Kuidas oma kopse viirushooajal hoida?
Ülemiste hingamisteede viirushaigused on taas jõudsamalt levimas. Kuidas oma kopse hoida, selgitab pulmonoloog Liisi Luht.

Ülemiste hingamisteede viirushaigused on taas jõudsamalt levimas. Kuidas oma kopse hoida, selgitab pulmonoloog Liisi Luht.
Ülemiste hingamisteede viirushaigused on taas jõudsamalt levimas. Kuidas oma kopse hoida, selgitab pulmonoloog Liisi Luht.
Viimase aasta jooksul on üha rohkem tähelepanu pälvinud RS-viirus ehk respiratoor-süntsütiaalne viirusnakkus. „RS-viirus levib igal aastal hoogsalt. Varem oli see ennekõike krooniliste kopsuhaigustega vanemate inimeste ja väikelaste probleem. Täiskasvanud sageli ei teadnudki, et neil on RS-viirus,” sõnab Qvalitase pulmonoloog dr Luht.
„Koroonatestimisel kasutatav kolmik-PCR-test andis võimaluse teada saada, et sageli on muude viirusnakkuste kõrval tegu RS-viirusega. Sümptomid on koroonaviirusega üsna sarnased. Haigus algab ülemiste hingamisteede kergete põletikunähtudega, siis tekib haukuv köha. Kui põletik liigub alumistesse hingamisteedesse, tekib bronhiit ning tüsistunud juhtudel väikeste hingamisteede põletik e bronhioliit. Raskemal juhul võib tekkida kopsupõletik. Üldjuhul tervel täiskasvanul tüsistusi ei teki, küll aga on ohustatud väikelapsed, immuunpuudulikkusega, krooniliste haigustega ja vanemad inimesed. Ülemiste hingamisteede põletik kestab umbes nädala, tüsistuste korral põetakse haigust kauem,” selgitab dr Luht.
„Liikvel on mükoplasma ja kopsuklamüüdia – infektsioonid, mida saab hõlpsasti antibiootikumidega ravida. Harva esineb ka läkaköha. Läkaköhavastane vaktsiin kuulub laste riiklikku vaktsineerimiskavasse. Aastatega täiskasvanute läkaköhavastane immuunkaitse väheneb. See on küllaltki tõsine haigus, millele on kõige iseloomulikum väga tugev köha, mis viib koguni oksendamiseni,” tõdeb dr Luht.
Selleks, et just väikelaste, krooniliste kopsuhaiguste ja immuunpuudulikkusega täiskasvanute tervist viiruste hooajal kaitsta, soovitab pulmonoloog teha ka pneumokokivastast vaktsineerimist, mis ei kuulu riiklikku immuniseerimiskavva.
Pneumokokk-nakkus võib põhjustada bakteriaalset kopsupõletikku, meningiiti ja keskkõrvapõletikku ning võib järgneda tüsistusena ka pärast mõne viiruse põdemist. Kas ja millist vaktsiini tasuks patsiendil kaaluda, tuleks arutada oma perearstiga, vaktsineerimisnõu küsida ka näiteks Qvalitase Digikliinikust.
Gripivaktsiini tasub teha kõigil
„Kindlasti oleme koroonapandeemiast õppinud, et kui viirushaigused on väga levinud, siis teataval määral aitab maskide kandmine nende levikut piirata,“ sõnab dr Luht. „Maski kandmine on piiranud ka gripi levikut oluliselt. Kui sel sügistalvel leviv koroonaviiruse variant jääb leebeks ja maske pole vaja kanda, siis võib tulla korralik gripilaine. Seetõttu soovitan kõigil gripivaktsiin ära teha.“ Arsti sõnul tasub ka koroonavaktsineerimisega jätkata – esialgu soovitatakse neljandat doosi ennekõike riskigruppidele. Eestisse on jõudnud koroonaviiruse kohandatud tõhustusvaktsiinid, mis on suunatud peale algse SARS-CoV-2 tüve ka omikrontüve BA.1 alamvariandi vastu.
Köha saab leevendada
Hingamisteede viirushaiguste sagedane sümptom on köha ja seda saab leevendada. „Füsioloogilise lahusega inhalatsiooniauru tegemine võib olla päris hea idee – see vähendab ninakinnisust ja veeldab röga. Kindlasti on igas kodus abiks nebulisaator ehk inhalaator. Seadmete valik apteekides on suur ja igaüks leiab sealt kindlasti oma perele sobiva. Kuumavee kausi kohal kindlasti auru sisse hingata ei tohiks, sest kui kauss kogemata ümber läheb, on oht nahapõletuse tekkeks,” hoiatab dr Luht. Kinnise köha korral on head ka rögalahtistid.
Kopsude tervise hoidmiseks kehtivad üldlevinud tervist turgutavad meetmed: mitmekülgne toitumine, aga ka D-vitamiini lisaks tarvitamine R-tähega kuudel, st septembrist aprillini, kui päikesekiirgust on Eestis vähem.
On üldteada fakt, et mida parem on treenitus, seda suurem on kopsumaht. „Kindlasti aitab treening väga palju kaasa, et hingamine oleks vabam ja olemine mõnusam,„ sõnab dr Luht. „Hästi sobivad aeroobsed tegevused, nagu jooksmine, treening sõudeergomeetril, rattasõit ja suusatamine.“
Suitsetamise lõpetamiseks on abivahendeid
Suitsetamise lõpetamine on üks olulisemaid otsuseid, mis parandab üldist terviseseisundit, rõhutab pulmonoloog. „Eestis pole tohutut õhusaastet, peamine, millega kopsude tervist kahjustatakse, on kindlasti suitsetamine. Asendusraviks on olemas nikotiiniplaastrid, himu tubaka järele saab vähendada ka mõningate antidepressantide abiga. On olemas äppe, mille abil saab suitsetamise sagedust vähendada – äpp ütlebki, millal patsient võib suitsetada, nii pikendatakse pause samm-sammult. Olen avastanud, et päris paljud kirglikud suitsetajad jätavad esialgu suitsetamise e-sigarettide toel maha, siis aga teevad juba suitsu e-sigareti kõrvale, siis juba tõmbavad neid paralleelselt, sest nikotiinisõltuvus suureneb. Segakasutust kindlasti soovitada ei saa, suitsetamisest loobumist see ei toeta,” märgib dr Luht.
Millal minna kopsuarsti juurde?
Kopsuarsti poole võiks pöörduda, kui on kindel soov suitsetamist lõpetada või uurida, kas pikaaegne suitsetamine on kopse kahjustanud. Kindlasti tasub kopsuarsti poole pöörduda, et teha uuringuid ja diagnoosida astmat ja sellega kaasnevaid allergiad ning korraldada nende ravi. Sageli pöördutakse arsti poole ägedate infektsioonide ja näiteks pikalt püsima jäänud köha või õhupuuduse tõttu ning kopsukasvajate ja tuberkuloosi välistamiseks.