert Mikkal: Radioloogia on tänapäeval järjest selgemalt kujunemas kliiniliseks erialaks

Dr Gert Mikkal räägib lähemalt radioloogia juhtimisega seotud väljakutsetest, Melivas pakutavatest diagnostikavõimalustest ning lähemalt MRT-uuringust.

Dr Gert Mikkal: „Radioloogia on tänapäeval järjest selgemalt kujunemas kliiniliseks erialaks."

Meil on pikaajaline kogemus ja palju andmeid, et pakkuda seaduse poolt nõutud töökeskkonna terviklikku analüüsi, mida oodatakse hiljemalt 2025. aasta lõpuks. Töötervishoiuarst annab põhjaliku ülevaate töökeskkonna ja töötajate hetkeolukorrast ning aitab planeerida tulevasi muudatusi, koosnedes:

Töökeskkonna kirjeldusest, mis tugineb ohuteguritele ja töölaadile 

Tervisekontrollide kokkuvõttest, mis hõlmab emotsionaalse enesetunde küsimustikku, tervisenäitajaid, diagnoose, suunamisi ning soovitusi-ettepanekuid

Pakume nii miinimumnõudeid hõlmavat standardteenust kui ka põhjalikumat analüüsi, lisades vastavalt soovidele näiteks COPSOQ-küsimustikul põhineva vaimse tervise kokkuvõtte (2025. teises pooles) ning töökeskkonnainseneride, arstide ja spetsialistide täiendava nõustamise, vajadusel külastused kohapeale.

Uus: andmepõhine analüüs töötajate tervise toetamiseks 

Enneta vähki vastavalt oma geneetilisele riskile 

Meliva pakub koostöös Antegenesiga innovaatilist võimalust personaliseeritud vähiennetuseks, mis põhineb geneetilise eelsoodumuse hindamisel. Teenuse abil saab hinnata oma riskitaset rinnavähi, eesnäärmevähi, jämesoolevähi või naha melanoomi tekkeks ning rakendada vastavalt sellele ennetusmeetmeid.  

Geneetilise eelsoodumuse hindamiseks kasutatakse polügeense riskiskoori tehnoloogiat, milles arvestatakse sadade ja tuhandete geenivariantide koosmõju. Geneetilise riski testimine on aluseks täpse individuaalse ennetusplaani koostamisele, et riske vähendada või avastada vähk varajases staadiumis kui ravi on kõige tõhusam. Testi meditsiiniline raport annab vastused olulistele küsimustele nagu milline on teie geneetiline riskitase, mis vanuses ja kuidas alustada sõeluuringuid, mida saab ise teha vähiriski vähendamiseks ning millistele tunnustele pöörata tähelepanu. 

„Kui inimene pöördub arsti juurde sooviga vähki ennetada, siis on see täna Eesti tervishoius juba võimalik,“ ütles Meliva meditsiinijuht dr Andreas Abel. „Polügeense riskiskoori kasutuselevõtt võimaldab senisest täpsemalt hinnata vähi geneetilist eelsoodumust ning viia vähiennetuse uuele tasemele, muutes selle personaalsemaks,“ selgitas dr Abel.

„Meil on hea meel, et koostöös Antegenesiga saame nüüd Melivas tuvastada kõrgenenud geneetilise riskiga isikuid, tagades neile tervise järjepideva jälgimise,“ ütles dr Abel. Ta selgitas, et nad võivad vajada tavapärasest varasemaid või sagedasemaid kontrolluuringuid, et vähendada oma riske või avastada haigus varases, veel ravitavas staadiumis. „See on murranguline samm personaalmeditsiini arengus ja Eesti tervishoius,“ usub ta.

Antegenesi asutaja ja ligi 30-aastase onkoloogistaažiga dr Peeter Padrik usub, et kõige parem haigus on see, mida kunagi ei tule. “Teadusanalüüsid näitavad, et 40% vähkidest oleks välditavad,“ ütles dr Padrik. „Teisalt ei ole osa kasvajaid nii või teisiti välditavad. Siin aitab väga palju nende õigeaegne ja võimalikult varane avastamine. Vähiravis toob iga viivitus kaasa vähipatsiendi eluea vähenemise, ent Eestis avastatakse vähk liiga hilja – näiteks ainult ca 35% jämesoolevähist ja 49% rinnavähist avastati 2018. aastal haiguse algjärgus, 2021. aastal olid need näitajad veelgi madalamad,“ nentis dr Padrik.  

Dr Peeter Padriku sõnul on tänased sõeluuringute mudelid vananenud – neid tehakse  kõigile ühtemoodi, arvestades ainult inimeste sugu ja vanust. Ta selgitas, et tegelikult on meie vähiriskid väga erinevad, mistõttu ka vähiennetus peab olema kohandatud vastavalt personaalsetele riskihinnangutele. „Üheskoos Melivaga pakume Eestis kaasaegseimat vähiennetust, mis lähtub põhimõttest alustada ennetusega palju varem enne vähi võimalikku teket ja arvestab inimese personaalseid riskihinnanguid ning meditsiinilisi soovitusi riskide vähendamiseks.“

Teenus on soovitatav kõigile naistele ja meestele, sõltumata sellest, kas peres on varem vähki esinenud. Soovituslik vanus alustamiseks on 30.–40. eluaastad, kui vähiriskid võivad olla juba märkimisväärsed.

Kui peres on esinenud pärilikke vähijuhtumeid, võib aga olla kasulik esmalt geneetiku konsultatsioon.

Geneetilise riski hindamine on lihtne ja mugav protseduur. Selleks tuleb võtta vatipulgaga põse limaskestalt proov, mis saadetakse laborisse DNA analüüsiks. Testi tulemused on kättesaadavad kuue nädala jooksul Terviseportaalis. Tulemus põhineb polügeense riskiskoori tehnoloogial, mis arvestab sadade või tuhandete geenivariantide koosmõju.  

Teenusele saab aega broneerida läbi Meliva broneerimissüsteemi.

Enneta vähki vastavalt oma geneetilisele riskile

Meliva pakub koostöös Antegenesiga innovaatilist võimalust personaliseeritud vähiennetuseks, mis põhineb geneetilise eelsoodumuse hindamisel. 

2024. aastal tehti Melivas kokku üle 370 000 visiidi ehk ligi 1500 vastuvõttu tööpäevas – seda on aasta varasemaga võrreldes pea 10% rohkem. Suurim kasv toimus eriarsti visiitides (17%) ja vaimse tervise spetsialistide vastuvõttudes (24%).

Erialade lõikes kasvas Meliva visiitide arv kõige rohkem dermatoloogia ja esteetilise meditsiini valdkondades: mõlema puhul vastuvõttude arv aastaga enam kui kahekordistus. „Pakume tänaseks rohkem kui 50 terviseteenust. 2024. aastal lisandusid meile erialadena allergoloogia-immunoloogia, lastekirurgia ja plastikakirurgia. Lisaks avasime Meliva esimese operatsiooniploki, tänu millele paranes oluliselt meie päevakirurgia kättesaadavus. Teenuste valiku mitmekesistamist jätkame ka edaspidi,“ ütles ettevõtte juht Marja-Liisa Alop.

Meliva käive kasvas aastaga 16,4%, jõudes mullu 56 miljoni euroni. Ettevõtte puhaskasum oli 865 000 eurot ja investeeringute maht ulatus üle 8 miljoni euro. Alopi sõnul mõjutasid ettevõtte eelmise aasta majandustulemusi enim tööjõukulude kasv ja oluliste investeeringute tegemine edasise arengu jaoks.

„Avasime möödunud aasta mais enam kui kümme miljonit eurot maksnud Meliva Rävala kliiniku, mis on kaasaegseim erameditsiinikeskus Eestis. Uue, kõiki meie teenuseid hõlmava kliiniku avamine Tallinna südalinnas on osa meie pikaajalisest kasvustrateegiast. Meie Rävala esindus võeti esimeste kuudega hästi vastu, aga jätkame tööd, et erialade kättesaadavust veelgi parandada,“ märkis Alop.

2024. aasta lõpuks kasvas Meliva töötajate arv ligi 1000 inimeseni. Võrreldes aasta varasemaga, suurenes Melivas töötavate arstide arv enam kui viiendiku võrra. „Konkureerime talentide nimel ka teiste riikidega. Mistõttu pingutame pidevalt, et pakkuda tähendusrikast ja hoolivat töökeskkonda, mis aitaks ka välismaal töötavaid Eesti arste tagasi koju meelitada,“ selgitas Alop ja lisas, et Meliva meeskonnas on ca kümmekond spetsialisti, kes on viimastel aastatel Soomest tagasi tulnud.

2024. aastal omandas Meliva City Clinicsi hambakliinikud, millega lisandus ettevõttele kolm uut esindust. Teenust osutatakse nüüd kümnes omavalitsuses: Tallinnas,Tartus, Pärnus, Jõhvis, Põlvas, Võrus, Sakus, Keilas, Kuressaares ja Kärdlas. Lisaks pakub Meliva arstide kaugvastuvõtte Digikliiniku rakenduses, mille kasutajate arv kasvas aastaga ligi veerandi võrra, jõudes 80 000 inimeseni.

„Investeerisime digilahendustesse möödunud aastal ligi pool miljonit eurot, sest näeme, et see on tervishoius kvaliteetse teenuse pakkumisel muutumas aina olulisemaks. Meliva emafirma Mehiläineni digitaalsed tervisetehnoloogiad on rahvusvahelisel turul tuntud. See on meie jaoks hea võimalus võtta Eestis kasutusele teistes riikides juba tõestanud lahendusi,“ rääkis Alop.

Ta lisas, et digilahendused on olulised nii era- kui ka äriklientide vaatest. „Pea kolmandik Eesti töötavast elanikkonnast läbib oma regulaarse tervisekontrolli just Melivas. Arvestades, et oleme töötervishoiuteenuste pakkujana partneriks suurele osale Eesti ettevõtetest, näeme olulise arenguvõimalusena ka äriklientidele uute teenuste pakkumist,“ rääkis Alop. Ta tõi näiteks hiljuti turule toodud Meliva tervisekindlustuslahenduse ja kõigile ettevõtetele nõutavaks muutuva töökeskkonna tervikliku analüüsi teenuse.

Meliva 2024. aasta numbrites: teostasime kokku üle 370 000 visiidi

Pakume rohkem kui 50 terviseteenust ja teostasime 2024. aastal ligi 1500 visiiti päevas

1. jaanuarist 2025 kehtima hakanud tulumaksuseaduse muudatus laiendab tööandjate võimalusi erisoodustusmaksuta toetada töötajate tervist. Lisaks sporditoetusele ja ravikindlustusele saab nüüd katta ka üksikuid raviteenuseid, näiteks hambaravi, füsioteraapia, vaimse tervise spetsialisti või toitumisnõustaja visiite.

Maksuvabastuse piirmäär on sama - küll aga on mindud üle aastapõhisele arvestusele. Summaks on jätkuvalt 400 eurot aastas ühe töötaja kohta.

Töötajate hambaravikulude hüvitamine tulumaksuseaduse muudatuse raames

Uue tulumaksuseaduse muudatuse valguses pakume tööandjatele võimalust hüvitada maksuvaba tulu ulatuses töötajate hambaraviteenuseid. Lahendus toimib läbi eraldi lepingu, mille raames fikseerime kokkulepitud limiidid ja jälgime nende kasutamist. Tasumine toimub koondarvega. 

Limiidi mahus otsearveldus tööandja ja Meliva vahel, ülejäänud summa tasumine kliinikus kohapeal. 

Meliva hambaraviteenuseid saab kasutada 15-s asukohas üle Eesti. Lisainfo kliinikute kohta. 

Aegade broneerimine Meliva iseteeninduskeskkonnas 

Jätkuvalt saavad tööandjad, kes eelistavad pakkuda oma töötajatele laia valiku terviseteenuste eest tasumist, kasutada Melivas selleks erinevaid lahendusi, näiteks Meliva Tervisekaitset või Meliva Terviseplaani, mis teevad teenuste haldamise lihtsaks ja mugavaks.

Tööandjad saavad töötajate tervist senisest paindlikumalt toetada

Uue tulumaksuseaduse muudatuse valguses pakume tööandjatele võimalust hüvitada maksuvaba tulu ulatuses töötajate hambaraviteenuseid.

Lisandunud on ka hambaraviteenuste eest tasmumise võimalus

Töökius ei mõjuta vaid ohvri tervist ja heaolu, vaid muudab töökeskkonna pealtvaatajatelegi toksiliseks. Probleemide ennetamine on kordades odavam kui tagajärgedega tegelemine.

Meliva töö- ja organisatsioonipsühholoogi Riina Tellingu sõnul aitab töökiusu ennetamisele kaasa see, kui organisatsioonis on sõnastatud väärtused. “Mitte lihtsalt ei sõnastata või maalita seinale, et need siis unustada ja keegi ei täida neid, vaid töötajatega peab läbi arutama, kuidas need peaks väljenduma,” ütleb ta. Näitena võiks tuua märksõna “hoolivus”. See ei tähenda vaid seda, et suhtutakse klientidesse hoolivalt, vaid laieneb ka kollegiaalsetesse suhetesse, näiteks sellesse, kuidas antakse teineteisele tagasisidet ja tehakse koostööd.

Tellingu arvates on väärtuste sõnastamine heaks kompassiks inimeste õigel rajal hoidmiseks. “Kui keegi käitub oodatud viisist väljapoole, saavad kõik anda tagasisidet, et nii pole okei,” räägib ta. 

Kui inimest teavitatakse tööle võttes väärtuste kohta, on tal juba olemas raamistik, milles käituda ja kuidas ootustele vastata. Asjakohane on ka teave, kuidas ja mis kanalites saab töötaja anda infot ning leiab abi, kui peaks sattuma ebamugavasse ning häirivasse olukorda, millele ei näe lahendust. 

“Ta saab kohe tööle asudes teada, et kui tunnebki end ebameeldivalt, on tal kanalid, kuhu pöörduda,” ütleb Telling. “Paljudes organisatsioonides on võimalik ka anonüümselt n-ö vilet puhuda, kui inimene kardab teha seda enda nime alt.”

Kuidas saada aru, et tegemist on töökiusuga?

Kui töötaja kogeb sihilikku madaldamist, ignoreerimist, info varjamist, ebakonstruktiivset kritiseerimist, enda kohta kuulujuttude levimist või muud väärikust alandavat käitumist, võib ta tajuda töökiusu.

Siinkohal ei piisa üksikust korrast, kui keegi nähvab kolleegile väsimusest, sest seda võib paraku kõigil ette tulla – töökius on pikaajaline, süstemaatiline ja alandav käitumine töötaja suhtes, kes võib kiusajaga olla ebavõrdses positsioonis ja on seetõttu sattunud kaitsetusse olukorda. Ehk teisisõnu iseloomustavad töökiusu ebameeldivad olukorrad, mille tõttu tunneb inimene end kehvasti.

Selleks, et ettevõttes oleks ühine teadmine ja arusaam selle kohta, mida peetakse kiusuks, on hea tuua inimesed ühisesse inforuumi ning neid koolitada.  

Selleks on Telling käinud asutustes koostööseminare andmas. “Peale selgelt töökiusamiseks kvalifitseeruvate käitumisviiside on ebamääraseid olukordi, kus inimesed tajuvad situatsioone erinevalt,” räägib ta. Näiteks võib mõjuda mõne kolleegi otsekohene käitumine ründavana. Ka tajutakse erinevalt personaalset ruumi, kui keegi soovib näiteks igapäevaselt tervituseks kallistada. “Me olemegi erinevad ja paljud ettevõtted on multikultuursed. Siinkohal on kõige olulisem see, et organisatsioonis või tiimis tunneksid inimesed end psühholoogiliselt turvaliselt, kolleegide vahel valitseks usaldus ja nad julgeks anda tagasisidet.”

Sellisel juhul on inimesel endal kergem lahendada olukorda, kui näeb kolleegi reaktsioonist, et haavas teda käitumise, nalja või kommentaariga või saab inimene, kes tundis end suhtlussituatsioonis ebamugavalt, seda turvaliselt teisele peegeldada. “Siis saab minna ja rääkida omavahel, paluda vabandust, kui läksid liiale,” kommenteerib Telling. “Kui asju omavahel ära ei klaari ja pinged kuhjuvad, võib see hakata koostööd segama.”

Tihtipeale jäävadki kõige pisemad konfliktid juba algstaadiumis lahendamata. “Konflikt annab võimaluse arenguks, kui see ühiselt lahendada ja võtta sellest kaasa õppetund tulevikuks,” ütleb Telling. “Lahendamata konflikt on aga heaks kasvulavaks töökiusule, kus kolleeg näiteks ignoreerib teist ega taha temaga infot jagada ja koostööd teha.” 

Siin tulebki mängu juhi roll: ta peab leidma piisavalt aega enda inimeste juhtimiseks, toetades vajadusel arusaamatuse või konflikti lahendamisel ja monitoorides üldist meeleolu ning suhteid – ega keegi tiimist pole tõrjutud, eemale jäetud. “Juhid viivad läbi 1:1 vestluseid, kus soovitan pühendada aega ka sellele, kuidas töötaja tunneb ennast töökeskkonnas, mitte keskenduda liigselt vaid sellele, mis on tehtud või tegemata jäänud,” jutustab Telling.

Paraku on juht tihti spetsialistitööga nii ülekoormatud, et tal pole piisavalt aega inimeste juhtimisega tegeleda. “See on aga tegelikult oluline töö osa,” sõnab Telling. Ka juhtidel on tuge vaja. “Soovitan selleks võtta aega coachinguks ja supervisioonideks, et töötada läbi oma kogemusi, saada uusi vaatenurki, ennetada rööprähklemist ja läbipõlemist.”

Tellingu teatel aitab töökiusu ennetada ka koostöösidemete tugevdamine organisatsioonis. Inimesed on omavahel rohkem kontaktis ja märkavad kolleegide meeleolusid. Siinkohal julgustab Telling kolleegi käekäigul silma peal hoidma: “Kui näed, et tiimiliige on millegipärast väga mures, tema töövõime on langenud ega taha suhelda nagu varem, on see üheks märgiks, mida tähele panna. Kui inimesed usaldavad üksteist, neil on koostöösuhe all, saab selle jutuks võtta.” 

Tellingu sõnul on uuringud näidanud, et kui kedagi kiusatakse, muudab see töökeskkonna ka pealtvaatajatele toksiliseks, neil on seal halb olla. 

Iga inimene mõjutab oma töökeskkonda – kui näiteks kolleeg kirub teist kolleegi või levitab kuulujuttu, aitab kõrvalseisja mittereageerimine (ka vaikimine) kaasa töökiusu säilimisele. Telling lisab, et ohver võib olla sellises seisus, et tal on end raske kaitsta. “Reageerides ja tagasisidet andes, et selline käitumine on kiusav, võtad kõrvalseisjana küll teatava riski, aga tead, et käitud vastavalt enda ja organisatsiooni väärtustele,” räägib ta.

See annab ka kiusajale võimaluse ennast korrigeerida. “Vahel ei julge inimene sekkuda, tundes end näiteks kiusajaga võrreldes ebavõrdses positsioonis ja tal on hirm, et sel juhul hakatakse tedagi kiusama või satub põlu alla,” ütleb Telling. “Sel juhul on oluline anda info edasi ettevõtte ametlikesse kanalitesse, mis on ettenähtud töökiusust teavitamiseks, et neutraalsed ja vastava ettevalmistusega inimesed selle olukorraga ikkagi edasi tegeleks ja kiusamine lõppeks.”

Kuidas saada aru, kuidas inimesed end tööl tunnevad?

Et saada terviklik pilt sellest, kuidas inimesed ennast töökeskkonnas tunnevad, on tööandjal kohustus hinnata ettevõttes psühhosotsiaalseid ohutegureid ehk tööstressoreid – näiteks seda, kas ja mil määral tuntakse töökiusu või ülekoormust. Telling soovitab tööandjatel ühenduda eelnevalt töö- ja organisatsioonipsühholoogiga, kes konsulteerib pädeva mõõdiku valikul ja aitavad partnerina kogu protsessi läbi viia. 

Tööstressorite hindamisel ja tööpingete ennetamisel ning leevendamisel on samuti oluline roll koostööl. Kui töötaja on protsessi kaasatud ja usaldab tööandjat, vastab ta ausalt küsimustele, kirjeldades aruteluringides ka stressiolukordi, et leida lahendusi ja tegevusi, mis vastavad töötajate vajadustele ja ettevõtte võimalustele, et töö saaks parimal võimalikul viisil tehtud ja töötaja tunneks end hästi, motiveeritult ja turvaliselt. 

Lisaks eelnevale soovitab Telling tagada tööandja kulul vaimse tervise spetsialisti vastuvõtud. “Õigeaegne abi aitab ennetada sügavamaid probleeme ja hoida töötajate kallimat vara – vaimset tervist,” sõnab ta. “Terve vaimse tervisega töötaja on õnnelikum ja oma töös edukam, panustades suuremal määral organisatsiooni eesmärkidesse.”

Artikkel ilmus esmakordselt Personaliuudistes

Psühholoog: usaldusväärse suhtluse tagamine aitab ennetada töökiusu

Terviseameti andmetel on grippi haigestumine tõusuteel, mistõttu ei ole veel hilja end vaktsineerida, et kaitsta ennast ja oma lähedasi gripi eest. Äriklientidele pakume gripivaktsiini nüüd hinnaga 13 €.

Soovitame tööandjatel, kes võimaldavad ettevõtte kulul vaktsineerimist, oma töötajatele meelde tuletada, et endiselt on võimalik minna vaktsineerima. Samuti palume veenduda, et uued töötajad on iseteeninduskeskkonnas lisateenuste haldudes gripi nimekirja lisatud.

andke sellest palun teada oma kliendihaldurile

või võtke ühendust meie äriklienditoega aadressil ariklient@meliva.ee 

Melivas saab kohapeal vaktsineerida: Tallinnas Meliva Rävala, Jalgpalli, Ülemiste Tervisemaja kliinikutes, lisaks ka Pärnus, Tartus ja Jõhvis. 

Gripivaktsiin on nüüd soodsama hinnaga

Haigestumise haripunkt on alles ees - veel jõuab gripi vastu vaktsineerida. Nüüd soodsama hinnaga.

Oleme alustanud tööandjatele Meliva Tervisekaitse pakkumist, et tuua töötajateni võimalikult laia valiku tervishoiuteenuseid. Meliva ravikindlustuse partner on ERGO.

Suured hüvitislimiidid, laiad kaitsed ja mugav arveldus: Meliva kliinikutes ja ERGO partnerite juures toimib otsearveldus - kohapeal tuleb tasuda vaid omaosalus. 

Lai kliinikute võrgustik: pakume Melivas arstiabi 23-s asukohas üle Eesti, hambaravi 15-s kliinikus

Meliva Digikliiniku kaudu pakume esmast arstiabi 7 päeva nädalas, aega broneerimata. 

Eriarstiabi ja analüüsid: Meliva pakub laia valikut eriarstiabi, sh vaimse tervise teenuseid ja diagnostikavõimalusi. Teenuste loetelu leiab siit.

UUS: pakume äriklientidele tööandja ravikindlustust

Töötajatele mõeldud ravikindlustus tagab kiire ligipääsu arstiabile


Alates 1.01.2025 alustame koostöös Eesti Töötukassaga pilootprojekti, et lihtsustada osalise töövõimega töötajate toetamist. Praegu peavad tööandjad täitma pika ja keerulise taotlusprotsessi, et saada abi näiteks töökoha kohandamiseks, abivahendite hankimiseks või töötajale tugiisiku leidmiseks. Kui selgub, et vajatakse hoopis teist teenust, tuleb taotlust uuesti alustada. 

I kvartalis toimuv pilootprojekt muudab selle lihtsamaks: töötervishoiuarst saab töötaja nõusolekul teha töötervishoiukontrolli raames otse tööandjale soovituse, millist tuge on vaja. Seejärel aitab Töötukassa konsultant leida sobiva teenuste paketi, et toetada nii tööandjat kui ka töötajat.

Pilootprojekt Eesti Töötukassaga osalise töövõimega töötajate paremaks toetamiseks

Eriarst

Tervis ja hea enesetunne on meie kõigi jaoks väga olulised, aitame püsida terve, anname nõu kuidas hoida ja parandada elukvaliteeti ning vajadusel saada kiire lahendus tekkinud tervisemuredele.

Meie teenused