Käekirurgid: ärge kannatage valu, õigeaegne ravi aitab ennetada tõsisemaid probleeme
Meliva käekirurgid Kristo Kask ja Villem Teder selgitavad, millal ning milliste murede korral tasub spetsialisti poole pöörduda.

Käed on meie igapäevaelus asendamatud – ometi meenub nende hea tervise olulisus inimestele sageli siis, kui need teevad valu või piiravad liikumist. Meliva käekirurgid Kristo Kask ja Villem Teder selgitavad, millal ning milliste murede korral tasub spetsialisti poole pöörduda.
Käekirurgia tegeleb käe kui terviku, selle liikumise ja tundlikkuse, taastamise ning säilitamisega. Meliva Rävala kliinikus käekirurgia ja ortopeedia vastuvõtte tegeva dr Tederi sõnul võib iga muutus või kahjustus – olgu see trauma, ülekoormus või haigus – mõjutada käe funktsiooni. “Sageli tulevad patsiendid meie juurde ülekoormusvigastuste, näiteks randmevalude või kõõluseprobleemidega, mis takistavad igapäevaseid tegevusi. Samuti on levinud närvi survesündroomid, mis võivad põhjustada tundlikkuse kadu ja käelihaste nõrgenemist,” selgitab ta.
Lisaks füüsiliselt aktiivsetele inimestele jõuavad käekirurgide juurde sageli ka keskealised ja vanemad patsiendid liigese kulumise või muude krooniliste haigustega. “Naised kogevad sagedamini pöidlaliigese kulumist, mis võib muuta isegi purgikaane avamise valulikuks. Meestel esineb rohkem sidekoehaigusi, mis põhjustavad sõrmede jäigastumist ja käe liikuvuse piiramist,” toob dr Kask välja.
Kuigi sageli seostatakse käeprobleeme teket füüsilise tööga, pole see nii. “Juuksurid, hambaarstid ja kontoritöötajad märkavad käeprobleeme varem, kuna nende töö nõuab käte pidevat pingutust ja korduvaid liigutusi, kuid sarnased mured võivad tekkida ka neil, kellel pole füüsilist koormust,” ütleb dr Kask.
Millal peaks murega arstile pöörduma?
Sageli arvatakse, et käevalu tuleb lihtsalt ära kannatada. Ometi aitab õigeaegne ravi vältida tõsisemaid probleeme. “Hiljuti tuli meie vastuvõtule noor ema, kes tundis mõlemas randmes tugevat valu ega saanud oma last valutult sülle võtta. Tegemist oli ülekoormusest tingitud põletikuga, mida sai leevendada lihtsa protseduuri ja süstiga. Mõne päeva pärast sai ta jälle igapäevaseid toimetusi teha ja valudeta oma lapse eest hoolitseda,” meenutab dr Kask.
Dr Tederi sõnul on üks peamisi märke arstile pöördumiseks see, kui valu või liikuvuspiirang segab igapäevast elu või sunnib teatud tegevusi vältima. Samuti peaks tähelepanu pöörama tundlikkuse kadumisele ja käe nõrkusele, mis võivad viidata närviprobleemidele. „Iga käeliigutus on meie igapäevaelus oluline – alates lapsele pai tegemisest kuni töö ja hobideni. Kui käsi hakkab valu tegema või liikumine on piiratud, ei tasu sellega leppida,” lisab dr Kask.
Kuidas ravitakse käeprobleeme?
Käekirurgia ei tähenda alati operatsiooni. Kirurgiline sekkumine on viimane samm ja seda tehakse ainult siis, kui muud meetodid ei ole aidanud või kui probleem on liiga kaugele arenenud. Enamiku probleemide puhul alustatakse konservatiivsest ravist, mis võib hõlmata:
- käe- ja füsioteraapiat – eriharjutused ja liigesetoed aitavad taastada liikuvust ning vähendada valu;
- süste ja ravimeid – näiteks hormoonsüstid võivad aidata leevendada põletikku ja valu teatud liigese- ja kõõluseprobleemide korral;
- elustiili ja tööergonoomika kohandamist – mõnikord piisab harjumuste muutmisest ja koormuse vähendamisest.