Seni City Clinicsi brändi all töötanud hambakliinikute arstid jätkavad patsientide ravi ja hambaraviteenuste pakkumist samades asukohtades:

Tartus Meliva Ülikooli tn hambakliinikus

Kuressaares Meliva Kuressaare hambakliinikus

City Clinicsi hambakliinikute Melivaga liitumine võimaldab patsientidele pakkuda kvaliteetset ravi veel rohkemates asukohtades. Parimate ravilahenduste pakkumiseks teevad tihedat koostööd oma valdkonna tippspetsialistid hambaravi, ortodontia ja diagnostika valdkonnas. Melivas töötavad kõikide hambaravi valdkondade spetsialistid (kaasaarvatud nt müofunktsionaalsed terapeudid, aga ka suukirurgid, implantoloogid, parodontoloogid, proteesiarstid jne).

Lisaks kolmele hambakliinikule lisandus ka väike hambalabor Kuressaares, et saaksime pakkuda võimalikult operatiivseid lahendusi ka hambalaboris. 

City Clinics hambakliinikud kannavad nüüdsest Meliva nime

Seni City Clinicsi brändi all töötanud hambakliinikute arstid jätkavad patsientide ravi ja hambaraviteenuste pakkumist samades asukohtades.

Meliva saab laia valikut hambaraviteenuseid osutava City Clinicsi uueks omanikuks, tehing jõustub pärast loa saamist konkurentsiametilt.

Tallinnas, Tartus ja Kuressaares tegutsevad City Clinics hambakliinikud võtavad ühinemise järel kasutusele Meliva brändi. Ettevõtte senised võtmeisikud jätkavad koos ligi 80-liikmelise meeskonnaga tegutsemist Melivas.

”Oleme Melivaga ühinemise üle põnevil ja usume, et sellest võidavad nii meie arstid kui ka patsiendid. Suuremas grupis tegutsemine võimaldab meil hambaravivaldkonna digiarengutesse panustada senisest veelgi suuremal määral. Meliva kasuks rääkis ka suur olemasolevate hambakliinikute võrgustik, tugev juhtimiskompetents ning unikaalne võimalus siduda hambaravi teiste vajalike terviseteenustega,” selgitas City Clinicsi juht Lauri Soopalu.

Meliva juhatuse esimehe Marja-Liisa Alopi sõnul on City Clinicsi liitumine Melivaga oluline samm ettevõtte strateegilise kasvu jätkumises. ”Hambaravi on üks meie põhitegevusala, mistõttu on mul äärmiselt hea meel tervitada meie ridades oma valdkonna nimekaid tegijaid. Meid ühendab pühendumus kvaliteetsele ja patsiendikesksele lähenemisviisile,” märkis Alop.

Tehingu jõustumise järel on Melival kokku 24 esindust üheksas Eesti linnas. Lisaks hambaravile pakub Meliva veel eriarstiabi, töötervishoiu ja vaimse tervise teenuseid, olles kõige laiapõhjalisema teenusevalikuga eratervishoiuettevõte turul. Ettevõttes töötab ligi 800 inimest, eelmisel aastal tehti kliinikutesse kokku 330 000 visiiti. Meliva kuulub rohkem kui sajandipikkuse kogemusega Soome tervishoiuettevõttele Mehiläinen.

City Clinics alustas tööd 2015. aastal CityDental Hambakliiniku nime all. 2022. aastal võttis ettevõte kasutusele City Clinics brändi, mille alla kuulub kolm kliinikut. Ettevõttes töötab ligi 80 inimest. Kliinikud pakuvad laia valikut hambaraviteenuseid, mille hulka kuuluvad ka ortodontia, proteetika ja keerulised kirurgilised protseduurid.

City Clinics hambakliinikud ühinevad Melivaga

Melivaga liituvad City Clinics hambakliinikud, mis pakuvad hambaraviteenuseid Tallinnas, Tartus ja Kuressaares.

City Clinics pakub hambaravi Tallinnas, Tartus ja Kuressaares

Möödunud nädalal toimunud mõjukaima finantsjuhi konkursi raames, kus Meliva juhatuse liige ja finantsjuht Terje Saarepuu oli üks finalistidest, tunnustati Terjet veebihääletuse tulemusel kolleegipreemiaga.

BIG4 audiitorbüroode ja Äripäeva esindajatest koosnevalt žüriilt sai Terje Saarepuu tunnustuse seoses Meliva ettevõtete eduka liitmisega. Märtsikuus Meliva AS-iks muutumine ja edasi ühise Melivana töötamine on meie jaoks väga oluline samm. Rääkides ettevõtete liitmisest, siis Terje sõnul polnud ettevõtete liitmisel suurim väljakutse isegi mitte finantsprotsesside ühendamine, vaid inimeste mõtteviisi muutmine, sest ühtäkki sai kahest keskmise suurusega ettevõttest – varsemast Unimedist ja Qvalitasest – üks suurettevõte. Täiendavalt liitsime juriidilise ühinemise tulemusel Meliva hambalaborid ühise Meliva AS alla.

Sisulisema liitumisega on aktiivselt tegeletud viimased aasta aega, mis viidi kokku näiteks raamatupidamissüsteemid. Ühinemine jõudis finišisse märtsi keskpaigas, mil jõustus Äriregistri sissekanne.

Ühinemine on Melivas pakkunud palju väljakutseid – sisekommunikatsioonist ja meeskondade ühte sammu käimapanekust kuni mõtteviisi muutuseni, kui suures ettevõttes me nüüd töötame. Kindlasti on ühinemine toonud kaasa protsesse, mis on tulnud ümber mõtestada ja uutmoodi tööle panna.

Ühise Meliva AS-i all tegutsemine on loogiline samm, kuna saame pakkuda Meliva patsientidele terviklikumaid ja mugavamaid ravilahendusi, mitte keskenduda vaid mõnele kitsamale suunale, näiteks hambaravile.

Rääkides eesmärkidest, siis on Meliva peamine finantseesmärk kasumliku kasvu tagamine. Oluline on siinkohal nii eriarstide palkamine kui ka olemasolevate kompetentside laiendamine.

Terje Saarepuu on üks kolmest 2024. aasta mõjukaimast finantsjuhist

Meliva ehitab Rävala puiestee 5 ärihoonesse ühise meditsiinikeskuse, kus pakutakse kõiki olulisi esmatasandi, eriarstiabi, hambaravi ja töötervishoiu teenuseid koos kõrgtasemel diagnostikavõimalustega. Järgmise aasta alguses avatav uus kliinik asub tegutsema hoone kolmel korrusel, kokku pea 3000 ruutmeetril.

Tallinna kesklinnas elavad ja töötavad kümned tuhanded inimesed, aga siiani puudub siin suurem erameditsiinikeskus, kust saaks abi esmatasandi tervisemurega, teha vajalikke uuringuid ja analüüse ning külastada eri- ja hambaarste. Otsisime pikalt sobivat asukohta, mis oleks kergesti ligipääsetav ja hea transpordiühendusega. Usun, et oleme Rävala ärihoone näol leidnud väga hea lahenduse pikkadeks aastateks,” sõnas Meliva juhatuse esimees Marja-Liisa Alop.

„Vastuvõttude arv meie kliinikutes on aasta-aastalt tõusnud ja ruumide puudusest on kujunenud oluline takistus patsientidele teenuste tagamisel. Eriti kiirelt on kasvanud vajadus eriarstiabi ja esmatasandi visiitide järele, aga ka nõudlus töötervishoiu vastuvõttudele on Tallinna kesklinnas väga suur. Järgmise aasta alguses avatava kliinikuga saame terviseteenuste kättesaadavust oluliselt parandada,“ ütles Alop.

Meliva meditsiinijuhi Andreas Abeli sõnul soovitakse uues kliinikus leevendada esmatasandi arstiabi kättesaadavusega seotud raskusi. „Pakume juba aasta aega Digikliiniku teenust, kust on oma tervisemurega abi saanud tuhanded inimesed. Näeme siiski igapäevaselt palju ka neid abivajajaid, kelle peab arst kohapeal läbi vaatama või tegema mõne uuringu. Uues keskuses panemegi tööle valvearsti teenuse, et saaksime rohkematele patsientidele kiiret abi pakkuda.“

Abeli sõnul saavad uues meditsiinikeskuses olema senisega võrreldes paremad diagnostika võimalused. „Hakkame pakkuma erinevaid endoskoopilisi uuringuid ning radioloogiaosakond saab ühe suurima investeeringuna magnetresonantstomograafi, mis võimaldab patsiendi tervise seisukorra kiiremat ja täpsemat hindamist,” lisas Abel. Uues kliinikus hakkab tööle kuni 150 meditsiinivaldkonna spetsialisti.

Meliva Rävala kliiniku arendustöid juhib hoone omanik Capital Mill. „Tänu suuremahulistele ümberehitustöödele saab Capital Milli portfelli kuuluv väärikas südalinna büroohoone tänapäevase sisu ja uue funktsiooni. Meditsiinikeskuse ruumid saavad olema valgusküllased ja avarad, seades esikohale seda külastavate klientide mugavuse ja heaolu juba esimestel sammudel. Kliiniku valmimine on planeeritud 2024. aasta esimesse kvartalisse,“ sõnas Capital Milli ehitusdirektor Silver Neemelo.

Meliva (endine Unimed ja Qvalitas) moodustab Eesti suurima erakliinikute võrgustiku, pakkudes turul kõige laiapõhjalisemat valikut eratervishoiu teenuseid. Meditsiiniettevõtetel on kokku 21 esindust, viis meditsiinilise erivarustusega tervisebussi ning kaugvastuvõtte võimaldav rakendus Digikliinik. Kokku töötab ettevõtetes üle 700 inimese, aastas tehakse kliinikutesse üle 300 000 visiidi. Alates 2021. aasta kevadest kuulub Meliva Soome rohkem kui sajandipikkuse kogemusega tervishoiuettevõttele Mehiläinen.

Avame Tallinna südalinnas uue erameditsiinikeskuse

Ehitame Rävala puiestee 5 ärihoonesse meditsiinikeskuse, kus asume pakkuma kõiki kõiki olulisi esmatasandi, eriarstiabi, hambaravi ja töötervishoiu teenuseid koos kõrgtasemel diagnostikavõimalustega.

Meliva ärikliendi valdkonda asub vedama kogenud tippjuht Ulla Ilisson. 

„Juhtiva töötervishoiuteenuste pakkujana oleme partneriks suurele osale Eesti ettevõtetest ning teenindame kliente väga erinevatel tegevusaladel, suurtest tööstustest idufirmadeni. Mul on hea meel, et Meliva missioon pakkuda kõrgetasemelist ravi ja patsiendikeskset terviseteenust kõnetab selliseid tippjuhte nagu Ulla. Olen kindel, et tema kogemus protsesside ja muutuste eestvedamises nii era- kui ka avalikust sektorist aitab meil töötervishoiu valdkonda arendada klientide soovidest ning vajadustest lähtuvalt,“ ütles Meliva juhatuse esimees Marja-Liisa Alop.

Alopi sõnul on tööandja võimaldatud lisatervisekindlustus umbes kümnel protsendil töötajatest Eestis ning see kasvab jõudsalt. “Käime siin heaoluriikide jälgedes, kus erasektori panus toetab ja täiendab oluliselt riiklikku ravikindlustuse süsteemi. Koostöös tööandjatega saame täiendavate tervishoiuteenuste kasutamise võimaluste loomisega leevendada ka solidaarse ravikindluse järjekordasid,” märkis Alop. 

 “Näen eratervishoius suurt potentsiaali Eestis. Arvestades nii demograafilisi kui tööjõuturu arenguid, olen kindel, et ettevõtete huvi pakkuda oma töötajatele kvaliteetset täiendavat tervishoiuteenust kui tööandja lisaväärust, on ajas ainult kasvav trend. Melival on arvestades hiljutist omaniku muutust turul suurepärane lähtepositsioon olla senisest veelgi parem teenusepakkuja ning mul on heameel panustada selle valdkonna edasisse arengusse,” rääkis Ulla Ilisson.

Ulla Ilissonil on pikaajaline kogemus finantssektorist, kus ta on juhtinud Mandatum Life elukindlustusseltsi, Swedbanki jaepangandust, turundust ja erinevate digitaalsete teenuste kasutuselevõttu nii Eestis, Baltikumis kui Rootsis. Aastatel 2011–2016 oli ta ka Swedbanki juhatuse liige. 2020.–2021. aastal käivitas Ilisson Haridus- ja Noorteametit ning viimati nõustas rahvusvahelist haridusettevõtet IB Global digiteemadel. Ulla Ilissonil on magistrikraad ärijuhtimises Tallinna Tehnikaülikoolist ning ta on läbinud juhtimisprogrammi IESE äriülikoolis Hispaanias.

Meliva juhtkonnaga liitus Ulla Ilisson

Ulla Ilisson hakkab vedama Meliva ärikliendi valdkonda

Meliva ärikliendi valdkonda asub vedama kogenud tippjuht Ulla Ilisson

Meliva juhatuse liige ja töötervishoiuvaldkonna juht Tõnu Velt on otsustanud igapäevasest juhtimisest taanduda ning 1. jaanuarist panustada ettevõtte tegemistesse nõukogu liikmena. Meliva juhatuses jätkavad tegevjuht Marja-Liisa Alop ja finantsjuht Terje Saarepuu.

“Olen tervishoiuvaldkonnas tegutsenud üle 21 aasta. See on pikk aeg, mille sisse on mahtunud palju arendamist, ehitustöid, õppetunde ja isegi paar majanduskriisi, kuid samas ka rohkelt positiivseid emotsioone ning suurepärast koostööd heade kolleegidega ühise eesmärgi nimel. Ma olen näinud Medicoveri kasvamist Eesti inimeste poolt hinnatud Qvalitas Arstikeskuseks, mis on töötervishoiuvaldkonnas üks teerajaja. Viimased kolm aastat on olnud ettevõtete ühendamise ja uue Meliva ülesehitamise aeg,” ütles Tõnu Velt.

Veldi sõnul jääb ta Melivaga seotuks ka edaspidi. “Jään ettevõttega tihedalt seotuks, aidates lõpuni viia Rävala kliiniku ehituse ning olen andnud lubaduse nõu ja jõuga Meliva arengusse nõukogu liikmena panustada,” sõnas Velt.

Meliva juhatuse esimees Marja-Liisa Alop tänas Velti panuse eest ettevõtte juhtimisse ja jätkuva toetuse eest. “Tõnu Veldi teadmised ja pikaajaline kogemus erameditsiinis on mänginud Meliva strateegiliste otsuste kujundamisel olulist rolli. Tema panust töötervishoiu valdkonna arendamisel Eestis on raske üle hinnata. Mul on siiralt hea meel, et ta jätkab meiega nõuandvas rollis,” rääkis Alop.

Eelmisel aastal Melivat juhtima asunud Marja-Liisa Alop sõnas, et Qvalitase ja Unimedi ühinemine on läinud edukalt. “Sellest sügisest läksime täielikult üle ainult Meliva kaubamärgile. Valmistume juba peagi avama oma uut kliinikut Tallinna kesklinnas, kuhu toome kokku kõik meie teenused: esmatasandi, eriarstiabi, hambaravi ja töötervishoiu teenused. Eesti suurima erameditsiiniteenuste pakkujana on meie eesmärk tuua tervishoidu juurde valikuid, võimalusi ja investeeringuid,” lisas Alop.

Meliva juhatuse liige Tõnu Velt liigub ettevõtte nõukogusse

Meliva juhatuse liige ja töötervishoiuvaldkonna juht Tõnu Velt on otsustanud igapäevasest juhtimisest taanduda ning 1. jaanuarist panustada ettevõtte tegemistesse nõukogu liikmena. 

Meliva juhatuses jätkavad tegevjuht Marja-Liisa Alop ja finantsjuht Terje Saarepuu.

Tõnu Velt liigub ettevõtte nõukogusse

Tööandja brändingu agentuuri Instar ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt korraldatud Atraktiivsete Tööandjate Päeval tunnustati atraktiivsemaid tööandjaid üheksas kategoorias, millest olulisimad olid kõrgkoolide, kutsekoolide õpilaste ja tööealise elanikkonna atraktiivseimad tööandjad. Lisaks tunnustati tudengite sihtrühma atraktiivsemad tööandjad majanduse, infotehnoloogia, tehnika, õiguse, meditsiini ja humanitaarvaldkonnas.

Üle-eestilises uuringus, mis viidi läbi märtsis-mais ja kus osales üle 6000 osaleja, valiti ka meditsiinieriala tudengite jaoks kõige atraktiivsemaid tööandjaid. Meil on Melivas suur-suur rõõm ja au, et tudengid valisid meid sel aastal auväärsele neljandale kohale!

2023. aasta meditsiinieriala tudengite atraktiivseimad tööandjad (118 hulgast):

Rohkem infot selleaastase Atraktiivsete Tööandjate ürituse kohta leiab SIIT.

Eelmiste aastate täielikud edetabelid on üleval aadressil https://www.instar.ee/uuring/. Instar on tööandja brändingu agentuur, mis tegeleb 2007. aastast tööandja maine alaste uuringute läbiviimisega ja tööandja brändingu täisteenuste pakkumisega Balti riikides ja Soomes. Uuringut viiakse läbi alates 2010. aastast.

Valiti meditsiinieriala tudengite jaoks atraktiivsemaid tööandjaid

Instari poolt muuhulgas ka meditsiinieriala tudengite seas läbi viidud küsitluse tulemusel valiti meid auväärsele neljandale kohale!

Uue aasta alguses Tallinna kesklinnas suurima erameditsiinikeskuse avav Meliva (endine Qvalitas ja Unimed) soetas ligi miljon eurot maksva magnetresonantstomograafi (MRT). Seade paigaldati Rävala puiestee 5 ärihoonesse rajatavasse kliinikusse.

Meliva investeerib uue kliiniku ehitamisse ligi seitse miljonit eurot. “Saabunud MRT masin täiendab oluliselt meie diagnostikavõimekust ning võimaldab pakkuda klientidele senisest veelgi terviklikumat raviteekonda. Näeme, et magnetuuringute järele on Eesti meditsiinisüsteemis üha kasvav vajadus. MRT-võimekuse loomine ühte Tallinna suurima tööealise elanikkonnaga linnaosasse aitab patsientide tervise seisukorda kiiremini ja täpsemalt hinnata,” ütles Meliva meditsiinijuht dr Andreas Abel.

Dr Abeli sõnul võimaldab MRT masin teha uuringuid paljude erialade raames, kuid peamiselt ortopeedias ja neuroloogias. Näiteks saab seadet kasutada, et liigeste ja lihaste vigastusi täpsemalt diagnoosida. Erinevalt näiteks röntgenist või kompuutertomograafiast ei kasutata MRT puhul ioniseerivat kiirgust.

Meliva uues kliinikus asub tööle umbes 150 meditsiinivaldkonna spetsialisti. “Toome ligi 3000 ruutmeetrile kokku kõik meie teenused: esmatasandi, eriarstiabi, hambaravi ja töötervishoiu teenused. Muuhulgas rajame kliinikusse esteetilise meditsiini keskuse. Rohkem kui 25 eriala koondumine ühte meditsiinikeskusesse kiirendab meie patsientide raviteekonda, võimaldades paljud uuringud ja protseduurid viia mugavalt läbi ühes kohas,” selgitas Meliva juhatuse liige Tõnu Velt.

Qvalitas Arstikeskus ja Unimed Hambakliinikud tegutsevad tänavu sügisest ühise Meliva nime ja brändi alt. Meliva moodustab Eesti suurima erakliinikute võrgustiku, pakkudes turul kõige laiapõhjalisemat valikut eratervishoiu teenuseid. Meditsiiniettevõttel on kokku 22 esindust, viis meditsiinilise erivarustusega tervisebussi ning kaugvastuvõtte võimaldav rakendus Digikliinik. Ettevõttes töötab ligi 800 inimest, aastas tehakse kliinikutesse ligi 350 000 visiiti. Meliva kuulub rohkem kui sajandipikkuse kogemusega Soome tervishoiuettevõttele Mehiläinen. 

Peagi avatav Rävala kliinik sai MRT masina

Peagi avatavasse Rävala kliinikusse saabus kauaoodatud MRT masin, mille olemasolu täiendab oluliselt meie diagnostikavõimekust ning võimaldab pakkuda senisest veelgi terviklikumat raviteekonda.

Igaüks meist võiks võtta vastu väljakutse analüüsida oma alkoholitarbimist, seda piirata ja pausile panna, nagu soovitas äsja lõppenud kampaania „Septembris ei joo”. Kuid alkoholi tarbimine ja sellest tulenevad tervisekahjud pole koormaks ainult üksikisikutele, vaid kogu ühiskonnale.

Ka tööandjatel on palju võimalusi toetada seda, et töötajad valiksid tervislikuma stressi maandamise viisi, kirjutab Qvalitase töö- ja organisatsioonipsühholoog Riina Telling. Töökeskkonnas peaksid meid liitma ühised tegevused, mitte alkohol. Alkoholiga firmapidude asemel peaksid kollektiivi liitma ühised tegevused.

See, kui palju me otsustame alkoholi tarvitada, on paljuski isiklik otsus. Teisalt teame, kui palju meid mõjutavad sotsiaalsed olukorrad, nendega seotud tavad, normid ja kirjutamata reeglid. Lõppev „Septembris ei joo” kampaania andis kindlasti hea lükke analüüsida alkoholi tarvitamise isiklikku vastutust ning miks mitte otsustada ka karskemat eluviisi kasuks edaspidi. Nüüd, kui ees seisab jõulu- ja aastalõpupidude ideede korje, tasuks mõelda, millisena näeme alkoholi rolli töökeskkonnas. 

Tööealine elanikkond veedab arvestatava aja oma ööpäevast töötades, olgu selleks füüsiline kontoriruum või virtuaalne koostööplatvorm, kus tööandja juhtimisel järgitakse kokkuleppelisi reegleid, kujuneb suhtluskultuur ja käitumistavad. Seejuures tuleb iga töötaja tööle oma „seljakotiga” – oma harjumuste, kogemuste, minevikuga. 

Mida näeme silme ees kangastumas, kui mõtleme firmapidudele, motivatsioonipäevadele, meeskonnaüritustele? Julgen oletada, et enamasti kujutleme sündmust, kus on keskel kohal alkoholi tarbimine, ehk isegi purjutamine. Heal juhul võib tõepoolest kollektiiv suuta hetkekski pingeid vähendada, halval juhul viib kolleegidega purjutamine piiride ületamise, piinlike seikade ja koguni tülideni. Seda tuleb ette töövaldkonnast olenemata, paljudel meist võib olla sarnaseid kogemusi.

Kas töötajate tunnustamiseks, meeskonna liitmiseks ning pingete vähendamiseks on vaja tingimata pidada alkoholile keskendunud pidu? Kindlasti ei ole. Siin on mõned põhjused, miks alkoholi võiks julgelt pidudelt välja arvata, ning mõned ideed, kuidas oma kollektiivi tervise eest hoolt kanda ka siis, kui iga-aastane tervisekontroll on juba tehtud.

1. Alkohol ei paku kunagi lahendusi. On müüt, et alkohol vähendab pingeid või aitab eriliselt kaasa meeskonnavaimu loomisele ja hoidmisele. Tööelu on kindlasti paljudele meist pingeline ja selge on see, et me kõik väsime. Küll aga on oluline mõista, et alkohol võib küll ajutiselt tuimestada, kuid pikemas vaates loob pingeid omakorda juurde. Pealegi on joomine ennekõike passiivne tegevus.

Heaolu, seevastu, aitab toetada pigem aktiivsem tegevus. Meie aju on loodud selliseks, et tulemuslikumaks toimimiseks vajab ta vaheldust. Tööandjal tasuks hoopiski mõelda: kuidas tegelikult oma tiimis pingeid vähendada ja koostööd soosida? 

Võimalusi on mitmeid, alates sellest, et töökeskkonnas oleks kasvõi mõni vaikne ruum, kuhu töötajal on võimalik eralduda, et seal end venitada, pisut pikutada. Tutvustada töötajatele lõõgastusvõtteid, korraldada meditatsiooniminuteid, miks mitte koguni joogahommikuid. Töötajatele on heaks toeks, kui tööandja kompenseerib teatud arvu vaimse tervise spetsialistide (nt psühholoog, vaimse tervise õde) vastuvõtte aastas või võimaldab tervisekindlustuse, mis need kulud katab. Olulised on ka töötajate enda tervisekäitumine ja stressi maandamise viisid. Siin saab tööandja pakkuda teadlikkust tõstvaid ja oskusi arendavad koolitusi, kuidas maandada tööstressi ja ennetada stressi kuhjumist ja läbipõlemist.

Alahinnata ei maksa pingete vähendamisel ka seda, kui kollektiivis väärtustatakse ausat, avatut ja toetavat suhtlust ning kehtib reegel, et teenitud puhkusepäevad võetakse ka alati välja ning puhkuse ajal kolleege tööasjadega ei tülitata.

2. Alternatiivid on olemas. Vahel oleme harjumuspärases niivõrd kinni, et ei kipugi märkama tervislikumaid alternatiive. Näiteks, et alkoholivabade jookide valik on palju laiem, kui üksnes vesi, tee ja kohv. Kõiki klassikalisi kokteile on võimalik pakkuda alkoholivabalt, ilma maitseelamust ohverdamata. Tervitusjook ei pea olema vahuvein, vaid võib olla hoopis põnevalt serveeritud smuuti või käsitsi tehtud limonaad. 

Liiga sageli välistatakse firmaüritust plaanides lihtsaid elu hüvesid nagu väljasõidud ja matkad looduses. Alkoholivaba pidu restoranis võib tõesti mõnedele paista kentsakas, miks mitte siis vahetada ka tavapärast keskkonda? Õues lihtsalt ongi kergem hingata – uuringud näitavad, et looduses olemine vähendab stressihormoone meie kehas. Kujutlege oma järgmist meeskonnaüritust nii: tehke läbi üks jõukohane matkarada ja piknik elaval tulel tehtud toiduga. Termosesse sobib kaasa  aromaatne tee ja tummine kohv. Leppige kokku, et tööasju ei arutata. Varasügis on sellisteks ettevõtmisteks suurepärane.

Kindlasti ei tasu ka minna sirgjoonelt äärmusesse ja kupatada kogu kollektiiv tegema suuri sportlikke pingutusi vajavat ala. Kõik kollektiivi liikmed ei pruugi olla valmis minema kümnekilomeetrisele järvejooksule või lohesurfi tegema, ja seegi võib tekitada pingeid. Oluline on leida midagi jõukohast ja meeldivat.

3. Käitumise muutmine viib suhtumise muutumiseni. Uuringud näitavad, et juba kujunenud hoiakute muutmine võib osutuda väga keeruliseks. Hoopis lihtsam on alustada käitumisest ning selle läbi jõuda hoiakuteni. Võib-olla olete täheldanud, kui sageli tuleb üritustel alkoholist keeldumist põhjendada? Mõnikord on ehk tundunud lihtsamgi klaas lihtsalt vastu võtta… See seab töötajad omamoodi lõksu, kus keeldumine ei ole norm. Ometigi võiks olla veiniklaasist normaalne loobuda ka siis, kui tingimata ei olda autojuht või lapseootel. Selliseid küsimusi on soovitav igal juhul vältida ning piirata selliseid reaktsioone ka kollektiivis.

Kui tööandja siiski arvab, et alkohol võiks sündmuse menüüsse kuuluda, siis tasub ikkagi leppida kokku mõnedes käitumistavades. Esiteks, et pidev teiste eest klaaside täitmine pole hea mõte. Teiseks, piirata menüüd lahjemate jookidega ning veenduda, et joogiks on saadaval ka vett. Kolmandaks, teha tähtsündmuseks toit ja mitte alustada alkoholi tarvitamist enne, kui kollektiiv on nautinud suupisteid või õhtusööki. Kui kõht on täis, ei imendu alkohol nii lihtsasti.

See, et õpime tähistama, pidutsema ja pingeid vähendama ka ilma alkoholita, on oluline ka tööelus. Julgustan kõiki tööandjad mõtlema, millised tegevused võiksid töötajate tervist ja hakkamasaamist parimal viisil toetada. Töökeskkonnas võiks meid liita mõnusad meeskondlikud tegevused ja koos millegi loomine, mitte alkoholiga vürtsitatud piiripealsed olukorrad. 

Muu

Dokumendid