Norskamine

Norskamine on sage nähtus, mida põhjustab une ajal ülemiste hingamisteede ahenemine. Selle tulemusel tekib pehmete kudede vibratsioon, mis väljendub iseloomuliku helina. Kuigi norskamine ei ole iseenesest haigus, võib see viidata uneapnoele.

Une ajal langeb lihastoonus, mis võib põhjustada hingamisteede ajutist ahenemist. See ahenemine võib tekitada ülemistes hingamisteedes vibratsiooni ja see vibratsioon ongi norskamine. Sellele aitavad kaasa mitmed riskitegurid, nagu ülekaalulisus, anatoomiliselt kitsad hingamisteed, hambumusanomaaliad ning unerohu või alkoholi tarvitamine. Hinnanguliselt norskab igal ööl umbes 25% meestest ja 5% naistest. Vanusega sageneb see veelgi – üle 60-aastastest meestest norskab regulaarselt ligi pooled ning naistest kolmandik.

Kui norskamine häirib und, põhjustab päevast väsimust või kaasneb sellega hingamispauside kahtlus, tasub pöörduda kõrva-nina-kurguarsti poole. Norskamise ravis kasutatakse elustiili muutusi (kaalulangus, alkoholi vältimine enne und), spetsiaalseid norskamise kapesid ja vajadusel kirurgilist sekkumist.

Kerge norskamine, millega ei kaasne uneapnoed, päevast väsimust ega häiri teisi, ei vaja üldjuhul ravi.

Diagnostika

Diagnoosimise esimene samm on tavaliselt ülemiste hingamisteede visuaalne hindamine. Norskamise ulatuse ja võimalike hingamishäirete hindamiseks tehakse enamasti kodune öine polügraafiline uuring. See annab teavet norskamise sageduse, seose kehaasendi ning võimalike uneaegsete hingamishäirete (näiteks uneapnoe) kohta.

Kui ravi kavandamine vajab täpsemat teavet, võib arst suunata DISE-uuringule. See võimaldab kindlaks teha täpse norskamise tekkekoha ja mehhanismi ning aitab koostada patsiendile sobiva individuaalse raviplaani.

Norskamise ravi

Norskamist saab ravida mitmel viisil, sõltuvalt selle raskusastmest ja põhjustest. Levinumad ravimeetodid on elustiili muutused, norskamise kape kasutamine ning kirurgilised sekkumised ülemiste hingamisteede tasandil.

Kui patsiendil on diagnoositud küll kerge uneapnoe, kuid sellega kaasneb tugev päevane väsimus, võib ravi osana kaaluda ka CPAP-aparaadi kasutamist. See aitab hoida hingamisteed une ajal avatuna ja parandada unekvaliteeti.

Ravi elustiili muutustega

Enne spetsiifiliste ravimeetodite kasutuselevõttu võib norskamisest vabaneda ka elustiili muutuste ja lihtsate koduste võtetega. Need meetodid sobivad eriti hästi kerge norskamise korral ja võivad oluliselt parandada une kvaliteeti. Levinumad soovitused on järgmised:

• kehakaalu langetamine, kui esineb ülekaalulisus
• magamisasendi muutmine, eriti selili magamise vältimine (asendiravi)
• alkoholi ja rahustite vältimine enne magamaminekut
• müofunktsionaalne teraapia ehk suulihaste treenimine

Ravi norskamise kape või ravimitega

Ravimid ja norskamise kape võivad olla tõhusad norskamise ravis. Neile, kes hingavad öösel läbi suu, võib kasu olla ninalaiendajatest või ravimitest, mis parandavad nina kaudu hingamist.

Suu avanedes liigub keeleluu tahapoole ja ahendab hingamisteid. Norskamise kape, mis toob alalõua ettepoole, võib vähendada norskamist, eriti juhul, kui patsiendi alalõug on väike või kipub une ajal tahapoole vajuma.

Kirurgiline ravi

Kui norskamise täpne piirkond on teada DISE-uuringu abil, võib abi olla kirurgilisest ravist.

Kui esineb suuhingamine ninakinnisuse tõttu, võib kaaluda ninakarbikute raadiosageduslikku töötlemist (RFA), ninavaheseina korrigeerimist või ESS-operatsiooni (kroonilise rinosinusiidi korral). Kõige sagedasem piirkond, kus öine limaskestade vibratsioon ja norskamine tekivad, on pehmesuulagi ja kurgunibu ehk uvula. Sellisel juhul võib kaaluda neeluplastikat – lõikust, mille käigus korrigeeritakse pehmesuulage ja kurgunibu. Sageli eemaldatakse ka kurgumandlid, et luua neelus rohkem ruumi.

Kui alalõug on tahapoole asetunud ja patsient ei soovi kasutada norskamise kapet, võib kaaluda kirurgilist alalõua ettepoole toomist. Seda teostab näo- ja lõualuukirurg.