Uneapnoe

Uneapnoe on levinud unehäire, mida iseloomustavad korduvad hingamispausid une ajal. Need pausid võivad kesta mõnest sekundist kuni minutini ja põhjustada hapnikutaseme langust organismis. Uneapnoe peamised sümptomid on vali norskamine, päevane väsimus ja katkestatud uni. Ravimata uneapnoe võib suurendada tõsiste terviseprobleemide, nagu kõrge vererõhk, südamehaigused ja insuldioht, mistõttu on oluline see varakult diagnoosida ja ravida.

Sümptomid

Uneapnoe sümptomid võivad varieeruda, kuid kõige sagedasemad tunnused on järgmised:

• katkeline norskamine – norskamine on uneapnoe väga levinud sümptom, kuid mitte kõik norskajad ei põe uneapnoed;
• hingamispausid une ajal;
• päevane väsimus;
• suukuivus ja kare kurk (mis on põhjustatud norskamisest);
• hommikused peavalud ja kõrge vererõhk.

Ravimata uneapnoe võib viia tõsiste terviseprobleemideni, nagu südame-veresoonkonnahaigused, ainevahetushäired ja krooniline väsimus. Seetõttu on oluline uneapnoe sümptomeid varakult märgata ning vajadusel minna uuringutele ja alustada raviga.

Diagnostika
Uneapnoed diagnoositakse uneuuringu abil. Uneuuringut tehakse öösel enamasti kodustes tingimustes. Melivas on kasutusel selleks ApneaLink.

Teatud ravimeetodite valikul võib vajalik olla veel täpsem hingamisteede hindamine, mille puhul soovitame DISE-uuringut.

Ravi

• Elustiili muutused, nagu näiteks ülekaalu vältimine, vajadusel kaalu langetamine, suitsetamisest loobumine, kehaline aktiivsus, alkoholi tarbimise vähendamine ja kesknärvisüsteemi pärssivate ravimite vältimine.
• Asendiravi – teatud juhtudel võib uneapnoed esineda ainult selili asendis. Sellisel juhul saab asendiravi vööga õpetada vältima selili magamist.
• CPAP – kõige tõhusam ravi mõõduka kuni raske uneapnoe korral. CPAP hoiab hingamisteedes pidevat rõhku ning ei lase hingamisteedel kokku vajuda ja leevendab seeläbi uneapnoe sümptomeid.
• Norskamise kape – hambaarsti poolt valmistatav suhu käiv kape. Selle kasutamine eeldab head suuhügieeni ja terveid hambaid.
• Kirurgilised protseduurid, mida kaalutakse teatud olukordades. See võib hõlmata operatsioone ninas, neelus kui ka lõualuu piirkonnas. Vajadusel ka nende kombinatsioone.

Millal peaks arsti poole pöörduma?

• Teie või teie lähedane on märganud katkestustega norskamist ja hingamispause une ajal.
• Teil esineb tugev päevane väsimus, mis segab igapäevast toimetulekut.
• Te ärkate öösel sageli hingeldades või lämbumistundega.

Tegemist on kiireloomulise probleemiga, kui sümptomid on rasked ja selgelt vähendavad elukvaliteeti või põhjustavad ohtlikke olukordi igapäevaelus.