Suuhügieen

Korraliku suuhügieeni ja regulaarse kontrolliga on võimalik suus tekkivaid muresid ära hoida. Kui hambaarstid tegelevad eelkõige tagajärgedega, siis suuhügienisti tööks on tegeleda suu- ja hambahaiguste ennetamisega ning säilitava raviga.

Suuhügienisti igapäevatöö hulka kuuluvad nii hambakivi eemaldamine, igemepõletiku ennetamine ja ravi, hammaste mehaaniline puhastus, hambatäidiste korrigeerimine ja veel mitmed hammaste ja üldise suutervisega seotud protseduurid. Samuti nõustavad hügienistid patsiente suuholdusvahendite valikul.

Mis on hambakivi ja miks on oluline see hammastelt eemaldada?

Meie kõigi hammastele koguneb päeva jooksul pehme katt, mida hoolikalt hambaharjaga kaks korda päevas pestes eemaldame. Hambakatt, mida ei ole pikemat aega hamba pinnalt puhastatud, hakkab 24–72 tunni jooksul mineraliseeruma, muutub järjest tugevamaks ja 10–20 päeva jooksul saab pehmest hambakatust hambakivi. Hambakivi on kõva katlakivitaoline ladestus hammastel.

Hambakivi võib esineda igemete peal hamba pinnal või igemete all hambajuure pinnal. Juhul, kui selline kivi jääb eemaldamata, siis kasvab hambakivi järjest sügavamale igeme alla ja võivad tekkida põletikulised protsessid. Igemealune hambakivi on kõvem ja tihkem, kui igemepealne ja on tugevasti hambapinna küljes kinni.

Hambakivi võib lisaks hammastele tekkida ka hambakroonidele, implantaatidele, suust eemaldatavatele proteesidele või ortodontilistele konstruktsioonidele.

Hambakivi on heaks kinnitus- ja kasvukohaks erinevatele bakteritele. Paljud bakteriliigid toodavad oma elutegevuse käigus toksilisi jääkaineid, mis käivitavad igemes ja hamba kinnituskudedes põletikulisi reaktsioone, millest omakorda tekib igemepõletik.

Igemepõletiku esimene sümptom on igemeveritsus, seejärel tekib turse ja punetus. Hiljem võib igeme ja hamba vahelt väljuda ka mäda.

Ravita jäänud igemepõletikule järgneb hammaste kinnituskudede hävinemine, tekib igeme ja luu taandumine. Sellega koos suurenevad igemetaskud ja tekib hammaste liikuvus – hambad võivad oma asukohalt ära nihkuda ja lõpuks lihtsalt välja kukkuda. Kogu protsessiga võib kaasneda ka valu hammaste puhastamise ja söömise ajal. Hambakaelad, mis olid jäänud taandunud igemest paljaks, muutuvad nüüd tundlikuks ning häirivad igapäevaelu. Põletikuga kaasneb sageli ka ebameeldiv lõhn suus.

See on põhjus, miks ei tohi kunagi igemepõletikku ja igemete veritsemist jätta tähelepanuta. Kui oled hambapesu ajal märganud veritsust, siis pöördu hambaarsti või suuhügienisti poole, et teha kindlaks veritsemise põhjus.

Hambakattu, mis on juba muutunud tugevaks ja kõvaks hambakiviks, ei ole enam võimalik hambaharjaga eemaldada. Selleks tuleb pöörduda kas hambaarsti või suuhügienisti poole. Hambakivi eemaldatakse ravikabinetis spetsiaalsete vahenditega – ultraheliaparaadiga või käsiinstrumentidega.

Kuidas vähendada hambakivi teket?

Mida paremini me oma hambaid puhastame, seda vähem on hambakattu, mille külge saavad mikroobid kinnituda. Kõige lihtsam viis vähendada hambakivi teket, on hoolitseda oma suuhügieeni eest põhjalikult ja regulaarselt. Hambaid tuleb pesta hoolikalt hommikul ja õhtul. Lisaks tuleb kord päevas enne hammaste pesemist puhastada hammaste vahed hambaniidi või hambavaheharjadega. Sobivad vahendid igapäevaseks hoolduseks aitab valida hambaarst või suuhügienist.

Soodapesu on protseduur mille käigus spetsiaalse pulbri, vee ja õhu survega puhastatakse hambapinnalt hambakatt, pigment ja poleeritakse hambapinda. Tavaliselt tehakse hambakivi eemaldamine ja soodapesu koos – esmalt eemaldatakse ultraheliga või käsiinstrumentidega hambakivi ning seejärel tehakse soodapesu. Siinkohal on oluline meeles pidada, et ainult soodapesu hambakivi ei eemalda.